Tallinna Ringkonnakohus Krista Kirspuu, Tiit Kollom, Ande Tänav 22. jaanuar 2015, Tallinnas 2-13-60449 IS (end. B) hagi VB vastu ühisvara jagamiseks ja asjade valdusest väljanõudmiseks või asjade väärtuse hüvitamiseks 27 378,70 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.10.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
IS apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja IS (end. B, IK XXXXXXXXXXX), määratud esindaja adv. Ilja Santašev Kostja VB (IK XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad Oksana Smirnova ja Irina Kadõševitš
Kohtuistung
09.01.2015
Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
RESOLUTSIOON
Harju Maakohtu 30.10.2014 otsus jätta muutmata. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja kanda. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Selgitused:
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama
kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Asjaolud ja hageja nõue
1.IS (end. B; edaspidi lahendis B) esitas 18.12.2013 Harju Maakohtule hagi VB vastu ühisvara jagamiseks ja asjade valdusest väljanõudmiseks või asjade väärtuse hüvitamiseks.
2.Poolte abielu on lahutatud kohtuotsusega tsiviilasjas nr. 2-12-8820. Nimetatud asjas jagasid pooled ka ühisvara, mille hulka kuulusid korteriomand, kinnistu ja sõiduauto.
3.Pooltel on veel vara, mis kuulub ühisvara hulka ja mis on jäänud jagamata. Jagamata on jäänud majapidamis- ja mööbliesemed ning koduelektroonika kogusummas 9765 eurot. Antud esemed olid soetatud varaühisuse varasuhte režiimi kehtivuse ajal ja kuuluvad ühisvara hulka: köögimööbel (Poland) 800 eurot, õhupuhasti 150 eurot, elektripliit AEG 650 eurot, külmkapp Samsung 350 eurot, mikrolaineahi 60 eurot, veekeetja AEG 35 eurot, röster 35 eurot, mahlapress 45 eurot, mikser Bosh 30 eurot, röster Bosh 30 eurot, kööginõud Hackmann, Zepter, Thomas 200 eurot, pannid Tefal, Thomas 100 eurot, nugade komplekt Zepter 100 eurot, kööginõud (tassid, salatikaussid) 200 eurot, nugade komplekt (lõuna söömiseks, 12 inimesele) 100 eurot, nurgadiivan 130 eurot, aknakardinad 400 eurot, maal 380 eurot, maal 100 eurot, põrandalamp 100 eurot, teler Vivason 600 eurot, teler Panasonic 600 eurot, teler Sony 650 eurot, muusikakeskus Sony 350 eurot, video + DVD Sony 350 eurot, klaaslaud 200 eurot, raadio Sony 150 eurot, tolmuimeja 300 eurot, magamistoa komplekt (voodi, kapp, öökapp) 650 eurot, DVD-player Pioneer 700 eurot, pleed 100 eurot, esikumööbel (peegel, kapp, riidehoid, jalatsiriiul) 150 eurot, kaameli pildiga vooditekk + 2 patja 80 eurot, voodipesu komplektid 200 eurot, praeahi + pliit 70 eurot, veekeetja, kohvimasin 70 eurot, lehtla 100 eurot, muruniiduk 150 eurot, saag 100 eurot, aiakiik 200 eurot. Esemed on kostja ainuvalduses ja kasutamises, kuna kostja elab korteris, kus kõik need asjad on. Hageja ei soovinud asju enda omandisse, ta soovis jätta need kostja ainuomandisse ja saada hüvitist 4882,50 eurot.
4.Hagejal ja kostjal on jäänud jagamata kaks kinnisasja aadressil XXXXXXX XX Tallinnas. Need on mitteeluruum nr. P29 (panipaik), mille üldpind on 6,8 m2, (registriosa nr. XXXXXXXXX) ja mitteeluruum nr. G16 (parkimiskoht), mille üldpind on 17,2 m2, (registriosa nr. XXXXXXXXX). Kinnisasjade väärtuseks on 5000 eurot. Hageja oli nõus, et kinnisasjad jäävad kostja ainuomandisse ning hagejale tuleb maksta hüvitis omandi kaotuse eest 2500 eurot.
