lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-21757/26

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 31.12.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-13-21757/26
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
31.12.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
4231
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus Tiit Kollom (eesistuja), Ulvi Loonurm, Iko Nõmm

Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi

31.12.2014 Tallinnas 2-13-21757 KU, HM, TT, TT ja UH hagi AS Elveso vastu kehtestatud hinnakirja alusel reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuslepingute sõlmimiseks tahteavalduste andmiseks kohustamiseks, kostja tahteavalduse asendamiseks kohtuotsusega ja reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuslepingute sõlmituks lugemiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

KU nõude hind 225, 32 eurot HM nõude hind 398, 24 eurot TT nõude hind 348, 46 eurot TT nõude hind 361, 56 eurot UH nõude hind 183, 40 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19.05.2014 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

KU, HM, TT, TT ja UH apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja KU (IK XXXXXXXXXXX) Hageja HM (IK XXXXXXXXXXX) Hageja TT (IK XXXXXXXXXXXX) Hageja TT (IK XXXXXXXXXXX) Hageja UH (IK XXXXXXXXXXX) Hagejate lepinguline esindaja Mehis Adamson Kostja AS Elveso (RK 10096975), lepinguline esindaja adv. Kalev Aavik

Kohtuistung

11.11.2014

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 19.05.2014 otsus tsiviilasjas nr. 2-13-21757 muutmata, hagejate apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetlusosaliste apellatsiooniastmega seotud menetluskulud solidaarselt apellantide kanda. Edasikaebamise kord Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud KU, HM, TT, TT ja UH esitasid 08.05.2013 Harju Maakohtule hagiavalduse AS Elveso vastu kehtestatud hinnakirja alusel reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuslepingute sõlmimiseks tahteavalduste andmiseks kohustamiseks, kostja tahteavalduse asendamiseks kohtuotsusega ja reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuslepingute sõlmituks lugemiseks. Hagejad on Andrekse maaüksusel, Karla külas, Rae vallas Harjumaal asuvate kinnistute omanikud. KU omandas XXXXXXXXX XXX XX asuva kinnistu OÜ-lt E notariaalse ostumüügilepinguga 23.02.2005. Eelnimetatud lepingu p. 5.1.2 järgi sisaldus osundatud kinnistu ostuhinnas 348 860 kroonis mh ka liitumistasud vee- ja kanalisatsiooni trassidega liitumise eest. Sama lepingu punktis 6.1.4 võttis arendaja T OÜ enesele kohustuse ehitada kinnistu siseste trasside ühendused vee- ja kanalisatsiooni trassidega valmis hiljemalt 31.05.2005. HM omandas XXXXXXXXX XXX XX asuva kinnistu T OÜ-lt notariaalse ostumüügilepinguga 03.12.2004. Eelnimetatud lepingu p. 5.1 järgi sisaldus kinnistu ostuhinnas 241 050 kroonis mh ka liitumistasud vee- ja kanalisatsiooni trassidega liitumise eest. Sama lepingu punktis 7.1.3 võttis T OÜ enesele kohustuse ehitada kinnistu siseste trasside ühendused vee- ja kanalisatsiooni trassidega valmis hiljemalt 31.05.2005. TT omandas 14.04.2005 XXXXXX XXX X asuva kinnistu T OÜ-lt notariaalse ostumüügilepinguga. Eelnimetatud lepingu p. 6.2 järgi sisaldus kinnistu ostuhinnas 395 500 kroonis mh ka liitumistasud vee- ja kanalisatsiooni trassidega liitumise eest. Sama lepingu punktis 6.1.1 võttis T OÜ enesele kohustuse ehitada kinnistu siseste trasside ühendused vee- ja kanalisatsiooni trassidega valmis hiljemalt 31.05.2005. TT ostis 23.03.2005 XXXXXX XXX XX asuva kinnistu T OÜ-lt notariaalse ostumüügilepinguga. Eelnimetatud lepingu p. 2.2 järgi sisaldus kinnistu ostuhinnas 150 000 kroonis mh ka liitumistasud vee- ja kanalisatsiooni trassidega liitumise eest. Sama lepingu punktis 3.2.3

