Kohtulahendid Õigusaktid EL õigus Küsi Kohtud Valdkonnad MCP Konto

Kohtulahendid Õigusaktid EL õigus Küsi Kohtud Valdkonnad MCP Konto

Otsi

Kohtulahendid
Õigusaktid
ELi õigus
Kohtud
Valdkonnad

Tööriistad

Brauserilaiendus
MCP-server
Minu konto
Paketid ja hinnad

Nimistu

Kontakt
Privaatsus
nimistu.ee
Toeta tegevust

Allikad

Riigi Teataja
EUR-Lex
HUDOC
Riigikohus

lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ

Kohtulahendid/2-14-56941/12

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 20.01.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number: 2-14-56941/12
Asja liik: Tsiviilasi
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 20.01.2015
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1886

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Aktiva Finance Group OÜ; Julianus Inkasso OÜ _avaldus

Õiguskantsleri Kantselei · Sissetulev kiri · 2026-07-09

Kediidiinkassode ja viivislaenude hõlmamine krediidiregistri alla

Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-04-17

Kediidiinkassode ja viivislaenude hõlmamine krediidiregistri alla

Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-03-20

Kohapealse kontrolli täpsustus

Andmekaitse Inspektsioon · Sissetulev kiri · 2024-12-04

Transpordiamet · Sissetulev kiri · 2026-02-18

Vastamise tähtaja pikendamine

Andmekaitse Inspektsioon · Väljaminev kiri · 2024-07-16

Viidatud sätted

Riigi Teataja

TsMS § 174 lg 1, 2Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusega KrMS § 37 lg 1Kannatanu menetlusõigusjärglus KrMS § 38 lg 1Kannatanu õigused ja kohustused TsMS § 172 lg 1, 10Menetluskulud hagita menetluses VÕS § 129 lg 1Varalise kahju hüvitamine surma põhjustamise korral TMS § 111Sissenõude pööramine nõudele TMS § 112 lg 1Nõuded, millele ei saa sissenõuet pöörata TMS § 217Kaebus kohtutäituri otsuse ja tegevuse peale

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Aktiva Finance Group OÜ10746479(Puudutatud isik)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-14-56941

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

20.01.2015, Tallinn

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Ele Liiv, Indrek Soots

Tsiviilasi

SS kaebus kohtutäituri Katrin Vellet 03.09.2014 otsusele täiteasjas nr 031/2014/54

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 06.11.2014 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

SS määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja (võlgnik) SS (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik I Tallinna kohtutäitur Katrin Vellet Puudutatud isik II (sissenõudja) Aktiva Finants (registrikood 10746479)

Menetluse liik

OÜ

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu määrus, millega maakohus jättis rahuldamata avaldaja kaebuse. Teha uus määrus, millega rahuldada avaldaja kaebus kohtuäitur Katrin Velleti 03.09.2014 otsuse tühistamiseks täiteasjas nr 031/2014/54.

2.Mitte võtta menetlusse avaldaja nõuet tühistada või kohustada kohtuäiturit tühistama 26.06.2014 rahalise nõude arestimise akti täiteasjas nr 031/2014/54.

3.Jätta menetluskulud SS kanda, v.a. maa- ja ringkonnakohtu riigilõivu osas, mis jääb kohtuäitur Katrin Velleti kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud

TMS § 371 lg 2

TsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis

TsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus

TsMS § 667 lg 2Määruskaebuse lahendamine

VÕS § 164 lg 1Nõude loovutamine

VÕS § 166 lg 1Loovutamise piirangud

1.SS esitas Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäituri Katrin Vellet 03.09.2014 otsusele täiteasjas 031/2014/54. 03.09.2014 otsusega jättis kohtutäitur rahuldamata avaldaja kaebuse. Avaldaja kaebuse kohaselt on kohtutäituri menetluses täiteasi puudutatud isiku II täimisavalduse alusel. Täitedokumendiks on Pärnu Maakohtu 14.11.2013 maksekäsu määrus tsiviilasjas nr 2-1324905. Kuigi nimetatud määrus kuulub viivitamatule täitmisele, on Riigikohtu menetluses avaldaja