5.Hageja isiklikud asjad asuvad korteris, kus pooled varem elasid koos. Kostja ei lase hagejat korterisse ning ei anna hagejale kuuluvaid asju tagasi. Korteris peaks asuma järgmised hageja isiklikud esemed: ilvesenahast talvemantel 1900 eurot, karusnahkne poolmantel (Massimo Dutti) 300 eurot, nahast keep 417 eurot, pruun nahkpintsak (PETA kollektsioon) 350 eurot, kunstnahast punane keep (ateljee) 200 eurot, sulevoodriga valge mantel 100 eurot, hele mantel (Baltman) 300 eurot, hall triibuline drappmantel (Erich Fend) 300 eurot, karusnahkne jakk 200 eurot, punane hundinahkne talvejakk (Columbia.com) 290 eurot, talvine kombinesoon 310 eurot, valge jakk 150 eurot, roheline jakk 150 eurot, hall mantel (Finn-Flare) 250 eurot, roosa seemisnahast spordijakk (Nike) 150 eurot, karusnahkne müts (pöetud küülik) 100 eurot, helesinised dressid (Cross) 230 eurot, dressipüksid (Umbro) 150 eurot, spordijakk (Oneill) 100 eurot, T-särk (Cross) 100 eurot, spordidress 150 eurot, mustad dressid (Oneill) 100 eurot, dressid (Cross) 165 eurot, dressid
elevandikujuline lillealus 40 eurot, hõbepeekrid kandikuga 70 eurot. Kokku on hagejale kuuluvate isiklike asjade väärtus umbes 26 000 eurot, Juhul, kui kostja hageja asju välja ei anna või ta mingil põhjusel ei ole neid säilitanud, siis palus hageja välja mõista kostjalt hüvitisena isiklike asjade hävitamise eest 26 000 eurot. Hageja esitas menetluse käigus nõude ka rahaliste vahendite jagamiseks. Pooled on olnud kahel korral abielus, hageja nõue on jagada kostja kontol abielude lõppemise seisuga 02.10.2008 olnud rahalised vahendid 164,03 krooni (10,5 eurot) ja 16.11.2012 olnud rahalised vahendid 1147,14 eurot. Kokku seega 1157,64 eurot, millest hageja palus enda kasuks välja mõista 578,82 eurot. Hageja nõue kostja vastu on jätta jagamata ühisvara kostja ainuomandisse; mõista kostjalt hageja kasuks välja enamsaadud kinnis- ja vallasvara hüvitamiseks 7382,5 eurot ja enamsaadud rahaliste vahendite hüvitamiseks 578,8 eurot; välja nõuda kostjalt hageja kasuks hageja isiklikud esemed või hüvitis esemete väärtuses summas 26 000 eurot.
Kostja vastus hagile Kostja tunnistas hageja nõuet kinnisvara jagamise osas. Muid hageja nõudeid kostja ei tunnistanud. Hageja lahkus korterist mais 2011 ja võttis kaasa peaaegu kõik korteris olnud asjad. Peale seda tuli hageja tagasi ja elas korteris veel mitu kuud, hageja lahkus korterist lõplikult 16.12.2011.
9.Kostja maksab laenulepingu kohaselt laenu korteri, panipaiga ja parkla eest ja seda tuleb arvesse võtta hageja kasuks hüvitise väljamõistmisel.
10.Kostja sai 07.11.2012 töötasu 1091,91 eurot. Novembris 2012 kandis kostja kulutusi korteriomandi eest üüri ja laenu näol, mis olid hageja ja kostja ühiskohustused. Abielu lõpetamise seisuga 16.11.2012 summa 1147,14 eurot on peaaegu samas suuruses kostja töötasuga ning jagada seda pooleks ei oleks õiglane, eriti arvestades seda, et piisavalt suur summa läks poolte ühiskohustuse hüvitamiseks – 13.11.2012 tasus kostja kommunaalteenuseid 108,95 eurot ja laenu 257,49 eurot. Seega tuleb jätta hageja nõue rahaliste vahendite jagamise osas rahuldamata.
