Eesistuja Villu Kõve, liikmed Tambet Tampuu ja Peeter Jerofejev
Kohtuasi
AS MERLAIN hagi Sulev Valgu vastu 11 024 euro 76 sendi saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 30. aprilli 2008. a tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-07-47951
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Sulev Valgu teistmisavaldus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja AS MERLAIN (registrikood 10301798) Kostja Sulev Valk, esindaja vandeadvokaat Andres Past
Asja läbivaatamise kuupäev
8. detsember 2014. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 30. aprilli 2009. a tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-07-47951 ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Teistmisavaldus rahuldada.
3.Tagastada teistmisavalduselt 16. juulil 2014 makstud kautsjon 110 (ükssada kümme) eurot 25 senti Andres Pastile.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.AS MERLAIN (hageja) esitas 16. novembril 2007 Tartu Maakohtule Sulev Valgu (kostja) vastu hagi, paludes mõista kostjalt välja 11 024 eurot 76 senti, sh põhivõlg 9586 eurot 75 senti ja intress 1438 eurot 1 sent. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 7. jaanuaril 2002 laenulepingu, mille kohaselt laenas hageja kostjale 150 000 krooni (9586 eurot 75 senti). Laenu tagastamise tähtpäevaks märgiti 6. juuli 2002. a ning kostja kohustus tasuma intressi 3% aastas. Laenulepingu tähtpäevaks ei tagastanud kostja hagejale laenu, kuid lubas teha seda mõne kuu jooksul. Kostja ei ole laenu tagastanud ega intressi maksnud.
2.Tartu Maakohus rahuldas hagi 30. aprilli 2008. a tagaseljaotsusega, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 11 024 eurot 76 senti ja jättis menetluskulud kostja kanda.
Tagaseljaotsuse kohaselt võib kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. TsMS § 444 lg 1 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale kätte 1. veebruaril 2008. Kostjat kohustati kohtule kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest. Hagimaterjalid tuleb lugeda kostjale kättetoimetatuks TsMS § 322 lg 1 alusel. Maakohus hoiatas kostjat, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus rahuldada hagi tagaseljaotsusega. Kostja ei ole kohtule vastanud. Kuna hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses toodu ja sellele lisatud 7. jaanuari 2002. a laenulepinguga, tuleb see võlaõigusseaduse § 76 lg-st 1, § 82 lg-st 1, § 108 lg-st 1 ja § 113 lg-st 1 juhindudes rahuldada.
3.Maakohus toimetas tagaseljaotsuse kostjale kätte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded
17.juunil 2008.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas 16. juulil 2014 Riigikohtule teistmisavalduse, milles palub maakohtu tagaseljaotsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata või saata asja uueks lahendamiseks maakohtule. Teistmisavalduse kohaselt sai kostja tagaseljaotsusest ja selles kirjeldatud asjaoludest esimest korda teada 20. mail 2014 Norra Kuningriigis tegutseva Nordia Advokaadibüroo kirjast, milles temalt nõuti hagejale võla tasumist. Sellele kirjale oli lisatud maakohtu tagaseljaotsus. Kostja ei osalenud asja menetlemisel, teda ei olnud seaduse kohaselt teavitatud toimunud menetlusest ning tema vastu esitatud hagi vaadati läbi tema osavõtuta, kuigi lahend tehti tema kohta. Kohtutoimikus ei ole kostja isiklikku kinnitust menetlusdokumentide saamise kohta. Maakohtu hagimaterjalide edastamise ja kirjaliku vastuse esitamise tähtaja teatisele on alla kirjutanud kostjale teadmata isik. Samas on mitmed kutsed tagastatud maakohtule tähtaegade möödumise tõttu või märkega, et ta ei ela sellel aadressil. Tallinnas Mustamäe tee 173–86 asuv eluruum ei ole kunagi olnud kostja registreeritud elukohaks. Alates 2006. aasta novembrikuust on ta elanud ja töötanud alaliselt Norra Kuningriigis ning olnud seetõttu sellest ajast registreeritud Norra riiklikes registrites. Elades ja töötades välisriigis, ei olnud kostjal kohustust omada samal ajal ametlikku elukohta Eestis või jälgida väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud teateid. Maakohus ei teinud kõike vajalikku, et tagada kostja kaasamine tema vastu esitatud hagi lahendamisse. Kostja ei ole hagejaga laenulepingut sõlminud ega temalt laenu saanud. Kostja ei ole laenulepingule alla kirjutanud. Lisaks on hagi ka aegunud. Hagejal ei olnud hagi esitamise õigust, sest asja materjalidest nähtuvalt võõrandas ta nõudeõiguse 23. novembril 2005 Arcis Consult OÜ-le, nõude tagasiloovutamise kohta ei ole tõendeid esitatud. Maakohus ei kõrvaldanud menetluses selget vastuolu
hagis väidetud asjaolude ja asjas esitatud tõendite vahel, mistõttu on otsus vastuoluline ja ebaseaduslik.
