Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Tallinna Ringkonnakohus Tiit Kollom, Ulvi Loonurm, Reet Allikvere 14.01.2015 Tallinnas 2-13-5138 OÜ SVPK Projekt hagi KÜ Tammsaare 87 vastu kahju hüvitamiseks ning KÜ Tammsaare 87 vastuhagi võlgnevuse väljamõistmiseks ja kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13.09.2013 otsus
Kaebuse esitaja, kaebuse liik ja kaebuse hind
OÜ SVPK Projekt apellatsioonkaebus, 1401, 74 eurot KÜ Tammsaare 87 apellatsioonkaebus, 7424 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ SVPK Projekt (RK 11332490), lepinguline esindaja Marina Simhes-Kazakova Kostja KÜ Tammsaare 87 (RK 80011147), lepinguline esindaja Marina Suhnjova
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Harju Maakohtu 13.09.2013 otsus tsiviilasjas nr. 2-13-5138 muuta, vähendades kostja poolt hagejale väljamõistmisele kuuluvat kahjuhüvitist 2142,24 euroni ja välja mõistes kostjalt hagejale nõuete tasaarvestuse tulemusena 315,48 eurot. TsMS § 654 lg. 22 kohaselt esitada maakohtu otsuse terviktekst järgmiselt. Hagi rahuldada 2142,24 euro ulatuses ja vastuhagi 1826,76 euro ulatuses. Nõuete tasaarvestuse tulemusena välja mõista KÜ-lt Tammsaare 87 OÜ SVPK Projekt kasuks 315,48 eurot. Hageja vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata, kostja apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Poolte menetluskulud mõlemas kohtuastmes jätta 77% ulatuses OÜ SVPK ja 23% ulatuses KÜ Tammsaare 87 kanda.
Edasikaebamise kord Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud OÜ SVPK Projekt palus hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt mõista välja KÜ-lt Tammsaare 87 õigusvastaselt tekitatud kahju katteks 7424 eurot. 26.10.2012 sõlmisid hageja töövõtjana ja kostja tellijana pärast hagejapoolse hinnapakkumise ja ehituse töövõtulepingu nr 25/10.12 projekti heakskiitmist suulise töövõtulepingu kanalisatsioonitorude vahetamiseks Tammsaare tee 87 Tallinnas. Lepingu hinnaks oli 4800 eurot ja sellest kaevetööde hinnaks oli 2100 eurot (käibemaksuta). Kostja kandis 02.11.2012 hageja kontole üle lepingu punktis 8.1 ettenähtud ettemaksu 2400 eurot, mille järel asus hageja töid teostama. 04.12.2012 võttis hageja rendile Ramirent Baltic AS-lt Hilti piikvasara maksumusega 1620 eurot ning Hilti maakiilu maksumusega 35 eurot, kokku oli seadmete maksumuseks 1655 eurot. Seadmete renditasu suuruseks koos käibemaksuga oli 26,04 eurot päevas. Lepingu punktides 8.1 ja 8.2 sätestatu ning hagejale ettemaksu laekumise kuupäeva 02.11.2012 järgi oli tööde teostamise lõpptähtajaks 07.01.2013. Omavaheliste vestluste käigus nõustus kostja tööde teostamisega hageja poolt pakutud viisil, st uus torustik paigaldati endisega paralleelselt. 10.12.2012 paiku sai hageja töid teostavatelt töötajatelt teada, et piikvasar, mis jäi objektile kuni kaevetööde lõpetamiseni, kadus objektilt. Hageja pöördus esmalt küsimustega piikvasara kadumise kohta ruumide üürniku poole, kes piikvasara kadumisest midagi ei teadnud. Seejärel pöördus hageja esindaja sama küsimusega kostja esinaise poole, kes väitis, et ei tea piikvasarast midagi, kuid polnud rahul hageja tööga ja soovis lepingu lõpetada. Hageja sellega ei nõustunud, kuna olulisem osa töödest oli teostatud. Hageja teatas piikvasara kadumisest rendileandjale, kes lõpetas rendilepingu ning esitas hagejale arve rendimaksete ja kadunud piikvasara maksumuse tasumiseks. 18.12.2012 sai hageja kostjalt lepingu ülesütlemise avalduse hagejapoolse lepingu rikkumise tõttu. Pärast avalduse saamist helistas hageja kostja esinaisele kavatsusega tekkinud probleem lahendada, kuid sai vastuse, et kostja ei soovi lepingut jätkata ning, et piikvasar on tema valduses ja jääb tema kätte kuni ettemaksuna saadud 2400 eurot tagastamiseni. Piikvasara hoidmisest enda käes kuni ettemaksu tagastamiseni teatas ta ka teistele isikutele, sh ruumide üürnikule ning korteriühistu liikmetele. Piikvasara asukoha teadasaamisel teatas hageja sellest
rendileandjale, kes tühistas piikvasara maksumuse tasumiseks esitatud arve ja jätkas rendilepingut, esitades hagejale uue arve rendimaksete tasumiseks. 21.12.2012 saatis hageja kostjale piikvasara tagastamise nõude, teatades, et tööde lõpetamine oli võimatu kostja poolt tööks vajaliku seadme äravõtmise tõttu, millele kostja vastas, et arutab hageja pretensiooni pärast ettemaksu tagastamist. Kuna piikvasara renditasu suurenes iga päevaga 26,04 euro võrra, esitas hageja avalduse kostja ebaseaduslike tegude kohta politseisse. Politseist saadud vastuses kostja esinaine piikvasara asumist tema käes ei eitanud, kuid väitis, et tegemist on lepinguliste suhetega. Vastuväiteid sellele, et piikvasar on tema käes, pole kostja esinaine esitanud. Tema väidete kohaselt tegutses ta piikvasara äravõtmisel ja selle kinnipidamisel kostja seadusliku esindajana kostja huvides. Kostja vastusväited hagile Kostja hagi ei tunnistanud ja palus selle rahuldamata jätta. Hageja nõuded on põhjendamata ja tõendamata, hageja renditud piikvasarat kostja käes ei ole ning kostja ei ole seda kunagi omaks võtnud. Kostja ei tunnistanud 768 euro nõuet teostatud tööde eest, kuna hinnapakkumist, mille alusel on tehtud haginõude arvestus, kostjale esitatud ei ole, hageja esitas kostjale 2012 oktoobris teise hinnapakkumise, mis erineb hageja esitatust oluliselt, kusjuures üks hinnapakkumine kajastab töid koos materjalidega, teine ilma. Hageja ei teinud torude montaaži, tema poolt ostetud torud on kostja valduses, sest kostja ei kasutanud neid mittevastava kvaliteedi tõttu ja hageja võib need võtta tagasi. Tegelikkusele ei vasta hageja märgitud tööde maht, tegelikult on tehtud ainult kaevetöid ning valmistatud kanalite pikkus on 42 jm, mitte 70 jm. Hageja muutis kanalisatsioonitorude paigaldamisel ehitisprojekti ning põhjustas kanalisatsiooni avarii. Kostja ei olnud rahul hageja tööga, mistõttu ütles ta lepingu 17.12.2012 üles. Kostja tunnistab hageja nõuet osaliselt - kaevetööde osas 42 jm ulatuses, kokku 923,86 eurot. Kostja vastuhagi Kostja esitas vastuhagi lepingust tuleneva ettemaksu 1476,14 euro tagastamiseks, kahju 294,47 euro hüvitamiseks, sissenõudmiskulude 40 euro hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks. Pooled sõlmisid 25.10.2012 töövõtulepingu nr. 25/10.12, millega töövõtja kohustus vahetama kanalisatsiooni torud 0 korrusel aadressil Tammsaare tee 87 Tallinnas. Hageja töövõtjana esitas hinnapakkumise summas 4166 eurot, millele lisandub käibemaks. Hinnapakkumises kajastati, et töö eesmärgiks on vahetada restorani korruse põranda all olemasolevates kanalites kanalisatsioonitorud ning ühendada need olemasolevate püstikutega ja kaevudega. Hageja pidi töid alustama 7 päeva jooksul ettemaksu 2400 eurot (käibemaksuga) laekumisest ning tööd teostama 60 päeva jooksul. Kostja maksis ettemaksu 02.11.2012. Hagejal oli ehitusobjekti võti. Kostja nägi hageja töötajaid objektil kahel korral novembrikuus 2012, nad avasid osa vanadest kanalisatsiooni kanalitest ning tegid ka uued kanalid, muutes omavoliliselt torustiku mahapaneku projekti. Kostja pretensioonile hageja ei reageerinud. Lisaks sellele kahjustasid hageja töötajad kanalisatsiooni torustikku, mistõttu tekkis avarii ja heitvesi voolas ruumide põrandatele. Hageja töötajad läksid objektilt ära ning kostja esindaja kõnedele ei vastanud.
Hageja tegevuse tõttu kandis kostja kahju 294,47 eurot, mis seisnes avarii kõrvaldamise kuludes. Kuna hageja töötajad tulid objektile 35 päeva jooksul ainult kaks korda, kanalid olid avatud, ehituspraht jäetud välja vedamata ning kanalisatsioonisüsteemi avariiga tekitati kostjale kahju, siis ütles ta 17.12.2012 lepingu üles. Hageja vastas lepingu ülesütlemisele 23.01.2013 ja koos vastusega saatis teostatud tööde vastuvõtu akti 18.12.2012 kuupäevaga. Kostja aktiga ei nõustunud, sest hageja tegi ainult kaevetööd ja valmistatud kanalite pikkus on 42 jm, mitte 70 jm. Hageja asemel parandas ja lõpetas tööd OÜ Novefort. Kuna kostja 18/12 aktis märgitud tööde hind sisaldab lisaks tööjõule ka materjalide maksumust, siis tegelikult tehtud töö arvestamisel tuleb ühiku hinda vähendada materjalide hinna ehk 38,70% võrra. Hageja ei teinud torude montaaži, tema ostetud torud on kostjal olemas ning hageja saab need tagasi võtta. Kostja maksis hagejale ettemaksu 2400 eurot 2.11.2012, millest hageja peab talle tagastama 1476,14 eurot ja 22.04.2013 seisuga viivised 54,23 eurot. Kostja palus hagejalt välja mõista viivise 8,75% aastas põhinõudelt 1770,61 eurot alates 23.04.2013 kuni põhinõude kohase täitmiseni. Hageja vastuväited vastuhagile Hageja vastuhagi ei tunnistanud ja palus selle rahuldamata jätta. Tõendamata on hageja süü ja põhjuslik seos kahju ja hageja tegevuse vahel. Kanalisatsiooni avarii toimus enne hageja poolt tööde alustamist ning just kanalisatsioonisüsteemi avariilise seisundi tõttu oli vaja see välja vahetada. Töövõtulepingu esemeks oligi kulunud kanalisatsioonitorude vahetamine. Avarii toimus 21.11.2012 ja see likvideeriti alles 21.12.2012, mis teeb ebausaldusväärseks väite avarii tõsiduse kohta. Oluline rikkumine hagejaga töövõtulepingu erakorraliseks ülesütlemiseks on tõendamata. Lisaks avariile viitab kostja töövõtulepingu erakorralise ülesütlemise alusena hagejapoolsetele lepinguliste kohustuste rikkumistele, nagu kanalisatsiooni süsteemi projekti rikkumine ja töövõtulepinguga ettenähtud tööde mitteteostamine. Antud väiteid ei ole tõendanud, esitatud fotodelt ei nähtu nende tegemise aeg. Fotod võis kostja teha tööde käigus või võtta toruühendused ära, et luua kunstlikke tõendeid. Tööde lõpetamine oli võimatu kostja süü tõttu. Projektist kõrvale kaldumise võttis hageja omaks, kuid tegemist ei ole projekti rikkumisega, sest sellised sisetööd ei nõua kooskõlastatud projekti. Kõrvale kaldumine oli tehtud kostja huvides, kuna projektil näidatud torud olid amortiseerunud ja lekkisid ning nende demonteerimine oleks kanalisatsiooni töökorrast välja viinud. Seetõttu paigaldaski hageja torud teise skeemi järgi, millest teavitas ka kostjat. Hageja seletused rahuldasid kostja esindajat, mingeid nõudeid seoses sellega ei esitatud. Seega on tõendamata, et hageja rikkus oma lepingulisi kohustusi ning lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ja kahjunõuete esitamiseks alust ei ole. Viivise nõue ei kuulu rahuldamisele põhjusel, et kuni vastuhagi esitamiseni pole kostja kahju hüvitamise nõudega hageja poole pöördunud.
Maakohtu otsus Kohus rahuldas nii hagi kui ka vastuhagi osaliselt ning mõistis välja kostjalt hageja kasuks 5597,24 eurot. Põhihagiga seotud menetluskulud jäid 91% ulatuses kostja kanda ja 9% ulatuses hageja kanda ning vastuhagiga seotud menetluskulud 91% ulatuses hageja kanda ja 9% ulatuses kostja kanda. Pooltel ei ole vaidlust, et 26.10.2012 sõlmisid hageja töövõtjana ja kostja tellijana pärast hagejapoolse hinnapakkumise ja ehituse töövõtulepingu nr. 25/10.12 projekti heakskiitmist lepingu projektiga samadel tingimustel suulise töövõtulepingu kanalisatsioonitorude vahetamiseks Tammsaare tee 87 Tallinnas. Lepingust nähtuvalt on töö maksumuseks 4000 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, seega on lepingu hinnaks koos käibemaksuga 4800 eurot. Vaidlust ei ole, et kostja kandis 02.11.2012 hageja kontole üle lepingu punktis 8.1 ettenähtud ettemaksu 2400 eurot (käibemaksuga), mille järel asus hageja töid teostama. Lepingu punktides 8.1 ja 8.2 sätestatu ning hagejale ettemaksu laekumise kuupäeva 02.11.2012 järgi tuli töid alustada hiljemalt 09.11.2012 ja lõpetada 60 päeva pärast, seega 07.01.2013. Lepingu p. 7.5 järgi on tellijal õigus katkestada leping, kui töövõtja ei täida endale lepinguga võetud kohustusi või täidab neid mittekohaselt. Kostja 17.12.2012 avaldusega on tõendatud, et ta ütles töövõtulepingu üles alates 17.12.2012 lepingutingimuste rikkumise tõttu, mis seisnevad selles, et töövõtja teostab töid aeglaselt, tööde teostamisel rikuti projekti nõudeid, töötajad lahkusid objektilt, telefonikõnedele ei vastata, mistõttu on ilmne, et töövõtja ei ole suuteline töid nõuetekohaselt ja tähtajaks töid teostama. Hagiavaldusest nähtuvalt sai hageja lepingu ülesütlemise avalduse kätte 18.12.2012. Seega on leping ülesütlemisega lõppenud. Et töövõtja rikkus ehitusprojekti nõudeid, on tõendatud hageja omaksvõtu ja tunnistaja MV ütlustega, mille kohaselt pidas töövõtja otstarbekamaks torude paigaldamise skeemi muuta. Teisi lepingu rikkumisi kostja tõendanud ei ole, sest telefonikõnede eristusega ei saa tõendada vestluse sisu ega hageja töötajate kohalolekut või puudumist ehitusobjektilt. Samas nähtub telefonikõnede eristuses märgitud kõneaegade kestusest, et vastupidiselt kostja väidetele, on hageja enamjaolt kostja kõnedele vastanud ja vestlused on toimunud. Kostja väited selle kohta, et hageja töötajad viibisid objektil ainult kahel päeval novembrikuus, ei ole, arvestades teostatud tööde mahtu, eluliselt usutav ning on ümber lükatud tunnistaja MV ütlustega, mille kohaselt töötas objektil kolm töötajat 2-3 nädalat ning tööde lõpetamiseks oleks kulunud umbes nädal. Kuna tööde lõpptähtaeg oli 07.01.2013 ja ka tunnistaja GG ütlustest nähtuvalt võis 42 meetri torude montaažiks kuluda 5-6 päeva, siis ei ole välistatud, et hageja oleks jõudnud tööd tähtajaks lõpetada. Seega on tõendatud