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

võttis T OÜ enesele kohustuse ehitada kinnistu siseste trasside ühendused vee- ja kanalisatsiooni trassidega valmis hiljemalt 31.05.2005. UH ostis 29.03.2005 XXXXXX XXX X asuva kinnistu T OÜ-lt notariaalse ostumüügilepinguga. Eelnimetatud lepingu p. 2.2 järgi sisaldus kinnistu ostuhinnas 200 000 kroonis, mh ka liitumistasud vee- ja kanalisatsiooni trassidega liitumise eest. Sama lepingu punktis 3.2.3 võttis T OÜ enesele kohustuse ehitada kinnistu siseste trasside ühendused vee- ja kanalisatsiooni trassidega valmis hiljemalt 31.05.2005. Rae Vallavolikogu 14.10.2003 otsusega nr. 147 algatati Karla küla Andrekse kinnistu maatüki I detailplaneeringu koostamine. Lähtetingimuste kohaselt tuli veevarustus ja kanalisatsioon (Andrekse ÜVK) lahendada Jüri aleviku ühisvõrkudega ühinemise teel. 09.05.2005 sõlmisid OÜ T ja Rae valla halduslepingujärgne vee-ettevõtja AS Elveso ühisveevärgiga liitumislepingu nr. 04/05, mille p. 4.1 kohaselt OÜ T taotleb Andrekse maaüksuse kinnistu liitumist ühisveevärgiga. Lepingu punktide 4.2, 4.2.1 ning 4.3 kohaselt kohustus liituja OÜ T hiljemalt oktoobriks 2005 ehitama välja veetorustiku alates olemasolevast veetorustikust Pargi tänaval kuni lepingu punktis 1.1.2 toodud kinnistuteni. Lepingu punktide 4.4 ja 4.5 kohaselt ei toimu lepingu punktis 4.2 nimetatud tööde teostamine AS-le Elveso tasutava liitumistasu eest, nimetatud tööd tasutakse liituja poolt. Lepingu p. 5.3 kohaselt tasub liituja lisaks tööde teostamiseks vajalikele kulutustele liitumisega seonduvate AS Elveso täiendavate kulude katteks liitumistasu talle AS Elveso poolt esitatud arve alusel 100 000 krooni, millele lisandub 18% käibemaks. 08.06.2005 tasus OÜ T AS-le Elveso liitumistasu 118 000 krooni. 23.08.2006 sõlmisid Rae Vallavalitsus, OÜ P ja OÜ T 19.07.2004 lepingu lisa, mille preambula kohaselt on arvesse võetud, et OÜ T ja OÜ P on 14.12.2005 sõlminud müügilepingu Rae valla Karla küla Andrekse kinnistu maatüki I omandiõiguse ja 19.07.2004 lepingus ettenähtud arendaja OÜ T kohustuste üleandmiseks ning nimetatud müügilepinguga andis OÜ T kõik 19.07.2004 lepingust tulenevad kohustused üle OÜ-le P. 23.08.2006 kokkuleppes nõustus Rae Vallavalitsus OÜ T poolt 19.07.2004 lepingust tulenevate arendaja kohustuste üleandmisega OÜ-le P ning kõik 19.07.2004 lepingust tulenevad OÜ T kohustused loeti lõppenuks. Nimetatud asjaolu on Tallinna Halduskohus tuvastanud oma otsuses nr. 3-09-1814. Sama tuvastus kordub Tallinna Ringkonnakohtu lahendis nr. 3-09-1814. OÜ P, kui OÜ T õigusjärglane, võttis üle kõik arendaja kohustused, sh hagejate ees ühiskanalisatsiooniga liitumiste kui ka ühiskanalisatsiooni (ÜVK) valmisehitamise kohustused. Arendajad ehitasid valmis kogumismahutite baasil (detailplaneeringu ja ÜVVKS § 2 lg. 1 kohase) kanalisatsioonisüsteemi, mis anti hiljem (11.11.2010) tasuta üle kostjale. 11.11.2010 sõlmisid OÜ P ja AS Elveso lepingu, millega OÜ-le P kuuluvad Andrekse elurajooni vee- ja kanalisatsioonitrassid võõrandati tasuta AS-le Elveso ning seati isiklik kasutusõigus AS Elveso kasuks nende omamiseks ja kasutamiseks OÜ-le P kuuluvatel kinnistutel. OÜ P kohustus kanalisatsioonitorustiku puudused kõrvaldama omavahendite arvel 6 kuu jooksul lepingu allkirjastamisest. Hagejad on tasunud kinnistute ostmisel müüjatele (arendajatele) ühisveevärgiga ja kanalisatsiooniga liitumise tasud koos kinnistute ostuhinnaga, peale mida kanti hagejad kinnistute omanikeks. AS-le Elveso tasus ühisveevärgiga liitumise eest liitumistasu algne arendaja OÜ T 08.06.2006 118 000 krooni. OÜ P ei ole Rae vallaga sõlmitud kokkuleppe

