Otsuse tegemise aeg ja koht 07. jaanuar 2015, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number
2-08-82378
Tsiviilasi Hagihind
OÜ Aktiva Finants hagi XXXvastu võla saamiseks 80,89 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht A. esindajad Weizenbergi 20, 10150 Tallinn), lepinguline esindaja advokaat Liis Puidak (Anti Aasmaa Advokaadibüroo OÜ, Pikk 36-22, 10133 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Senny Pello (Advokaadibüroo Concordia, Lennuki 22, 10145 Tallinn, e-post [email protected]) Kirjalikus menetluses Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Teha vaheotsus lõppotsusena.
2.Jätta rahuldamata OÜ Aktiva Finants hagi XXX vastu võla saamiseks. Menetluskulude jaotus
3.Välja mõista OÜ-lt Aktiva Finants menetluskulud 100% ulatuses XXX kasuks.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud ja menetluse käik
1.13.11.1997 sõlmisid XXXAS (endiste ärinimedega XXX AS, XXXAS, alates 22.03.2007 ühinenud XXXAS-iga) ja kostja liitumislepingu nr XXX, mille alusel kohustus XXXAS pakkuma kostjale mobiiltelefonisidealaseid teenuseid ning kostja kohustus saadud teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele (tl 8).
2.14.02.2007 loovutas XXXAS liitumislepingust nr XXX tuleneva kostja vastase nõude hagejale, mille kohta saadeti kostjale 14.02.2007 teatis (tl 24).
3.03.12.2008 esitas hageja kostja vastu hagi võla nõudes. 31.12.2008 määrusega võttis kohus hagi menetlusse.
4.20.10.2009 tagaseljaotsusega rahuldas kohus hagi. 12.06.2014 esitas kostja kaja 20.10.2009 tagaseljaotsuse peale. 30.10.2014 määrusega rahuldas kohus kostja kaja ning taastas asjas menetluse. Hageja nõue
5.Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõude 1 265,70 krooni, so 80,89 eurot, viivise 1 264,70 krooni, so 80,83 eurot ja menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes tsiviilkoodeksi § 173 lg 1, § 174, § 191 lg 1, § 192, § 222 lg 1, § 231 lg 1.
6.Hageja leiab, et hagi ei ole aegunud. Kostja vastuväited
7.Kostja hagi ei tunnista, kuna leiab, et hagi on aegunud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata aegumise tõttu. Kohtuotsuse põhjendus
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 449 lg 3 alusel kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kostja on palunud kohaldada aegumist.
9.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel.
10.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata selle aegumise tõttu.
11.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
12.Kohus leiab, et on tõendatud ja puudub vaidlus selles, et 13.11.1997 sõlmisid XXXAS (endiste ärinimedega XXX AS, XXXAS, alates 22.03.2007 ühinenud XXXAS-iga) ja kostja liitumislepingu nr XXX, mille alusel kohustus XXXAS pakkuma kostjale mobiiltelefonisidealaseid teenuseid ning kostja kohustus saadud teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele (tl 8). XXX AS esitas kostjale 04.12.1997 arve summas 692,40 krooni (tl 9-11), 04.01.1998 arve summas 120 krooni (tl 12-13), 04.02.1998 arve summas 120 krooni (tl 14-15), 04.03.1998 arve summas 120 krooni (tl 16-17), 04.04.1998 arve summas 120 krooni (tl 18-19), 04.05.1998 arve summas 93,30 krooni (tl 20-21). 14.02.2007
2-08-82378 loovutas XXXAS liitumislepingust nr XXX tuleneva kostja vastase nõude hagejale, mille kohta saadeti kostjale 14.02.2007 teatis (tl 24). Puudub vaidlus, et hageja nõue tuleneb eelnevalt viidatud arvetest.
13.Poolte vahel on vaidlus muuhulgas selle üle, kas hagi on aegunud.
