2-14-19012/12 - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

ulatuses. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Menetluskulude kindlaksmääramise asjaolud Harju Maakohus rahuldas 31.10.2014.a otsusega hagi ning jättis menetluskulud 4,65 % ulatuses XXX ja 95,35 % ulatuses XXX kanda. Hageja esindaja vandeadvokaat Eero Tonka esitas 11.12.2014.a avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. Hageja menetluskulud koosnevad asjas tasutud riigilõivust 225.00 eurot ja lepingulise esindaja tasust 2 329.20 eurot (ei sisalda käibemaksu), kokku 2 554.20 eurot. Hageja palub kostjalt I välja mõista menetluskulud summas 118.77 eurot ning kostjalt II summas 2 435.43 eurot. Ühtlasi palub hageja määrata menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjatel tasuda hagejale menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni kohase täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja kinnitab, et nimetatud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Kostja I ja kostja II seisukoht Kostjad vaidlevad hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu. Kostjad on seisukohal, et hageja poolt esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märgitud kulud õigusabile ei ole piisaval määral põhjendatud, vajalikud ega tõendatud ning arvestades asja keerukust ilmselgelt ülepaisutatud. Kostjad on seisukohal ka, et vastavalt hageja esindaja poolt esitatud arvele nr 140501 on osutatud teenuseks ettemaks õigusteenuse eest 07.05.2014.a kliendilepingu alusel. Arvele nr 140501 ei ole lisatud mitte ühtegi muud selgitust, samuti ei ole ettemaksu summat lahutatud järgmisest arvest. Hagiavalduse koostamine ning muud kohtueelsed toimingud on kajastatud hageja esindaja poolt esitatud arves nr 140518, mistõttu on kostjad seisukohal, et arve nr 140501 alusel tasutud ettemaks kolme töötunni ulatuses ei ole täies ulatuses põhjendatud ega vajalik menetluskulu. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Harju Maakohtu 31.10.2014.a otsus jõustus 02.12.2014.a. Hageja esindaja esitas 11.12.2014.a avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks, seega on avaldus tähtaegne. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja palub vastavalt Harju Maakohtu 31.10.2014.a lahendist tuleneva menetluskulude jaotusele kostjatelt välja mõista kokku 2 554.20 eurot (sh asjas tasutud riigilõiv kokku 225.00 eurot ja lepingulise esindaja kulu 2 329.20 eurot). Kohus, tutvunud kohtuasja materjalidega, leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on osaliselt põhjendamatu. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 225.00 eurot (tlk 25). Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga 2 766.95 eurot tasumisele riigilõiv 225.00 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu seadusega kooskõlas. Kostjatelt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 225.00 eurot. Järgnevalt kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja kasutas esindaja teenust kokku 19,41 tundi. Hageja poolt kantud õigusabikulusid tõendavad ja kinnitavad järgmised Advokaadibüroo Keevallik & Partner arved ja nende lisadeks olevad selgitused: 1) Advokaadibüroo Keevallik & Partnerid 07.05.2014.a arve nr 140501, summas 360.00 eurot (käibemaksuta) - ettemaks õigusteenuse eest 07.05.2014.a kliendilepingu alusel. 2) Advokaadibüroo Keevallik & Partnerid 31.05.2014.a arve nr 140518, summas 772.40 eurot (käibemaksuta). Arve nr 140518 alusel väljamõistmisele kuuluv tasu õigusabi eest on tasaarvestatud 07.05.2014.a tasutud ettemaksuga. Hageja palub kostjalt arve nr 140518 alusel välja mõista seega 412.40 eurot. Arve nr 140518 selgitusest nähtub, et esindaja teenust on kasutatud järgmiselt: - nõupidamine hagi esitamise küsimustes, materjalide ja hageja nõude õiguslik analüüs, kohtule hagi esitamise võimaluste ja perspektiivikuse selgitamine, 1 h; - e-kirjavahetus hageja esindajaga seoses hagi esitamisega ja selleks andmete ja tõendite kogumisega, 0,75 h; - hagiavalduse koostamine, komplekteerimine, allkirjastamine ja kohtule edastamine, hageja esindajale e-kirja saatmine, 4,17 h; - e-kirjavahetus hageja esindajaga seoses esitatud hagiga, 0,10 h; - e-kirjavahetus hageja esindajaga seoses esitatud hagiga, 0,25 h; - Harju Maakohtu 16.05.2014.a määrusega tutvumine ja hageja esindajale selgitamine ning edastamine, 0,17 h. 3) Advokaadibüroo Keevallik & Partnerid 31.07.2014.a arve nr 140709, summas 744.00 eurot (käibemaksuta). Arve nr 140709 selgitusest nähtub, et esindaja teenust on kasutatud järgmiselt: - kostjate esindaja 09.06.2014.a e-kirjaga ja sellele lisatud kostjate vastusega tutvumine, kirjavahetus hageja esindajaga, 0,5 h; - hageja esindaja 13.06.2014.a e-kirjaga tutvumine ja vastuse saatmine, 0,10 h;

4) Advokaadibüroo Keevallik & Partnerid 31.08.2014.a arve nr 140809, summas 210.00 eurot (käibemaksuta). Arve nr 140809 selgitusest nähtub, et esindaja teenust on kasutatud järgmiselt: - hageja esindaja seisukohtadega ja kommentaaridega hageja 28.08.2014.a vastuse osas tutvumine, 0,25 h; - hageja 28.08.2014.a vastuse täiendamine ja hageja esindajale edastamine, 0,75 h; - hageja 28.08.2014.a seisukoha kostjate 09.06.2014.a vastuse osas lõplik vormistamine, komplekteerimine, allkirjastamine ja kohtule, kostjate esindajale ning hageja esindajale edastamine, 0,75 h. 5) Advokaadibüroo Keevallik & Partnerid 30.09.2014.a arve nr 140909, summas 350.80 eurot (käibemaksuta). Arve nr 140909 selgitusest nähtub, et esindaja teenust on kasutatud järgmiselt: - nõupidamine advokaadibüroos seoses täiendavate tõendite esitamisega, 0,50 h; - hageja videosalvestisega tutvumine, 11.09.2014.a taotluse projekti koostamine ja hageja esindajale edastamine, 1,33 h; - hageja esindaja e-kirjaga tutvumine, 11.09.2014.a taotluse allkirjastamine ning kohtu kantseleile, kostjate esindajale ning hageja esindajale edastamine, 0,5 h; - Harju Maakohtu 17.09.2014.a määrusega tutvumine, 0,17 h; - Harju Maakohtu 17.09.2014.a määruse hageja esindajale edastamine, 0,17 h; - hageja esindajale e-kirja koos selgitustega käesoleva tsiviilasja menetlusega kohta edastamine, 0,25 h. 6) Advokaadibüroo Keevallik & Partnerid 31.10.2014.a arve nr 141013, summas 252.00 eurot (käibemaksuta). Arve nr 141013 selgitusest nähtub, et esindaja teenust on kasutatud järgmiselt: - 07.10.2014.a kostjate vastusega tutvumine, 1,5 h; - hageja esindajale 07.10.2014.a kostjate vastuse edastamine, 0,10 h; - Harju Maakohtu 31.10.2014.a otsusega tutvumine, e-kirjavahetus hageja esindajaga, 0,5 h. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-64-13 asunud seisukohale, et menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on esindaja kulude põhjendatus ja vajalikkus. Eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu (advokaaditasu advokatuuriseaduse § 60 tähenduses). Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja kulud on olnud vajalikud ja põhjendatud. Hageja esindaja toimingute kestvuse loeb kohus põhjendatuks ning tsiviilasja keerukusega kooskõlas olevaks. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on Advokaadibüroo Keevallik & Partnerid vandeadvokaat Eero Tonka osutanud kostjale õigusabiteenust tunnihinnaga 120.00 eurot (käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et keskmine tasu õigusteenuste eest (s.o 120.00 eurot tunnis (käibemaksuta)) ületab õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda. Riigikohtu lahendist nr 3-1-1-66-12 tulenevalt võib mõistliku suurusega õigusabi tunnihinnaks lugeda 110.00 eurot (lisandub käibemaks). Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus selgitab, et tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ning vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei olnud tegemist keerulise õigusvaidlusega, mille tõttu peaks kaaluma suurema tunnitasu põhjendatust. Arvestades käesoleva tsiviilasja madalat keerukust, on mõistlik lepingulise esindaja tasu seega 110.00 eurot (käibemaksuta) tunnis. Kohus peab vajalikuks juhtida poolte tähelepanu, et Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-153-13 tunnistanud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teiselt menetlusosaliselt sissenõudmise piirmäärad“ põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud lepingulise esindaja ajakulu 19.41 tundi, tunnihinnaga 110.00 eurot, kokku summas 2 135.10 eurot (käibemaksuta). Lepingulise esindaja kulule 2 135.10 eurot lisandub riigilõiv 225.00 eurot, kokku 2 360.10 eurot. Nimetatud summa tuleb kostjatelt vastavalt Harju Maakohtu 31.10.2014.a otsusest tuleneva menetluskulude jaotusele hageja kasuks välja mõista. Harju Maakohtu 31.10.2014.a otsusest tulenevalt jäid menetluskulud 4,65 % ulatuses kostja I XXX ja 95,35 % ulatuses kostja II XXX kanda. Põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu on seega kokku 2 360.10 eurot. Kostjalt I tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele hageja kasuks välja mõista seega 109.74 eurot (2 360.10 * 4,65 %) ning kostjalt II 2 250.36 eurot (2 360.10 * 95,35%). Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 194.10 eurot (taotletud summa 2 554.20 eurot – taotluse rahuldatud osa 2 360.10 eurot). TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjatel tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200.00 eurot. TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.