H.A.I Transporte GmbH hagi Nordveo OÜ vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
6 598,60 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 22. oktoobri 2013. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Nordveo OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
4. november 2014
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): Nordveo OÜ (registrikood: 10078635), seaduslikud esindajad Liivi Kroonberg, Liina Kroonberg, Peeter Kroonberg; lepinguline esindaja vandeadvokaat Tambet Mullari); Vastustaja (hageja): H.A.I Transporte GmbH (registrikood Gelsenkirchen HRB 10879), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Talts
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 22. oktoobri 2013.a otsus muutmata osas, milles kohus: -
mõistis Nordveo OÜ-lt H.A.I. Transporte GmbH kasuks välja põhivõlgnevuse summas 6 126,82 eurot, ja
-
jättis rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja täiendav võlgnevus summas 3508,02 eurot koos sellele lisanduvate viivistega.
2.Muuta osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi hagi rahuldamise aluse osas.
3.Tühistada maakohtu otsus kostjalt viivise väljamõistmise osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Nordveo OÜ-lt H.A.I. Transporte GmbH kasuks välja viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras põhinõudelt (6 126,82 eurot) alates maakohtu otsuse tegemisele järgnevast päevast, s.o
23.oktoobrist 2013.a, kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
4.Lugeda kohtuotsuse resolutsiooni p 2 tervikuna sõnastatuks järgnevalt: „2. Välja mõista Nordveo OÜ-lt H.A.I. Transporte GmbH kasuks võlgnevus 6 126,82 eurot (kuus tuhat ükssada kakskümmend kuus eurot ja 82 senti) ning viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras põhinõudelt (6 126,82 eurot) alates maakohtu otsuse tegemisele järgnevast päevast, s.o 23. oktoobrist 2013.a, kuni põhinõude täieliku tasumiseni.“
5.Rahuldada osaliselt.
Nordveo
OÜ
apellatsioonkaebus
Menetluskulude jaotus
Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus menetluskulud poolte endi kanda.
kantud
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.H.A.I Transporte GmbH esitas 29. oktoobril 2012 Tartu Maakohtule hagi Nordveo OÜ vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Hageja palub tasumata arvete alusel kostjalt välja mõista 9 634,84 eurot, 29. oktoobri 2012 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 163,93 eurot
ning täiendav viivis tasumata summalt seaduses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja vahel sõlmitud ekspedeerimisleping, mille raames korraldas hageja kostjale mitu kaubavedu. Hageja on esitanud kostjale arve nr 154-2012 summas 3 508,02 eurot (kd I tl 19-20), arve nr 195-2012 summas 3 022,02 eurot (kd I tl 21-22) ning arve nr 197-2012 summas 3 104,80 eurot (kd I tl 23-24). Nimetatud arvete maksetähtaeg on möödunud, kuid kostja ei ole arveid tasunud. Hageja ja kostja vahel väljakujunenud praktika kohaselt kooskõlastasid pooled arved enne arvete väljastamist. Kostja on 7. augusti 2012 ekirjas aktsepteerinud tasumata arvete summasid (kd I tl 25). Kostja pahatahtlikkust näitab asjaolu, et osa arveid on kostja hagejale nõuetekohaselt tasunud (arve nr 153-2012, 155-2012, 194-2012, 196-2012).
2.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei ole kunagi kostjat ekspedeerinud ja seega puudub hagejal alus arvete ja hagiavalduse esitamiseks. Kostja on hagejale tasunud kaks arvet ekslikult. Kostja on pangas teinud ka arvete tagasikutsumise, kui vea avastas (kd I tl 40). Kostja rentis H.A.I. Transport OÜ-lt kirjaliku lepingu alusel (kd I tl 41-42) veoautot ning ekspedeeris ise autole töö. CMR-idel on näha vedaja ja ekspedeerija (kd I tl 46-48; kd I tl 75-83). Kersti Petersoni ja Eduard Inti kirjavahetus käib samuti rendiarvete kohta. Kui ekspedeerinud oleks keegi teine, oleksid toimingud olnud ka vastupidised. Raamatupidaja saatis Eduard Intile kui H.A.I. Transport OÜ esindajale vajalikud andmed aadressile [email protected], mitte [email protected], nagu arvetel märgitud. Arvete suure mahu tõttu tasus raamatupidaja ekslikult hageja arved. Eduard Int on pahatahtlikult käitunud, kui on kostjaga kirjavahetust pidades kirjutanud kirja lõppu lihtsalt H.A.I. Transport (kd I tl 26 kd I), seda eksitamise eesmärgil. Kostja on nõus kohustuse täitma, kuid seda H.A.I. Transport OÜ-le.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohtu 22. oktoobri 2013 otsusega rahuldati hagi osaliselt. Otsusega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja arvete nr 195-2012 ja 197-2012 alusel võlgnevus 6 126,82 eurot; seisuga 29. oktoober 2012 sissenõutavaks muutunud viivis 83,08 eurot ja viivis VÕS § 113 lgs 1 sätestatud määras põhinõudelt (6126,82 eurot) alates 30. oktoobrist 2012 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Otsusega jäeti rahuldamata hagi arve nr 154-2012 alusel võlgnevuse summas 3 508,02 euro ja lisanduva viivise väljamõistmise osas. Maakohus asus järgmistele põhiseisukohtadele:
3.1.Maakohus ei nõustunud kostja väidetega hagi muutmise kohta. Õiguslike põhjenduste lisamine ei ole hagi aluse muutmine. Hageja on vaid täiendanud hagi, lisades alternatiivse nõude alusena nõude loovutamise kokkuleppe. Kohus ei nõustunud ka hageja väitega, et kostja ei ole 27. septembri 2013 dokumenti esitanud tähtaegselt.
