Kohtulahend

Võlgniku sellisest käitumisest saab järeldada vastuseisu täitemenetlusele, kuna ta oli teadlik täitemenetluse algatamisest ja kohtutäituri soovist temale kuuluvatesse ruumidesse siseneda. Oma tegevuse ning tegevusetusega takistab võlgnik täitemenetluse läbiviimist ja sissenõudja õigust saada vara müügist võimalikult suurt tulemit, kuna kohtutäitur on sunnitud vara hindama vara väärtusest reaalset ettekujutust omamata. Kohtutäitur palub väljastada kohtumäärus, mille alusel on kohtutäituril ja tema abil Sergei Volfil õigus siseneda võlgniku XXX valduses olevasse korteriomandisse registriosa numbriga XXX (asukoht XXX) ajavahemikul 09.01.2015 kuni 23.01.2015, et läbi viia kinnisasja arestimistoiming ning kindlaks määrata vara seisukord. Kohtu seisukoht Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 28 lg 1 ja 2 kohaselt võib kohtutäitur siseneda võlgniku nõusolekul võlgniku valduses olevatesse ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil ja need läbi otsida, kui see on vajalik täitedokumendi täitmiseks. Sel juhul on kohtutäituril õigus avada või lasta avada suletud maja- ja korteriuksi ning hoiuruume. Võlgniku nõusolekuta võib tema valduses olevatesse ruumidesse siseneda või tema valduses oleval maatükil viibida ja need läbi otsida üksnes kohtu määruse alusel. TMS § 28 lg 6 järgi käesolevas paragrahvis nimetatud määruse teeb kohus hiljemalt kohtutäiturilt avalduse saamisele järgneval tööpäeval. Kuivõrd seadusandja on ette näinud antud asja kohese menetlemise kohustuse ei ole võimalik kohtul küsida asjast puudutatud isikute arvamust. Kohus lahendab antud avalduse kohtutäituri matejalide põhjal. Täituri avalduse lahendamisel tuleb esmalt tuvastada võlgniku nõusoleku puudumine kohtutäituri oma valduses olevatesse ruumidesse laskmise kohta. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-140-10 järgi võib võlgniku vastuseisu järeldada ka tema käitumisest. Kohtul pole alust kahelda kohtutäituri väites, et võlgnik on keeldunud erinevate põhjendustega kinnisasjaga tutvumise võimaldamisest. On põhjendatud eeldada, et võlgnik keeldub ka edaspidi kinnisasjaga tutvumise võimaldamisest. Kui võlgnik oleks täiturit oma ruumidesse lasknud, poleks täituril vaja taotleda selleks käesoleva avaldusega kohtu määrust. Teiseks tuleb tuvastada, kas võlgniku ruumidesse sisenemine on vajalik täitedokumendi täitmiseks. Kohtutäituril on täitemenetluse läbiviimiseks vajalik siseneda võlgniku eluruumi, et läbi viia arestimistoiming ning hinnata vara tegelikku väärtust. Vara väärtuse hindamine on nii sissenõudja kui ka võlgniku huvides, kuna võimaldab määrata varale selle tegelikku väärtust kajastava hinna. Eelduslikult on selline hind ka kõrgem, kui hind, mis määratakse vara nägemata. Ruumidesse sisenemise mittevõimaldamisega takistab võlgnik kohtutäituril oma täitemenetluse seadustikust tulenevate kohustuste täitmist, milleks on täitedokumendi täitmiseks vajalike abinõude tarvitusele võtmine. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-107-12 leidnud, et seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks tuleb kohtutäiturile anda luba võlgniku ruumidesse sisenemiseks. Kohtu hinnangul on seega täidetud TMS § 28 lg 1 ja 2 sätestatud eeldused ning kohtutäituri avaldus kuulub rahuldamisele. Kohus annab loa võlgniku kinnisasjale sisenemiseks ajavahemikul 09.01.2015 kuni 23.01.2015. TMS § 30 kohaselt tehakse puhkepäeval, riigipühal ja öisel ajal kella 22-st kuni kella 6-ni täitetoiminguid ainult edasilükkamatutel asjaoludel. TMS § 28 lg 3 kohaselt ruumide ja maatüki läbiotsimist peavad taluma ka isikud, kelle kaas- või otseses valduses ruum või maatükk on. Käesolev määrus on tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 478 lg 4 järgi viivitamata täidetav sõltumata sellest, et määrusele on võimalik esitada määruskaebus.

/Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.