Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Krista Kirspuu ja Kaupo Paal
Otsuse tegemise aeg ja koht
22.12.2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-15681
Tsiviilasi
Julianus Inkasso OÜ hagi A-MO vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23.05.2014 otsus ja 11.06.2014 täiendav otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A-MO apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
16.12.2014
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553, asukoht A.Weizenbergi 20, Tallinn), lepinguline esindaja Krista Arraste Kostja A-MO (IK XXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXX XX-X XXXXXXX), lepinguline esindaja KO
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 23.05.2014 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta A-MO kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist
otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja menetluse käik
1.Julianus Inkasso OÜ esitas 20.06.2013 Harju Maakohtule hagi A-MO vastu põhivõla 450 euro ja viivise 50 euro saamiseks.
2.Kostja ja Tartu Ülikool sõlmisid 21.09.2011 õppeteenuse osutamise lepingu nr 2-33.1SH-10423. Lepingu p 4.5 kohaselt kohustus kostja järgima Tartu Ülikooli põhikirja, õppekorralduseeskirja, õppekulude hüvitamise tingimusi ja teisi ülikoolisiseseid õigusakte. Lepingu p 3.1 kohaselt kohustus Tartu Ülikool kostja immatrikuleerima pärast vastuvõtutingimuste täitmist ja 2011/2012 sügissemestri õppeteenustasu esimese osa tasumist sotsiaal- ja haridusteaduskonna ajakirjanduse ja kommunikatsiooni õppekava bakalaureuseõppe esimesele nominaalaastale täiskoormusega õppesse. Lepingu p 10 kohaselt kohustus kostja tasuma õppeteenustasu 900 eurot semestris. Kostja asus õppeteenuseid kasutama ja Tartu Ülikool esitas kostjale 2011/2012 õppeaasta kevadsemestri eest õppeteenustasu arve nr 1201505 - 900 eurot. Kostja esitas 21.03.2012, s.o seitse nädalat pärast kevadsemestri algust, Tartu Ülikoolile avalduse õppekohast loobumiseks ja eksmatrikuleerus omal soovil alates 10.04.2012.
3.Arve krediteerimisel juhindus Tartu Ülikool ülikooli nõukogu määruse „Tasemeõppe õppekulude hüvitamise korra ja tingimuste“ p-st 16, mille kohaselt juhul, kui üliõpilane alates teisest õppetööl oldud semestrist nelja nädala jooksul semestri algusest arvates viiakse üle riigieelarvelisele õppekohale või loobub õppekohast, maksab õppeteenuse tellija 20% jooksva semestri õppeteenustasust. Kui üliõpilane loobub 5-8 nädala jooksul semestri algusest arvates, maksab õppeteenuse tellija 50% jooksva semestri õppeteenustasust. Seejärel esitas Tartu Ülikool kostjale kreeditarve nr 502299_K 50% ulatuses jooksva semestri õppeteenustasust 450 eurot ning kostja kohustus hagejale kokku tasuma 450 eurot arve nr 1201505 alusel. Arve tasumise tähtaeg oli 15.04.2012. Tartu Ülikool loovutas nõude kostja vastu OÜ-le Aktiva Finants, kes omakorda loovutas selle hagejale.
4.Vastavalt kostja ja Tartu Ülikooli vahelise lepingu p-dele 4.4 ja 5.1 on kostja kohustatud tasuma igakordse makse tähtajaks tasumisega viivitamisel viivist õppekulude hüvitamise tingimustes ettenähtud ulatuses. Taseme õppekulude hüvitamise tingimuste ja korra p 26 kohaselt tasutakse õppeteenustasu tähtaegselt maksmata jätmisel viivist 0,06% päevas viivitatud summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest. Hageja arvestas viivist kostja eksmatrikuleerimisele järgmisest päevast, s.o alates 11.04.2012 kuni hagiavalduse esitamiseni, s.o kuni 20.06.2013 järgmiselt: 450 eurot x 435 päeva x 0,06% = 117,45 eurot. Hageja vähendas viivise nõuet 50 euroni. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei ole õpingutega Tartu Ülikoolis alustanud. Esimese astme kohtu otsus
6.Harju Maakohus rahuldas 23.05.2014 otsusega hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Kohus täiendas otsust 11.06.2014.
7.Pooled vaidlesid selle üle, kas kostjal on kohustus hagejale tasuda kevadsemestri õppemaksu 50% ulatuses, kui ta ei ole õppetöös osalenud. Hageja tõendas kostja registreerumist õppetööle nii 2011/2012 sügissemestril kui 2011/2012 kevadsemestril. Poolte vahel puudus vaidlus selles, et kostja tasus sügissemestri õppeteenustasu.