3.2.Hageja ülesandeks oli tõendada ekspedeerimislepingu olemasolu ja võlgnevuse suurust või loovutuse saamist. Tunnistaja ütluste kohaselt esindas ta H.A.I. Transporte GmbH-d. Samas tuleneb kostja juhatuse liikme Liivi Kroonbergi vande all antud seletustest üheselt, et kostja ei teadnud, et Eduard Int esindab välismaist äriühingut. Ei ole eluliselt usutav, et kahe erineva äriühingu nimel tegutsev isik kasutab suhtlemisel lepingupartneritega alati vaid ühe äriühingu nime ja sedagi mittetäielikult, sõltumata sellest, millise äriühingu lepingupartneriga parasjagu suhtleb. Samuti ei tõenda hageja poolt kohtule esitatud kõneeristus seda, et Aleksander Hoffmann oleks suhelnud Liivi Kroonbergiga. Seega ei ole hageja tõendanud, et hageja ja OÜ Nordveo vahel on sõlmitud suuline ekspedeerimisleping võlaõigusseaduse (VÕS) § 854 lg 1 tähenduses.
Ekspedeerimislepingu olemasolu ei tõenda ka kahe arve tasumine hagejale. Kuna hageja ei ole vastupidist tõendanud, luges kohus tõendatuks kostja väited hagejale arvete ekslikult tasumise kohta. Kuna hageja ei ole tõendanud hageja ja kostja vahel ekspedeerimislepingu olemasolu, tuli hageja nõue ekspedeerimislepingu alusel võlgnevuse väljamõistmiseks jätta rahuldamata.
3.3.Kuna nõude loovutamiseks ei ole vajalik võlgniku nõusolek ning nõude loovutamisest ei tule ilmtingimata ka võlgnikule teatada, oli nõude loovutamine iseenesest võimalik ka käesoleval juhul. Rendilepingust (kd I tl 41) tuleneb, et leping jõustub 14.07.2012. Seega sai alates 14. juulist 2012 tuleneda kostjale kohustus maksta rendilepingu alusel tasu. Seega ei saa nimetatud lepingu alusel nõuda tasu maksmist 26. juuni 2012 arve nr 154-2012 alusel. 7. augusti 2012 arved on esitatud pärast rendilepingu jõustumist. Nõude loovutamise kokkuleppest nähtub selgelt, et loovutatakse õigus just käesolevas tsiviilasjas vaidluse all oleva rahasumma sissenõudmiseks. Maakohus pidas tõendatuks 14. juulil 2012 jõustunud rendilepingu alusel kostja võlgnevust summas 6 126,82 eurot, s.o arvete nr 195-2012 ja 197-2012 alusel. Arve nr 154-2012 esitamise alus ei ole tõendatud.
3.4.Kuna arvete nr 195-2012 ja 197-2012 maksetähtajaks oli 28.08.2012 ning kokkulepe nõude loovutamise kohta on tehtud 17.05.2013, kuid kostja on esmakordselt oma nõude formuleerinud ning selle kohta arve esitanud alles 2013. aasta septembris, on tasaarvestus uue võlausaldaja nõudega VÕS § 171 lg 3 p 2 kohaselt välistatud. Kostja ei ole ka tõendanud tasaarvestuse aluseks olevaid asjaolusid (kostja nõude olemasolu OÜ ED.AL.Express vastu) TsMS § 230 lg 1 kohaselt. Üksnes arve esitamine ei tõenda kohustuse olemasolu. Kostja väide, et hagi rahuldamisel on võimalik kostjalt justkui kaks korda sama summa sisse nõuda, ei ole õige. Hageja ja ED.AL.Express OÜ vahel 17.05.2013 sõlmitud nõude loovutamise kokkuleppe punkti 2.2 kohaselt annab ED.AL.Express tagasivõtmatu kinnituse, mille kohaselt juhul, kui Nordveo OÜ täidab kõik loovutatud nõuetest tulenevad kohustused (põhivõlg summas 9634,84 eurot ning viivised) nõuetekohaselt H.A.I. Transporte GmbH ees, ei ole loovutajal (ED.AL.Express OÜ) nõudeid Nordveo OÜ vastu. Muus osas on poolte väited asjassepuutumatud ning tuleb seetõttu jätta tähelepanuta.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Nordveo OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 22. oktoobri 2013 otsus hagi rahuldamise osas. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) ei ole kostjalt võimalik välja mõista võlgnevust arvete alusel, mis on koostatud väidetavast ekspedeerimislepingust tulenevalt, olukorras, kus kohus on rahuldanud hagi rendilepingust tulenevalt. Apellant ei nõustu maakohtu otsusega ka viiviste väljamõistmise osas, kuivõrd ED.AL Express OÜ (endise ärinimega H.A.I Transport OÜ) väljastas kostjale esimese arve nr 75/06-2013 alles 10. juunil 2013, millele ED.AL Express OÜ kostja vastuväidete tõttu kreeditarve tegi ja 2. septembril 2013 uue arve nr 87/08-2013 väljastas (millega kostja samuti ei nõustu). Juhul kui hagejal oleks üldse õigus viivist saada (millega kostja ei nõustu), saaks viivist äärmisel juhul arvestada alles muudetud arve nr 87/08-2013 esitamisest ehk alates
