2-14-33090/12 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

2.Viru Maakohus keeldus 15.12.2014. a määrusega TF Bank AB avalduse Jelena Jartšenko vastu menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud TF Bank AB kanda. Kohus leidis, et hagi ei allu Eesti kohtule. TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt kohaldatakse TsMS-s sätestatut kohtualluvuse määramisel Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute vahel üksnes ulatuses, milles see ei ole reguleeritud nõukogu määrusega (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades. Kui siseriiklikus kohtus algatatakse menetlus tarbija vastu, siis on selle kohtu esmaseks kohustuseks kontrollida vastavalt määruse nr 44/2001 artikli 59 lõikele 1 oma siseriiklikke seadusi kohaldades, kas kostja alaline elukoht asub selle liikmesriigi territooriumil (Euroopa Kohtu 17.11.2011 otsus kohtuasjas C-327/10 p 40). Vastavalt 22. detsembri 2000 Nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001 art 15 p-le 1 b ja art 16 p-le 2 võib küsimustes, mis on seotud lepinguga, mille isik ehk tarbija on sõlminud oma majandustegevusest või kutsealast sõltumatul eesmärgil, kui tegemist on osamaksudena tasutava laenu või kaupade müügi rahastamiseks antava muud liiki krediidi lepinguga, algatada teine lepinguosaline menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Kohus tuvastas, et võlgniku elukohaks on XXX. Maksekäsu kiirmenetluse avalduses on märgitud võlgniku aadressiks X-XX, XXX (tl 4). Pärnu Maakohus edastas võlgnikule makseettepaneku nimetatud aadressil, kuid selgus, et võlgnik antud aadressil ei ela. Rahvastikuregistri andmetel on võlgniku uueks elukohaks alates 17.04.2014 Y-YY, YYY (tl 6). Vastavalt määruse (EÜ) nr 44/2001 artikli 16 punktile 2 võib teine lepinguosaline (avaldaja) algatada menetluse tarbija (võlgnik) vastu üksnes selle liikmesriigi kohtus, kus on tarbija alaline elukoht ehk XXX. Kuna asjas ei esine määruse art-s 17 märgitud asjaolusid, mis võimaldaksid kõrvale kalduda art 15 ja 16 regulatsioonist ja võlgniku tegelikuks alaliseks elukohaks on XXX, tuleb avalduse menetlusse võtmisest keelduda, sest määrusega ette nähtud ainupädevus on antud juhul XXX kohtutel. TsMS § 371 lg 1 p-i 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule.

5.Pärnu Maakohus lõpetas 21.11.2014. a kohtumäärusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis TF Bank AB nõude Jelena Jartšenko vastu 2288,94 euro väljamõistmiseks Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Viru Maakohus keeldus pärast 21.11.2014. a kohtumääruse saamist TF Bank AB avalduse menetlusse võtmisest. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ennatlikult keeldunud TF Bank AB avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p-i 2 alusel. Maakohus tuvastas, et kostja elukohaks on XXX. Seda seisukohta on maakohus põhjendanud rahvastikuregistri kandega, millest nähtub, et alates 17.04.2014. a on kostja elukohaks Y-YY, YYY ning sellega, et kostja viimasel teadaoleval aadressil X-XX, XXX elab uus omanik. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et neist asjaoludest saab järeldada, et kostja elukoht ei ole Eestis. Isiku elukohta muudetakse rahvastikuregistris RRS § 40 lg 1 järgi isiku enda elukohateate alusel. Seega asjaolust, et kostja elukoha aadress on rahvastikuregistris hiljuti muudetud XXX asuvaks aadressiks, saab järeldada tema tahet TsÜS § 14 lg 3 kohaselt viia oma elukoht XXX. Ringkonnakohus leiab, et hoolimata eeltoodust on kohus siiski ennatlikult keeldunud hagi menetlusse võtmast. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-123-12 leidnud, et kui hagi menetlusse võtmisel tekib küsimus, kas hagi allub Brüsseli I määruse järgi Eesti kohtule, oleks üldjuhul vajalik küsida selle kohta ka kostja seisukohta. Seega saab kohus hagi menetlusse võtmisest keelduda, kui kostja elukoht on teises liikmesriigis ning ta vaidleb kohtualluvusele Eestis vastu või ei vasta kohtule. Juhul kui kostja ilmub kohtusse ja kohtualluvusele vastu ei vaidle, allub hagi Brüsseli I määruse art 24 järgi Eesti kohtule ning hagi menetlemata jätmiseks ei ole alust. Riigikohtu lahendist tuleneb, et vaatamata sellele, et kostja elukoht ei ole Eestis, tuleb hagi menetlusse võtmise otsustamisel küsida kostja seisukohta selles, kas kostja vaidleb kohtualluvusele Eestis vastu. TsMS § 372 lg 2 kohaselt võib kohus vajaduse korral küsida kostja seisukohta hagi menetlusse võtmise lahendamiseks ja pooled ära kuulata. Maakohus ei ole teinud mõistlikke pingutusi kostja täpse aadressi väljaselgitamiseks, et toimetada menetlusdokumendid kostjale kätte ja küsida hagi menetlusse võtmise kohta kostja seisukohta. Samuti ei ole maakohus kohustanud hagejat hankima kostja elukoha täpse aadressi kohta täiendavaid andmeid ja teavitama sellest maakohut. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et Pärnu Maakohus on üritanud toimetada makseettepanekut võlgnikule kätte võlgniku e-posti aadressil [email protected] ja postiaadressil X-XX, XXX. TsMS § 306 lg 4 kohaselt on kohtul õigus menetlusdokumendi kättetoimetamiseks nõuda riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogu vastutavalt või volitatud töötlejalt, samuti isiku endiselt või praeguselt tööandjalt, krediidiasutuselt, kindlustusseltsilt ja muult isikult või asutuselt andmeid menetlusosalise elukoha kohta ja muid kontaktandmeid. Käesolevas asjas ei ole maakohus TsMS § 306 lg-s 4 sätestatud õigust põhjendamatult kasutanud. Maakohus ei ole teinud päringuid riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogu