Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ülle Jänes ja Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
29.12.2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-19512
Tsiviilasi
EK avaldus kaasomandi kasutuskorra rikkumise lõpetamiseks ja edasisest rikkumisest hoidumiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20.10.2014 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
EK määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja EK (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XX-X XXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Äili Rodi Puudutatud isik I ZK (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XX-X XXXXXXX) Puudutatud isik II YM (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XX-X XXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 20.10.2014 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Keelduda määruskaebusele lisatud tõendite vastuvõtmisest. Tagastada koos käesoleva määrusega lisa 13 (mälupulk), muud lisad on esitatud elektrooniliselt ja need tagastamisele ei kuulu.
4.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta EK kanda.
5.Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.EK esitas 16.05.2014 Harju Maakohtule avalduse kaasomandi kasutuskorra rikkumise lõpetamiseks ja edasisest rikkumisest hoidumiseks. Avaldaja palus kohustada ZK-i ja YM-t (puudutatud isikuid) täitma 07.05.2010 kohtumäärusega kinnitatud XXXXX XX Tallinnas asuva kaasomandi (kinnistusregistriosa nr XXXXXXX) kasutuskorda järgmiselt: - kohustada puudutatud isikuid mitte rikkuma avaldaja ainukasutuses oleva laoruumi 18 välisseina külge paigaldatud välisvalgustit koos turvakaameraga, seda ümbritsevat kaitsepuuri ja elamu II korruselt toodud õhukaablit, sh keelata igasugune otsene või teiste esemete kaudu füüsiline kontakt nende esemetega; - kohustada puudutatud isikuid eemaldama garaaži (pesuköök kuuridega) korstna ja garaaži (pesuköök kuuridega) ruumi 5 välisukse kõrval asuva seina külge paigaldatud metalltoru vahele metalltrossi (traadi) külge paigaldatud riie, keelata uue takistuse paigaldamine, eemaldada avaldaja ainukasutuses oleva garaaži (pesuköök kuuridega) ruumi 5 seina külge paigaldatud metalltoru ning kohustada ennistama eelnev olukord. Avaldaja palus kohustada puudutatud isikuid hoiduma tulevikus rikkumast kehtivat kaasomandi kasutuskorda ja avaldaja ainukasutusse antud kaasomandi osa järgmiselt: - keelata puudutatud isikutel viibida lisas 1-5 punasega märgitud õuealadel või ükskõik millisel moel panna ja/või jätta sinna alale ükskõik milliseid esemeid või puudutada, muuta seisukorda või muul viisil olla füüsilises kontaktis kas otseselt või mingisuguste teiste esemete kaudu nendel aladel paiknevate avaldajale kuuluvate esemetega; - kohustada puudutatud isikuid tagama, et nende koduloomad ei viibi nendel aladel; - keelata puudutatud isikutel kahjustada/muuta antud ala maapinda; - keelata puudutatud isikutel puudutada, muuta seisukorda või muul viisil olla füüsilises kontaktis kas otseselt või mingisuguste teiste esemete kaudu hoonete, mis on tähistatud lisas 1-3 ja 1-4 punase värviga, pindadega (külje pealt, pealtpoolt või altpoolt) ja hoonete külge paigaldatud esemetega; - keelata puudutatud isikutel puudutada, muuta seisukorda või muul viisil olla füüsilises kontaktis kas otseselt või mingisuguste teiste esemete kaudu elumaja alates II korruse põranda kõrguselt kuni hoone katuseni (k.a), mis on tähistatud lisas 1-1 punase värviga, pindadega (külje pealt, pealtpoolt või altpoolt) ja nende pindade külge paigaldatud esemetega; - keelata puudutatud isikutel puudutada, muuta seisukorda või muul viisil olla füüsilises kontaktis kas otseselt või mingisuguste teiste esemete kaudu elumaja keldris, mis on tähistatud lisas 1-2 punase värviga, pindadega (külje pealt, pealtpoolt või altpoolt) ja nende pindade külge paigaldatud esemetega, v.a ainult liikumine puudutatud isiku I kasutuses olevasse keldri ossa lisas 1-2 rohelisega viirutatud ala kaudu; - kohustada puudutatud isikuid hoiduma kasutuskorra alusel ühiskasutusse antud ruumide, hoonete või nende osade ja õueala kasutamisest ja seisundi muutmisest vastuolus antud ruumide/hoonete/alade esialgse kasutamise eesmärgiga; - lõpetada avaldaja läbipääsu takistamine II korrusele ja keldrisse;
-
selgitada kohtu poolt puudutatud isikule I, et tal ei ole õigust võtta vastu kaasomanike enamuse otsuseid asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lõike 1 tähenduses kasutuskorra kokkuleppes reguleerimata küsimustes.