2.septembrist 2013; 2) ei juhtinud kohus kostja tähelepanu sellele, et kostja peaks tasaarvestuse aluseks olevaid asjaolusid tõendama. Samas on kohus hagi rahuldanud just nimelt H.A.I Transporte GmbH arvete alusel, millel pole aga mingit seost rendilepinguga. Kohus on tuginenud asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud (TsMS § 436 lg 4). Kohus ei ole hinnanud tasaarvestamist puudutavaid tõendeid (Nordveo OÜ poolt ekspedeerimisteenuse osutamist tõendavaid dokumente) ega kostja seisukohti. Lähtudes Riigikohtu otsusest tsiviilasjas nr 3-2-1-24-12
esitas apellant koos apellatsioonkaebusega täiendavad dokumentaalsed tõendid ning selgitas täiendavalt arve ja tasaarvestuse aluseks olevaid asjaolusid. Nordveo OÜ 16. mai 2012 avaldus ERAA-le (lisa nr 1) ja Nordveo OÜ vedajavastutuse kindlustuspoliisi lisa (lisa nr 2), mis on muuhulgas väljastatud ka veoautole numbrimärgiga 863MNL, tõendavad seda, et kostjal on nõue ED.AL Express OÜ vastu. Apellant selgitas, et ekspedeerimisteenus ja dokumentide vormistamine hõlmas auto koormamist Eestist Saksamaale ning Saksamaalt Venemaale (ekspedeerimise osutamise tasu 10%, s.t suund Eesti – Saksa 120 eurot + Saksamaa – Venemaa 350 eurot, millele lisandub tasu dokumentide kontrolli, TIR-ide trükkimise, CMR-ide trükkimise, TIR dokumentide kannete tegemise eest EMTA-sse jms). Kaks ED.AL Express OÜ poolt endiselt tagastamata Ühenduse tegevusluba nr RVSK015934 ja nr RVSK016552 hinnaga kokku 3 891 eurot, mille hinnas lepiti poolte vahel rendilepingu sõlmimisel kokku. Järelikult neid lubasid võidakse kasutada tänaseni ning neid vedudel kuritarvitada, millega on aga võimalik põhjustada kostjale suur majanduslik ja moraalne kahju. Kostjal oli ED.AL Express OÜ-ga kokkulepe, et tegevuslubade hind on 3 891 eurot; 3) on kohus rikkunud oma põhjendamiskohustust, kuivõrd on otsuses üksnes märkinud, et asjas on rendilepingust tulenev nõue tõendatud, kuid ei ole seda millegagi põhjendanud ega tõenditele viidanud, mille alusel kohus sellisele seisukohale jõudis; 4) kuivõrd ka maakohus ise leidis oma otsuses, et hageja ei ole tõendanud hageja ja kostja vahel ekspedeerimislepingu olemasolu ning hageja nõue ekspedeerimislepingu alusel võlgnevuse väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata, oleks maakohus pidanud rendilepingust tuleneva nõude lahendama iseseisvas menetluses, kus ka menetluskulud oleksid jagunenud vastavalt sellele, mis hetkest hageja rendilepingust ja nõude loovutamisest tuleneva nõude alles esitas ehk hagi muutis. Hageja muutis nii hagi eset kui ka alust; 5) ei oma VÕS § 171 lg 3 p-st 2 tulenevalt tähtsust see, millal kostja oma nõude esmakordselt formuleeris ning selle kohta arve esitas, vaid tähtsust omab üksnes see, et kostja nõue muutus sissenõutavaks varem kui 17. mail 2013, mil nõude loovutamise kokkulepe sõlmiti. Kostja nõue ei muutunud sissenõutavaks hiljem kui loovutatud nõue, vaid kostjal oli nõue nõude loovutaja ehk ED.AL Express OÜ (endise ärinimega H.A.I Transport OÜ) vastu juba nõude loovutamise kokkuleppe sõlmimise ajal 17. mail 2013, st millal hageja ja H.A.I Transport OÜ sõlmisid nõude loovutamise kokkuleppe, mille alusel kohus hageja nõude ka rahuldas (vt RKTKo 3-21-24-12); 6) ei ole nõude loovutamine toimunud seaduslikult. Nõude loovutamine ei saa tuleneda nõude loovutajaga mittepuutumuses oleva tsiviilasja asjaoludest. 17. mai 2013 nõude loovutamise kokkuleppest nähtub hoopis vastupidine sellele, mida hageja on pidevalt väitnud – kokkuleppest nähtub asjaolu, et ED.AL Express OÜ ei ole loovutanud mitte temale väidetavalt kuulunud nõuet, vaid on loovutanud (kui seda loovutamiseks saab nimetada) käesolevas menetluses juba hageja poolt kostjalt nõutava nõude. Tegemist on vägagi ebaloogilise ja ka kostja hinnangul ebaseadusliku nn nõude loovutamise konstruktsiooniga. Eeltoodust tulenevalt on Nordveo OÜ-l nõue ED.AL Express OÜ vastu summas 6 589,20 eurot, mistõttu tuli poolte nõuded tasaarvestada.
