Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiit Kollom, Reet Allikvere, Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht
12.01.2015, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-57027
Tsiviilasi
KÜ Ranna Majakas hagi JP vastu võla ja viivise väljamõistmiseks
Hagi hind
1769,76 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu lihtmenetluses tehtud 10.12.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
KÜ Ranna Majakas apellatsioonkaebus
Menetlusosalised, nende esindajad
Hageja KÜ Ranna Majakas (RK 80085223), lepinguline esindaja Marina Suhnjova Kostja JP (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXX/X
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Keelduda KÜ Ranna Majakas poolt Harju Maakohtu 10.12.2014 otsusele esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada see esitajale peale käesoleva määruse jõustumist. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest kõigile menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega. Käesoleva kohtumääruse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättetoimetamisest.
Asjaolud ja hageja nõue KÜ Ranna Majakas esitas 08.09.2014 hagi JP vastu majandamiskulude võla 1187,74 euro ja viiviste 278,55 euro väljamõistmiseks. Kostja on Tallinnas XXXXXX XXX XX-XX asuva korteri omanik ja korteriühistu liige. Elamu hooldamist teostab KÜ Ranna Majakas. Kostja on kohustatud täitma korteriühistu otsuseid elamu
majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 järgi. Hageja esitas kostjale perioodil 08.12.2012 07.08.2014 majandamiskuludega arved summas 1577,56 eurot. Kostja tasus 389,82 eurot. Kostja põhivõlg seisuga 07.09.2014 oli 1187,74 eurot ja viivise võlg 278,55 eurot. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja majanduskulud 1466,29 eurot ja edasiulatuv viivis 0,07% päevas põhinõudelt, s.o 1187,74 eurolt, alates 08.09.2014 kuni põhinõude kohase täitmiseni ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja tasus põhinõuded 09.10.2014. Seega tasumise kuupäeval oli kostja viivisevõlg 305,15 eurot. Viivis 305,15 eurot ei ole ebamõistlik ning ei ületa põhivõlga 1187,74 eurot. Puuduvad alused vabastada kostja viiviste tasumisest või viivisnõude summa vähendamisest VÕS § 162 alusel. Kostja tegutseb pahauskselt ja tahtlikult eesmärgiga tekitada hagejale kahju. Mainitud käitumine on lubamatu (TsÜS §138 lg. 2). Ülaltoodust tulenevalt palus hageja mõista kostjalt välja tasumata jäänud viivisevõlg seisuga 09.10.2014 summas 305,15 eurot ja jätta hageja menetluskulud (riigilõiv 225 eurot ja õigusabikulu 464 eurot) kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja kustutas põhivõlgnevuse 1187,74 eurot 09.10.2014 ja 10.10.2014 maksetega hageja arvelduskontole. Kostja ei nõustunud hagejapoolse kompromissettepanekuga, mille kohaselt kostja kanda jääks 1⁄2 riigilõivust 112,50 eurot ja õigusabikulud 240 eurot. Maakohtu otsus Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis välja kostjalt hageja kasuks 05.11.2014 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 9,98 eurot. Kohus võttis vastu hagist loobumise põhinõude 1187,74 euro ja edasiulatuva viivise osas ning lõpetas nende nõuete osas tsiviilasja menetluse. Poolte vahel puudub vaidlus selles, on kostja on hageja kui korteriühistu liige ning kostja on olnud viivituses majandamiskulude arvete tasumisega. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja on kohustatud hagejale tasuma sissenõutavaks muutunud viivist, mis 05.11.2014 seisuga on hageja arvestuste kohaselt 305,15 eurot. Kostja väitel teavitas ta Suurbritanniasse elama asumisest koheselt hageja juhatust. Kostja poolt elektronposti aadressilt [email protected] 12.12.2012 esitatud e-kirjast meiliaadressile [email protected] nähtub, et kostja on palunud edastada korteriarved mitte postkasti vaid kostja meiliaadressile. Kostja poolt elektronposti aadressilt
14.01.2013 esitatud e-kirjast meiliaadressile [email protected] nähtub, et kostja on pöördunud hageja raamatupidamise poole teavitusega, et kostja on ära sõitnud. Kostja on samas kirjas tuletanud hageja raamatupidamisele meelde, et 2012 detsembri eest ei ole arvet kostja meilile saadetud ning kostja on palunud saata arved igakuiselt kostja meilile. Elektronposti aadress [email protected] ei ole küll märgitud hageja ametlikuks meiliaadressiks, kuid on toodud igas kostjale esitatud arves kui aadress, kuhu esitada veemõõtjate näidud ning 07.10.2014 e-kirjast nähtuvalt on nimetatud meiliaadressi kasutatud hageja poolt kostjale arve edastamiseks. Eelnevast lähtuvalt ei ole põhjendatud hageja väide, et kostja ei ole hagejat teavitanud Suurbritannias elamisest ja postkastist arvete kättesaamise võimatusest. Tõendatud on, et kostja on kohaselt teavitanud hagejat vajadusest edastada majandamiskulude arved elektronposti teel.