üksnes kostja etteheite, et hageja rikkus lepingut ehitusprojekti nõuete mittejärgimisega. Kuna kostja on hagi faktiliselt teostatud tööde osas õigeks võtnud, siis ei kuulu VÕS § 655 lg. 2 kohaldamisele. Pooltel on vaidlus selle üle, kui suures mahus hageja töid teostas ja milline on teostatud tööde maksumus. Hageja ehitustööde teostamisest tulenev nõue põhineb 15.10.2012 koostatud hinnapakkumisel ja 18.12.2012 teostatud tööde aktil. Kostja 15.10.2012 hinnapakkumise saamist hagejalt omaks ei võta, vastuväidete kohaselt esitati kostjale lepingueelsetel läbirääkimistel sellest erinev hinnapakkumine, milles on eraldi välja toodud materjali, seadmete rendi ja tööde hind. Kuna
hageja ei ole tõendanud 15.10.2012 koostatud hinnapakkumise saatmist kostjale ja kostja valduses on sellest erinev hinnapakkumine, mille kostjale saatmist hageja ei välista, siis tuleb lähtuda vaidluse lahendamisel kostja valduses olevast hinnapakkumisest. Antud hinnapakkumisest nähtuvalt oli materjali maksumuseks 1496 eurot, seadmete (traktor jne) rendi maksumuseks 630 eurot ja töö maksumuseks 2040 eurot, kokku 4166 eurot, millele lisandub käibemaks. Kuna lepingu hinnaks lepiti kokku 4000 eurot, millele lisandub käibemaks, siis sõlmiti leping 0,96% hinnapakkumises märgitust väiksemas hinnas, järelikult tuleb kõiki hinnapakkumises märgitud hindasid vähendada proportsionaalselt 0,96% võrra. Teostatud tööde aktist nähtuvalt tegi hageja kaevetöid 65 jm, muid tõendeid ta töö mahu kohta ei esitanud. Kostja hinnapakkumises märgitud tööde teostamist ja mahtu omaks ei võtnud ja akti ei allkirjastanud. Kostja esitatud ehitusprojektist nähtuvalt on kanalisatsioonitrassi üldpikkus umbes 38,4 meetrit. Kanalisatsioonitrassi paigaldamise tööd lõpetanud OÜ Novefort hinnapakkumisest nähtuvalt paigaldati torustik kanalisse, mille pikkuseks oli 42 jm. Tunnistaja GG ütluste kohaselt tegi tema kanali kaevetöid ligikaudu 10 jm ulatuses. Eeltoodud tõenditest kogumis saab järeldada, et hageja teostas kanali kaevetöid 32 jm ulatuses. Lähtudes hinnapakkumises märgitud töö hinnast on selle töö maksumuseks 752,02 eurot (käibemaksuga) (2040 eurot x 0,96% /100 x 32 jm +20% km). Hageja arvestas hinnapakkumises kõigi seadmete rendi hinnaks kokku 630 eurot. Järelikult peab tasu teostatud töö eest sisaldama ka renditud seadmete maksumust. Hagiavalduse kohaselt võttis hageja 04.12.2012 rendile Ramirent Baltic AS-ilt Hilti piikvasara ja maakiilu ning 10.12.2012 avastas, et renditud seadmed on kadunud. Seega kasutas hageja renditud seadmeid töö tegemiseks 6 päeva. 15.12.2012 rendiarvega nr. 22074167 on tõendatud, et renditud seadmete ühe päeva maksumus on 26,04 (käibemaksuga), järelikult on 6 päeva tasu 156,24 eurot. Kassa väljamineku orderiga on tõendatud hageja kulu 90 eurot 15.11.2012 objektil Tammsaare tee 87 Tallinnas transporditeenuse osutamise eest. Hageja on teostatud tööna näidanud 18.12.2012 koostatud aktis ka torude montaaži liiva peale kalletega, kuid selle töö teostamine ei ole tõendatud. Tunnistajate OT ja MV ütlustest nähtuvalt olid uued kanalisatsiooni torud paigaldatud betoonkanalisse, tunnistaja VS ütlustest nähtuvalt olid torud betoonkanalites ühendamata ja olukord vastas objektist tehtud fotodele, tunnistaja GG ütlustest nähtuvalt uusi kanalisatsioonitorusid betoonkanalites ei olnud. Kõigi tunnistajate ütluste kohaselt ei olnud hageja liiva betoonkanalitesse paigaldanud. Kohtule esitatud fotodelt nähtub, et betoonkanalis on üksikud plasttorud, mis ei ole omavahel torustikuks monteeritud, liiva kanalitesse valatud ei ole ja torustiku ühendusdetailid ning osa torudest on uutena pappkastides ja ruumi põrandal. Seega on tunnistajate ütlustega ja fotodega tõendatud, et torude montaaž liiva pealekalletega oli tegemata, mistõttu see töö tasustamisele ei kuulu. Esitatud tõenditega on tõendatud, et hageja teostas lepingu ülesütlemise hetkeks töövõtulepingust tulenevaid ehitustöid ja tegi sellega seoses põhjendatud kulutusi kokku 998,26 euro (käibemaksuga) väärtuses. Kuna hageja sai ettemaksuna kostjalt 2400 eurot (käibemaksuga), siis tuleb vastuhagi ettemaksu tagastamise nõudes rahuldada osaliselt summas 1401,74 eurot (käibemaksuga). Hagiavalduse kohaselt tekitas kostja hagejale kahju sellega, et kostja esinaine AZ võttis renditud vara objektilt enda ebaseaduslikku valdusse ning, et AZ tegutses tööriistade äravõtmisel ja enda käes hoidmisel tööd tellinud kostja nimel.