5.H.A.I Transporte GmbH vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja otsus muutmata. Samuti palus vastustaja jätta menetluskulud täies ulatuses apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) on apellandi väited otsitud. Apellant ei ole põhjendanud oma väidet, et juhul kui kohus üldse mingi võlgnevuse kostjalt välja nõuda sai, ei saa see tuleneda hageja enda poolt esitatud arvetest
nr 195-2012 ja 197-2012. Tartu Maakohus on rahuldanud hagi ning mõistnud apellandilt välja võlgnevuse, mille summad nähtuvad apellandi raamatupidaja 07. augusti 2012 e-kirjast (tlk 25) ning mille kohta on apellandi juhatuse liige andnud vande all seletuse, et meilis toodud andmed on õiged (tlk 207); 2) on pahatahtlik apellandi väide, et kohus ei andnud kostjale võimalust avaldada oma seisukohta, kuid kostja tasaarvestuse avalduse puhul on tegemist asja olulist tähtsust omava avaldusega. Faktist, et kostja otsustas esitada tõendamata tasaarvestusavalduse, ei ole võimalik teha järeldust, justkui ei oleks maakohus andnud kostjale võimalust oma väidete tõendamiseks. Apellandi menetluslik otsus oli esitada tasaarvestusavaldus tõendeid esitamata. Sellises olukorras on kohatu asuda väitma, justkui oleks maakohus rikkunud menetlusõigusnorme. Vastustaja vaidleb vastu uute tõendite vastuvõtmisele apellatsioonimenetluses; 3) on maakohus õigesti märkinud, et OÜ Nordveo juhatuse liige Liivi Kroonberg on omaks võtnud, et OÜ-l Nordveo on rendilepingust tulenev võlgnevus H.A.I. Transport OÜ-le. Selguse huvides osutab vastustaja siinkohal, et apellant on võlgnevust ED.AL. Express OÜ (endise ärinimega H.A.I. Transport OÜ) ees tunnistanud vähemalt neljal erineval korral: 1) emases vastuses hagile (kd I tl 34 ja 37); 2) 07. märtsi 2013 menetlusdokumendis (kd I tl 119 ja 121); 3) apellandi raamatupidaja 07. augusti 2012 e-kirjas (kd I tl 25); 4) apellandi juhatuse liikme andnud vande all seletuses (kd I tl 207); 4) ei ole maakohus rikkunud otsuse põhjendamise kohustust rendilepingust tuleneva nõude olemasolu osas. Esiteks on apellant ise olnud menetluses korduvalt seisukohal, et apellandil on lepinguline suhe ED.AL. Express OÜ-ga tulenevalt rendilepingust (vt tlk 34, 37, 119, 121). Teiseks on maakohus osundanud kostja juhatuse liikme Liivi Kroonbergi omaksvõtule; 5) ei ole vastustaja muutnud hagi, vaid on täiendanud oma õiguslikku positsiooni ja esitanud uusi põhjendusi. Isegi väidetava muudetud hagi menetlemine samas menetluses ehk hagi muutmisega Tartu Maakohtu poolt ei saanud olemuslikult tuua kaasa ebaõiget kohtuotsust ega olla muul viisil kohtuotsuse tühistamise aluseks, sest TsMS § 2 kohaselt on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega; 6) ei ole maakohus eksinud VÕS § 171 lg 3 p 2 kohaldamisel. Apellant ei ole oma nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendanud, vaid on apellatsioonkaebuse p-s 2.2.1.4. paljasõnaliselt väitnud, et apellandil väidetavalt oli nõue juba nõude loovutamise kokkuleppe sõlmimise ajal. Apellant ei pidanud vajalikuks maakohtu menetluses oma vastavaid väiteid tõendada, mistõttu on apellant praeguseks nimetatud õiguse minetanud. Vastustaja palub jätta tähelepanuta apellandi vastavad arutlused tasaarvestuse lubatavuse kohta; 7) on apellandi väide nõude loovutamise ebaseaduslikkusest põhjendamata ning arusaamatu.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust muuta maakohtu otsuse põhijäreldusi osas, milles kohus rahuldas hagi osaliselt, s.o summas 6126,82 eurot. Küll aga tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel osaliselt muuta maakohtu otsuse põhjendusi. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ebaõigesti märkinud mh oma otsuse resolutsioonis, et põhivõlgnevus summas 6 126,82 eurot kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele arvete nr 195-2012 ja 197-2012 alusel. Kohus on põhivõlgnevuse nõude rahuldanud õiges summas, kuid hageja nõue ei tulenenud eelnimetatud arvetest, vaid kolmanda isiku ja kostja vahelisest rendilepingust, millised nõuded kolmas isik menetluse vältel hagejale loovutas. Seega tuleb vastavas osas muuta ka maakohtu otsuse resolutsiooni.
Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt viiviste väljamõistmise osas, ja teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates maakohtu otsuse tegemisele järgnevast päevast, s.o
23.oktoobrist 2013.a. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
7.TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Tartu Maakohtu 22. oktoobri 2013.a otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata, s.o jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata võlgnevuse summas 3508,02 eurot ja lisanduva viivise arve nr 154-2012 alusel. Selles osas ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ega põhjendatust. Samuti ei ole apellatsioonimenetluses vaidlustatud maakohtu järeldust, mille kohaselt ei ole tõendatud, et poolte vahel oleks olnud sõlmitud ekspedeerimisleping, mille alusel oleks kostjal tekkinud kohustus tasuda hagejale arvete nr 195-2012 ja 197-2012 alusel kokku 6 126,82 eurot. Seega kontrollib ringkonnakohus, kas hagi rahuldamine oli põhjendatud hageja poolt menetluses esitatud alternatiivsel õiguslikul alusel.
8.Hageja asus menetluse kestel seisukohale, et ta on omandanud vaidlusaluse nõude loovutamise teel H.A.I. Transport OÜ-lt. Loovutamine toimus 17. mail 2013.a ED.AL. Express OÜ (varasema ärinimega H.A.I. Transport OÜ) ja hageja, s.o H.A.I. Transport GmbH vahelise kokkuleppega (I kd tl 139-140), mille p 1.1 kohaselt loovutas ED.AL. Express OÜ H.A.I. Transport GmbH-le nõude Nordveo OÜ (reg k 100786352) vastu, millise põhivõlg moodustab kuni 9634,74 eurot ja millele lisanduva viivised. Loovutamiskokkulepe sisaldab ka selgitusi, mille kohaselt on loovutaja ja Nordveo OÜ vahel sõlmitud veoauto rendileping ning kostja (Nordveo OÜ) on tsiviilasja nr 2-12-43662 möönnud endal lepingulise kohustuse olemasolu loovutaja (H.A.I. Transport OÜ) ees. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohtadega, nagu ei oleks nõude niisugune loovutamine toimunud seaduslikult või nagu ei oleks hageja saanud menetluse kestel vaidlusalust nõuet ED.AL. Express OÜ-lt omandada. Nõude loovutamist ei muuda ebaseaduslikuks ja hagi rahuldamist tõendatud ulatuses ei takistanud asjaolu, et hageja omandas vaidlusaluse nõude loovutamise teel alles kohtumenetluse vältel. Samuti ei muuda loovutamist ebaseaduslikuks ega kehtetuks asjaolu, et loovutamiskokkuleppes viidatakse käesoleva tsiviilasjaga seotud asjaoludele. Hageja tugines oma nõude esmase õigusliku alusena küll pooltevahelisele ekspedeerimislepingule, kuid esitas oma nõudele alternatiivse õigusliku põhistuse juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et lepingu olemasolu ei ole tõendamist leidnud. Asjaolu, et hageja poolt algselt formuleeritud nõue ja menetluse käigus loovutamise teel omandatud nõue omavahel summaliselt kattuvad, ei sea samuti toimunud loovutust ja selle õiguslikke tagajärgi iseenesest kahtluse alla.