2.Avalduse kohaselt kuulub Tallinnas XXXXX XX/XXX-XXXXXXX XX asuva kinnistu 1/3 suurune mõtteline osa avaldajale ning 2/3 suurune mõtteline osa puudutatud isikutele ühisomandis. Kinnistul paiknevad elamu suletud netopinnaga 179,8m2, laohoone 32m2, laohoone-kuur 42,9m2, pesuköök-kuur 60,2m2 ja piirded. Harju Maakohtu 07.05.2010 määrusega määrati kinnistu kasutuskord järgmiselt: - puudutatud isiku I ainukasutusse jäeti elamu I korrus selliselt, et ta ei piira avaldaja läbikäiku trepikojast II korrusele ja keldrisse; - avaldaja ainukasutusse jäeti elamu II korrus koos pööningukorrusega selliselt, et ta ei piira korstnapühkija pääsu korstna juurde; - puudutatud isiku I ainukasutusse jäeti elamu keldriruumid nr 2k ja nr 2ak; - avaldaja ainukasutusse jäeti keldriruum nr 1k selliselt, et ta ei piira puudutatud isiku I läbipääsu keldriruumidesse nr 2k ja nr 2ak; - puudutatud isiku I ainukasutusse jäeti garaaži (pesuköök kuuridega) ruumid 1-4; - avaldaja ainukasutusse jäeti garaaži (pesuköök kuuridega) ruum nr 5; - puudutatud isiku I ainukasutusse jäeti laoruumid nr 16, nr 17 ja nr 16b ning ruumi nr 16a osa, mis piirneb ruumidega nr 16 ja nr 16b, puudutatud isik I kohustus ehitama seina ruumi nr 16a selliselt, et see poolitab ruumi keskelt uksepiida juurest; - avaldaja ainukasutusse jäeti laoruumid nr 18 ja nr 19 ning ruumi nr 16a osa, mis piirneb ruumidega nr 16 ja nr 18; avaldaja kasutab sissepääsuna ruumis nr 16a olevat välisust; - puudutatud isiku I ja avaldaja ühiskasutusse jäeti jalgväravast kuni garaažinurgani sillutatud jalgtee, prügikasti juurde viiv sillutatud tee ning jalgtee garaažinurgast kuni kinnistu piirini (laohoone esine ala); - avaldaja ainukasutusse jäeti tema kasutuses oleva garaaži (pesuköök kuuridega) osa juures olev betoneeritud ala, laoruumide ja garaaži vahele jääv ala (v.a jalgtee) ning ala, mis piirneb ühest küljest prügikastidest kuni XXXXXX XX kinnistuni, teisest küljest sirgjooneliselt mööda XXXXXX XX tara, kolmandast küljest trepikoja ees asetsevast sillutatud platsi laohoone poolsest küljest nurgast sirgjooneliselt kuni XXXXXX XX kinnistuni, neljandast küljest piirneb ala hoovisisese sillutatud kõnniteega; - määratlemata ala jäeti puudutatud isiku I ainukasutusse; - puudutatud isik I kinnitas, et lubab avaldajale küttepuid tooval sõidukil siseneda autoväravatest hoovi; - puudutatud isiku I koristada jäeti kõnnitee XXXXX tänaval; avaldaja koristada jäeti ülejäänud kõnniteed.
3.Avalduse kohaselt on puudutatud isik I asunud järjekindlalt rikkuma avaldaja õigusi. Ta on ühiskasutuses olevat jalgteed pikema perioodi jooksul süstemaatiliselt kahjustanud, sõites jalgtee peal autodega ning parkides sinna oma autosid, järjepidevalt lõhkunud avaldaja paigaldatud valgustit, on valgustit ära keeranud teise suunda (ühiskasutatavate ja oma alade suunas), kinni kleepinud turvakaamera objektiivi ja kogu valgusti kinni katnud kilekottidega, keeranud ära liikumisanduri teise suunda (ühiskasutatavate ja oma alade suunas), muutnud valgusti seadistusi, suunanud valgusti avaldaja kasutuses olevate eluruumide akendesse, 17.04 lõikas läbi avaldaja ruumidesse nr 18 (uus nr 12) ja nr 19 (uus nr 13) viiva õhuelektrikaabli otsad ruumi nr 18 (uus nr 12) välisseinale kinnitatud harukarbist, on läbi lõiganud samadesse ruumidesse viiva sidekaabli,
takistades seega nii elektri kui ka turvaandurite kasutamist avaldaja kasutuses olevates ruumides (laohoone-kuuris).
4.14.05.2014 paigaldas puudutatud isik I avaldaja ainukasutuses oleva garaaži (pesuköök kuuridega) ruumi nr 5 (uus nr 19) seinale metalltoru ja selle metalltoru külge traadiga, mis teisest otsast ühendati puudutatud isiku I ainukasutuses oleva garaaži (pesuköök kuuridega) ruumide kohal paiknevalt katuselt väljaulatuva korstna külge, suure riide, mis varjab avaldaja vaadet nii enda kaasomandiosale kui ka ühiskasutuses olevale kaasomandiosale. Puudutatud isik I tungis omavoliliselt avaldaja ainukasutuses olevasse puukuuri.
5.Puudutatud isikud rikuvad avaldaja õigusi järjepidevalt sellega, et nende korteris elavad koer ja kass määrivad pidevalt II korrusele viivat treppi, mille koristamise kohustus on avaldajal, koera ja kassi jalutamiseks kasutatakse mh avaldaja ainuomandisse jäetud kinnistu pindasid, sh muruplatsi ning ühiskasutuses olevaid alasid ja neid reostatakse.
6.II korrusele viiva trepi ja keldri läbipääsu ette on riputatud kardin, mida puudutatud isik I tõmbab pidevalt trepi ja keldri läbipääsu ette. Puudutatud isik I on keeldunud sellise tegevuse lõpetamisest. Trepikojas asuv kardin piirab läbipääsu II korruse trepile ja avaldaja ainukasutuses olevasse keldrisse ning varjab II korruse trepi eest loomuliku valguse. Puudutatud isikute seisukohad
7.Puudutatud isikud vaidlesid avaldusele vastu. Avaldaja väited ei vasta tõele. Puudutatud isikud ei ole kasutuskorda rikkunud.