määruskaebus täitedokumendiks oleva määruse tühistamiseks. Riigikohtu 03.09.2014 määrusega on kaebus antud kogu tsiviilkolleegiumi koosseisule lahendamiseks. Samal ajal on avaldaja kui sissenõudja avalduse alusel täitmisel Tallinna Linnakohtu 24.05.2004 otsus kriminaalasjas nr 1-534/04 PK-lt avaldaja kui kannatanu kasuks väljamõistetud kahjuhüvitise sissenõudmiseks (kohtutäitur M. Kadaku menetluses olev täiteasi nr 008/2006/4213). Kohtutäitur M. Kadak ühines kohtutäituri K. Vellet menetluses oleva täiteasjaga nr 031/2009/3134 võlgnik PK vastu. 26.06.2014 arestis kohtutäitur Katrin Vellet võlgnik PK vara müügi enampakkumisest tulemi jaotamisel määratud osa. Avaldaja esitas kohtutäiturile kaebuse rahalise nõude arestimise akti tühistamiseks. Kohtutäitur jättis 03.09.2014 otsusega kaebuse rahuldamata. 24.05.2004 kohtuotsusega, mis on jõustunud, rahuldati kriminaalasjas nr 1-534/04 avaldaja tsiviilhagi. Avaldajale kui kannatanule mõisteti välja kahjuhüvitis, mis ei saa olla tsiviilkäibe objekt ega loovutatav. Kohtutäitur on meelevaldselt tõlgendanud avaldaja (kriminaalasjas kannatanu) tsiviilhagi rahuldamisega välja mõistetud kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitist kuluna. Menetluskulu ei ole kohtuotsusega avaldaja kasuks välja mõistetud. Avaldaja taotles kohtutäituri 03.09.2014 otsuse tühistamist, samuti kohtutäituri kohustamist tühistama arestimise akti. Kohtutäituri seisukoht

2.Kohtutäitur M. Kadaku menetluses oleva täiteasja aluseks on Tallinna Linnakohtu 24.05.2004 otsus kriminaalasjas nr 1-534/04. Otsusega on võlgnik PK-lt välja mõistetud 7000 krooni SS (kohtuotsuses endise nimega MS) kasuks. Kohtuotsuse tekstist tulenevalt on tegemist AS matmiskulude hüvitamisega SS-le (kohtuotsuse lk 4 viimane lõik). Kohtutäituri arvates tuli kohtul tsiviilhagi rahuldamisel lähtuda tsiviilõiguse normidest. Tallinna Linnakohtu 24.05.2004 otsus kriminaalasjas nr 1-534/04 ei ole selgitatud, millisel õiguslikul alusel kohus tsiviilhagi rahuldas. Kuna otsusest ei tulene, et tegemist on surma põhjustamisega tekitatud kahjuga, loeb kohtutäitur formaliseerituse printsiibist tulenevalt, et TMS § 112 lg 1 sätestatud piirang ei kehti. Kohtutäituri arvamuse kohaselt avaldaja nõude arestimine kohtutäitur Mati Kadaku täiteasjas vähendab tema kohustust kohtutäitur Katrin Velleti menetluses olevas täiteasjas ehk sellega kaasneb samaväärne (rahaliselt sama summa) vastusooritus – võlgniku kohustus väheneb arestitava summa võrra. Aktiva Finants OÜ seisukohta ei esitanud. Maakohtu määrus