Tunnistaja MV ütlustest nähtuvalt võttis renditud tööriistad objektilt ära kostja esindaja AZ, kes peatas tööd enne lõpetamist, nõudis, et töötajad lahkuksid objektilt ja annaksid üle võtme. Tööriistade äravõtmist tunnistaja ei näinud, kuid omavahelises vestluses lubas AZ tööriistad hagejale tagastada, kui hageja tagastab ettemaksu. Tunnistaja OT ütlustest nähtub, et tunnistaja kuulis hagejalt, et piikvasar ja maakiil on AZ käes ning kui ta palus AZ-l need hagejale tagastada, siis vastas AZ, et see ei olevat tunnistaja asi. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 22.01.2013 kirjalikust vastusest hagejale nähtub, et hageja avalduse alusel vestles politsei AZ-ga, kes keeldus renditud tööriistadest rääkimast viidates pooltevahelistele lepingulistele suhetele. Samas ei teinud kostja esindaja, teades, et hageja renditud tööriistad on kadunud, politseile avaldust ega väitnud läbiviidud vestluse käigus, et tööriistad võidi varastada kolmandate isikute poolt. Poolte kirjavahetusest nähtub, et hageja pretensioonile, milles muuhulgas nõuti renditud Hilti piikvasara ja maakiilu tagastamist, vastas kostja lepinguline esindaja, et hageja pretensioonid vaadatakse läbi pärast ettemaksu tagastamist. Eeltoodud tõenditest nähtuvalt ei ole kostja esindaja AZ kuni hagi kohtule esitamiseni eitanud, et hageja renditud tööriistu tema valduses ei ole, vastupidi tunnistaja MV ütluste kohaselt ta kinnitas, et tööriistad on tema valduses ja lubas need tagastada kui hageja tagastab kostjale ettemaksu. AS Ramirent Baltic 15.12.2012 rendiarvega nr. 22074167 on tõendatud, et hageja katkestas 10.12.2012 rendilepingu ja 15.01.2013 arvega nr. 23001611, et ta jätkas tööriistade rentimist, mis on kooskõlas hagiavalduses esiletooduga, et esmalt kuuldes tööriistade kadumisest lõpetas hageja rendilepingu, millega seoses esitati talle arve ka renditud vara maksumuse hüvitamiseks, kuid saades pärast 18.12.2012 lepingu ülesütlemist telefonivestluses teada kostja esindajalt, et piikvasar on AZ valduses kuni ettemaksu tagastamiseni, taastas AS-ga Ramirent Baltic rendisuhte, kes jätkas rendiarvete esitamist. Kostja esindaja kohtueelse käitumise põhjal on eluliselt usutav ja eelpoolnimetatud tõenditega kogumis tõendatud hageja väide, et kostja esindaja AZ võttis hageja renditud Hilti piikvasara ja maakiilu enda valdusse ettemaksu tagatisena, tekitades sellega hagejale kahju. Kostja tegevus on hagejale kahju tekkimisega põhjuslikus seoses. Kuna AZ tegutses töövõtu lepingust tuleneva ettemaksu tagasinõude esitamisel ja renditud tööriistade tagatisena enda valdusse võtmisel ja hoidmisel kostja esindajana ning tal puudus seejuures seadusest või lepingust tulenev õigus tööriistu enda valdusse võtta ja hoida, siis on kostja tegevus ebaseaduslik. Hageja kahju suurus 7424 eurot, on tõendatud eelkõige Julianus Inkasso OÜ 08.07.2013 pretensiooniga nr. 1477024, millelt nähtub hageja võlgnevus AS-le Ramirent Baltic 7424 eurot, aga ka 31.03.2013 rendiarvega nr. 23012825, millelt nähtub renditud seadmete maksumus kokku 1986 eurot (käibemaksuga) ja rendimakse perioodil 16.02.2013 – 17.03.2013, 31.01.2013 arvega nr. 23003610, millelt nähtub rendimakse perioodil 16.01.2013 – 31.01.2013, 15.02.2013 rendiarvega nr 23005521, millelt nähtub rendimakse perioodil 01.02.2013 – 15.02.2013 ning Julianus Inkasso OÜ 19.03.2013 võlateatisega nr. 1418057, millelt nähtub hageja rendivõlgnevus AS-le Ramirent Baltic 19.03.2013 seisuga 2192,18 eurot ja viivis 346,39 eurot. Maksekorraldusega nr. 492 16.07.2013 on tõendatud, et hageja on Ramirent Baltic AS-le võlast tasunud 2000 eurot. Seega tuleb hagi renditud Hilti piikvasara ja maakiilu maksumuse, rendimaksete, viiviste ja rendileandjale hüvitatud kahju nõudes rahuldada 7424 euro ulatuses. Vastuhagi kohaselt kahjustasid hageja töötajad kanalisatsiooni torustikku, mistõttu tekkis avarii ja heitvesi voolas ruumide põrandatele. Hageja töötajad läksid objektilt ära ning kostja esindaja