9.Loovutamise teel omandatud nõude puhul tuleb nõude omandajal (hagejal) tõendada, et loovutajal oli võlgniku (kostja) vastu õiguslikul alusel tekkinud nõue, mida oli võimalik loovutada. 17. mai 2013.a loovutamiskokkuleppega loovutas ED.AL. Express OÜ (varasema ärinimega H.A.I. Transport OÜ) hagejale, s.o H.A.I. Transport GmbH-le, H.A.I. Transport OÜ ja Nordveo OÜ vahelisest rendilepingust tulenevad nõuded. 16.05.2012.a sõlmitud rendilepingu (I kd, tl 41-42), tähtajaga 14. juuli 2012 kuni 16. juuli 2017, kohaselt andis H.A.I. Transport OÜ Nordveo OÜ-le rendile veoauto MAN 863 MNL. Rendi suurus ja arveldamise kord kuulusid kokkuleppimisele eraldi sõlmitavas lepingu lisas. Lepingu lisas nr 1 (tl 42) lepiti kokku üksnes selles, et rentnik tasub rendimakseid vastavalt rendileandja esitatud arvetele mis esitatakse
rentnikule vähemalt 21 päeva enne rendi tasumiseks määratud kalendripäeva. Seega saab järeldada, et rendilepingu poolte vahelisel kokkuleppel said renditasu nõuded muutuda sissenõutavaks rendileandja poolt arvete esitamisel. Asjas ei ole vaidlust selles, et rendileandja ED.AL. Express OÜ (varasema ärinimega H.A.I. Transport OÜ) rentnikule, s.o Nordveo OÜ-le, tegelikkuses rendiarveid ei esitanud ning see omakorda võimaldab järeldada, et rendilepingu poolte vahelises suhtes rendinõuded enne käesoleva kohtumenetluse algust sissenõutavaks ei muutunud. See aga ei välistanud rendileandja poolt rendinõude hagejale loovutamist ja hageja poolt kõnealusele nõudele tuginemist.
10.Hageja on rendilepingust tuleneva nõude arvestuse esitanud hagiavalduse 02.09.2013.a terviktekstis (II kd tl 2-10). Nõude kujunemise alusena viitas hageja 19.06.2012.a ja 07.08.2012.a e-kirjadele (I kd, tl 25 ja lk 130). 19. juuni 2012.a e-kirjas on kostja raamatupidaja Kersti Peterson edastanud arvestuse reisi maksumuse kohta, mille kohaselt kuulus tasumisele 3508,02 eurot ning mille kohta paluti arve tegemist. 7. augusti 2012.a e-kirja kohaselt kuulusid tasumisele samuti vedude maksumused summades 3022,02 + 1200 + 3104,80 eurot. Hageja selgituste kohaselt olid kõnealused e-kirjad seotud H.A.I. Transport OÜ ja Nordveo OÜ vahelise rendisuhtega. Mõlemad e-kirjad sisaldavad kostja raamatupidaja märget „ootan arveid“, mis viitab sellele, et H.A.I. Transport OÜ pidi saadud andmete põhjal koostama Nordveo OÜ-le rendiarved. Ringkonnakohtu 4. novembri 2014.a istungil kinnitas kostja (apellandi) seaduslik esindaja, et e-kirjades peeti silmas rendisuhet, kostja esitas rendiarvete koostamise aluseks olevad andmed, kuid rendileandjalt arveid ei saabunud. Kostja ei vaidlustanud, et rendilepingu alusel tulnuks tal H.A.I. Transport OÜ-le nimetatud summad tasuda, kuid seda eeldusel, et rendileandja vormistab nõuetekohased arved. Seega saab nõustuda hageja seisukohaga, et rendisuhtest tulenevate nõuete (renditasu) suuruse ja arvestuse üle rendilepingu pooltel iseenesest vaidlust ei olnud. Ringkonnakohus märgib, et arvete koostamata jätmine ei tähenda iseenesest, nagu ei oleks rendileandjal rendilepingu alusel rentniku vastu üldse nõudeid tekkinud või nagu ei oleks niisuguseid nõudeid saanud loovutada hagejale.
11.Ringkonnakogus leiab, et hageja nõue, mis on omandatud 17. mai 2013.a loovutamiskokkuleppe alusel ED.AL. Express OÜ-lt (varasema ärinimega H.A.I. Transport OÜ-lt), on tõendatud ja hagi kuulub maakohtu otsuse märgitud ulatuses rahuldamisele. Küll aga tuleb maakohtu otsuse põhjendusi muuta osas, milles maakohus leidis, et hageja nõue on põhjendatud arvetega nr 195-2012 ja 197-2012. Niisuguseks järelduseks ei andnud piisavat alust asjaolu, et 17. mai 2013.a loovutamiskokkuleppes märgitu kohaselt on hageja omandanud käesolevas tsiviilasjas vaidluse all oleva nõude. Õiged on apellatsioonkaebuses esitatud väited, mille kohaselt arved nr 195-2012 ja 197-2012 (I kd lk 21-22 ja 23-24, koos tõlgetega) ei tõenda hageja poolt loovutamise teel omandatud nõuet. Arved on koostanud hageja H.A.I. Transporte GmbH ise ja need on adresseeritud kostjale, Nordveo AS-le. Arvetes märgitu kohaselt on tegemist ekspedeerimisteenuse osutamisega. Tegemist ei ole kostja ja H.A.I. Transport OÜ vahelisest rendilepingust tulenevaid nõudeid kajastavate arvetega. Seetõttu ei ole nimetatud arved hageja nõude tõendamisel asjassepuutuvad. Küll aga on hageja nõue tõendatud 19.06.2012.a ja 07.08.2012.a e-kirjadega ning kostja ja rendileandja vahel 16.05.2012.a sõlmitud rendilepinguga. Kostja ei vaidlustanud kogu menetluse kestel asjaolu, et H.A.I. Transport OÜ-ga sõlmitud rendilepingu järgi oli ta kohustatud 19.06.2012.a ja 07.08.2012.a e-kirjades märgitud summad rendileandjale sellekohaste arvete esitamise korral tasuma, kusjuures arvete koostamiseks vajalikud andmed edastas kostja enda töötaja (raamatupidaja).