kohaselt kohustatud tasuma ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumistasusid. Eeltoodut arvestades on Andrekse elurajooni haldava ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni näol tegemist avalikus kasutuses oleva süsteemiga, millega on hagejad liitunud. Järelikult on AS Elveso ÜVVKS § 7 lõigetest 2 ja 3 ning ÜVVKS § 8 lõigetest 2 ja 3 tulenevalt kohustatud piirkonna vee- ettevõtjana osutama ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni teenust. Hagejad said kostjalt 11.04.2013 posti teel kirjad, milles kostja esitas väite nagu oleks AS Elveso ehitanud valmis Andrekse elamurajooni (arendusala) ühiskanalisatsiooni torustikud ja nõudis hagejatelt nende omandis olevale kinnistule ühiskanalisatsiooniga liitumise lepingu sõlmimist hiljemalt 30.04.2013 (sh liitumistasu maksmist). Vastasel korral ähvardas hagejaid omavolilise ühenduse sulgemisega. 06.05.2013 sulges kostja hagejate kinnistute reoveetorustikud (nn palliteenus), kuivõrd viimased polnud nõus automaatselt uusi liitumislepinguid sõlmima (sellega kaasnenuks uute liitumistasude maksmine summas 3000 - 3500 eurot ühe kinnistu kohta, olukorras kus liitumistasu oli makstud ja selle eest trassid valmis ehitatud). Varasemad Andrekse asumi elanike kohtuvaidlused Rae Vallavalitsusega ei olnud edukad. Tallinna halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu lahendites soovitati selgelt elanikel pöörduda maakohtu poole teenuslepingu sõlmimise taotlusega. Hagejad soovivad kostjaga teenuslepingute sõlmimist Rae vallavalitsuse poolt kehtestatud ja Konkurentsiameti poolt 29.05.2012 otsusega nr. 9.1-3/12-011 kostja tegevuspiirkonnas kooskõlastatud hinnakirja alusel, mille kohaselt on füüsilisele isikule reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse hinnaks 2,62 eurot koos käibemaksuga. Hagejad taotlesid korduva ÜVK-ga liitumise kohustuse puudumise tuvastamist ja kostja reovee ärajuhtimise teenuslepingu sõlmimisele kohustamist. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Hagejad ei ole ühiskanalisatsiooniga liitunud ning neid ei saa lugeda ühiskanalisatsiooniga faktiliselt liitunuteks. Ühiskanalisatsioon sai valmis ja sellega liitumine oli võimalik alles alates 2012. Hagejad ei ole tasunud ühiskanalisatsiooniga liitumise eest. Hagejatele võõrandasid kinnistud OÜ E ja OÜ T. Kinnistute omandamise lepingute järgi sisaldus ostu-müügitasus liitumistasu vee- ja kanalisatsioonitrassidega liitumise eest, kuid nimetatud kokkulepet ei saa käsitleda liitumistasu maksmisena, vaid kinnistu võõrandaja lubadusena selle kohta, et ÜVK-ga liitumise korral ostjalt enam liitumistasu ei nõuta. Kinnistute müüjad ei ole oma lubadusi täitnud ega kanalisatsioonitrasse valmis ehitanud. Andrekse elurajooni pooleliolevad ja ebakvaliteetsed ilma kasutusloata kanalisatsioonirajatised ei kujutanud endast ühiskanalisatsiooni ÜVVKS tähenduses enne, kui kostja need rekonstrueeris ning Rae valla ühiskanalisatsiooniga ühendas. Kostja omandas poolelioleva ühiskanalisatsiooni OÜ-lt P, mitte OÜ-lt T OÜ või OÜ-lt E ega võtnud pooleliolevat ühiskanalisatsiooni omandades kinnistute müüjate eelnimetatud lubadusi üle. Hagejad ei ole tõendanud, et nendele oleks kunagi osutatud reovee ärajuhtimise teenust. Hagejatelt liitumistasu nõudmine on kooskõlas ÜVVKS § 6 lõikega 9.

Hagejaid ei vabasta liitumisetasu maksmisest kostja ja OÜ P vahelise lepinguga OÜ-le P jäetud ühiskanalisatsiooni väljaehitamise kohustus. HM ja UH ei ole tõendanud ühisomaniku/kaasomaniku nõusolekut hagi esitamiseks. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda. Kohus tühistas 10.05.2013 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohustati AS-i ELVESO taastama viivitamatult reovee takistusteta ärajuhtimine ja vastava teenuse osutamine Rae vallas, Harjumaal kehtestatud hinnakirja alusel hagejatele kuuluvatel kinnisasjadel kuni tsiviilasjas kohtulahendi jõustumiseni. Pooltel ei ole vaidlust selles, et hagejad on liitunud ühisveevärgiga. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejad tuleks lugeda liitunuks ka ühiskanalisatsiooniga. Hagejate väidetud lepingute sõlmimise ajal kehtinud ÜVVKS § 5 lg. 2 sätestas, et kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga toimub kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja taotlusel tema ja ühisveevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja vahel sõlmitud lepingu alusel. ÜVVKS § 5 lg. 22 järgi tuli liitumisleping sõlmida kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumise eeskirja alusel, kusjuures nimetatud eeskiri pidi sisaldama: 1) kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tingimusi; 2) kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja liitumistaotluse läbivaatamise korda; 3) liitumistasu arvutamise aluseid; 4) liitumistasu tasumise korda. Nõuded Rae vallas sätestas ÜVVKS § 6 lg. 1 alusel Rae Vallavolikogu 21.03.2006 määrusega nr. 16 kehtestatud „Rae valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise eeskiri“. Eeskirja § 5 lg. 2 nägi ette nõuded liitumistaotlusele; § 5 lg. 9 järgi sõlmitakse liitumisleping kirjalikult vastavalt eeskirja lisas 1 kehtestatud vormile ning selles määratakse kindlaks kõik liitumiseks vajalikud tingimused, sealhulgas liitumistasu suurus, selle tasumise kord ning liitumise tähtaeg; § 6 lg. 3 järgi on liitumistasu arvestamise aluseks ÜVK-ga eelnevalt katmata alal „ehitamiseks, rekonstrueerimiseks ja ostmiseks tehtud või tehtavate kulutuste summa, kõigi alal ühisveevärgi ja/või –kanalisatsiooniga liituvate kinnistute (kruntide) pindala ja vastava liituva kinnistu (krundi) pindala“. Seega said Andrekse elurajooni arendajad hagejatega liitumislepingud sõlmida lähtudes ÜVVKS-s ning alates 21.03.2006 Rae Vallavolikogu eeskirjas sätestatust. ÜVVKS-t ei tulene, et ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga saab liituda ainult samal ajal. Kinnistute müügilepingutest nähtub märkus, et kinnistute ostuhinnas sisaldusid liitumistasud vee- ja kanalisatsiooni trassidega liitumise eest ning, et arendajad müüjatena kohustusid ehitama kinnistute vee- ja kanalisatsiooni trassid välja hiljemalt 31.05.2005. Eelnimetatu ei ole ÜVVKS § 5 lõikele 2 vastavaks liitumislepinguks, kuna sellest ei nähtu ÜVVKS § 5 lõikes 22 sätestatud liitumistasu tingimused, liitumistasu suurus, selle arvutamise alused ega liitumise aeg ja kord. Hagejatega lepingute sõlmimise aega ei saa pidada liitumislepingute sõlmimise ajaks ka veel seetõttu, et sellel ajal ei olnud ÜVK trassid välja ehitatud, lepingust nähtuvalt kohustusid arendajad kinnistute ÜVK-d välja ehitama hiljemalt 31.05.2005. Hagejad ei saanud ÜVVKS-ist tulenevalt liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga enne nende välja ehitamist.