kõnedele ei vastanud. Hageja tegevuse tõttu kandis kostja kahju 294,47 eurot, mis seisnes avarii kõrvaldamise kuludes. Kostja juhatuse liikmete AZ ja BP 21.11.2012 koostatud ja allkirjastatud aktist nähtub, et hageja töö käigus juhtus kahes ruumis kanalisatsioonisüsteemi avarii, mille tagajärjel voolas heitvesi ruumide põrandale. Tunnistaja VS, kes on OÜ Windair santehnik, ütlustest nähtuvalt kutsus kostja ta 21.12.2012 likvideerima kahte kanalisatsioonitorustiku lekke kohta. Tunnistaja ütluste kohaselt oli torustiku muhv purunenud betooni lõhkumise ajal, sest näha oli värske purunemise jälg. Kokku parandas tunnistaja kolm leket, millest viimase leidis ise. Eeltoodud tõenditega on tõendatud, et hageja põhjustas 2012 novembris kaevetööde tegemisel kanalisatsioonitorustiku lekked, mille parandas OÜ Windair santehnik. Tähtsust ei oma, millise aja jooksul lekked kõrvaldati. OÜ Windair 27.12.2012 arvega nr. 1913 on tõendatud, et kanalisatsiooni avarii likvideerimine ja kanalisatsioonitorude osalise vahetamise töö maksumus oli 294,47 eurot. Kuna kostja ütles pooltevahelise lepingu üles, siis on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks olnud tulemust, mistõttu on kahju hüvitamise nõude esitamine hagejale täiendavat tähtaega andmata põhjendatud. Seega kuulub kahju VÕS § 115 lõigete 1 ja 3, § 127 lõigete 1-4 ning § 128 lõigete 1-3 alusel hüvitamisele 294,47 euro (käibemaksuga) ulatuses. Õigusabi osutamine kohtueelses menetluses on tõendatud kostja esindaja koostatud vastusega teostatud tööde aktile, vastusega pretensioonile ja OÜ Rada 28.01.2013 arvega 12/2013. Õigusabi 40 eurot vastab tehtud tööle. Seega kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele 40 eurot õigusabikulu. Hageja nõudis tagastamata ettemaksult viivist VÕS § 113 lg. 1 teises lauses sätestatud määras. Seoses ettemaksu osalise väljamõistmisega 1401,74 eurot, kuulub viivise nõue rahuldamisele alates 07.01.2013 kuni kohtuotsuse avaldamiseni 26.11.2013, kokku 90,55 eurot (1401,74 x 0,02% x 323 p). Seega tuleb vastuhagi rahuldada kokku 1826,76 euro ulatuses. Kuna kohus rahuldas hageja rahalise nõude kostja vastu 7424 euro ulatuses ja kostja rahalise vastunõude 1826,76 euro ulatusest, siis tasaarvestuse tulemusena kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 5597,24 eurot. Seoses tasaarvestusega on lõppenud kostja TsMS § 367 alusel esitatud viivise nõue. KÜ Tammsaare 87 apellatsioonkaebus Kostja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega põhihagi rahuldati ning uue otsusega jätta põhihagi täielikult rahuldamata ja menetluskulud põhihagi osas hageja kanda. Maakohus jättis tähelepanuta ja hindamata kostja vastuväite Julianus Inkasso OÜ 08.07.2013 pretensiooni nr. 1477024 osas. 08.07.2013 pretensioon on teistest dokumentidest tuletatud tõend, mis ei saa tõendiks olla ilma algdokumente lisamata. Maakohus seda ei kontrollinud. Samuti jättis kohus tähelepanuta kostja vastuväide, et Julianus Inkasso OÜ kliendi viitenumber 706365175 tähendab ainult seda, et selle numbri all kogub ja arvestab inkassofirma kõik AS Ramirent Baltic nõuded OÜ SVPK Projekt vastu. Tõendamata on, et hageja maksis ära arved nr. 23003610, 23005521 ja 23012825. Hageja esitatud 16.07.2013 maksekorraldusest nr. 492 ja 20.09.2013 maksekorraldusest nr. 528 ei ole määratud milliste AS Ramirent Baltic arveid hageja tasus ning kas summad on seotud asjasse esitatud arvetega nr. 23003610, 23005521 ja
23012825, viivise ja kahjuhüvitise tasumisega. Arusaamatu on, mille alusel kohus tuvastas, et hageja tasus kahjunõudega seotud võla. Kostja juhtis kohtu tähelepanu 02.09.2013 istungil sellel, et hageja esitatud rendiarved ei tõenda, kas lepingu RL347402 alusel renditud piikvasar on seesama kaotatud piikvasar, mis hageja rentis AS-lt Ramirent Baltic rendilepingu RL342780 alusel perioodil 04. - 10.12.2012. Hageja rendilepingud ei esitanud. Kohus jättis tähelepanuta hageja kohustuste rikkumise, kes jättis kohtunõude täitmata. Seega jättis kohus põhjendamatult rahuldamata kostja taotluse ning tähelepanuta kostja esitatud tõendid, millega kostja soovis tõendada, et rendileping nr. RL342780 lõpetati tõenäoliselt seadme kaotamise tõttu ja et lepingu nr. RL347402 alusel renditud piikvasar on hoopis teine seade. 