2(4)
Eluliselt ei ole usutav, et hageja viibis ajavahemikus detsembrist 2012 kuni hagi esitamiseni 08.09.2014 teadmatuses kostja elamisest Suurbritannias. Hagejal teadmisele viitavad jaanuari 2013 arve vähendamine antenni kulu võrra ning külma ja sooja vee ning kanalisatsiooni eest arvestuse puudumine alates 08.02.2013 esitatud arvest. Hagiavaldusest nähtuvalt on hagejale teada kostja elektronposti aadress [email protected]. Seega ei ole tõesed hageja väited, et kostja jättis hageja nõuetekohaselt oma Suurbritanniasse elama asumisest teavitamata ja kostja käitumine oli pahauskne. Arvete vaidlustamine iseenesest ei saa viidata kostja kahjutekitavale käitumisele. Korteriühistu majandamiskulud kuuluvad tasumisele igakuiselt esitatud arvete alusel vastavalt arvel märgitud summale ja maksetähtajale. Igakuiselt tasumisele kuuluvad majandamiskulud ei ole kindlaksmääratud suurusega, hagimaterjalidest ei tulene ka majandamiskulude määratletud miinimum, millega (täpse arvestuse puudumisel) kohustatud isik igakuiselt kindlasti arvestama peaks. Täpse summa saab tasumiseks kohustatud isik teada arve kättesaamisel. Hageja esitatud maksekorraldustest nähtuvalt on kostja püüdnud arvete puudumisel tasuda majandamiskulud vähemalt mingis ulatuses ja sellega võlgnevuse teket ennetada. Kostjal ei olnud võimalik tasuda arveid ajavahemikus 08.06.2014 - 26.09.2014, kuna ta ei pääsenud Suurbritannias viibides internetipanka. Kostjalt ei saa mõistlikult eeldada ka majandamiskulude tasumist ulatuses, mis kindlasti ületaks eeldatava arve summa, kindlustamaks igal juhul võlgnevuse tekke ennetamist. Mõistlik ei ole, kui hoolsalt tegutsev korteriühistu ligemale pooleteise aasta kestel (võlgnevus tekkis alates detsembrist 2012, hagi esitati 08.09.2014) lepib võlgnevuse kasvuga ja ei kontrolli, kas võlgnik arved üldse kätte saanud on. Hagiavaldusest nähtuvalt oli hagejal teada kostja meiliaadress. Selline passiivne käitumine (kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks esitanud hagejale arveid elektronposti teel ega enne hagi esitamist saatnud teateid võlgnevuse olemasolu kohta, samuti nõuet viivise tasumiseks) ei saa mõistlikkuse põhimõtet arvestades olla omane korteriühistule, mille eesmärgiks on KÜS § 2 lõikest 1 tulenevalt eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. VÕS § 7 lg. 1 kohaselt võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Kostja kohustus tasuda arved täpselt määratletud ulatuses sai tekkida siis, kui kostja arved reaalselt kätte sai. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks esitanud kostjale arveid elektronposti teel. Hageja oleks pidanud tõendama viivisenõude aluseks olevate arvete kostjale õigeaegset kättetoimetamist, kuid hageja pole seda tõendanud. Kostjale toimetati hagiavaldus koos esitatud arvetega kätte 27.09.2014, seega sai kostja hiljemalt 27.09.2014 kätte hageja esitatud arved majandamiskulude eest, seega sai ta hiljemalt 27.09.2014 teadlikuks võlgnevuse täpsest suurusest. Kostja tasus hageja põhinõude 09.10.2014, olles seega arvete tasumisega viivituses 12 päeva. KÜS § 7 lg. 4 kohaselt võib korteriühistu juhatus majandamiskulude maksmisega viivitamisel nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Hageja nõue viiviste osas kuulub rahuldamisele ajavahemiku 27.09.2014 - 09.10.2014 eest, s.o 12 päeva eest kokku 9,98 eurot. Kohus jättis hagi rahuldamata viivise 295,17 euro osas. Arvestades hagi osalist rahuldamist viivisenõude ja asjaolu, et põhinõue on kostja poolt peale hagi esitamist täidetud, pidas kohus kooskõlas TsMS 163 lõikega 1 mõistlikuks ja õiglaseks jätta menetluskulud poolte endi kanda.
3(4)
Edasine menetlus Harland Paas ei nõustunud maakohtu otsusega ja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus mõista kostjalt välja viivisevõlg 305,15 eurot ja jätta menetluskulud täielikult kostja kanda. Ringkonnakohtu määruse põhjendused Tsiviilkolleegium leiab, et kooskõlas TsMS § 638 lõikega 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg. 21 alusel keelduda. Maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lõikega 10 andnud luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus ei pea TsMS § 637 lg. 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v. a. juhul, kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Vaidlusaluses asjas tehtud hagi rahuldav otsus ei ole maakohtu poolt selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi tagajärg, samuti ei ole maakohus rikkunud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigelt hinnanud tõendeid. TsMS § 405 lg. 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Kuna hageja rahaline nõue ei ületanud põhinõude osas 2000 eurot ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurot, oli tegemist lihtmenetluses menetletud hagiga TsMS § 405 lg. 1 tähenduses. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus materiaalõigusnorme õigesti kohaldanud. Asjas ei nähtu ka menetlusõigusnormide rikkumist. Seega ei esine TsMS § 637 lõikes 21 sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom
Reet Allikvere
Ulvi Loonurm
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.