3.Maakohus jättis SS kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. TMS § 112 lg 1 sätestab, et sissenõuet ei saa pöörata nõudele, mida ei saa loovutada, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 164 lg 1 teise lause kohaselt ei või nõuet loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Oluline on seega muu hulgas nõude realiseerimisest saadav kasu, selle eesmärk ja sihtotstarve. VÕS § 166 lg 1 (loovutamise piirangud) kohaselt ei või loovutada ülalpidamise nõuet, kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid ega muid nõudeid, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Sellise nõude võib loovutada, kui loovutamisega kaasneb majanduslikult samaväärse vastusoorituse saamine. Seaduse kohaselt on selliste nõuete loovutamine seetõttu lubatud juhul, kui nõude loovutamisega kaasneb nõude väärtusele vastava ehk majanduslikult samaväärse vastusooritamine isikult, kelle nõue loovutatakse.

2(5)

Kohtule esitatud kaebusest tulenevalt peab avaldaja talle Tallinna Linnakohtu 24.05.2004 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-534/04 väljamõistetud 7000 krooni kahjuhüvitiseks. Viidatud kohtuotsuse resolutsiooni ei ole märgitud, et tegemist oleks kahjuhüvitisega, otsuse resolutsioonist ei ole võimalik välja lugeda, millest tulenevalt PK-lt MS (praegune nimi SS) kasuks 7000 krooni välja mõisteti. Seega on õige kohtutäituri seisukoht, et kriminaalasjas tehtud otsuse täitmisel ei olnud tegemist kahjuhüvitisega ega ühegi nõudega, millele TMS § 112 lg 1 ja VÕS § 166 lg 1 kohaselt ei võiks nõuet pöörata ja mida ei võiks loovutada. VÕS § 166 lg-s 1 nimetatud nõuded on kõik isikust, kellel on nõude saamise õigus, sõltuvad nõuded, mistõttu on seadusandja otsustanud, et selliseid nõudeid ei saa loovutada. Matusekulu on olemuselt teistsugune nõue, matusekulu ei ole seostatav konkreetse isikuga, matusekulu nõuet on võimalik loovutada. Surma põhjustamisega tekitatud kahju ei saa samastada matmiskuludega, kuna nende õiguslikud alused ja põhimõtted on erinevad. Käesoleval juhul on tegemist kulu hüvitamisega, mis ei allu TMS § 112 lg-s 1 ja VÕS § 166 lg-s 1 sätestatule. Määruskaebus

4.Avaldaja palub tühistada maakohtu määruse. Menetluskulud jätta kohtutäitur K. Velleti kanda. Kriminaalasjas rahuldatud tsiviilhagi raames saabki välja mõista üksnes kuriteoga tekitatud kahju KrMS § 37 lg 1 ja § 38 lg 3 tähenduses. Tsiviilhagi rahuldamine eeldab seega kuriteoga tekitatud kahju tõendamist. Maakohus on teinud KrMS § 38 lg 1 p-ga 2 vastuolus oleva järelduse, et matusekulu ei ole seostatav konkreetse isikuga. Selline järeldus oleks põhjendatud, kui matusekulud oleks kandnud kolmas isik, mitte kriminaalmenetluses kannatanuks tunnistatud isik (seaduslik abikaasa). Matusekulud olid kuriteoga põhjuslikus seoses, sest surm saabus mitte haiguse või muu põhjuse tõttu, vaid otseselt kuriteo tagajärjel. Esineb põhjuslik seos kuriteo tagajärjel saabunud surma ja matusekulude kandmise vältimatuse vahel. Kohus on seejärel ebaõigesti järeldanud, et surma põhjustamisega tekitatud kahju ei saa samastada matmiskuludega, kuna nende õiguslikud alused ja põhimõtted on erinevad. Maakohus ei ole oma seisukohta põhjendanud. Kohtutäitur ja maakohus on rikkunud täitemenetluses kohustuslikku formaliseerituse printsiipi. Maakohus asus kohtutäituri positsioonile, tõlgendades jõustunud kohtuotsust erinevalt kriminaalkohtu otsuse resolutsioonist (rahuldada kannatanu tsiviilhagi ja välja mõista kahjuhüvitis). Tsiviilhagi rahuldamise järel ei ole kahjuhüvitise olemus (nimelt kuriteo tagajärjel tekitatud kahju) enam vaidlustatav ega täitemenetluses teisiti tõlgendatav. Järelikult kriminaalasjas jõustunud kohtuotsusega rahuldatud tsiviilhagiga kannatanule välja mõistetud kuriteoga tekitatud kahju hüvitis ei saa olla tsiviilkäibe objektiks ega loovutatav. Nõuet, mida ei saa loovutada, ei ole lubatud TMS § 112 lg 1 keelu tõttu arestida.