11.Kostja ei tunnistanud hageja nõuet vallasvara jagamise osas. Kostja seisukoht nimetatud esemete kohta: köögimööbel (Poland) hind 50 eurot, kuna hageja viis mööbli osaliselt ära; õhupuhasti 0 eurot, kuna ese on rikkis; elektripliit AEG 100 eurot, ahjuuks on katki; külmkapp Samsung, mikrolaineahi, veekeetja AEG ja röster ei ole ostetud abielu ajal; mahlapressi kinkis hageja tütrele; nurgadiivan 50 eurot, selle hinnaga müüs kostja diivani; aknakardinad viis hageja ära mais 2011; maal 30 eurot, on kostja käes; maal 20 eurot, on kostja käes; teler Sony 50 eurot, on kostja käes; muusikakeskus Sony 0 eurot, kuna ese on rikkis; video + DVD Sony 0 eurot, kuna ese on rikkis, klaaslaud 20 eurot, kostja käes; raadiot Sony pole üldse olnud; tolmuimeja 0 eurot, kuna on rikkis; magamistoa komplekt (voodi, kapp, öökapp) ei ole omandatud abielu ajal; praeahi + pliit 10 eurot, on kostja käes; veekeetja, kohvimasin ei ole ostetud abielu ajal; lehtlat pole alates 2011; muruniiduk 0 eurot, kuna on rikkis; saag 0 eurot, kuna on rikkis; aiakiik 0 eurot, kuna on katki.
12.Samuti ei tunnistanud kostja hageja nõuet lahusvara väljanõudmise osas. Pole usutav selliste kallite ja eksklusiivsete asjade olemasolu hageja garderoobis. Ka on hinnad ülespaisutatud. Jääb mulje, et hageja läks korterist ära alasti, mis on raskesti usutav. Hageja tegi kõikvõimalikke pingutusi, et viia korterist asjad ära ja raske on uskuda, et kolides välja korterist ta ei võtnud kaasa isiklikke asju. Kuna hageja on korduvalt kohtusse pöördudes taotlenud riigi õigusabi (asjades 2-12-8820 ja 2-08-86831) ning käesolevas menetluses tal on riigiõigusabi, on väga kaheldav, et hagejal olid niisuguses mahus ja niivõrd kallid asjad.
Maakohtu otsuse põhjendused
13.Kohus rahuldas hagi osaliselt.
14.Kohus jättis VB ainuomandisse mitteeluruumid asukohaga XXXXXXX XX Tallinnas, panipaik märgistusega P29 suurusega 6,8 m2 registriosa nr. XXXXXXXXX ja parkimiskoha märgistusega G19 suurusega 17,2 m2 registriosa nr. XXXXXXXXX, asendas IB nõusoleku kinnistusraamatus omaniku kande muutmiseks kinnistute registriosa nr. XXXXXXXXX ja XXXXXXXXX suhtes käesoleva kohtulahendiga ning mõistis VBlt IB kasuks välja enamsaadud kinnisvara väärtuse hüvitamiseks 2500 eurot.
15.Kohus otsustas jätta VB ainuomandisse elektripliidi AEG väärtusega 100 eurot, nurgadiivani väärtusega 50 eurot, klaaslaua väärtusega 20 eurot, köögimööbli väärtusega 250 eurot, kaks maali väärtusega kumbki 50 eurot, teleri Sony väärtusega 100 eurot, praeahju + pliidi väärtusega 30 eurot, rikkis esemed - õhupuhasti, muusikakeskus, video+DVD, tolmuimeja, muruniiduk, saag, aiakiik - väärtusega kokku 200 eurot, seega kokku vallasvaraks olevad esemed väärtusega 850 eurot ning mõistis VB-lt IB kasuks välja enamsaadud vallasvara väärtuse hüvitamiseks 425 eurot.
16.Kohus mõistis välja VB-lt IB kasuks enamsaadud rahaliste vahendite väärtuse hüvitamiseks 578,8 eurot.
17.Kohus jättis rahuldamata IB nõude VB vastu IB-le kuuluvate riiete, jalanõude ja muude isiklike esemete väljanõudmiseks VB valdusest või alternatiivselt esemete väärtuse hüvitamiseks.
18.Menetluskulud jäid poolte endi kanda.
19.Pooled olid abielus kahel korral, nende abielud lõppesid abielu lahutamisega 02.10.2008 ja 16.11.2012. Ühisvara jagamise nõue puudutab mõlema abielu ajal soetatud vara, seega kuuluvad kohaldamisele mõlemad, nii kuni 30.06.2010 kehtinud kui ka alates 01.07.2010 kehtiv perekonnaseadus (PKS).
20.VB ja IB ei ole saanud kokkuleppele omandi jagamises kahe aasta jooksul peale abielu lahutamist.