Kostja 2005. a. tehnilistest tingimustest nähtub, et need on väljastatud Andrekse elurajoonis asuvate kinnistute sisese vee- ja kanalisatsioonitorustiku ning veemõõdusõlme projekteerimiseks. Tehnilistes tingimustes on viidatud, et vee- ja kanalisatsiooniteenuse ostmiseks tuleb esitada kinnistu omanikel avaldus kostjale ning, et ehitusprojektid kinnitatakse pärast ÜVK liitumislepingu sõlmimist kostja ja arendaja vahel. Eeltoodud tõendid ei tõenda hagejate liitumist ühiskanalisatsiooniga. OÜ P ja kostja vahel 01.04.2006 sõlmitud veevarustuse teenuse müügileping tõendab veevarustuse, mitte kanalisatsiooni teenuse osutamist. Hagejate ja kostja vahel sõlmitud veevarustuse müügilepingutest ja kostja arvetest hagejatele nähtub, et tegemist on üksnes veevarustuse müügilepingutega ja arvetega veeteenuste osutamise eest, mis ükski ei tõenda väidetud ajal hagejate liitumist ühiskanalisatsiooniga ega reovee ärajuhtimise teenuse saamist. P OÜ sõlmitud kommunaalteenuste vahendamise lepingutest ja arvetest nähtuvalt on P OÜ ajavahemikul 2007 - 2009 hagejatele veevarustus- ja kanalisatsiooniteenust küll osutanud, kuid mitte liitumislepingute alusel, sest 11.11.2010 kostjaga sõlmitud lepingu punktis 3.1.8 on märgitud, et lepingu lisas 4 märgitud kinnistud on tehnovõrguga ühendatud, kuid liitumislepingud on sõlmitud ainult veevarustuse osas, kanalisatsiooniga liitumise lepingud puuduvad. Hagejatele aprillis 2009 saadetud lepingute lõpetamise teates märgib P OÜ, et ta ei ole ühisveevärgi ja – kanalisatsioonitrasse ÜVK-ga ühendamiseks Rae Vallale üle andnud. Kostja ja OÜ T 09.05.2005 sõlmitud liitumislepingu nr. 04/05 punktist 4 nähtuvalt puudutas liitumine ühisveevärki, mitte aga ühiskanalisatsiooni. Lepingu punktidest 5,3, 5.1, 4.2.1 ja 1.1.2 tuleneb, et kostjale tasuti 100 000 krooni + 18% käibemaks ühisveevärgiga liitumiseks vajaliku veetorustiku väljaehitamiseks. Ühiskanalisatsiooni osas on lepingu punktis 5.2 märgitud vaid, et selle väljaehitamisel ja kasutuslao saamisel antakse see tasuta üle kostjale. Järelikult ei ole OÜ T selle liitumislepingu alusel tasunud kostjale ühiskanalisatsiooniga liitumise eest liitumistasu. Kostja omandas Andrekse elurajooni veetrassi ja poolelioleva kanalisatsioonitrassi OÜ-lt P 11.11.2010. Lepingu punktidest 3.1.7. ja 3.1.9 nähtub, et tehnovõrk on lõpuni välja ehitamata ja defektne kanalisatsioonitorustik põhjustab lekete teel keskkonnale kahju. P. 6.1 kohaselt kohustus tehnovõrgu puudused kõrvaldama OÜ P omal kulul 6 kuu jooksul. Ühiskanalisatsiooni väljaehitamise kohustus tulenes Rae Vallavalitsuse ja OÜ T vahel 19.07.2004 sõlmitud ehitusseaduse §-st 13 tulenevate kohustuste üleandmise lepingust. 23.08.2006 sõlmisid Rae Vallavalitsus, OÜ P ja OÜ T lisa arenduslepingule, millega Rae Vallavalitsus nõustus, et OÜ T arenduslepingu järgsed kohustused lähevad üle OÜ-le P. Juba eelpool viidatud lepingu punktis 3.1.8 on märgitud, et kanalisatsiooniga liitumise lepingud puuduvad. Punktist 3.2.3 nähtub, et kostjal tuli ühiskanalisatsiooni teenuse pakkumiseks teha ulatuslikke investeeringuid kanalisatsioonitorustiku lõpuni väljaehitamiseks, parandamiseks ning talle kuuluva ühiskanalisatsiooniga ühendamiseks, samuti sõlmida ühiskanalisatsiooniga liitumise lepingud Andrekse elurajooni kinnistutega. Antud lepingu punktist ega lepingust tervikuna ei tulene kostjale kohustust liita hagejad ühiskanalisatsiooniga tasuta, samuti ei tulene, et OÜ P oleks kostjale üle andnud müügihinnas sisaldunud liitumistasud.