8.Kaamera tagahoovis, mis on paigaldatud laoruumi nr 18 ette, on suunatud puudutatud isiku I ainukasutuses olevale alale. Kiviga sillutatud ala on puudutatud isiku I ainukasutuses, vasakule poole jääv musta kilega kaetud küttematerjal on avaldaja ainukasutuses oleval alal ning paremas nurgas olev sillutamata ala on ühiskasutuses. Videolindile jääb umbes 95% puudutatud isiku I ainukasutuses olevast alast. Aknal asuvad kaamerad on samamoodi suunatud puudutatud isiku I ainukasutuses olevale alale. Kaamera trepikojas filmib puudutatud isiku I ainukasutuses olevat I korrust. Kaamerad rikuvad puudutatud isikute õigusi.
9.Avaldaja ei ole tõendanud, et puudutatud isik I oleks tekitanud avaldajale kahju. Vaidlusalune metalltoru on seal olnud pidevalt juba aastaid. Kuuri katus ja sein ning muud piirded ei ole kasutuskorra alusel avaldaja ainukasutuses ja kuna toru katusele ei ulatu, ei ole ka see toru avaldaja ainukasutuses.
10.Riide paigaldamise eesmärgiks on varjata puudutatud isiku I ainukasutuses olevat ala avaldaja salakaameratega filmimise eest, mida sellega ka saavutati. Toru ja riide paigaldamist traatidele ehitusseadus (EhS) ei reguleeri, ka ei muuda riide paigaldamine ehitise kasutusotstarvet ega ole sellega vastuolus.
11.Koer II korrusele viival trepil ei käi ega ole kunagi käinud. Alates hetkest, kui koer ja kass kinnisasjale toodi, on nad saanud pidevalt hoovis vabalt ringi liikuda. Pea võimatu ja ebamõistlik on nende eluharjumusi praegu muuta. Kasutuskord sõlmiti 2010. aastal, kui kass ja koer olid juba aastaid olemas. Puudutatud isiku I ema käib igapäevaselt koristamas koera väljaheiteid territooriumilt. MUPO inspektorid käisid kontrollimas ja
loomade väljaheiteid kusagilt ei leidnud, loomapidamise eeskirjade rikkumisi ei tuvastatud.
12.Kinnistu kasutuskorras ei ole määratud, et trepp on avaldaja ainukasutuses. Puudutatud isik I ei piira avaldaja saamist II korrusele. Kardin on paigaldatud trepikotta avaldaja ainukasutuses olevale alale. Kardin ei piira läbipääsu teisele korrusele, kuna kardina saab lihtsa liigutusega eest tõmmata. Kardin ei ole keldri sissepääsu ees ega piira läbipääsu sinna. Kelder ei ole kasutuskorra kohaselt ainuüksi avaldaja ainukasutuses.
13.Puudutatud isikud on seisukohal, et nad ei ole rikkunud kohtu poolt kinnitatud kasutuskorda ja kinnistul asuvate ehitiste kasutusotstarvet, mistõttu paluvad nad avaldaja nõuded jätta rahuldamata. Avaldaja ei täida samuti kaasomandi kasutuskorda ja rikub mitmeid kohtu poolt kinnitatud kokkuleppeid. Esimese astme kohtu määrus
14.Harju Maakohus rahuldas 20.10.2014 määrusega avalduse osaliselt. Maakohus keelas puudutatud isikutel viibida määruse lisas 1 punasega märgitud õuealadel või ükskõik millisel moel panna ja/või jätta sinna alale ükskõik milliseid esemeid või puudutada, muuta seisukorda või muul viisil olla füüsilises kontaktis kas otseselt või mingisuguste teiste esemete kaudu nendel aladel paiknevate avaldajale kuuluvate esemetega ning kahjustada/muuta määruse lisas 1 punasega märgitud õuealal maapinda.
15.Maakohus jättis rahuldamata taotluse - kohustada puudutatud isikuid tagama, et nende koduloomad ei viibi määruse lisas 1 punasega märgitud aladel; - keelata puudutatud isikutel puudutada, muuta seisukorda või muul viisil olla füüsilises kontaktis kas otseselt või mingisuguste teiste esemete kaudu hoonete, mis on tähistatud avalduse lisas 1-3 ja 1-4 punase värviga, pindadega (külje pealt, pealtpoolt või altpoolt) ja hoonete külge paigaldatud esemetega; - keelata puudutatud isikutel puudutada, muuta seisukorda või muul viisil olla füüsilises kontaktis kas otseselt või mingisuguste teiste esemete kaudu elumaja alates II korruse põranda kõrguselt kuni hoone katuseni (k.a), mis on tähistatud avalduse lisas 1-1 punase värviga, pindadega (külje pealt, pealtpoolt või altpoolt) ja nende pindade külge paigaldatud esemetega; - keelata puudutatud isikutel puudutada, muuta seisukorda või muul viisil olla füüsilises kontaktis kas otseselt või mingisuguste teiste esemete kaudu elumaja keldri, mis on tähistatud avalduse lisas 1-2 punase värviga, pindadega (külje pealt, pealtpoolt või altpoolt) ja nende pindade külge paigaldatud esemetega, v.a ainult liikumine puudutatud isiku I kasutuses olevasse keldri ossa lisas 1-2 rohelisega viirutatud ala kaudu; - kohustada puudutatud isikuid hoiduma kasutuskorra alusel ühiskasutusse antud ruumide, hoonete või nende osade ja õueala kasutamisest ja seisundi muutmisest vastuolus antud ruumide/hoonete/alade esialgse kasutamise eesmärgiga; - keelata avaldaja läbipääsu takistamine II korrusele ja keldrisse; - kohustada puudutatud isikuid mitte rikkuma avaldaja poolt tema ainukasutuses oleva laoruumi nr 18 välisseina külge paigaldatud välisvalgustit koos turvakaameraga, seda ümbritsevat kaitsepuuri ja elamu II korruselt toodud õhukaablit, sh keelata igasugune otsene või teiste esemete kaudu füüsiline kontakt nendega;