14.Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 1 kohaselt tsiviilseadustiku üldosa seaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 1. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 1. juulit 2002. VÕSRS § 9 lg 2 kohaselt kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002. Kuni 30.06.2002 kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS, kättesaadav https://www.riigiteataja.ee/akt/28695) § 113 lg 1 kohaselt hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg oli 10 aastat, välja arvatud nõuded, mille kohta oli seaduses sätestatud lühendatud aegumistähtaeg või mille kohta aegumist ei kohaldatud. Nimetatud seaduse § 116 kohaselt aegumistähtaja kulg algas päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest. Kuna hageja nõue tuleneb 1997.a ja 1998.a esitatud arvetest, mille maksetähtajad saabusid arve esitamise kuu 18. kuupäeval (tl 9-21), pidi õiguste rikkumisest teadasaamine selguma koheselt pärast arve maksetähtaja möödumist ning seetõttu algas aegumine arvete esitamise aastal, so 1997 ja 1998. Kuni 30.06.2002 kehtinud TsÜS kohaselt oleksid nõuded aegunud 10 aasta pärast. Seega, kuna hageja nõuded tekkisid enne 01.07.2002 ning ei olnud kuni 30.06.2002 kehtinud TsÜS-i § 113 lg 1 järgi 01.07.2002 aegunud, tuleb vastavalt VÕSRS § 9 lgle 1 käesoleval juhul kohaldada 01.07.2002 jõustunud TsÜS-is (kättesaadav https://www.riigiteataja.ee/akt/113032014103) aegumise kohta sätestatut. 01.07.2002 jõustunud TsÜS § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Kuna 01.07.2002 jõustunud TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaeg on lühem kui enne 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 113 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaeg, tuleb vastavalt VÕSRS § 9 lg-le 2 arvestada TsÜS-is sätestatud kolmeaastast aegumistähtaega alates 01.07.2002. Seega hakkas TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatud kolmeaastane nõude aegumistähtaeg kulgema alates 01.07.2002. Hagi tulnuks esitada hiljemalt 30.06.2005. Hagi on esitatud 03.12.2008. Seega on hageja põhinõue aegunud. 01.07.2002 jõustunud TsÜS § 144 kohaselt koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Eelnevast tulenevalt on aegunud ka viivisenõue.
15.VÕSRS § 9 lg 3 kohaselt kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduses sätestatud aegumistähtaeg on pikem kui tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud aegumistähtaeg ja selline aegumistähtaeg lõpeks varem kui vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2 arvestatud aegumistähtaeg, kohaldatakse aegumisele enne 1. juulit 2002 kehtinud seadust. Kohus märgib, et käesoleval juhul VÕSRS § 9 lg 3 ei kohaldu, kuna kuni 30.06.2002 kehtinud TsÜS § 113 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaeg oleks lõppenud hiljem, so arvestades 10-aastast aegumistähtaega 2007 ja 2008. aastal, kui VÕSRS § 9 lg 2 järgi arvestatud aegumistähtaeg. Hageja on 10.12.2014 seisukohas märkinud, et 13.11.1997.a sõlmitud lepingu lisaks olevates üldtingimustes leppisid pooled kokku, et nõuete aegumistähtajaks on 10 aastat. Hageja poolt kohtule 06.01.2015 saadetud XXXAS-i selgitustest nähtub, et üldtingimustes seda välja toodud ei ole, vaid juhinduti sel ajal kehtinud TsÜS-ist, mille kohaselt oli tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 aastat. Kohtule esitatud GSM 256 XXX kasutamise eeskirjadest ei nähtu, et pooled oleksid leppinud kokku 10-aastases aegumistähtajas. Kohus märgib, et seega ei ole tõendatud, et pooled leppisid kokku 10-aastases aegumistähtajas. Samuti ei ole tõendatud, et
2-08-82378 kostja oleks rikkunud oma kohustusi tahtlikult, mille tõttu võiks rakenduda 01.07.2002 jõustunud TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud kümneaastane aegumistähtaeg.
16.Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõue kostja vastu jätta rahuldamata aegumise tõttu, mis on TsMS § 449 lg 3 kohaselt lõppotsus. Kuna kohus jätab hagi aegumise tõttu rahuldamata, ei pea kohus vajalikuks analüüsida otsuses nõude põhjendatust ega anda hinnangut muudele esitatud tõenditele. Menetluskulud
17.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 ja 2 jätab kohus kostja menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus märgib, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast vaheotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.