Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
20. jaanuar 2015, Tartu
Tsiviilasja number
2-12-49002
Tsiviilasi
Ljudmila Kiriku, Zoja Astaškina, Imants Sertsi ja Džulia Mändmaa hagi OÜ Must Sidrun vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 26. novembri 2014 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Ljudmila Kiriku, Zoja Astaškina, Imants Sertsi ja Džulia Mändmaa määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitajad (hagejad): Ljudmila Kirik (ik:
XXXXXXXXXXX),
Zoja Astaškina (ik: XXXXXXXXXXX), Imants Serts (sünd XX.XX.XXXX) ja Džulia Mändmaa (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja Arkaadia Halduse AS esindaja Ene Pihu Vastustaja (kostja): OÜ Must Sidrun (rk: 10886559), esindaja Harri Paabo
esindajad
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 26. novembri 2014 määrus muutmata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta määruskaebuse menetlemise kulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
ASJAOLUD
1.Tartu Maakohus jättis 25.11.2013 otsusega tsiviilasjas nr 2-12-49002 menetluskulud 78% ulatuses kostja (OÜ Must Sidrun) kanda ja 22% ulatuses hageja (Ljudmila Kiriku, Zoja Astaškina, Imants Sertsi ja Džulia Mändmaa) kanda. Riigikohtu tsiviilkolleegium jättis 07.04.2014 määrusega kassatsiooniastme menetluskulud kostja kanda. Kohtuotsus jõustus 07.04.2014.
2.Hagejad esitasid 06.05.2014 maakohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks tsiviilasjas, paludes mõista kostjalt välja hagejate kasuks riigilõiv 175 eurot ja Arkaadia Halduse AS esindamise kulu 630 eurot.
3.Kostja esitas vastuväite, leides, et hagejate esindamiskulud märgitud summas ei ole vajalikud ega mõistlikud. Ajakulu 10,5 tundi on ülemäära suur, arvestades, et asi lahendati kirjalikus menetluses. Hagejate esindaja tunnitasu 50 eurot on samuti ebamõistlikult suur, kuna esindajal puudusid õigusalased teadmised.
4.Kostja esitas 30.06.2014 maakohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks tsiviilasjas, paludes rahaliselt kindlaks määrata 22% tema menetluskuludest, s.o lepingulise esindaja kulust summas 571,25 eurot.
5.Hagejad esitasid vastuväite, märkides, et seadusandluse ja kohtupraktikaga tutvumine ei ole käsitletav tsiviilasja menetluskuluna, kostja esindaja tunnitasu 125 eurot on ülemäära suur ning kostja ei ole näidanud, kui suure osa kuludest moodustavad kassatsiooni koostamise kulud.
MAAKOHTU LAHEND
6.Tartu Maakohus rahuldas 26. novembri 2014 määrusega hagejate menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ja määras kindlaks hagejate menetluskulud summas 136,50 eurot ning mõistis välja OÜ-lt Must Sidrun Ljudmila Kiriku, Zoja Astaškina, Imants Sertsi ja Džulia Mändmaa kasuks solidaarselt menetluskulude katteks 136,50 eurot. Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldas maakohus samuti osaliselt ja määras kindlaks kostja menetluskulud summas 95,36 eurot ning mõistis välja solidaarselt Ljudmila Kirikult, Zoja Astaškinalt, Imants Sertsilt ja Džulia Mändmaalt OÜ Must Sidrun kasuks menetluskulude katteks 95,36 eurot. Määruse kohaselt jättis kohus hagejate menetluskulud maakohtus 78% ulatuses ja kassatsiooniastmes 100% kostja kanda. Hagejate menetluskulude sisuks on riigilõiv 175 eurot ja Arkaadia Halduse AS esitatud esindamiskulu 630 eurot. Hagejad on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 175 eurot. Nimetatud summast tuleb kostjal hagejatele hüvitada 78% ehk 136,50 eurot. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud. Tulenevalt TsMS § 175 lg-st 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava
kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 175 lg 1 teise lause kohaselt on lepinguline esindaja menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. Seadus räägib sõnaselgelt poole esindamisest kohtumenetluses, s.o teise isiku eest ja nimel kohtumenetluses tegutsemisest. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hagejate nimel teinud toiminguid ja koostanud menetlusdokumente hagejate, Valga linnas Jaama pst 3 asuvate korteriomanike, üldkoosoleku otsusega elamu valitsejaks määratud Arkaadia Halduse AS (tl 21) nimel Arkaadia Halduse AS esindaja Ene Pihu (tl 68). Nimetatud isik ei vasta TsMS §-s 218 sätestatud isiku nõuetele. See nähtub ka hagejate esindaja 30.01.2013 taotlusest (tl 103) pikendada kostja vastusele vastamise tähtaega põhjusel, et hagejaid konsulteeriv jurist on haige. Konsulteerimine on võrreldav nõustamisega, mille kulusid TsMS § 175 lg 2 kohaselt ei hüvitata. Seega puudus hagejatel TsMS § 218 sätetele vastav lepinguline esindaja. Tulenevalt eeltoodust jättis kohus hagejate esinduskulu nõude summas 630 eurot rahuldamata. Kostjat esindas kohtumenetluses TsMS § 218 nõuetele vastav lepinguline esindaja, jurist Harri Paabo. Kostja esindaja on vastavalt esitatud arvetele teostanud toiminguid 5,25 tunni ulatuses tunnihinnaga 90–125 eurot. Kohus luges põhjendatuks kostja lepingulise esindaja ajakulu 3,83 tunni ulatuses summas 433,45 eurot, millest hagejatel tuleb solidaarselt kostjale hüvitada 22%, s.o 95,36 eurot. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