16.10.2013 kohtuistungil kinnitas tunnistaja GG, et seadme tagastamata jätmisel koostab rendileandja akti ja rentnik peab tasuma seadme jääkväärtuse, sellega leping lõpetatakse. Kohus jättis tunnistaja ütlused tähelepanuta. Maakohus jättis tähelepanuta ja hinnanguta kostja väite, et hageja käitumine piikvasara rentimisel 2012 detsembris kuni 17.03.2013 on arusaamatu ja ebatavaline. Kohus jättis kohaldamata VÕS § 139 lõiked 1 ja 2. Alternatiivselt on leping RL347402 näilik ja tühine üleandmisele kuluva asja puudumise tõttu. TsÜS 84 lg. 1 alusel ei tekkinud hagejal kohustust rendilepingu RL347402 alusel midagi maksta ning ei tekkinud ka kahju. Kuna rendileping RL347402 on tühine ning hageja ei tõendanud, et ta tasus sellega seotud arveid, on hagejal nõue AS Ramirent Baltic vastu rendilepingu RL347402 tühisuse tuvastamiseks ning ta ei pea tasuma arveid nr. 23003610, 23005521, 23012825 ning nendega seotud kõrvalnõudeid ehk säästab kulusid. Sel juhul kostjalt saadud kahjusumma muutub hageja kasuks ehk tegemist on alusetu rikastumisega ning kohaldamisele kuulub VÕS § 127 lg. 5. Maakohus eksis järelduses, et kostja esindaja võttis piikvasari enda valdusesse ettemaksu tagatisena. Ebaseaduslik ja põhjendamatu on teha järeldusi hageja esindaja paljasõnalistest väidetest. Hageja 21.12.2012 kirjas on kajastatud, et tema töötajad jätsid tööriistad Tammsaare 87 null korrusele 06.12.2012. Hagiavalduses teatab hageja, et ta sai teada piikvasara kadumisest ca 10. detsembril. Seega ei ilmunud tema töötajad töökohale neli päeva. Hageja teatas kostjale piikvasari kadumisest alles 21.12.2012, st 11 päeva pärast seadme kadumist ja kolm päeva pärast töövõtulepingu ülesütlemisest. Arusaamatu on, miks hageja ei teavitanud kostjat seadme kadumisest viivitamatult, vaid alles pärast lepingu ülesütlemisest. Isikute ring, kes võisid piikvasara endale võtta on väga suur, sest ruumide võtmed, kuhu hageja jättis oma seadmed, olid hageja töötajate käes, samuti ruumide rentniku käes. Kohus jättis need asjaolud tähelepanuta. Kostja 28.12.2012 vastus hageja pretensioonile ei tõenda, et kostja võttis piikvasara enda valdusse. Kuna kostjal ei olnud muid tõendeid tema poolt tõendamist vajava asjaolu tõendamiseks, siis palus ta enda vande all ülekuulamist. Kohus jättis kostja taotluse rahuldamata põhjusel, et hageja sellega ei nõustunud. Kohus põhjendamatult ei rakendanud TsMS § 2681. Kostja palub toimikusse võtta dokumendid ja tõendid, mis maakohus põhjendamatult jättis vastu võtmata: 15.10.2013 taotluse, AS Ramirent Baltic rendilepingu tingimused, AS Ramirent Baltic tüüprendileping. OÜ SVPK Projekt vastuapellatsioonkaebus
Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega rahuldati kostja nõue ettemaksu 1401,74 euro tagastamiseks ja uue otsusega jätta kostja nõue rahuldamata ning menetluskulud jaotada poolte vahel vastavalt poolte nõuete rahuldamise ulatusele. Maakohus leidis õigesti, et VÕS § 655 lg. 2 kohaldamisele ei kuulu. Järelikult kuulub töövõtja tasu kindlaksmääramiseks kohaldamisele VÕS § 655 lg. 1. Lähtuvalt nimetatud sättest määratakse töövõtjale tasumisele kuuluv tasu kindlaks töövõtulepingu hinna järgi, milliseks koos käibemaksuga oli 4800 eurot. Sellest summast on kostja poolt tasutud hagejale ettemaksuna vaid 2400 eurot. Kuna kostja ütles lepingu üles, omamata selleks mitte mingeid töövõtjast sõltuvaid põhjusi, on hagejal kostja vastu kokkulepitud tasu nõue 2400 eurot. Sel põhjusel ei saa ettemaksu tagastamise nõue põhjendatud olla. Toodud põhjusel ei oma tähtsust teostatud tööde maksumus. VÕS § 655 lg. 1 on analoogne saamata jäänud tulu reguleeriva sättega, st et juhul, kui tellija ütleb lepingu üles meelevaldselt, ilma selleks arusaadavate, mõistlike ning seda enam põhjendatud aluste olemasoluta, siis on ebaõiglane jätta töövõtja ilma tasuta, mille saamisele ta põhjendatult lootis, täites töövõtu põhiosa, omades kõike vajalikku tööde lõpetamiseks ja loobudes töövõtu täitmise tõttu teistest tellimustest. Vastus apellatsioonkaebusele Pooled vaidlevad üksteise apellatsioonkaebustele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et kostja KÜ Tammsaare 87 apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada, vähendades VÕS § 139 lg. 1 väljamõistmisele kuuluvat kahjuhüvitist hageja renditud piikvasara ja maakiili kinnihoidmisega kostja poolt tekitatud kahju osas. Maakohus on leidnud, et hagi on põhjendatud renditud piikvasara ja maakiili maksumuse, rendimaksete viiviste ja rendileandjale hüvitatud kahju osas kokku summas 7424 eurot. Ringkonnakohus leiab, et selles osas on kahjuhüvitise nõue põhjendatud vaid OÜ Ramirent poolt 15.12.2012 hagejale esitatud arve ulatuses. See sisaldas endas piikvasara ja maakiilu maksumust 1655 eurot ja renditasu perioodi eest 04.12.10.12.2012 kokku 130,20 eurot, millele lisandub käibemaks 357,04 eurot (kokku 2142,24 eurot). Kui hageja oleks nimetatud summa tasunud ega uuendanuks tööriistade rendilepingut, saanuks ta edasipidiste rendimaksete tasumist vältida, ehk siis kahju edaspidist tekkimist (suurenemist) ära hoida. VÕS § 139 lg. 1 kohaselt tuleb seega kahjuhüvitist vähendada, arvestades kannatanu enda osa kahju tekkimisel. Vastavalt tuleb maakohtu otsust muuta, vähendades kohtuotsuses põhjendatuks tunnistatud hageja rahalist nõuet 7424 eurot 2142,24 euro peale. Kuna kostja rahaline vastunõue oli 1826,76 eurot, siis kuulub kostjalt hagejale väljamõistmisele 315,48 eurot. Ülejäänud osades on maakohus tõendid hinnates, asjaolusid tuvastades ja materiaalõigust kohaldades otsust põhjendanud vastavuses TsMS § 338 lg. 1 ja 442 lg. 8 nõuetele. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg. 6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Ringkonnakohus märgib, et nii töövõtulepingust taganemisel kui ka lepingu ülesütlemisel on töövõtjal õigus saada tasu tehtud ja kõlbuliku töö maksumuse ulatuses.
Ringkonnaohus jätab tähelepanuta kostja poolt apellatsiooniastmes esitatud uued tõendid, kuivõrd apellant ei ole põhistanud, miks ta neid ei saanud esitada esimese astme kohtus. Liites hageja nõudele 7424 eurot vastuhagi nõude 1826 eurot, saame 9252 eurot. Hageja nõue leiab rahuldamist 2142,24 euro ulatuses, s.o. ca 23 % hagide hinnast. Seda arvestades jätab ringkonnakohus poolte menetluskulud mõlemas kohtuastmes 23% ulatuses kostja ja 77 % ulatuses hageja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Alates 01.01.2015.a kehtiva menetlusõiguse seaduse kohaselt saab menetlusosaline taotleda menetluskulude summaarset kindlaksmääramist nende menetluskulude osas, mis tsiviilasja toimikust ei kajastu (näiteks lepingulise esindaja tasu), üksnes siis, kui menetlusosaline on esitanud igas kohtuastmes, kohtu poolt määratud tähtaja jooksul kohase menetluskulude nimekirja. Käesolevas tsiviilasjas tegi maakohus lõpplahendi enne 01.01.2015, ta menetlusosalistelt menetluskulude nimekirja ei küsinud ning märkis otsuses, et menetlusosalistel on õigus esitada kulude summaarse kindlaksmääramise taotlus asjas lõpplahendi teinud maakohtule seaduses sätestatud tähtaja jooksul (TsMS § 174 lg 1). Kuigi praeguseks ei kehti enam säte, mis lubas esitada menetluskulude nimekirja pärast lõpplahendi jõustumist, tuleb siiski kohaldada varasemat seadust nende lõpplahendite suhtes, mis tehti enne 01.01.2015, ning lubada kulude kindlaksmääramise taotlust esitada kehtinud seaduses ettenähtud korras. Seejuures on oluline ka tagada, et ühe ja sama tsiviilasja puhul toimuks erinevate kohtuastmete menetluskulude kindlaksmääramine samade põhimõtete järgi, seda sõltumata lahendi tegemise ajast. Eeltoodust tulenevalt ei määra ringkonnakohus menetlusosalistele apellatsioonimenetluse kulude nimekirja esitamiseks tähtpäeva, vaid määrab kindlaks üksnes menetluskulude jaotuse. Kohus selgitab, et menetluskulude summaarse kindlaksmääramise korra osas tuleb menetlusosalistel juhinduda tsiviilkohtumenetluse seadustiku kuni 31.12.2014 kehtinud redaktsioonist. Kuni 31.12.2014 kehtinud TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom
Ulvi Loonurm
Reet Allikvere
Otsus parandatud 18.02.2015 määrusega
Parandada Tallinna Ringkonnakohtu 14.01.2015 otsuse päises ja resolutsioonis esinev kirjaviga, lugedes Harju Maakohtu otsuse kuupäevaks 26.11.2013.
Määruse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.