12.Kolleegium märgib, et nii 19.06.2012.a ja 07.08.2012.a e-kirjades esitatud summad (rendisuhe) kui ka hageja poolt esialgses hagiavalduses alternatiivsel õiguslikul alusel esitatud nõude arvestus (ekspedeerimisleping) kattuvad omavahel sendi täpsusega. Seega puudub ringkonnakohtu arvates kahelda kostja selgituste õigsuses kostja ja H.A.I. Transport OÜ vaheliste suhete kohta, mille kohaselt edastas kostja raamatupidaja andmed selle kohta, millistes summades pidid kujunema igakuised rendiarved, ja rendisummast kuulus omakorda mahaarvamisele kostja poolt hagejale osutatud teenuste maksumus (TIR-teeload ja ekspedeerimine). Kostja on menetluses ka selgitanud, et vaidlusaluste summade osas ei saanud ta omapoolseid arveid esitada seetõttu, et rendileandja ei esitanud rendiarveid. See ei anna siiski alust jätta hagi rahuldamata. Rendilepingust tuleneva nõude rahuldamist ei takista asjaolu, et kostja (rentnik) ei ole esitanud rendileandjale omapoolset arvet osutatud teenuste eest. Kostja on küll viidanud teatava pooltevahelise praktika olemasolule (VÕS § 25), kuid samas ei ole kostja tuginenud sellele, et praktika sisu kohaselt ei olnud rendileandjal õigust nõuda rentnikult (kostjalt) renditasu maksmist ning kogu arveldamine pidanuks toimuma eranditult pooltevaheliste tasaarvelduste teel. Menetluse käigus esitas hageja ka proforma arved nr 75/06-2013 (I kd lk 170), kreeditarve nr 86/08-2013 ning parandatud arve nr 87/08-2013 (II kd lk 12-13). Ringkonnakohus leiab, et tegemist on jooksvalt kohtumenetluse käigus koostatud puhtformaalse iseloomuga dokumentidega, mis iseenesest nõude olemasolu, selle suurust ega sisu ei tõenda. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohtadega, mille kohaselt tulnuks hageja poolt loovutamise teel omandatud nõudele rajatud hagi lahendada eraldi menetluses. Menetlusökonoomia põhimõttele vastab hageja alternatiivsete nõuete lahendamine ühes menetluses. Menetluskulude jaotamisel on TsMS § 163 lg 1 kohaselt võimalik arvestada ka asjaoluga, kas hageja esitas kohtusse pöördudes koheselt kõik oma nõude lahendamise seisukohalt olulised asjaolud ja tõendid või muutusid hageja õiguslikud positsioonid alles menetluse kestel. Maakohus on jätnud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte menetluskulud kummagi poole enda kanda, kuigi hagi on rahuldatud ca 2/3 ulatuses, mis võimaldanuks jätta vastavas ulatuses menetluskulud ka kostja kanda. Seega on maakohus arvestanud menetluskulude jaotamisel asjaoluga, et hageja täiendas oma nõude õiguslikku alust alles menetluse kestel.
13.Järgnevalt analüüsib ringkonnakohus, kas kostja (apellant) on esitanud hageja nõudele niisuguseid vastuväiteid, mis tingiksid hagi vaidlustatud osas täielikult või osaliselt rahuldamata jätmise. Maakohtu menetluses on kostja oma 27.09.2013.a lõplikes seisukohtades avaldanud, et tühistab TsÜS §-de 94 ja 99 alusel 16.05.2012.a rendilepingu seetõttu, et teda on petetud rendileandja isiku osas. Rendilepingus märgitu kohaselt oli rendileandjaks H.A.I. Transport OÜ, kuid alles 14.08.2013.a kohtuistungil selgus, et rendileandjaks olevat olnud hoopis H.A.I Transporte GmbH. Ringkonnakohus märgib, et maakohus ei ole kostja nimetatud avalduse osas seisukohta võtnud, kuid see ei ole toonud kaasa ebaõige kohtulahendi tegemist. Kostja poolt esiletoodud asjaoludel puudus alus rendilepingu tühistamiseks pettusele tuginedes. Kolleegiumi arvates tuleneb käesoleva tsiviilasja materjalidest piisava selgusega, et kirjaliku rendilepingu sõlmisid 16.05.2012.a H.A.I. Transport OÜ ja Nordveo OÜ, kuid rendilepingust tulenevad nõuded on rendileandja H.A.I. Transport OÜ loovutanud hagejale. Puuduvad tõendid ja viited selle kohta, nagu oleksid rendilepingu sõlmimisel esinenud TsÜS § 94 lõikes 1 nimetatud asjaolud, s.o kostjat oleks temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel tahtlikult eksimusse viidud või eksimuses hoitud, eesmärgiga kallutada teda rendilepingut sõlmima. Seega on maakohus õigesti jätnud kostja väited rendilepingu tühistamise kohta tähelepanuta.