7.Ljudmila Kirik, Zoja Astaškina, Imants Serts ja Džulia Mändmaa esitasid määruskaebuse, milles taotlevad Tartu Maakohtu 26. novembri 2014 määruse tühistamist osas, millega maakohus jättis rahuldamata hagejate esindajakulu taotluse, ning hagejate esindajakulu kindlaksmääramist ja kostjalt väljamõistmist summas 491,40 eurot (78% 630 eurost). Määruskaebuse põhjenduste kohaselt võib TsMS § 218 lg 1 p 6 järgi lepinguliseks esindajaks kohtus olla muu isik, kelle õigus olla lepinguline esindaja tuleneb seadusest. Korteriomandiseaduse (KOS) § 21 lg 2 p-st 5 tuleneb elamu valitsejale õigus esindada korteriomanikke kohtus. Tsiviilasjas olid hagejateks X-XX, XXX asuva elamu korteriomanikud, keda esindas kohtus elamu valitseja Arkaadia Halduse AS. Seega vastas hagejate esindaja TsMS § 218 nõuetele. Juriidiline isik teostab oma õigus- ja teovõimet, sh täidab oma kohustusi kohtus, läbi füüsiliste isikute (juhatuse liige, töötaja). Arkaadia Halduse AS teostas hagejate esindamise õigust oma töötaja E. Pihu kaudu. Kohus on ekslikult käsitlenud E. Pihut hagejate esindajana Arkaadia Halduse AS asemel, kui leidis, et E. Pihu ei vasta TsMS § 218 nõuetele. Samal põhjusel ei oma tähtsust asjaolu, et hagejatega suhtles Arkaadia Halduse AS oma töötaja E. Pihu kaudu. Kohus on sõnakasutuse „hagejaid konsulteeriv jurist“ alusel ebaõigesti välistanud hagejate esindamise kulude kostjalt väljamõistmise, kuigi Arkaadia Halduse AS (E. Pihu kaudu) hagejaid kohtumenetluses esindas ja sellest tulenesid hagejatele menetluskulud.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
8.OÜ Must Sidrun vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei olnud hagejatel tsiviilasjas lepingulist esindajat. Hagejaid esindas seaduse alusel korteriühistu valitseja töötaja. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et hagejad ja valitseja oleks sõlminud lepingu selle kohta, et valitseja või selle töötaja esindab hagejaid
tsiviilasjas tasu eest. Tsiviilkohtumenetluse regulatsioon ei näe ette võimalust nõuda vastaspoolelt nende kulude hüvitamist, mida kohtuvaidluse pool on oma vabal tahtel (ilma sellekohase kohustuseta) teinud teda seaduse alusel kohtus esindanud isikule või selle töötajale.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 26.11.2014 määrus muutmata.
10.Hagejad on vaidlustanud määruskaebuses maakohtu määruse osas, milles maakohus jättis rahuldamata hagejate avalduse kostjalt esindajakulu summas 491,40 eurot (78% 630 eurost) väljamõistmiseks. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollibki ringkonnakohus vaidlustatud määruse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
11.Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks.
12.Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebuse väidetele järgmist. Riigikohus on korduvalt selgitanud (näiteks 12.10.2011 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-80-11, p 23), et õigusabikulud tuleb tsiviilkohtumenetluses hüvitada üksnes juhul, kui tegemist on ühtlasi mõne seaduses sätestatud hüvitamisele kuuluva kuluga, eelkõige lepingulise esindaja kuludega. Hagi esitamise ajal, s.o enne 01.01.2013 kehtinud TsMS § 175 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hagejatel ei olnud tsiviilasjas lepingulist esindajat, kelle kulusid oleks alust kostjalt hagejate kasuks välja mõista. Hagejad on seisukohal, et hagejaid kui X-XX, XXX asuva elamu korteriomanikke esindas kohtus KOS § 21 lg 2 p 5 alusel elamu valitseja Arkaadia Halduse AS, kes teostas hagejate esindamise õigust oma töötaja E. Pihu kaudu, ning sellest tulenesid hagejatele menetluskulud. Ka kostja on vastuses määruskaebusele leidnud, et hagejaid esindas kohtus seaduse alusel korteriühistu valitseja töötaja. Elamu valitsejal on KOS § 21 lg 2 p 5 kohaselt esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses. Siinkohal tuleb aga arvestada, et elamu valitseja saab talle ettenähtud ülesannete täitmise eest korteriomanikelt igakuist haldustasu. Eeltoodu nähtub muuhulgas ka tsiviilasjas esitatud korteriomanike üldkoosolekute protokollidest, kusjuures nii 2011. kui ka 2012. a majanduskavas on otse välja toodud, et võlgade sissenõudmise avalduse esitamine kiirmenetlusse, hagi koostamise ja kohtus esindamise kulud sisalduvad haldustasus. Sama tuleneb ka lisast majanduskavale (p 1.1.8) (I kd, tl 13–26). Seega on kõik need toimingud, mis on toodud Arkaadia Halduse AS poolt antud tsiviilasjas hagejatele esitatud arve nr 1405001 (II kd, tl 5) lisal 1 (II kd, tl 11) hõlmatud hagejate poolt elamu valitsejale tasutava haldustasuga ning hagejatel ei ole tsiviilasjas tekkinud hüvitamisele kuuluvaid lepingulise esindaja kulusid. Määruskaebuse esitaja on ekslikult samastanud KOS § 21 lg 2 p-s 5 sätestatud õiguse realiseerimiseks tehtud tööülesanded lepingulise esindaja õigusabikuludega. Maakohus on õigesti leidnud, et asjas ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et tsiviilasjas menetlustoiminguid teinud E. Pihu vastaks TsMS §-s 218 sätestatud nõuetele.
13.TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise menetluses esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid, seega jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.