kohustada puudutatud isikuid eemaldama garaaži (pesuköök kuuridega) korstna ja garaaži (pesuköök kuuridega) ruumi nr 5 välisukse kõrval asuva seina külge paigaldatud metalltoru vahele metalltrossi (traadi) külge paigaldatud riie, keelata uue takistuse paigaldamine, kohustada eemaldama avaldaja ainukasutuses oleva garaaži (pesuköök kuuridega) ruumi nr 5 seina külge paigaldatud metalltoru ning kohustada ennistama eelnev olukord. Maakohus tühistas esialgse õiguskaitse abinõud ja jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. -
16.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lõikest 5 tulenevalt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidelEKomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Puudub vaidlus selles, et Tallinnas XXXXX XX/XXX-XXXXXXX XX asuv kinnistu on menetlusosaliste kaasomandis sellistelt, et kuulub 1/3 osas avaldajale ning 2/3 osas puudutatud isikute ühisomandisse. Samuti puudub vaidlus, et menetlusosaliste vahel on kaasomandisse kuuluva kinnistu kasutuskord määratud Harju Maakohtu 07.05.2010 tsiviilasjas nr 2-08-72439 tehtud määrusega.
17.Asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et avaldajal ei oleks võimalik pääseda läbi I korruse trepikoja II korrusele või keldrisse. Ka juhul, kui esimese korruse trepikotta on paigaldatud kardin, ei takista see avaldaja läbipääsu, kuna kardinat on võimalik eest ära lükata. Võttes arvesse, et trepikoja nimetatud osa on kasutuskorra kindlaksmääramise määrusega jäetud puudutatud isikute kasutusse, on neil soovi korral ka õigus sellele alale kardin paigutada. Lähtuvalt eeltoodust jätab kohus rahuldamata avaldaja taotluse lõpetada avaldaja ligipääsu takistamine II korrusele ja keldrisse.
18.Nähtuvalt esitatud fotodest (lk 112-114) on post kaasomandisse kuuluval kinnistul juba varasemalt asunud. Ka juhul, kui post jääb kinnistu sellesse ossa, mille valdamise õigus on üksnes avaldajal, on siiski tegemist kaasomandi osaga ning see ei tähenda, et avaldajal oleks õigus nimetatud osa kinnisasjast üksinda eemaldada. Seega ei esine alust kohustada puudutatud isikuid toru eemaldama. Võttes arvesse, et kaasomandisse jääva kinnisasja katus on kaasomanikele ühiseks kasutamiseks, ei ole puudutatud isikutel ka keelatud sinna riide paigutamine. Lähtuvalt eeltoodust on kohus seisukohal, et avaldaja nõue kohustada puudutatud isikuid eemaldama kinnistul paikneva garaaži (pesuköök kuuridega) korstna ja garaaži (pesuköök kuuridega) ruumi nr 5 välisukse kõrval asuva seina külge paigaldatud metalltoru vahele metalltrossi (traadi) külge paigaldatud riie, keelata uue takistuse paigaldamine, eemaldada avaldaja ainukasutuses oleva garaaži (pesuköök kuuridega) ruumi nr 5 seina külge paigaldatud metalltoru ning ennistama eelnev olukord, tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt tühistab kohus TsMS § 386 lõike 4 ja § 477 lõike 1 alusel 19.05.2014 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu.
19.Avaldaja paigutatud valgustuse ja kaamera vaatevälja jääv ala hõlmab ka puudutatud isikute kasutusse jäävat kinnistu osa. Arvestades, et puudutatud isikud ei soovi, et nende valduses olevat ala valgustatakse või filmitakse, on tegemist olukorraga, kus avaldaja ei tegutse kaasomandis oleva asja kasutamisel heauskselt. Puudutatud isikutel on õigus valgustid ja kaamerad eemale keerata, rikkumata seejuures avaldajale kuuluvat vara. Avaldaja ei ole tõendanud, et puudutatud isikud oleksid teinud midagi muud peale valgusti või kaamera ärakeeramise. Eeltoodust tulenevalt avaldaja nõue, mis puudutab taotlust kohustada puudutatud isikuid valgustit koos kaameraga mitte ära keerama, tuleb
jätta rahuldamata. Vastavalt tühistab kohus TsMS § 386 lõike 4 ja § 477 lõike 1 alusel 19.05.2014 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu.
20.Olukorras, kus õuealad on jäetud Harju Maakohtu kasutuskorda kindlaks määrava määruse punktiga 1.10 avaldaja ainukasutusse, on avaldajal õigus nõuda, et väljaspool eriolukorda puudutatud isikud seal ei viibiks ega sinna neile kuuluvaid esemeid ei jätaks. Lähtuvalt eeltoodust kohus keelab puudutatud isikutel viibida määruse lisas 1 punasega märgitud õuealadel või ükskõik millisel moel panna ja/või jätta sinna alale ükskõik milliseid esemeid või puudutada, muuta seisukorda või muul viisil olla füüsilises kontaktis kas otseselt või mingisuguste teiste esemete kaudu nendel aladel paiknevate avaldajale kuuluvate esemetega.
21.Võttes arvesse, et puudutatud isikutele kuuluvad koduloomad on eakad, kuid siiski harjunud kaasomandisse kuuluva kinnistul vabalt ringi liikuma, ei pea kohus põhjendatuks kohustada puudutatuid isikuid oma koduloomade liikumist piirata. Avaldaja ei ole väitnud, et kõnealused loomad oleksid talle ohtlikud, häiriv tegur on olnud ennekõike loomade väljaheited. Olukorras, kus puudutatud isiku I ema koristab loomade väljaheited esimesel võimalusel, ei ole põhjendatud loomade liikumist piirata.
22.Taotlus keelata puudutatud isikutel kahjustada/muuta maapinda tuleb rahuldada. Avaldaja ainukasutusse jäetud ala haldamise õigus on avaldajal ning tal on õigus nõuda, et puudutatud isikuid selle ala raamesse jäävat maapinda ei kahjusta ega muuda.
23.Kuna tervikuna on siiski tegemist kaasomandiga, ei ole põhjendatud asuda puudutatud isikutel keelama hoonete ega keldri või hoonete külge paigaldatud esemete puudutamist. Tegemist oleks põhjendamatult ekstreemse meetmega, kuna puudutamine kui selline asju ei kahjusta ega riku.
24.Alust ei ole rahuldada taotlust kohustada puudutatud isikuid hoiduma kasutuskorra alusel ühiskasutusse antud ruumide, hoonete või nende osade ja õueala kasutamisest ja seisundi muutmisest vastuolus antud ruumide/hoonete/alade esialgse kasutamise eesmärgiga. Olukorras, kus puudutatud isikud on ühed kaasomandisse kuuluva kinnistu omanikest, on neil ka õigus kinnistut kasutada sellisel otstarbel, nagu nad vajalikuks peavad seni, kuni tegemist ei ole seadusega vastuolus oleva tegevusega. Avaldaja ei ole kohtule esitanud tõendeid, millest ilmneks, et puudutatud isikud teostaksid kaasomandisse kuuluval kinnistul ebaseaduslikku tegevust.
25.Antud juhul on põhjendatud kõigi menetlusosaliste menetluskulude jätmine nende endi kanda, kuna avaldus on osaliselt rahuldatud ning osaliselt jäetud rahuldamata ja kuna nii avaldaja kui ka puudutatud isikute käitumine on põhjustanud olukorra, mis on tinginud kohtu poole pöördumise vajaduse. Määruskaebus
26.04.11.2014 esitas avaldaja maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osaliselt resolutsiooni punktide 6 kuni 16 osas ja teha uue määruse, millega rahuldada avaldus tervikuna ja: - kohustada puudutatud isikuid mitte rikkuma avaldaja poolt tema ainukasutuses oleva laoruumi nr 18 välisseina külge paigaldatud välisvalgustit koos turvakaameraga, seda ümbritsevat kaitsepuuri ja elamu II korruselt toodud
-
-
-
-
-
-
õhukaablit, sh keelata igasugune otsene või teiste esemete kaudu füüsiline kontakt nendega; kohustada puudutatud isikuid eemaldama garaaži (pesuköök kuuridega) korstna ja garaaži (pesuköök kuuridega) ruumi nr 5 välisukse kõrval asuva seina külge paigaldatud metalltoru vahele metalltrossi (traadi) külge paigaldatud riie, keelata uue takistuse paigaldamine, eemaldada avaldaja ainukasutuses oleva garaaži (pesuköök kuuridega) ruumi nr 5 seina külge paigaldatud metalltoru ning ennistama eelnev olukord; kohustada puudutatud isikuid tagama, et lisas 1-5 punasega märgitud õuealadel ei viibi nende koduloomad; keelata puudutatud isikutel puudutada, muuta seisukorda või muul viisil olla füüsilises kontaktis kas otseselt või mingisuguste teiste esemete kaudu hoonete, mis on tähistatud lisas 1-3 ja 1-4 punase värviga, pindadega (külje pealt, pealtpoolt või altpoolt) ja hoonete külge paigaldatud esemetega; keelata puudutatud isikutel puudutada, muuta seisukorda või muul viisil olla füüsilises kontaktis kas otseselt või mingisuguste teiste esemete kaudu elumaja alates II korruse põranda kõrguselt kuni hoone katuseni (k.a), mis on tähistatud lisas 1-1 punase värviga, pindadega (külje pealt, pealtpoolt või altpoolt) ja nende pindade külge paigaldatud esemetega; keelata puudutatud isikutel puudutada, muuta seisukorda või muul viisil olla füüsilises kontaktis kas otseselt või mingisuguste teiste esemete kaudu elumaja keldris, mis on tähistatud lisas 1-2 punase värviga, pindadega (külje pealt, pealtpoolt või altpoolt) ja nende pindade külge paigaldatud esemetega, välja arvatud ainult liikumine puudutatud isiku I kasutuses olevasse keldri osasse lisas 1-2 rohelisega viirutatud ala kaudu; kohustada puudutatud isikuid hoiduma kasutuskorra alusel ühiskasutusse antud ruumide, hoonete või nende osade ja õueala kasutamisest ja seisundi muutmisest vastuolus antud ruumide/hoonete/alade esialgse kasutamise eesmärgiga; lõpetada avaldaja läbipääsu takistamine II korrusele ja keldrisse, mis on vastuolus kehtiva kasutuskorraga.