21.Hageja on nimetanud tema hinnangul ühisvaraks olevate esemete väärtused: köögimööbel (Poland) 800 eurot, õhupuhasti 150 eurot, elektripliit AEG 650 eurot, külmkapp Samsung 350 eurot, mikrolaineahi 60 eurot, veekeetja AEG 35 eurot, röster 35 eurot, mahlapress 45 eurot, nurgadiivan 130 eurot, aknakardinad 400 eurot, maal 380 eurot, maal 100 eurot, teler Sony 650 eurot, muusikakeskus Sony 350 eurot, video + DVD Sony 350 eurot, klaaslaud 200 eurot, raadio Sony 150 eurot, tolmuimeja 300 eurot, magamistoa komplekt (voodi, kapp, öökapp) 650 eurot, praeahi + pliit 70 eurot, veekeetja, kohvimasin 70 eurot, lehtla 100 eurot, muruniiduk 150 eurot, saag 100 eurot, aiakiik 200 eurot. Kokku 6475 eurot, millest hageja nõue on hüvitada poole maksumus, s.o 3237,5 eurot. Muude esemete olemasolu ei ole tõendatud, neid ei saa pidada poolte ühisvaraks ja poolte vahel jagada.
22.Kostja leidis, et ühisvara hulka ei kuulu külmkapp, mikrolaineahi, veekeetja AEG, röster, mahlapress, kardinad, raadio Sony, magamistoa komplekt, veekeetja, kohvimasin ja lehtla. Hageja ei esitanud tõendeid, et nimetatud esemed kuuluvad ühisvara hulka, s.o et esemed olid omandatud abielu ajal ja olid poolte ühisvaras olemas abielu lõppemise ajal. Seega ei ole tõendatud nimetatud esemete ühisvara hulka kuulumine.
24.Kostja nimetas, et õhupuhasti, muusikakeskuse Sony, video+DVD Sony, tolmuimeja, muruniiduki, sae ja aiakiige väärtuseks on 0 eurot, kuna esemed on rikkis. Kohtule ei
esitatud tõendeid nimetatud esemete väärtuse kohta. Eeltoodust tulenevalt määras kohus nimetatud esemete koguväärtuseks 200 eurot.
25.Hageja on esemeid suuresti üle hinnanud. Esemeid on kasutatud ja nad on kulunud. Elektripliit AEG väärtus on 100 eurot, nurgadiivani väärtus on 50 eurot ja klaaslaua väärtuseks on 20 eurot, seega kokku 170 eurot.
26.Kohus määras köögimööbli väärtuseks 250 eurot, kummagi maali väärtuseks 50 eurot, teleri Sony väärtuseks 100 eurot, praeahju + pliidi väärtuseks 30 eurot. Seega kokku on köögimööbli, maalide, televiisori ja praeahju+pliidi väärtuseks 480 eurot.
27.Eeltoodust tulenevalt on poolte ühisvaraks oleva vallavara väärtuseks 850 eurot. Esemed jäävad kostja omandisse ja kostjalt tuleb enamsaadud vara arvelt hageja kasuks välja mõista 425 eurot.
28.Hageja nõue kostja vastu on välja mõista enamsaadud rahalised vahendid 578,8 eurot. PKS § 37 lg. 1 kohaselt varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel. Poolte abielu lõppes abielu lahutamisega 16.11.2012 ning ühisvara tuleb jagada selle kuupäeva seisuga. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista enamsaadud rahalised vahendid 578,8 eurot.
29.Poolte ühisvaraks on ühisomandis olevad mitteeluruumid asukohaga XXXXXXX XX Tallinnas, panipaik märgistusega P29 suurusega 6,8 m2 registriosa nr. XXXXXXXXX ja parkimiskoht märgistusega G19 suurusega 17,2 m2 registriosa nr. XXXXXXXXX. Hageja nimetas kinnistute väärtuseks 5000 eurot ja soovis jätta nimetatud kinnistud kostjale, mõistes kostjalt hageja kasuks välja hüvitise enamsaadud vara arvelt 2500 eurot.
30.Kostja esitas 19.12.2006 sõlmitud kodulaenu laenulepingu Hansapanga, VB ja IB vahel ning palus hüvitise väljamõistmisel arvestada tema poolt tehtavaid laenumakseid. Kohus ei saa esitatud tõendi alusel väljamõistetavat hüvitist vähendada, kuna laenukohustuse jagamiseks pidanuks kostja esitama vastuhagi.
31.Kostja ei vaielnud vastu kinnistuste väärtusele ja kinnistute jagamise viisile. Eeltoodud põhjusel ning kuna kostjale kuulub korter, mille juurde kinnistud kuuluvad, rahuldas kohus hageja nõude.