Järelikult ei ole kinnistute müügilepingutes märgitud arendajate ja hagejate vahelised kokkulepped, mille kohaselt on vee- ja kanalisatsioonitrassidega liitumise eest tasutud, kostjale üle läinud. Seega ei saa ka müügilepingutes kokkulepitud tasuta liitumise lubadust käsitleda liitumistasu maksmisena kostjale ning see ei välista kostja õigust küsida hagejatelt ühiskanalisatsiooniga liitumise eest ÜVVKS § 6 lõikes 9 sätestatud tasu kulutuste eest, mis olid vajalikud poolelioleva kanalisatsioonitrassid lõpuni välja ehitamiseks ja ühiskanalisatsiooni trassidele kasutusloa saamiseks. Kuna müügilepingutes ei ole esile toodud liitumistasude suurust, siis ei ole võimalik ka hinnata, kas müügihinnas sisaldunud liitumistasu vastas ÜVVKS § 6 lõikes 9 sätestatud suurusele ja kas arendajad kasutasid seda kanalisatsioonitrasside ehitamiseks. Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejad tõendanud, et nad oleksid ühiskanalisatsiooniga liitunud ja liitumise eest kostjale ÜVVKS § 6 lg 9 sätestatud suuruses tasu maksnud. ÜVVKS § 5 lg. 4 sätestas, et liitumise taotlust ei rahuldata, kui liituda soovija: 1) veevajadust ei ole võimalik ühisveevärgist rahuldada selle nõuetekohast toimimist kahjustamata; 2) tahab juhtida ühiskanalisatsiooni reovett, milles ohtlike ainete sisaldus ei vasta nõuetele; 3) reovee kogust ei ole võimalik juhtida ühiskanalisatsiooni seda kahjustamata. Rae Vallavalitsuse ja OÜ P kirjavahetusest nähtuvalt ei sõlminud Rae Vald OÜ-ga P veeettevõtja halduslepingut ega väljastatud viimasele ÜVK trasside kasutusluba. Keeldumise põhjusena on Rae Vallavalitsus välja toonud, et ÜVK trassid on ehitatud ebakvaliteetselt ja lõpuni väljaehitamata. Kasutuslubadega nr. 2686K 04.09.2012 ja nr. 2803K 28.01.2013 ning Rae Vallavalitsuse korraldustega 04.09.2012 nr. 886 ja 22.01.2013 nr. 75, on tõendatud, et vaidlusalune ühiskanalisatsioon sai kasutusloa kahes osas - 04.09.2012 ja 28.01.2013. OÜ Ehitusekspert 21.04.2008 eksperthinnanguga Andrekse elurajooni vee- ja kanalisatsiooni ning sadevee magistraal-välistehnovõrkude senise väljaehituse valmidusastme kohta, on tõendatud, et kuni 2012 oli Andrekse ühiskanalisatsioon ehitatud ebakvaliteetselt, pooleliolev ja kuulus suures osas väljavahetamisele. OÜ Ehitusekspert ekspertiisiaktist nähtuvalt ei olnud ekspertiisi käigus võimalik kindlaks teha, kuhu suunati alates 2006 elamurajoonides tekkinud reovesi, kas ülepumpamisel 150 m2 reoveemahutitesse või voolas reovesi isevoolselt lahtisesse korrastamata kraavi. Ekspert märkis, et arendaja ei ole reoveekanalisatsiooni süsteemi väljaehitamisel arvestanud Rae Vallavalitsuse nõuet ja ehitusprojekti nr. 04069, kus on ette nähtud reoveed koguda 150 m3 kogumiskaevu. Tulemuseks on elamurajoonis ulatuslik reovee avarii, reoveekanalisatsiooni ei saa enne lõplikult välja ehitada – reovee suunamisega elamurajoonist Jüri aleviku puhastisse – kui on valminud elamurajooni sadeveekanalisatsiooni võrk. Ekspertiisi läbiviimise ajal 2008, märkis ekspert, et reovesi valgub isevoolselt läbi tänavatorustike kaevude lahtisesse kraavi. Kohalik reoveepumpla on pinnavetest üle ujutatud ja tekkimas on reoveest nakkusoht. Kostja poolt läbi viidud lihthanke „Andrekse ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine hankedokumentide lisaga 1 „Hankelepingu eseme tehniline kirjeldus“, AS-i Elveso ja AS-i Lavateir vahel 22.11.2011 sõlmitud projekteerimise-ehituse töövõtulepinguga nr. 1-8/30, mille objektiks oli vaidlusaluse ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine, sama töövõtulepingu lisaga 4 „Andrekse elurajooni kanalisatsiooni uuringu koondraport“ ja kanalisatsioonitrasside