14.Alternatiivselt tugines kostja tasaarvestusele. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kostja on oma tasaarvestusavalduse esitanud lubamatult hilises menetlusfaasis, s.o alles oma
27.septembri 2013.a lõplikes seisukohtades. Nimetatud ajaks oli asjas lõppenud eelmenetlus ja TsMS § 329 lg 1 kohaselt ei saanud tasaarvestusavalduse esitamist selles menetlusstaadiumis pidada lubatavaks (maakohus tegi asjas otsuse 22. oktoobril 2013.a). Kuna aga maakohus sellel põhjusel kostja tasaarvestusavalduse menetlemisest ei keeldunud ja käsitles tasaarvestuse võimalikkust oma otsuses sisuliselt, peab ringkonnakohus vajalikuks maakohtu otsuse õigsust ka selles osas kontrollida. Apellant tugineb ka apellatsioonimenetluses jätkuvalt tasaarvestuse vastuväitele. Esmalt märkis kostja oma 27.09.2013.a avalduses, et soovib hageja nõudega tasaarvestada 4700 eurot, mille ta on hagejale ekslikult tasunud arvete nr 153-2012, 155-2012, 194-2012 ja 1962012 alusel, käsitledes nimetatud makseid kahjuna, mida ta on saanud seetõttu, et uskus tegemist olevat rendilepingust tulenevate arvetega. Kuna ringkonnakohtu arvates puudus kostjal alus rendilepingut pettusele tuginedes üles öelda, siis ei ole alust asuda seisukohale, nagu oleks kostja saanud rendilepinguga seoses kahju summas 4700 eurot. Nimetatud alusel esitatud tasaarvestusavaldus tuli seega jätta tähelepanuta. Teiseks tugines kostja sellele, et tal on nõue ED.AL. Express OÜ vastu summas 6 589,20 eurot, mille ta soovis hagejale loovutatud nõudega tasaarvestada. Kostja väitel tuleneb vastav nõue Nordveo OÜ poolt 2. septembril 2013.a väljastatud arvest nr 7611 summas 6 589,20 eurot, mis on väljastatud Nordveo OÜ poolt ekspedeerimisteenuse osutamise, dokumentatsiooni vormistamise ja Ühenduse tegevuslubade nr RVSK015934 ja RVSK016552 vedajavastutuse tagamise eest Nordveo OÜ poolt ED.AL. Express OÜ-le. Nõude kohta esitas kostja ka 02.09.2013.a arve nr 7611 (II kd lk 33).
15.Maakohus asus oma otsuses (p 38) seisukohale, et kostja ei ole tõendanud tasaarvestuse aluseks olevaid asjaolusid, s.o kostjal nõude olemasolu OÜ ED.AL. Express vastu, ning ainuüksi arve esitamisest kohustuse olemasolu tõendamiseks ei piisa. Ringkonnakohus nõustub apellandi seisukohaga, et maakohus on selles osas rikkunud selgitamiskohustust, kuna asudes sisuliselt lahendama kostja esitatud tasaarvestuse vastuväidet, tulnuks kohtul sisuliselt ka kostja vastunõude osas viia läbi vajalikus ulatuses eelmenetlus (TsMS § 351 ja § 392). Tasaarvestuse vastuväite hilinenud esitamise tõttu kaasnenuks sellega ilmselt menetluse venimine. Ringkonnakohus võimaldas esitada kostjal (apellandil) oma väidetava nõude kohta apellatsioonimenetluses täiendavaid tõendeid lisaks maakohtule esitatud 02.09.2013.a arvele nr 7611. Apellant esitas Nordveo OÜ 16. mai 2012.a avalduse ERAA-le ning Nordveo OÜ vedajavastutuse kindlustuspoliisi lisa. Kolleegium on seisukohal, et täiendavalt esitatud dokumendid ei tõenda, et Nordveo OÜ-l oleks OÜ ED.AL. Express vastu nõudeõigus summas 6 589,20 eurot. ERAA-le esitatud avalduse (II kd lk 66) kohaselt soovis kostja võtta TIR süsteemis kasutusse OÜ-le H.A.I. Transport kuuluvaid veokeid nr 863 MLN ja 219 MNL. Kindlustuspoliisi lisast (II kd lk 67) oli muuhulgas kindlustatud kostja vedaja vastutus seoses H.A.I. Transport OÜ-le kuuluva veokiga MAN TGX nr 863 MNL. Seega kinnitavad kostja poolt apellatsioonimenetluses esitatud täiendavad tõendid sisuliselt üksnes vaidluse all mitteolevat asjaolu, et kostja rentis oma majandustegevuses H.A.I. Transport OÜ-le kuuluvaid veokeid. Nimetatud dokumentidest ei järeldu aga iseenesest rahaliste kohustuste olemasolu ega nende võimalikku suurust.
16.Eeltoodust lähtudes nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et kostja ei ole tõendanud endal nõude olemasolu OÜ ED.AL. Express vastu summas 6 589,20 eurot, millega kostjal olnuks õigus tasaarvestada hageja poolt käesolevas menetluses maksma pandud nõue. Nõude tõendamiseks ei ole piisav ainuüksi kostja poolt kohtumenetluse kestel (02.09.2013.a) koostatud arve, mida ei ole selle adressaadile (OÜ-le ED.AL. Express) väljaspool kohtumenetlust esitatud (kolleegium märgib, et OÜ ED.AL. Express ei ole käesoleva menetluse pool).