5.Hageja ei ole teistmisavaldusele vastanud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
6.Kolleegium leiab, et teistmisavaldus on põhjendatud ja maakohtu määrus tuleb TsMS § 710 lg 1 alusel tühistada ning asi saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
7.Teistmisavalduse võib TsMS § 704 lg 1 esimese lause järgi esitada kahe kuu jooksul teistmise aluse olemasolust teadasaamisest alates, kuid mitte enne lahendi jõustumist. TsMS § 704 lg 1 teise lause järgi võib teistmisavalduse põhjusel, et menetlusosaline ei olnud menetluses esindatud, esitada kahe kuu jooksul alates päevast, millal menetlusosalisele, tsiviilkohtumenetlusteovõimetu menetlusosalise puhul aga menetlusosalise seaduslikule esindajale lahend kätte toimetati. TsMS § 704 lg 1 kolmanda lause järgi ei arvestata seejuures avalikku kättetoimetamist. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt avaldas maakohtus tagaseljaotsuse 17. juunil 2008 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kolleegium leiab, et maakohus ei võinud tagaseljaotsust kostjale sellisel viisil kätte toimetada, kuna avalikult kättetoimetamise eeldused ei olnud täidetud. Kolleegium on varem korduvalt selgitanud, et kuna kohtudokumentide avaldamine väljaandes Ametlikud Teadaanded ei ole optimaalne viis anda füüsilisest isikust menetlusosalisele teada temale saadetud dokumentidest, võib menetlusdokumendi avalikult kätte toimetada alles siis, kui kõik teised kätteandmise vahendid ei ole tulemust andnud (vt nt Riigikohtu 29. märtsi 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-1-10, p 9; 6. oktoobri 2006. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-2-06; 16. oktoobri 2006. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-3-06; 15. aprilli 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-1-08 ja 3. detsembri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-7-09). TsMS § 317 lg 1 p-st 1 tulenevalt on menetlusdokumendi avaliku kättetoimetamise esmasteks eeldusteks asjaolud, et isiku aadressi ei nähtu registrist või isik ei ela sellel aadressil. Samuti eeldab avalik kättetoimetamine, et isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumenti kätte saama volitatud isikule või muul TsMS 6. osas sätestatud viisil. Kohus peab TsMS § 317 lg 2 kolmanda lause järgi vajadusel tegema järelepärimisi kostja aadressi väljaselgitamiseks. Maakohus avaldas kostja kohta tehtud tagaseljaotsuse väljaandes Ametlikud Teadaanded pärast seda, kui oli saatnud selle 6. ja 27. mail 2008 kostjale aadressile Tallinn, Mustamäe tee 173–86 (tl 25). Mõlemal korral tagastati saadetis kohtule hoiutähtaja möödumise tõttu. Asja materjalidest ei nähtu, et nimetatud aadress oli kostja registrijärgne aadress. Selle aadressi oli kostja elukohana teatanud maakohtule Eesti Haigekassa (tl 20). Rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt on kostja aadress Tartu linn (tl 26). Kolleegiumi arvates ei täitnud maakohus TsMS § 317 lg-s 1 ning lg 3 kolmandas lauses sätestatud kohustusi. Seega rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse normi.