rekonstrueerimise üleandmise-vastuvõtmise aktidega perioodil detsember 2011 kuni detsember 2012, on tõendatud, et töövõtjal tuli hanke lepingu mahus koostada torustike rekonstrueerimise, kahe olemasoleva pumpla automaatika ja uue Andrekse pumpla, pumpla automaatika ja elektriliitumise ning vajalike ühendustorustike projekt, seada projekteeritud torustikele ja pumplatele kaitsevööndi ulatuses puuduvad kasutusõigused kostja kasuks, taotleda ehitusluba, rekonstrueerida torustikud, välja ehitada kahe olemasoleva pumpla juhtimiskilbid ja uus Andrekse pumpla koos vajalike ühendustorustikega, koostada joonised, spetsifikatsioon olemasolevate pumplate materjalide seadmete kohta ja taotleda kasutusluba Andrekse reoveekanalisatsiooni ärajuhtimise kogu süsteemile (kaasa arvatud ka rekonstrueerimist mitte vajavad Andrekse isevoolese ning survetorustikud kuni KK 8-3 Pargi tänaval; et teostatavate tööde maksumus on kokku 298 384 eurot ning et tööd on üleantud ja vastuvõetud. Andrekse arendusala 23.05.2006 ülevaatuse protokolliga ja Eesti Päevalehe artikliga „Argipäev uuselamurajoonis – vihmaga uputus, kuivaga tolmupilved“ on tõendatud kostja vastuväited, et OÜ P ühiskanalisatsiooni väljaehitamise kohustuse täitmata jätmise ja ebakvaliteetse kasutusloata kanalisatsioonirajatite tõttu toimusid piirkonnas reovee lekked, mistõttu ei vastanud trassid ühiskanalisatsioonile ÜVVKS tähenduses. Järelikult ei saanud hagejad pooleliolevat, ebakvaliteetselt ehitatud ning kasutusloata kanalisatsioonitorustikku aastatel 2006 - 2009 ÜVVKS alusel kasutama asuda, sest sellega oleks rikutud samal ajal kehtinud ÜVVKS § 5 lg. 4 p. 3 nõudeid. ÜVVKS regulatsioon ei näe ette ka kinnistu omaniku faktilist liitumist ühiskanalisatsiooniga selliselt, et ÜVVKS § 5 lg 22 ja kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud eeskirjas sätestatud tingimustes kokku ei lepita. ÜVVKS § 6 lõiked 10 ja 11 on kohaldatavad juhtudel, kus liitumine ÜVK-ga on juba toimunud. Kuna hagejad ei ole liitunud ühiskanalisatsiooniga ega selle eest kostjale liitumistasu maksnud ning ühiskanalisatsiooniga liitumiseks ei saa pidada pooleliolevasse kasutusloata torustikku reovee juhtimist, siis ÜVVKS § 6 lõiked 10 ja 11 hagejatele ei kohaldu. Kuna hagejad ei ole kostjale ühiskanalisatsiooniga liitumise eest liitumistasu maksnud, siis ei nõua kostja neilt liitumistasu teistkordselt. Tähtsust ei oma, et hagejad HM ja UH ei ole tõendanud ühisomaniku/kaasomaniku nõusolekut hagi esitamiseks, kuna AÕS § 71 lõikest 4 tulenevalt on kaasomanikul ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused. Apellatsioonkaebus Hagejad paluvad tühistada maakohtu otsuse ja uue otsusega hagi rahuldada või alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud jätta kostja kanda. Hagejad esitasid hagis tuvastusnõude liitumistasuga seonduvalt. Kohus tegi asjas 09.05.2013 määruse, milles kohus pidas võimalikuks liitumisega seotud asjaolusid tuvastada ilma hagejate poolse eraldi taotluseta. Kohus tuvastas hagejate kinnistute Andrekse asumi veevärgi ja kanalisatsiooniga liitumise olulised asjaolud puudulikult ning valikuliselt. Põhjendamatu on kohtu järeldus, et ostu-müügilepingutes kajastatud liitumiskokkulepped ei vastavat ÜVVKS § 5 lg. 2 sättele. Nimelt said hagejad sõlmida liitumislepinguid ÜVK-le vaid selle omanikuga või valdajaga ÜVVKS tähenduses. Kostja polnud 2004 kuni 2005 ei Andrekse

asumi ÜVK omanik ega valdaja, mistõttu said hagejad sõlmida kehtivaid liitumislepinguid vaid arendajatega. Kohtu osundamine arendaja poolt 11.11.2010 kostjaga sõlmitud lepingule on kohatu. Nimelt osutas arendaja hagejatele reovee ärajuhtimise teenust, mida on hagejad menetluses tõendanud P OÜ arvete tasumise näol. Kohus jättis tähelepanuta asjaolu, et hagejate Andrekse asumi ÜVK-ga liitumislepingute kehtivust on tunnustanud veevärgiga liitumise osas. Nimelt ei ole hagejad andnud T OÜ-le ühtegi volitust/käsundit hagejate nimel veevarustuse liitumislepingute sõlmimiseks. Kuid kostja on 09.02.2005 liitumislepinguga nr. 04/05 tunnustanud ja võimaldanud hagejatele ühisveevärgist vee võtmiseks teenuselepingu sõlmimist ilma eelneva liitumistaotluse esitamiseta, liitumislepinguta ja liitumistasu maksmata. Kuigi kohus ei pidanud istungil nimetatud asjaolu oluliseks, on sellega kostja tunnustanud hagejate liitumislepingute sõlmimist arendajaga. Nii sõlmiti kinnistute liitumislepingud ajavahemikus 2004 kuni 2005. KU osas on kinnistu liitumine Andrekse ÜVK-ga sõlmitud 23.02.2005 ostu-müügilepingus. Liitumistasu sisaldus ostuhinnas, mis on kokkulepitud lepingu punktis 5.1.2, arendaja kohustused punktis 6.1, liitumise tehnilised tingimused punktis 6.1.4 ning sanktsioonid punktis 6.3. HM osas on kinnistu liitumine Andrekse ÜVK-ga sõlmitud 03.12.2004 ostu-müügilepingus. Liitumistasu sisaldus ostuhinnas, mis on kokkulepitud lepingu punktis 5.1, arendaja kohustused ja tingimused punktis 7.1.3. TT osas on kinnistu liitumine Andrekse ÜVK-ga sõlmitud 14.04.2005 ostu-müügilepingus. Liitumistasu sisaldus ostuhinnas, mis on kokkulepitud lepingu punktides 5.1.4 ja 6.2, arendaja kohustused punktis 6.1.1. TT osas on kinnistu liitumine Andrekse ÜVKga sõlmitud 23.03.2005 ostu-müügilepingus. Liitumistasu sisaldus ostuhinnas, mis on kokkulepitud lepingu punktides 2.1 ja 2.2, samas lepiti kokku ka arendaja kohustustes punktis