5.Kohtutäitur palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Ringkonnakohtu määruse põhjendused

7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu, ringkonnakohus saab teha uue määruse (TsMS § 667 lg 2). Määruskaebus tuleb rahuldada. Kohtutäituri otsus tuleb tühistada.

3(5)

8.Rahalise nõude arestimisel TMS § 111 alusel peab kohtutäitur mh otsustama, kas nõuet võib arestida täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. TMS § 112 lg 1 kohaselt ei saa sissenõuet pöörata nõudele, mida ei saa loovutada, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 166 lg 1 järgi ei või loovutada mh surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid. Vaidlus taandub küsimusele, kas käesolevas asjas on kriminaalasjas avaldajale välja mõistetud matusekulud, kas matusekulud on surma põhjustamisega seotud kahju ja kas avaldaja saab nõude arestimisel vastusoorituse.

9.Kohtutäituril tuli rahalise nõude arestimisel kontrollida mh seda, kas täitedokument on tehtud surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõude kohta. Selleks saab kohtutäitur kooskõlas täitemenetluses kehtiva formaliseerituse printsiibiga lähtuda täitedokumendis märgitud andmetest selle kohta, kas avaldaja suhtes on välja mõistetud vastav kahju hüvitis. Kui kohtutäiturile esitatakse täitmiseks täitedokument võlgniku vastu ja täitedokumendist ei nähtu, et tegemist on surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamisega (VÕS § 129 lg 1 ja 2), ei ole kohtutäituril formaliseerituse printsiibist lähtudes alust nõuet arestida. Käesoleval juhul kriminaalasja otsuse resolutsioonist ei nähtunud, et avaldaja kasuks mõisteti välja matusekulud. Seega ei saa kohtutäiturile ette heita, et ta rikkus formaliseerituse printsiipi.

10.Kui kohtutäitur on nõude siiski arestinud, saab võlgnik kohtutäituri tegevuse peale esitada kaebuse TMS § 217 alusel ja selles menetluses lahendatakse ka küsimus, kas tegemist on surma põhjustamisest tekitatud kahju hüvitamisega, s.o kas kohtutäitur võib teha täitedokumendi täitmiseks täitemenetluse toiminguid. Täitedokumendi põhjendustest nähtuvalt on avaldajale kriminaalasjas välja mõistetud hüvitis, kuna ta kandis kannatanu matusekulud. Surma põhjustamisega tekitatud varalise kahju hüvitamise ulatust reguleerib VÕS § 129. Deliktiõiguslikud kahju hüvitamise nõuded saavad tekkida üksnes isikutel, kes on nimetatud §-s 129. Samas normis on sätestatud, missugune on isiku surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõuete täpsem sisu ja ulatus (sh hüvitamisele kuuluva kahju liigid). VÕS § 129 lg-te 1 ja 2 kohaselt on hüvitatavad matusekulud isikutele, kes neid olid kohustatud kandma või kes need tegelikult kandsid. Seega on tegemist kahju hüvitisega, mida ei saa üldjuhul loovutada (VÕS § 166 lg 1 I lause).

11.Sellise nõude saaks loovutada, kui loovutamisega kaasneks majanduslikult samaväärse vastusoorituse saamine (VÕS § 166 lg 1 II lause). Kohtutäitur on leidnud, et avaldaja saab samaväärse vastusoorituse, kuna avaldaja nõude arestimine kohtutäitur M. Kadaku täiteasjas vähendab tema kohustust kohtutäitur K. Velleti menetluses olevas täiteasjas ehk sellega kaasneb samaväärne (rahaliselt sama summa) vastusooritus – võlgniku kohustus väheneb arestitava summa võrra. Kohtutäituri seisukoht ei ole põhjendatud, kuna VÕS § 166 lg 1 II lause ei ole käesolevas asjas kohaldatav. Selliste nõuete puhul on võimalik nõude müük, eeldusel, et kokkulepitud hind on nõude objektiivse väärtusega samaväärne, nõuete loovutamine muul eesmärgil, nt tagatise andmiseks, kinkena vms ei ole aga lubatud. Nõude loovutamine toimub lepinguga, mille sõlmimiseks on vajalik mõlema poole tahteavaldus. Täitemenetluse läbiviimisel ei teki eraõiguslikku suhet kohtutäituri ja võlgniku vahel, mistõttu pole võimalik rääkida nõude loovutamisest ja vastusooritusest VÕS § 166 lg 1 II lause järgi. Kui lähtuda kohtutäituri seisukohast VÕS § 166 lg 1 II lause koosmõjus TMS § 112 lg 1 tõlgendamisel, oleks sellisel juhul täitemenetluses alati olemas vastusooritus, sest vara arestimise ja nõude täitmise tagajärjel väheneks võlgniku vastu esitatav nõue. Selline järeldus ei ole loogiline ja muudaks need normid sisutühjaks. Maakohtu määrus ja kohtutäituri otsus kuuluvad seetõttu tühistamisele.

12.Maakohus ei ole võtnud seisukohta hageja teise nõude kohta – tühistada või kohustada kohtutäiturit tühistama 26.06.2014 rahalise nõude arestimise akt. Sellist õiguskaitsevahendit TMS 4(5)

ette ei näe, üldkohtud vaatavad läbi kaebusi kohtutäituri otsustele. Toimikust ei nähtu, et nimetatud nõue oleks menetlusse võetud. Nimetatud nõude menetlusse võtmisest tuleb keelduda TMS § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna avaldusega ei ole avaldaja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

13.TsMS § 172 lg 1 järgi jäävad menetluskulud isiku kanda hagita menetluses, kelle huvides lahend tehakse, seega SS kanda. Asjaolusid arvestades ei oleks õiglane jätta menetluskulusid kohtutäituri kanda, kuna kriminaalasja lahendi resolutsioonist ei nähtunud asjaolu, et tegemist on surma põhjustamisega tekitatud kahjuga, kohtutäituril ei ole võimalik hakata kohaldama materiaalõigust ja hindama, mis nõudega oli tegu. Siiski jääb maa- ja apellatsioonimenetluses kantud riigilõiv kohtutäitur Katrin Velleti kanda (TsMS § 172 lg 10 alusel).

14.Kolleegium ei määra käesolevas otsuses kindlaks menetluskulude rahalist suurust, kuigi alates 01.01.2015 on vastav menetluskord muutunud (TsMS § 173 lg 1). Ringkonnakohus leiab, et uut korda saab rakendada vaid nendes tsiviilasjades, milles maakohus teeb lõpplahendi peale 01.01.2015. Vastasel korral ei saaks menetlusosaline nõuda maakohtu menetluses kantud kulude hüvitamist. TsMS § 174 lõige 1 (kuni 31.12.2014 kehtinud redaktsioonis) järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lõike 2 (kuni 31.12.2014 kehtinud redaktsioonis) kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega.

Krista Kirspuu /digitaalselt allkirjastatud/

Ele Liiv /digitaalselt allkirjastatud/

Indrek Soots /digitaalselt allkirjastatud/

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.