32.Hageja nõusolek kinnistusraamatu ning kannete muutmiseks kostja kasuks tuleb asendada käesoleva kohtuotsusega.
33.Hageja esitas nõude temale kuulunud riietusesemete ja jalanõude ning muude esemete väljaandmiseks. Hageja soovis riiete ja jalanõude ning muude isiklike esemete olemasolu temal tõendada esitatud fotode ja tunnistajate SB ning GS ütlustega. Hageja taotlusel kogutud kirjalikust tõendist on näha, et hageja teatas 16.01.2012 politseile, et kostja viis tema isiklikud asjad keldrisse, osaliselt viis mujale, asju kätte ei anna ja korterisse sisse ei lase, on paigaldanud valvesignalisatsiooni. Samuti teatas hageja 19.03.2012 politseile, et ei saa korterisse sisse, kostja vahetas lukud ja paigaldas valvesignalisatsiooni. Hageja seletas kohtus, et varasemas kooselus tülide ajal viis kostja tema asju keldrisse ja pani ka prügikasti juurde.
34.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja lahkus korterist XXXXXXX XX-XX Tallinnas detsembris 2011, kui kostja teda enam korterisse sisse ei lasknud. Hagi esitamise ajaks detsembris 2013 oli korterist lahkumisest möödunud kaks aastat. Pooled jagasid ka varasemalt ühisvara ning Harju Maakohus on ühisvara jagamise kohta otsuse teinud 16.11.2012.
35.Kui hageja väide, et ta lahkus korterist temale kuuluvate esemeteta, on tõene, siis ei ole arusaadav, miks hageja asju kaasa ei võtnud ja miks ta ka järgnevatel päevadel peale lahkumist ei tulnud temale kuuluvatele esemetele järele. Hageja proovis esimest korda pärast lahkumist tulla korterisse alles kuu aega hiljem. Hageja esitas nõude tema isiklike esemete väljaandmiseks kohtule alles pärast kahe aasta möödumist korterist lahkumisest. Selline viivitus ei ole millegagi põhjendatud, eriti arvestades asjaolu, et samad hageja ja kostja on varasemalt vaielnud kohtus ühisvara jagamise üle. Kostjal ei olnud kohustust
säilitada hageja riideid, jalanõusid ja teisi isiklikke esemeid kuni nõude esitamise ajani. Hageja ei ole tõendanud, et tal olid olemas tema poolt hagiavalduses nimetatud esemed, et esemete väärtus on selline, nagu ta nimetas, ja et esemed on kostja valduses. Hageja esitatud fotod ja tunnistajate ütlused ei ole nimetatud asjaolude tõendamiseks piisavad.
36.Hageja ei ole tõendanud temale kahju tekkimist, kuna ta pole tõendanud esemete olemasolu ja väärtust. Samuti pole hageja tõendanud, et kostja tegevuse tõttu on esemed hävinenud või nende väärtus vähenenud. Apellatsioonkaebus
37.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osaliselt ning uue otsusega mõista välja kostjalt hageja kasuks ühisvara hüvitisena 4882,50 eurot ning isiklikud tarbeesemed või hüvitis nende eest 26 000 eurot. Menetluskulud jätta kostja kanda.
38.Arusaamatu on, miks maakohus ei arvestanud sellega, et kostja kinnitas, et hageja esitatud nimekiri (kokku 38 eset) vastab tõele ja kõik esemed on või vähemalt olid olemas. Maakohus pidi rajama oma järeldused lähtudes kostjalt saadud infost. Sellest lähtuvalt ei ole põhjendatud maakohtu seisukoht esitatud fotode suhtes, mille abiga hageja tõendas esemete olemasolu.
39.Kohtuotsusest pole võimalik ka aru saada, mille alusel maakohus tuli järeldusele, et esemete koguväärtuseks on vaid 200 eurot. Maakohus võttis põhjendamatult aluseks kostja seisukohad ja lähtus hinna määramisel ainult neist.
40.Maakohus märkis, et poolte ühisvaraks oleva vallasvara väärtuseks on 850 eurot, kuid ei põhjendanud oma järeldust. Maakohtul ei olnud alust kergekäeliselt tegutseda ja vähendada ühisvara väärtust 11-kordselt. Otsuses ei ole kohtu põhjendusi üldse toodud.
41.Hageja väitis kogu menetluse jooksul, et tema isiklikud asjad jäid korterisse ja ta ei võtnud sealt midagi kaasa põhjusel, et kostja ei lubanud tal võtta oma asju - kostja vahetas lukud ja paigaldas signalisatsiooni. Kuna hageja ei saanud korterisse, siis ei tea ta, kas kostja säilitas tema asjad või mitte. Sel põhjusel oligi esitatud nõue alternatiivselt esemete väärtuse hüvitamiseks.
42.Maakohtule esitati dokumentaalsed tõendid (fotod) ning kohtuistungil andsid oma ütlusi kaks tunnistajat. Seega pidi maakohus uurima esitatud tõendeid ja põhjendama, miks üks või teine tõend ei oma tähtsust või on ümber lükatud teiste tõenditega. Selle asemel maakohus vaid teatas, et esitatud tõenditest ei piisa.
43.Samuti hageja seletas maakohtule, miks ta ei saanud kohe võtta oma isiklikke asju kaasa kostja lihtsalt ei lubanud ning hiljem ei andnud hagejale sellist võimalust, vahetades ukse lukud ja paigaldades signalisatsiooni. Isegi politsei abiga ei õnnestunud hagejal korterisse pääseda.
44.Maakohus heidab hagejale ette, et kuna hageja esitas nõude tema isiklike esemete väljaandmiseks kohtule alles pärast kahe aasta möödumist korterist lahkumisest, siis selline viivitus ei ole millegagi põhjendatud. Kuna hageja esitas oma nõuded aegumistähtaja jooksul, siis maakohtu etteheide on asjakohatu. Iga isik saab ise valida, millal oma nõuded kohtusse esitada, kui nõuete esitamine ei eelda kiiret pöördumist kohtu poole.
45.Maakohus on ka seisukohal, et kostjal ei olnud kohustust säilitada hageja riideid, jalanõusid ja teisi isiklikke esemeid kuni nõude esitamise ajani. Selline järeldus on ekslik ja vastuolus asjaõigusseaduse (AÕS) §-dega 68 ning 80. Mitte ükski inimene ei saa hävitada või ära visata esemeid, mis temale ei kuulu, mistõttu kostjal oli siiski kohustus säilitada hageja esemed ning kostjal oli ja on kohustus anda hagejale temale kuuluvad asjad üle. Juhul, kui maakohus oleks tulnud järeldusele, et asjad ei ole säilinud, siis vastavalt AÕS § 84 lõikele 1 on kostja kohustatud hüvitama hagejale asja hävimise või väärtuse vähenemise tõttu tekkinud kahju ning sama paragrahvi lg. 2 kohaselt vastutab kostja ka asja ja selle päraldiste
hävimise ning nende väärtuse vähenemise eest. Sellest lähtuvalt on maakohtu antud seisukoht põhjendamatu ja seadusega vastuolus. Vastus apellatsioonkaebusele
46.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
47.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, so osas, millega kohus:1) jättis VB ainuomandisse VB ja IB ühisomandis olevad esemed: elektripliit AEG väärtusega 100 eurot, nurgadiivan väärtusega 50 eurot, klaaslaud väärtusega 20 eurot, köögimööbel väärtusega 250 eurot, kaks maali väärtusega kumbki 50 eurot, teler Sony väärtusega 100 eurot, praeahi+pliit väärtusega 30 eurot, rikkis esemed õhupuhasti, muusikakeskus, video+DVD, tolmuimeja, muruniiduk, saag, aiakiik – väärtusega kokku 200 eurot, seega kokku vallasvaraks olevad esemed väärtusega 850 eurot, 2) mõistis VB-lt IB kasuks välja enamsaadud vallasvara väärtuse hüvitamiseks 425 eurot, 3) jättis rahuldamata IB nõude VB vastu IB-le kuuluvate riiete, jalanõude ja muude isiklike esemete väljanõudmiseks VB valdusest või alternatiivselt esemete väärtuse hüvitamiseks.
48.Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega kohus: 1) jättis VB ainuomandisse VB ja IB ühisomandis olevad mitteeluruumid asukohaga XXXXXXX XX Tallinnas, panipaiga märgistusega P29 suurusega 6,8 m2 registrosa nr XXXXXXXXX ja parkimiskoha märgistusega G 19 suurusega 17,2 m2 registriosa nr XXXXXXXXX. Kinnistute väärtus kokku 5000 eurot, 2) asendas IB nõusoleku kinnistusraamatu omaniku kande muutmiseks kinnistute registriosa numbritega XXXXXXXXX ja XXXXXXXXX suhtes käesoleva kohtulahendiga, 3) mõistis VB-lt IB kasuks välja punktis 1 nimetatud enamsaadud kinnisvara väärtuse hüvitamiseks 2500 eurot; 4) mõistis VB-lt IB kasuks enamsaadud rahaliste vahendite väärtuse hüvitamiseks 578,8 eurot. Kohtuotsus on selles osas jõustunud.
49.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.
50.Asja materjalidest nähtub, et pooled olid abielus 2 korda. Esimene kord 20.12.2003 kuni 02.10.2008 ja teine kord 18.02.2009 kuni 16.11.2012.a. Ringkonnakohtus avaldasid pooled, et kõik ühisvara jagamise nõudega seoses loetletud vallasvara omandati enne 01.07.2010 va kaks televiisorit Sony ja Panasonic. Viimase osas väidab kostja lisaks, et sellist televiisorit pole pooltel kunagi olnud.
51.Ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel tuleb lähtuda vara omandamise ajal kehtinud seadusest. Kuni 31.06.2010.a kehtinud perekonnaseaduse § 14 lg 1 järgi abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. Poolte vahel oli vaidlus selles, kas osad hagis loetletud varaesemetest on ühisvara. See, kas vara on omandatud abielu kestel, oli hageja tõendada. Hageja esitas asja materjalidest nähtuvalt taotluse välja nõuda kostja pangakontode väljavõtted, et saaks muu hulgas tõendada ka seda, millal vara oli soetatud (I kd, tlk 127). Peale kostja pangakontode väljavõtete saamist hageja oma väiteid ei täpsustanud, tõenditele ei viidanud ja jättis seega väited selle kohta, et kõik hagis loetletud vara on omandatud abielu(de) jooksul, tõendamata. Seega lähtus maakohus õigesti ringkonnakohtu arvates ühisvara jagamisel nendest varaesemetest, mille osas kostja oli õigeks võtnud, et need kuuluvad ühisvara hulka ja on tema käes.
Vara väärtust vastavalt esitatud väidetele pidid tõendama nii hageja kui ka kostja. Ringkonnakohus osutab, et üldise tõendamisreegli kohaselt peab pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 230 lg 1). Kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväiteid omakorda tõendada. Hageja oma väiteid vara väärtuse kohta ei tõendanud, kohus määras vara väärtuse, kuid erinevalt apellatsioonkaebuses väidetust ei lähtunud vara väärtuse määramisel kostja väidetest. Apellatsioonkaebuse väited, et ei ole võimalik aru saada, kuidas kohus poolte ühisvaraks oleva vallasvara väärtuse kokku 850 eurot sai, ei ole põhjendatud. Vallasvara esemete väärtuse väljaselgitamisel arvestas kohus nii hageja kui kostja väiteid, leidis, et hageja on esemeid ülehinnanud ja otsusest nähtuvalt kostja esemeid alahinnanud. Kohus arvestas, et esemed on kasutatud ja kulunud.
52.Osade hagis loetletud esemete osas ei vaielnud kostja vastu, et need kuuluvad ühisvarasse, kuid väitis, et neid ei ole tema valduses, kuna hageja viis need ära (kööginõud ja-tarbed, teler Vivason, DVD-Player Pioneer, pleed, tekk, padjad, voodipesukomplektid). Maakohus tuvastas fotode järgi ainult osade hagis loetletud esemete olemasolu. Olukorras, kus hageja esitas hagi nõudega jätta loetletud vara kostjale ja mõista enamsaadu arvelt hüvitis hagejale, pidi hageja tõendama, et esemed on kostja valduses. Kuna hagejal jäi tõendamata, et kõik hagis loetletud esemed, mille kohta kostja võttis õigeks, et need kuuluvad ühisvara hulka, jäid peale poolte lahkuminekut kostja kätte, ei saanud kohus hageja nõuet tõendamata jäänud osas rahuldada. Vara olemasolu poolte ühiseks eluruumiks olnud korteris ei saa eeldada, kuivõrd pooltel oli esimese abielu lahutamisel ja selle järgselt vaidlusi vara kadumise kohta (II kd, tlk 7475, 77). Hageja väidetud kõikide esemete kostja valdusesse jäämise seab kahtluse alla ka poolte eelmise, 2012.a toimunud ühisvara jagamise käigus hageja (siis kostja) poolt avaldatu. Siis väitis hageja, et loobub nõudest kodusele varale või rahalisele kompensatsioonile, kuna tõenäoliselt need pole kas üldse alles või pole endises korras (I kd, tlk 103).
53.Õige on apellatsioonkaebuse väide, et maakohtu otsuses on mõningane vastuolu. Maakohus on otsuses esile toonud, et eseme nr 8 ühisvara hulka kuulumise on kostja õigeks võtnud, otsuses nimetatud lausele eelnevas lõigus (II kd, tlk 139) on kohus esile toonud, et kostja ei ole tunnistanud jagamata ühisvara hulka kuuluvaks esemeks nr 8 mahlapressi. Asja materjalidest ei nähtu kostja omaksvõtt selle kohta, et ese nr 8 kuulub ühisvara hulka ning vaidluse lahendamisel on kohus sellest asjaolust ka lähtunud. Seetõttu ei muuda maakohtu eksimus otsuse põhjendamisel otsuse lõppjäreldust valeks.
54.AÕS § 80 lg 1 järgi omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. AÕS § 82 lg 1 järgi peab omanik vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja, lg 2 kohaselt kui valdaja loobub valdusest nõudest vabanemise eesmärgil, võib kohus teda sellele vaatamata valdajaks lugeda. Nimetatud lg 2 eesmärgiks on võimaldada omanikul esitada vindikatsiooninõude asemel asja väärtuse hüvitamisele suunatud kahju hüvitamise nõue ka isiku vastu, kes on vindikatsiooninõude vältimise eesmärgil loobunud asja valdusest. Maakohus leidis, et hageja ei tõendanud endal hagiavalduses nimetatud isiklike esemete olemasolu, esemete väärtust ja nende kostja valduses olekut. Maakohus leidis, et hageja esitatud fotod ja tunnistajate ütlused ei ole nimetatud asjaolude tõendamiseks piisavad. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu seisukohaga tuleb nõustuda. Hageja on väljendanud, et tema isiklikke asju jäi poolte ühisesse elukohta umbes 260 eset (arvestades kokku kõik sallid, rihmad, erinevad ehted komplektis jmt). Fotosid hagejast erinevas riietuses on asja materjalide juurde esitatud ~30 tk. Tunnistajate ütlused erinevate esemete olemasolu kohta on liiga üldsõnalised. Lisaks ei ole ringkonnakohtu arvates veenvalt tõendamist leidnud, et need üksikud seemed, mille olemasolu on tuvastatav fotodel ja mille kohta teadsid konkreetseid ütlusi
anda tunnistajad, jäid kostja valdusesse/on kostja valduses. Hageja ise väitis maakohtus, et sai korterisse sisse nii 16.01.2012 kui 17.01.2012.a. 2012.a toimunud ühisvara jagamise käigus ei avaldanud hageja, et tema isiklikud asjad sellises mahus jäid korterisse. Seega on maakohus õigesti leidnud, et ka eluliselt ei ole usutav hagis loetletud hageja isiklike asjade jäämine poolte elukohaks olnud korterisse. Seda enam, et ringkonnakohtu istungil avaldas hageja, et tegelikult olid osad esemed hoopis poolte suvilas, nn talvekorteris.
55.Kuna maakohus on otsust piisava selgusega motiveerinud ning ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi pikemalt korrata ega apellatsioonikaebuses taasesitatud väidetele uuesti vastata. Kaebustes viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või menetlusnormide rikkumist ringkonnakohus ei tuvastanud. Kolleegiumil ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda poolte väidete osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale.
56.Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, jäävad kõik apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud hageja kanda vastavalt TsMS § 171 lg-le 1. Alates 01.01.2015.a kehtiva TsMS § 174 lg 4 järgi kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. Vaidlustatud 30.10.2014.a otsuses, kooskõlas sel ajal kehtinud TsMS sätetega, ei määranud maakohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust, ta jättis menetluskulud poolte kanda. Seega tuleb käesolevas asjas TsMS § 174 lg 4 järgi maakohtul määrata menetluskulude rahaline suurus. TsMS § 2 järgi on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Kuna käesoleva tsiviilasja menetlus on alanud enne 01.01.2015.a, siis leiab kohus, et menetlusosalised võivad esitada ringkonnakohtus kantud menetluskulude nimekirja maakohtule kooskõlas kuni 31.12.2014.a kehtinud TsMS § 174 lg-a 1.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.