3.2.3.UH osas on kinnistu liitumine Andrekse ÜVK-ga sõlmitud 23.03.2005 ostumüügilepingus. Liitumistasu sisaldus ostuhinnas, mis on kokkulepitud lepingu punktides 2.1 ja 2.2, sama lepiti kokku ka arendaja kohustustes. Harju Maakohtu varasema kohtupraktika kohaselt (otsus nr. 2-09-34365) on nimetatud viisil ÜVK trassidega liitumislepingu sõlmimine loetud lubatavaks. Kuivõrd hagejad ja arendajad, kui eraõiguslikud subjektid sõlmisid kinnistu liitumise osas kokkuleppe notariaalses kokkuleppes ei saa seda lugeda lubamatuks. Maakohus ei anna selget tuvastust, kellega oleks hagejad aastatel 2004 kuni 2005 Andrekse asumis ÜVK-ga liitumislepingud sõlmima. Sellega on jätnud kohus tuvastamata asjas olulist tähtsust omava asjaolu. Kohus tugines ekslikult Rae Vallavolikogu 21.03.2006 määrusele (eeskiri) ja leidnud, et vaid kostjaga sõlmitud ÜVK-ga liitumise leping on kehtiv. Selline kohtu väide on põhjendamatu ja väär. ÜVVKS § 5 lg 1 annab liitumislepingu sõlmimise õiguse vaid trasside omanikule või valdajale, mida kostja 2006.aastal polnud. Maakohus jättis tuvastamata, kellele ja millal Andrekse asumi ÜVK kuulusid ja milliseid toiminguid oli võimalik teha. Lahendist puudub üldse viidatud ajaline käsitlus, kuigi hagejad on esitanud piisavalt tõendeid Andrekse asumis ÜVK omandi osas. Kostja sai Andrekse ÜVK omanikuks alles 11.11.2010 tehnovõrkude (sh kanalisatsiooni trasside) tasuta üleandmise lepingu sõlmimise järgselt. Seega ei saanud hagejad sõlmida 2004 kuni 2005 liitumislepinguid kostjaga, kui ÜVK omanikuga. Avalikult kätte saadava info alusel määrati kostja Andrekse asumis, Karla külas vee-ettevõtjaks alles Rae Vallavolikogu 09.12.2008 otsusega nr. 473, mistõttu ei saanud kostja ka vee-ettevõtjana hagejatega nimetatud ajal liitumislepinguid sõlmida.