8.Kostja väitel sai ta tagaseljaotsusest ja selles kirjeldatud asjaoludest esimest korda teada 20. mail 2014. Hageja ei ole kostja väidet vaidlustanud. Kuna kolleegiumil ei ole muid andmeid tagaseljaotsuse kättetoimetamise kohta, on alust lugeda see kättetoimetatuks TsMS § 307 lg 3 alusel 20. mail 2014. Eeltoodust tulenevalt loeb kolleegium, et kostja 16. juulil 2014 esitatud teistmisavaldus on kooskõlas TsMS § 704 lg 1 teise lausega tähtaegne (vt ka Riigikohtu 3. detsembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-
2-2-2-14, p 11). TsMS § 456 lg 3 järgi jõustub tagaseljaotsus, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta. TsMS § 415 lg 2 teine lause sätestab, et kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kuna hageja ei ole kaja esitanud, tagaseljaotsus on kaja mitteesitamise tõttu jõustunud ning hagejal on õigus valida, kas esitada kaja või teistmisavaldus (vt Riigikohtu 10. juuni 2006. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-2-06, p 9; 9. novembri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-6-10, p 5), siis on teistmisavaldus lubatav.
9.TsMS § 702 lg 1 võimaldab jõustunud kohtulahendi uute asjaolude ilmsikstulekul teistmise korras uuesti läbi vaadata TsMS § 702 lg-s 2 sätestatud alustel. Kostja väidab, et talle ei toimetatud seaduse kohaselt kätte hagiavaldust ning ta ei ole hagejaga laenulepingut sõlminud. Teistmise aluseks saab TsMS § 702 lg 2 p 2 järgi olla asjaolu, et kostjale ei ole hagiavaldust kätte toimetatud. See, et kostja ei ole hagiavalduse aluseks olnud laenulepingut sõlminud, ei saa olla teistmisavalduse aluseks.
10.Maakohus luges hagiavalduse kostjale kätte toimetatuks TsMS § 322 lg 1 alusel. Hagiavalduse kättetoimetamise ajal 1. veebruaril 2008 kehtis TsMS § 322 lg 1, mille kohaselt, kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule. Kohtutoimikust nähtuvalt saatis maakohus hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale hagiavalduses kostja aadressiks märgitud aadressile Tartu, Kivi 38–3 (tl 16). Postiasutus tagastas
27.detsembril 2007 maakohtule kostjale saadetud dokumendid hoiutähtaja möödumise tõttu (tl 18, 19). Maakohus saatis 29. jaanuari 2008. a kirjaga kostjale menetlusdokumendid aadressile Tallinn, Mustamäe tee 173–86, mille oli maakohtu päringule teatanud kostja elukohana Eesti Haigekassa (tl 17, 20, 21). Sellel aadressil andis postiasutus menetlusdokumendid 1. veebruaril 2008 üle Mati Ellerile, kelle nime juurde oli märgitud venekeelne sõna cbëĸp (tl 22). Kohtuasja materjalidest ei nähtu, et aadress, mille teatas kostja elukohana Eesti Haigekassa ja millel anti dokumendid üle M. Ellerile, oli kostja registrijärgseks elukohaks. Kohtutoimikusse lisatud rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt oli kostja registreeritud elukohaks Tartu linn (tl 26). Maakohus ei ole põhjendanud tagaseljaotsuses, miks tuleb lugeda eluruum, mis ei ole kostja registrijärgseks elukohaks, tema tegelikuks elukohaks. Samuti ei nähtu sellest otsusest, et isik, kellele menetlusdokumendid anti, elab kostja eluruumis või teenib tema perekonda. Kuna asja materjalid ei anna alust järeldada, et Tallinn, Mustamäe tee 173–86 oli kostja elukoht ning menetlusdokumentide vastuvõtja oli tema eluruumis elav või perekonda teeniv vähemalt neljateistaastane isik, ei olnud maakohtul alust lugeda hagimaterjalid kostjale kätte toimetatuks TsMS § 322 lg 1 alusel. Kostja väitel elab ta alates novembrist 2006 Norra Kuningriigis. Teistmisavalduses on märgitud tema aadressiks Elveveien 28b, 1472 Fjelhamar. Hageja ei ole teistmisavaldusele vastanud ega seadnud kahtluse alla kostaja väidetud elukohta. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus tegema kindlaks
kostja elukoha, kuna sellest võib oleneda kohtu pädevus asja menetleda tulenevalt rahvusvahelise kohtualluvuse sätetest.
11.Teistmisavalduse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel teistmisavalduselt tasutud kautsjon tagastada.
12.Kuna maakohtu tagaseljaotsus tühistatakse ja asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada. TsMS § 171 lg 4 kohaselt loetakse teistmisavalduse rahuldamise korral teistmisega seotud menetluskulud osaks menetluskuludest teistetavas asjas. Villu Kõve, Tambet Tampuu, Peeter Jerofejev
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.