27.Maakohtu põhjendus puudutatud isikute koduloomadega seotud taotluse rahuldamata jätmise kohta on ebaõiglane. Arvestades, et puudutatud isikud võivad iga hetk võtta uued noored loomad, kes võivad muru üles kraapida, peab avaldaja jälle kohtusse pöörduma. Koristamine loomade järelt ei ole tagatud. Koer avaldaja ainukasutusse jäetud alal piirab avaldaja vabadust seda ala kasutada.
28.Maakohus on jätnud põhjendamata avaldaja nõuded peale taotluse keelata asja puudutamine. Maakohus ei ole välja selgitanud avaldaja taotluste tegelikku sisu.
29.Avaldaja esitab koos määruskaebusega kohtule tervikuna uuesti maakohtule hilinenult esitatud selgituse ja sellele lisatud tõendid ja kõik lisadokumendid. Kogu kinnistu katmine turvakaameratega oli vajalik tõendite saamiseks kaubalao pidamise kohta puudutatud isiku I poolt. Määruskaebusele lisatud tõendid tõendavad kaubalao pidamist. Majandustegevuse korraldamisega on puudutatud isikud oluliselt muutnud elamu majanduslikku otstarvet. Selline tegevus saab toimuda üksnes kaasomanike kokkuleppel.
30.Avalduse lisadega 3-1 kuni 3-4 on tõendanud, et puudutatud isik I kasutab ühiskasutuses olevat sillutamata jalgteed kaubabusside parkimiseks, samuti manööverdab kaubabussidega pidevalt jalgteel ning on sellega rikkunud tee seisukorra ja tekitanud avaldajale kahju. Kohus peaks keelama puudutatud isikul I kasutada sillutamata jalgteed kaubabusside parkimiseks ja sellel manööverdamiseks, kuna see on vastuolus antud ala kasutamise eesmärgiga. Kaasomanike vahel kokkulepitud kasutuskorras on selgelt öeldud, et tegemist on jalgteega.
31.Puudutatud isikute käigud eterniitkatusel lõhuvad katust. Kardina liigutamine on avaldajale vaevarikas ja ohtlik. Kardina olemasolu on ohtlik avaldaja varale.
32.Maakohus on igasuguse tõendita leidnud, et avaldaja valgusti ja kaamera on olnud suunatud puudutatud isiku I vaatevälja. Maakohus on jätnud arvestamata ja välja selgitamata, millal turvakaamera üldse töötab ja millised on turvakaamera tehnoloogilised seadistused. Avaldaja salvestab ainult tõendite kogumise eesmärgil sündmusi, mis seonduvad kaasomaniku õiguste rikkumise või vara rikkumisega. Kümnetel inimestel on võimalik näha ja pildistada puudutatud isiku I ainukasutusse jäetud õuealal toimuvat, seega ei ole tegemist alaga, kus võiks eeldada sellisel viisil privaatsust. Maakohus ei ole välja selgitanud, kas puudutatud isiku I tegevuses sisaldub peale kaamerate keeramise ka muud vara rikkuvat tegevust, mille osas võiks avaldus olla põhjendatud. Välisvalgustus on oluline avaldaja heaoluks.
33.Maja välisilme muutmine traadiga üle maja katuse tõmmatud riidega ei ole mingil moel tavapärane kaasomandi valitsemine, mida võiks otsustada kaasomanike häälteenamusega. Eelmine metallpost oli avaldajale kuulunud vallasasi.
34.Maakohus on võtnud aluseks puudutatud isikute tõendamata väited. Puudutatud isikute väiteid lükkavad ümber määruskaebusele lisatud tõendid, mille maakohus tagasi lükanud kui hilinenult esitatud tõendid. Vastused määruskaebusele
35.Puudutatud isik I on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja puudub alus selle tühistamiseks. Puudutatud isik II ei esitanud vastust määruskaebusele. Edasine menetluse käik
36.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
37.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lõike 1 punkti 1 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. TsMS § 659 ja § 654 lõike 6 alusel ringkonnakohus ei korda maakohtu põhjendusi, nõustudes nendega. Alljärgnevalt vastab kolleegium määruskaebuse väidetele.
38.Määruskaebusele lisatud tõendite vastuvõtmine ei ole kolleegiumi arvates põhjendatud TsMS § 329 lõike 1 ja § 331 lõike 1 ning § 238 lõike 1 alusel. Kuigi TsMS § 662 lõike 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid, ei ole selle sätte mõte anda menetlusosalisele täiendav võimalus esitada tõendeid, milliste
vastuvõtmisest maakohus seaduspäraselt keeldus. Kohtukutsetel (t lk 141-144) andis maakohus menetlusosalistele tähtaja (10 päeva enne kohtuistungi toimumist) täiendavate seisukohtade, tõendite ja taotluste esitamiseks. Kohtute infosüsteemist nähtub, et avaldaja lepinguline esindaja kinnitas kohtukutse kättesaamist 03.07.2014. Seega oli avaldaja esindaja jaoks 3 kuud teada kohtuistungi toimumise aeg ja menetlusdokumentide esitamise tähtaeg. Määruskaebuses ei ole esile toodud mõjuvat põhjust, miks avaldaja ei saanud esitada tõendeid maakohtu menetluses õigeaegselt. Kaebuse lisad 13-16 on tekkinud peale vaidlustatud määruse teatavaks tegemist ja nende vastuvõtmisest keeldub kolleegium TsMS § 238 lõike 1 alusel. Nimelt võtab kohus vastu ainult selliseid tõendeid, millel on asja lahendamisel tähtsust. Asjaolu, et kaasomanike vahelised suhted ei ole juba pikemat aega mõistlikud ega lähtu hea usu põhimõttest, on määruskaebuse lahendamiseks vajalikus ulatuses tõendatud juba maakohtus esitatud tõendite ja poolte seisukohtadega. See, kas selline elukorraldus on jätkunud ka peale maakohtu määrust ja kui, siis kuidas üks või teine pool konkreetselt käitunud on, kaebuse lahendamiseks vajalik teave ei ole.