Maakohus leidis ühtlasi, et kostja poolt tasaarvestuse teostamine on välistatud VÕS § 171 lg 3 p 2 alusel. Nimetatud sätte kohaselt ei saa võlgnik tasaarvestada talle senise võlausaldaja vastu kuulunud nõuet uue võlausaldaja nõudega juhul, kui võlgniku nõue muutus sissenõutavaks hiljem kui loovutatud nõue ja hiljem, kui võlgnik loovutamisest teada sai või teada saama pidi. Ringkonnakohus asus eelpool seisukohale, et loovutatud nõue ei muutunud sissenõutavaks enne käesoleva kohtumenetluse algust ja enne selle nõude hagejale loovutamist 17.05.2013.a, kuna tegemist oli rendisuhtest tuleneva kohustusega ning rendilepingu kohaselt muutusid rendinõuded sissenõutavaks alles rendileandja poolt sellekohaste arvete esitamisel.
17.Kostja poolt tasaarvestatava nõude kohta esitatud ainus dokument – 02.09.2013.a arve nr 7611 – ei võimalda aga iseenesest üldse teha üheseid järeldusi selle kohta, missugustel asjaoludel võis vastav nõue muutuda sissenõutavaks (s.o millisel hetkel tekkis OÜ ED.AL. Express kohustus nimetatud rahasumma tasuda). Eeldades, et nõue sai vastavalt pooltevahelisele praktikale muutuda sissenõutavaks teisele tehingupoolele arve esitamisega, tuleb ringkonnakohtu arvates asuda seisukohale, et arve koostamisega ja esitamisega üksnes kohtumenetluses, mille pooleks ei ole arve järgi kohustatud isik OÜ ED.AL. Express, ei saa lugeda asjaomast väidetavat nõuet sissenõutavaks muutunuks. VÕS § 197 lg 1 kohaselt on võimalik tasaarvestada üksnes sissenõutavaks muutunud nõuet (s.o tasaarvestajale kuuluv nn aktiivnõue peab olema sissenõutav – tasaarvestajal peab olema tekkinud õigus nõuda teiselt poolelt nõudele vastava kohustuse täitmist). Käesoleval juhul puuduvad andmed, et OÜ Nordveo väidetav nõue OÜ ED.AL. Express vastu oleks muutunud sissenõutavaks. Nõue ei muutu sissenõutavaks ainuüksi sellega, et kostja esitab nõude koos selle aluseks oleva arvestusega esmakordselt alles uuele võlausaldajale kohtumenetluse raames. Kolleegium selgitab, et hagejale OÜ ED.AL. Express poolt loovutatud nõude, mis tulenes rendilepingust, sai lugeda põhjendatuks seetõttu, et kostja rendinõude arvestusele sisuliselt vastu ei vaielnud ja möönis selle olemasolu. Apellandi vastunõudega seoses aga puuduvad nii kohustatud isiku poolne kinnitus nõude arvestuse õigsusele kui ka muud nõude olemasolule viitavad tõendid. Seetõttu ei ole tasaarvestuse kohaldamine võimalik ka VÕS § 197 lg 1 järgi ning maakohus on jõudnud õigele lõppjäreldusele, mille kohaselt ei ole kostja tasaarvestusavaldus põhjendatud. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks käsitleda täiendavalt apellandi väiteid selle kohta, et OÜ ED.AL. Express poolt on talle endiselt tagastamata kaks Ühenduse tegevusluba nr RVSK015934 ja RVSK016552, hinnaga kokku 3 891 eurot. Apellant ei ole tõendanud, et OÜl ED.AL. Express oleks OÜ Nordveo suhtes sissenõutavaks muutunud kohustus tasuda 3 891 eurot Ühenduse tegevuslubade nr RVSK015934 ja RVSK016552 tagastamise asemel.
18.Ringkonnakohus leiab, et kostja (apellant) on põhjendatult vaielnud vastu viiviste arvestusele, mille kohaselt on kostjale arvestatud viivist arvete nr 195-2012 ja 197-2012 alusel, kuna hageja nõue ei tulenenud nendest arvetest. Nõue tulenes ED.AL. Express OÜ ja kostja vahelisest rendilepingust ning hageja omandas nõude kohtumenetluse käigus loovutamise teel. Rendinõuded ei muutunud enne loovutamist sissenõutavaks, kuna vaidlust ei ole selle üle, et rendiarveid kostjale ei esitatud. Hageja esitas alles kohtumenetluses 2. septembril 2013.a koos hagiavalduse lõpliku terviktekstiga kostjale adresseeritud täpsustatud arve nr 87/08-2013 rendivõlgnevuse tasumiseks (II kd lk 13). Arvel märgitu kohaselt oli tasumise tähtaeg 02.09.2013.a. Ringkonnakohus märgib, et kui nõue on esitatud alles kohtumenetluses, siis ei oma nõude sissenõutavaks muutumise kindlakstegemisel määravat tähtsust asjaolu, kas võlausaldaja on esitanud kohustatud poolele arved, vaid nõude olemasolu saab sellisel juhul kindlaks teha ka ilma arvete eelneva esitamiseta. Arvestades kostja (apellandi) vastuväiteid, mille kohaselt ei ole arveid nr 75/06-2013 ja 87/082013 kostjale varem (s.o väljaspool kohtumenetlust) kunagi esitatud ja kostjal ei ole olnud
võimalust kohustusi vabatahtlikult täita, leiab ringkonnakohus, et seaduses sätestatud määras viivise kostjalt väljamõistmine on põhjendatud alates maakohtu otsuse tegemisele järgnevast päevast, s.o alates 23. oktoobrist 2013.a. Kolleegium peab vajalikuks rõhutada, et hageja omandas vaidlusaluse nõude alles kohtumenetluse käigus ning pooled vaidlesid kohustuse olemasolu üle, mistõttu puudus alus lugeda nõuet VÕS § 82 järgi sissenõutavaks juba enne asja menetluse lõppu maakohtus.
19.Kuna hagi rahuldatakse osaliselt ja ringkonnakohus rahuldab osaliselt ka apellatsioonkaebuse, tuleb apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta sarnaselt maakohtu otsusega määratud menetluskulude jaotusele kummagi poole enda kanda.
Üllar Roostoja /allkirjastatud digitaalselt/
Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.