Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi
Määruse tegemise aeg ja koht
21. jaanuar 2015. a Tartu
Tsiviilasja number
2-08-57305
Tsiviilasi
Swedbank AS-i avaldus Euroopa täitekorralduse tõendi väljastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 15. septembri 2014. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Swedbank AS-i määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Swedbank AS (registrikood: 10060701; asukoht: Tallinn Liivalaia 8), esindaja Jüri Puust Puudutatud isik: Rene Kukina (isikukood: XXX; elukoht: XXX)
esindajad
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Avaldaja esitas oma avalduses ka alternatiivse taotluse. Avaldaja soovis, et kohus heastaks menetluses võimaliku kättetoimetamise miinimumnõuete rikkumise EÜ nr 805/2004 artikli 18 alusel ja heastamise järgselt väljastaks tsiviilasja nr 2-08-57305 kohta EÜ nr 805/2004 I lisale vastava Euroopa täitekorralduse tõendi. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus oli seisukohal, et seadus ega EÜ nr 805/2004 ei näe ette võimalust esitada taotlus heastada menetluses võimalik kättetoimetamise miinimumnõuete rikkumine jõustunud kohtulahendi osas. Tegemist on jõustunud ja Eestis täidetava kohtulahendiga, mille kättetoimetamisega võlgnikule kohus enam ei tegele. Võlgnikul on võimalik küsida kohtult otsuse ärakirja. Kohus oli seisukohal, et kui võlausaldaja/avaldaja esitab kohtule avalduse Euroopa täitekorralduse tõendi väljastamiseks, teeb kohus otsuse, kas Euroopa täitekorralduse tõend väljastada või mitte, tsiviilasja toimiku alusel. Kohus peab hindama iga tsiviilasja puhul eraldi, kas tegemist on kohtuotsusega, millist saab täitekorraldusena kinnitada ja milline tõend tuleb väljastada. Kui päritoluliikmesriigi menetlus ei vasta EÜ 805/2004 artiklites 13-17 sätestatud menetlusnõuetele, on sellist puudust võimalik heastada artiklis 18 sätestatud tingimustel ning juhul kui puudused on heastatud, võib kohtuotsuse Euroopa täitekorraldusena kinnitada. Artiklis 18 nimetatud tingimused peavad esinema kõik üheaegselt: 1) kohtuotsus on võlgnikule kätte toimetatud artiklites 13 või 14 sätestatud tingimustel; 2) võlgnikul oli võimalik kohtuotsust vaidlustada ning võlgnikku on vaidlustamise korrast teavitatud; 3) võlgnik ei ole kohtuotsust vaidlustanud. Eeltoodu tähendab seda, et kohus saab Euroopa täitekorralduse tõendi väljastamisel kontrollida, kas menetlusdokumentide kättetoimetamisel rikutud miinimumnõudeid on heastatud kohtuotsuse kättetoimetamisega. Kui toimikus olevate dokumentide põhjal selgub, et menetlusdokumentide kättetoimetamisel on rikutud menetluse miinimumnõudeid ja neid ei ole kohtuotsuse kättetoimetamisel heastatud, tuleb kohtul Euroopa täitekorralduse tõendi väljastamisest keelduda. Eeltoodud põhjustel leidis kohus, et avaldaja alternatiivne nõue tuleb samuti jätta menetlusse võtmata, kuna avaldaja avaldusega ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus keeldus TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel avaldaja alternatiivset taotlust menetlusse võtmast.
2) on põhjendamatu seisukoht, et avaldaja avaldusega ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Juhul, kui võlgnikule kohtulahend koos vaidlustamisvõimalusega kätte toimetada ning võlgnik lahendit tähtaegselt ei vaidlusta, saab kohus väljastada täitekorralduse tõendi lähtuvalt artiklist 18. Võlgnikule saab anda võimaluse vaidlustada TsMS §-s 702 sisalduvas teistmismenetluses, kuna tegu on jõustunud kohtulahendiga; 3) ei sätesta määrus EÜ nr 805/2004 ajahetke, millal tuleb vastavus heastada. Avaldaja on seisukohal, et mittevastavust on võimalik määruse tõlgenduse kohaselt heastada ka hilisemas menetluses, kui huvitatud pool esitab avalduse täitekorralduse väljastamiseks.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.