Tuvastamata on millist tähendust omab T OÜ poolt arendaja kohustuste üleandmine P OÜ-le. T OÜ sõlmis hagejatega liitumislepingud ja võttis kohustused hagejate eest trasside ehituse osas. P OÜ, arendaja õigusjärglasena, viis nimetatud lubadused lõpuni ja sõlmis hagejatega ka algsed teenuslepingud. Hagejatega sõlmitud kinnistute ÜVK-ga liitumislepingute tingimusi ei ole hagejad koos arendajaga muutnud, mistõttu ei saa samaaegselt kehtida osundatud kokkulepe veevarustuse osas, kuid kanalisatsiooni osas mitte. Tuvastamata on millist tähendust omab P OÜ ja kostja vaheline 11.11.2010 trasside üleandmise leping hagejate suhtes. Kostja omandas 11.11.2010 tehinguga T OÜ / P OÜ poolt hagejate vahenditest väljaehitatud kanalisatsioonitrassid ning asus arendajate asemele hagejate liitumislepingutes. Õigustehniliselt oleks tegemist arendaja kohustuste üleandmisega kolmandale isikule, kuid kohus pole nimetatuid küsimuses tuvastust andnud. Maakohus hindas asjas kogutud tõendeid erapoolikult ja vastupidiselt tõendi tegelikule sisule. Kohus on tõlgendanud valesti hageja ja arendajate vahel sõlmitud lepinguid – puudub analüüs ja hinnang. Kohus leidnis, et nimetatud lepingu sätted on vastuolus ÜVVKS-ga. Samas jättis kohus tähelepanuta 11.11.2010 kostja ja arendaja vahelise lepingu muud sätted, mille kohaselt tegemist oli kasutuses oleva ÜVK süsteemiga, millega olid hagejad juba liitunud. Kohus pidas olulisemaks tõendiks Eesti Päevalehe artiklit, kui asjas esitatud tõendeid (aktid, kirjavahetused, Rae VV lepingud arendajaga). Kohus kohaldas poolte vahelises suhtes Rae Vallavolikogu 21.03.2006 määrust (eeskiri), samas kui hagejate liitumislepingud sõlmiti enne viidatud õigusakti vastuvõtmist 2004 kuni 2005. Kohtus pidanuks kohaldama hagejate suhtes Rae Vallavolikogu 20.03.2001 määrust nr. 43. Nimetatud akti muudab oluliseks teine käsitlus (p. 3.2) liitumislepingu sõlmimiseks õigustatud isikute osas. Kohus hindas kostja väärväidete alusel Andrekse asumi ÜVK trasside tehnilist seisukorda, selleks hagitaotlust omamata ja erapooletuid tõendeid kogumata. Lahendis viidatakse ÜVVKS § 5 lg 4, mille kohaselt ei saa liitumistaotlust rahuldada. Hagis puuduvad tõendid keskkonnakahju tekkimisele. Kohus on lahendit tehes tuginenud Eesti Päevalehe artikli refereerimisele. Ka kostja töötajate 2006 uuringu akt ei näita keskkonna kahju olemasolu. Tegemist oli kogumismahutite baasil ehitatud ÜVK-ga, mida tühjendati purgimisteenuse abil. See aga ei tähenda, et tegemist oli keskkonna kahju tekkimisega. Maakohus jättis selgitamata mida ja kuidas peaksid hagejad antud olukorras tegema, et saavutada reovee teenuselepingu sõlmimine jätkuva teenuse saamiseks. Hagejad kui Andrekse asumi elanikud juhindusid sama asumi elanike varasemast kohtupraktikast ja asjaolust, et Rae vald taandas enda seadusega pandud arenduskohustustest, pöördusid Riigikohtu lahendis nr. 32-1-164 -09 antud juhiste järgi maakohtusse teenuslepingu sõlmimiseks tahteavalduse asendamise teel. Ka Tallinna Ringkonnakohtu juhis asjakohases lahendis märgib, et tuleb pöörduda maakohtusse. Maakohtu otsuses puuduvad aga selgitused, mida hagejad peaksid tegema, kui kohus ei aktsepteeri seaduslikult sõlmitud liitumislepinguid. Maakohus jättis täielikult käsitlemata hagejate vastuväited kostja (korduva) liitumistasu maksmisnõudele aegumise kohaldamiseks. Tegemist on hagejate ostu-müügilepingutes sõlmitud liitumiskokkulepete aluse tasutud liitumistasu järel korduva liitumistasu nõudmisega kostja, kui trasside uue omaniku poolt. Asjakohase Harju Maakohtu praktika kohaselt (elanikud vs Kiili KVH OÜ) tulnuks kohtul tuvastada, mis aja perioodist pidid hagejad liitumislepingu

sõlmima kostjaga (kohtu tuvastatud viisil) ja mis hetkest tekkis kostjal hagejatelt liitumistasu nõudmise õigus. Isegi juhul kui kohus leiab, et hagejad on kohustatud tasuma liitumistasu, on nimetatud nõue aegunud. Hagejad saavad reovee puhastuse teenust peale P OÜ poolt teenuse osutamise lõpetamist 2009. aastast ja on tasunud, kui neile on arveid esitatud. See viitab aga asjaolule, et kostja liitumistasu nõue on aegunud. Kostja sai Andrekse asumi ÜVK trassid enda omandisse 2010 novembris. Seega on juba kasutuses olevate kinnistute liitumiste eest liitumistasu nõudeõigus aegunud novembris 2013. Kohus jättis tähelepanuta asjakohase ning mh samas Andrekse elurajooni puudutava kohtupraktika ning varasemates lahendites tuvastamist leidnud asjaolud. Sarnaselt maa- ja ringkonnakohtute praktikaga jättis kohus lahendamata Riigikohtu lahendis nr. 3-2-1-164-09 antud juhised (kohustusliku ÜVK teenuse osutamise lahenduse saamiseks), sest lahendis puudub viide kuidas hagejad selle teenuse üldse legaalselt saaksid. Vastuväited kaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Maakohus on õigesti tuvastanud, et hagejad ei ole kostjale ühiskanalisatsiooniga liitumise eest kostjale liitumistasu maksnud, nende poolt kinnistute müüjatele (arendajatele) tasutut ei saa lugeda ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuse osutajale liitumistasu maksmiseks ja ühiskanalisatsiooniga liitumislepingut ei saa lugeda sõlmituks. Maakohus on otsust põhjendades järginud TsMS § §-de 438 ja 442 lg. 8 sätteid. Ringkonnkohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg. 6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Sisuliselt soovivad hagejad kostjalt liitumislepingute sõlmimist 0-tasuga. Hagejad ei ole nõuet liitumislepingute sõlmimise kohustamiseks teatud tingimustel (nende poolt esitatud tingimustel liitumistasus suuruse osas) esitanud. Seega puudus ka kohtul võimalus hinnata liitumistasude põhjendatud ja õigusaktidega kooskõlas olevat suurust. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetlusosaliste apellatsiooniastmega seotud menetluskulud solidaarselt apellantide kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom

Ulvi Loonurm

Iko Nõmm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja