Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

(Pärnu mnt 7, Tallinn, menetlusposti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule (Kentmanni 13, Tallinn, menetlusposti aadress [email protected])

päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaalis. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 kohaselt juhul, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse. TsMS § 413 lg 1 kohaselt juhul, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 413 lg 3 kohaselt ei tee kohus tagaseljaotsust, kui: 1) kohtuistungile ilmumata jäänud kostjat ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid istungile kutsumise nõudeid; 2) kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud; 3) kostja oli nõus asjas kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega tema osavõtuta. TsMS § 422 lg 1 kohaselt on mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Tsiviilasjas toimus kohtuistung 07.01.2015 algusega kell 10.00, millele kostja lepinguline esindaja ei ilmunud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kohus kostja lepingulist esindajat

2 (3)

teavitanud kohtuistungi toimumise ajast ja kohast isiklikult allkirja vastu üleandmisega (tl 76), ühtlasi on kohus selgitanud kostja lepingulisele esindajale TsMS § 410 sätestatud kohtuistungile ilmumata jätmise tagajärgi. Peale kohtuistungi toimumist edastas kostja lepinguline esindaja kell 16.57 kohtule e-kirja, milles teatas, et ajas segamini istungi toimumise kellaajad ja pidas ekslikult kohtuistungi toimumise ajaks kell 12.00. Kuivõrd hageja esitas 07.01.2015 kohtuistungil kohtule taotluse hagiavalduse tagaseljaotsusega rahuldamiseks esialgselt hagiavaldusega esitatud nõude ulatuses ja kohtu hinnangul ei esine antud juhul TsMS § 413 lg 3 p 1-3 sätestatud aluseid, siis peab kohus põhjendatuks rahuldada TsMS § 410 alusel hagi tagaseljaotsusega 14.01.2014 hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus on seisukohal, et asjaolu, mille kohaselt ajas kostja lepinguline esindaja segamini kohtuistungi toimumise kellaaja ei ole mõjuvaks põhjuseks TsMS § 413 lg 3 p 2 koosmõjus TsMS § 422 lg 1 tähenduses. Kohus mõistab aktsiaseltsilt XXX XXX kasuks välja perioodi eest juuli 2011 kuni jaanuar 2014 kahjuhüvitise 1850,88 eurot, viivise 196,38 eurot ning perioodilise kahjuhüvitise alates veebruar 2014 igakuiste maksetena summas 57,84 eurot, kuni XXX surmani. Välja mõistetud summad tuleb kostjal tasuda hageja AS Swedbank arvelduskontole nr

XXXXXXXXXXXXXXX.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hagejale 14.06.2013 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 213-23478 antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kohus 16.01.2015 kohtumäärusega rahuldanud hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasutaotluse kogusummas 646,77 eurot, kohus on seisukohal, et TsMS § 162 lg 1 koosmõjus TsMS § 190 lg 3 alusel tuleb kostjalt välja mõista riigituludesse 646,77 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.