39.Avaldaja väited määruskaebuses on põhiliselt samad, millised esitati maakohtu menetluses. Maakohus on neid väiteid põhjalikult analüüsinud ja hinnanud ning on ringkonnakohtu arvates teinud nende osas põhjendatud järeldused. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt kaalutlusõiguse piiride rikkumist, mistõttu puudub ringkonnakohtul alus sekkuda maakohtu otsustustesse. Kohtutel on nii kasutuskorra määramisel kui selle täitmisel tekkivate vaidluste lahendamisel lai kaalutlusõigus, lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning arvestades mh kõigi kaasomanike ühiste huvidega, pooltevaheliste suhetega jm oluliste asjaoludega. Kohtu kaalutlusotsus peab olema igakülgselt põhjendatud ja kohtu siseveendumuse kujunemine lahendis jälgitav. Kõigile neile põhimõtetele vaidlustatud määrus vastab.
40.Määruskaebuses ei ole vaidlustatud maakohtu seisukohta, mille kohaselt puudutatud isikute koduloomade liikumine ka avaldaja ainukasutusse jäetud õuealal on kaasomandi harjumuspäraseks kasutusviisiks. AÕS § 72 lõike 5 teise lause kohaselt peavad kaasomanikud üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Võimalikku kahju tekitava käitumise lõpetamist ei ole õigus nõuda, kui sellist käitumist tuleb mõistliku arusaama järgi taluda inimestevahelises kooselus. Antud juhul tuli kindlaksmääratud kasutuskorra rikkumise lõpetamise ja edasisest rikkumise hoidumise nõude esitamisel lähtuda AÕS § 72 lõike 5 teisest lausest. Leides, et puudutatud isikute koduloomade liikumise piiramine ei ole antud juhul põhjendatud, võis maakohus poolte huve kaaludes arvestada asjakohase asjaoluna avaldaja ainukasutusse jäetud kaasomandiosa senist kasutusviisi. Maakohus on leidnud, et avaldaja ei väitnud, et loomad oleksid talle ohtlikud. Avaldaja väidete kohaselt on häirivaks teguriks ennekõike loomade väljaheited. Seonduvalt koeraga kolleegium möönab, et juhul, kui nimetatud asjaolu oleks leidnud tõendamist, võiks avaldajal olla alust taotleda kinnistu kasutuskorra kindlaksmääramist ka seonduvalt koera pidamisega. Käesolevas asjas aga ei leidnud tõendamist, et koera väljaheiteid leiduks kinnistul, mh avaldaja ainukasutuses oleval alal, selliselt, et see võiks mõistlikkult võttes avaldajat häirida. Puudutatud isikud on kinnitanud, et koera väljaheited korjatakse regulaarselt ära ja sellele väitele avaldaja vastu vaielnud ei ole. Samuti kinnitasid puudutatud isikud, et ka avaldaja poolt selles küsimuses kohale kutsutud munitsipaalpolitsei rikkumisi ei tuvastanud ja ka sellele väitele avaldaja vastu ei vaielnud. Kui koera puhul kujutab mõistlik inimene ette, kuidas praktiliselt tema viibimisala piirata, siis kassi puhul üldiselt teadaolevalt see võimalik ei ole. Puudutatud
isikud on esile toonud, et kinnistul liigub ka teisi ümbruskonna kasse ja avaldaja sellele väitele vastu vaielnud ei ole. Selline puudutatud isikute väide on ka eluliselt usutav. Tavalise kodukassi õues liikumine ei saa mõistlikult võttes elamu teisi elanikke häirida, vähemalt ei ole avaldaja selliseid erakorralisi asjaolusid tõendanud. Oletus, et asjaolud võivad tulevikus uute loomade võtmise korral muutuda, ei ole asjakohane. Kui tulevikus peaksid asjaolud selliselt muutuma, et puudutatud isikute poolt koduloomade pidamise viis avaldaja huve rikub, on tal õigus pöörduda ka selles osas kasutuskorra kindlaksmääramiseks (muutmiseks) kohtusse. Määruskaebuse väited ei anna alust teha avaldaja ainukasutusse jäetud õuealal puudutatud isikute kahe kodulooma viibimise kohta maakohtust erinevat järeldust.
41.Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et kuna tervikuna on tegemist kaasomandiga, ei ole põhjendatud keelata puudutatud isikutel olla hoonete, keldri või hoone külge paigaldatud esemetega otseselt või kaudselt füüsilises kontaktis. Maakohus on õigesti märkinud, et hoonete või esemete puudutamise keelamise puhul oleks tegemist põhjendamatult ekstreemse meetmega, kuna puudutamine iseenesest asju ei kahjusta ega riku. Maakohus on jätnud ka nõude avaldaja pindade seisukorra muutmise keelamise osas õigesti rahuldamata. Määruskaebuse väited ei anna alust seisukohaks, nagu kavatseksid puudutatud isikud avaldaja ainukasutusse jäetud pinda õigusvastaselt muuta. Avaldaja väidetest ei ole aru saada, kuidas sisuliselt rikub tema huve olukord, kus teised kaasomanikud kasutavad nende kasutuses olevat kinnistu osa kodukontorina, on ühte nende ainukasutuses olevasse keldriossa paigutanud külmiku ja neid külastavad erinevad sõidukitega isikud ehk peavad kaubaladu, nagu on väidetud kaebuse punktis 1.1). Puudutatud isikud on toonud esile, et kogu nende tegevus toimub autovärava kaudu, mis asub tagahoovis alal, mis jäi kasutuskokkuleppe alusel nende ainukasutusse. Toimikus asuvalt asendiplaanilt ja fotodelt (t I kd lk 96, 207) nähtub, et tegemist on XXXXX t poole jääva sillutisega kaetud alaga, mis asub muust kinnistust eraldi. Avaldaja poolt esile toodud asjaolud ei anna alust võtta seisukohta, nagu oleksid puudutatud isikud muutnud mingis osas kinnistu otstarvet või kinnistut ennast. Asja oluline muutmine ja selle otstarbe muutmine ei ole samastatavad mõisted. Autovärava ja sillutise kasutamine autode sisse- ja väljasõiduks ning seal parkimiseks on nimetatud rajatiste tavapärane kasutusviis. Kui puudutatud isikute tegevuse tõttu peaks see osa kaasomandist kuluma kiiremini ja rohkem kui tavapäraselt, võib avaldajal tekkida alus keelduda (vähemalt osaliselt) remondikulude hüvitamisest, kuid nimetatud vaidlus väljub käesoleva tsiviilasja piiridest.
42.Maakohus on õigesti leidnud, et esitatud asjaoludel on avaldajal võimalik läbi I korruse trepikoja pääseda II korrusele ja keldrisse ning et seejuures kardin ei takista avaldaja läbipääsu. Võttes arvesse, et trepikoja nimetatud osa on kasutuskorra kindlaksmääramisel jäetud puudutatud isikute kasutusse, on neil soovi korral õigus sellele alale kardin paigutada. Kaebuse väited ei anna alust teistsugusele seisukohale asuda. Puudutatud isikud tõid esile, et panid kardina selleks, et takistada avaldaja poolt paigaldatud kaamera vaatevälja, kuna see filmib ka puudutatud isikute ainukasutuses olevat esimest korrust. Avaldaja nimetatud väidet ümber ei lükanud, vastupidi – kaebuses toob avaldaja esile, et vajab kaamerat puudutatud isikute tegevuse salvestamiseks. Kolleegium on seisukohal, et selliselt kaamerate paigaldamine nii kinnistule kui elamusse sisse ilma teiste kaasomanike, kellele kuulub enamus mõttelisest osast, nõusolekuta, ei ole kooskõlas AÕS § 72 lõikega 1. Tegemist on tavapärasest kaasomandi kasutamisest väljuva kasutusviisiga, mis oluliselt rikub isikute õigust privaatsusele ja milles seetõttu peavad kaasomanikud saavutama konsensuse.
Seni, kuni avaldaja ei ole eemaldanud trepi kohale paigaldatud kaamerat või ei ole kaasomanikud saavutanud kokkulepet selles osas, on puudutatud isikutel õigus kardina abil kaitsta oma privaatsust.
43.Maakohus on õigesti leidnud, et avaldaja ei ole tõendanud, et puudutatud isikud oleksid avaldaja valgusteid ja/või kaameraid rikkunud. Avaldaja ei võinud välisvalgustust kokkuleppeta paigaldada selliselt, et see valgustab puudutatud isikute ainukasutusse jäetud õueala. Asjaolu, et puudutatud isikute ainukasutusse jäetud õueala on lähedal asuvates hoonetes viibivate inimeste vaateväljas, ei välista puudutatud isikute õigust privaatsusele seda ala kasutades.
44.Maakohus on jätnud nõude garaaži seina külge paigaldatud metalltoru eemaldamiseks kohustamise, selle küljes oleva trossi külge paigaldatud riide eemaldamiseks kohustamise ja uue takistuse paigaldamise keelamise osas õigesti rahuldamata. Määruskaebuse väited ei anna alust teha teistsugust järeldust. Maakohus on hinnanud asjakohaseid fotosid (I kd t lk 112-115) ja asunud seisukohale, et metallpost on kaasomandi osa. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 55 lõike 1 kohaselt on ehitise olulised osad asjad, millest see on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata. Maakohus märkis, et avaldajal ei ole õigust nõuda metallposti kui kaasomandi osa eemaldamist. Kui aga avaldaja lähtub määruskaebuses esitatud seisukohast, mille kohaselt metallpost on avaldaja ainukasutusse jäetud alal asuv avaldajale kuuluv vallasasi, puudub alus nõuet rahuldada põhjusel, et metallposti eemaldamine oleks võimalik avaldajal, mitte aga puudutatud isikutel. Maakohus on õigesti märkinud, et võttes arvesse, et ehitise katus on kaasomanikele ühiseks kasutamiseks, ei ole puudutatud isikutel keelatud sinna riide paigutamine. Määruskaebuse väited ei anna alust asuda seisukohale, nagu oleks selle riidega muudetud hoone välisilmet, ehituslikke tingimusi, kaasomandi koosseisu või seisukorda.
45.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta TsMS § 171 lõike 1 alusel avaldaja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.