8.Tartu Ülikooli 21.09.2011 õppeteenuse osutamise lepingu nr 2-33.1-SH-10423 p 10 kohaselt kohustus kostja tasuma õppeteenustasu 900 eurot semestris. Poolte vahel puudus vaidlus selles, et Tartu Ülikool esitas kostjale 2011/2012 õppeaasta kevadsemestri eest õppeteenustasu arve nr 1201505 - 900 euro tasumiseks.
9.Õppeteenuse osutamise lepingu p 4.5 kohaselt kohustus kostja järgima Tartu Ülikooli põhikirja, õppekorralduseeskirja, õppekulude hüvitamise tingimusi ja teisi ülikoolisiseseid õigusakte. Lepingu p 18 kohaselt on kostja kohustatud tasuma kogu jooksva semestri õppeteenustasu, v.a õppekulude hüvitamise tingimustes ettenähtud juhtudel. Tartu Ülikooli nõukogu määruse „Tasemeõppe õppekulude hüvitamise tingimuste ja korra“ p 16 kohaselt juhul, kui üliõpilane alates teisest õppetööl oldud semestrist nelja nädala jooksul semestri algusest arvates loobub õppekohast, maksab õppeteenuse tellija 20% jooksva semestri õppeteenustasust. Kui üliõpilane loobub 5-8 nädala jooksul semestri algusest arvates, maksab õppeteenuse tellija 50% jooksva semestri õppeteenustasust.
10.Poolte vahel puudus vaidlus selles, et kostja esitas 21.03.2012, s.o seitse nädalat pärast kevadsemestri algust, Tartu Ülikoolile avalduse õppekohast loobumiseks ja eksmatrikuleerimiseks omal soovil alates 10.04.2012. Tartu Ülikool esitas kostjale kreeditarve nr 502299_K 50% ulatuses jooksva semestri õppeteenustasust 450 euro tasumiseks. Tartu Ülikooli 12.04.2012 korraldusega eksmatrikuleeris ülikool kostja tema enda soovil alates 10.04.2012. Kohus leidis, et kostja vastuväited selles, et tal puudub kohustus tasuda 50% kevadsemestri õppeteenustasust, kuna ta ei ole teenust tarbinud, s.o õppetöös osalenud, ei ole asjakohased. Tartu Ülikooli 21.09.2011 õppeteenuse osutamise lepingu nr 2-33.1-SH-10423 p 6 kohaselt on kostjal muuhulgas õigus osaleda pakutavatel loengutel, seminaridel ja muudes õppetöö vormides, kui tal on õppeteenustasu makstud. Seega õppeteenustasu tasumise kohustus ei sõltu kostja õppetöös osalemise mahust. Kostjal ei ole olnud kohustust õppetöös osaleda, tal oli selleks õigus. Seega on kostjal kohustus tasuda hagejale arve nr 1201505 alusel 450 eurot.
11.VÕS § 101 lg 1 p-des 1 ja 6, § 108 lg-s 1 ja § 113 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivitusintressi kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt kostja ja Tartu Ülikooli vahelise lepingu p-dele 4.4 ja 5.1 on kostja kohustatud tasuma igakordse makse tähtajaks tasumisega viivitamisel tasuma viivist õppekulude hüvitamise tingimustes ettenähtud ulatuses. Taseme õppekulude hüvitamise tingimuste ja korra p 26 kohaselt tasutakse õppeteenustasu tähtaegselt maksmata jätmisel viivist 0,06% päevas viivitatud summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest. Hageja arvestas viivist kostja eksmatrikuleerimisele järgmisest päevast, s.o alates 11.04.2012 kuni hagiavalduse esitamiseni, s.o kuni 20.06.2013, järgmiselt: 450 eurot x 435 päeva x 0,06% = 117,45 eurot. Hageja vähendas nõutavat viivise summat ning palus kostjalt välja mõista viivisena 50 eurot. Kostja viivise arvestuskäigule vastuväiteid ei esitanud.
Apellatsioonkaebus
12.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada.
13.Maakohus piiras menetlusõiguse norme rikkudes apellandi menetluslikke õigusi sellega, et jätkas asja menetlemist kirjalikus menetluses, arvestamata apellandi 20.01.2014 taotlust menetluse jätkamiseks üldmenetluses. Kohus eiras enda poolt samas menetluses varasemalt suuliselt antud määrusi.
14.Kohus takistas apellandil asjas tähtsust omavaid tõendeid esitamast. Kohus ei ole, vaatamata taotlusele, apellandi esindajat kui menetlusosalist ära kuulanud või andnud talle võimalust ütluste andmiseks. Kohus ei ole kostja 18.12.2013 antud selgitusi tõendina arvestanud. Kohus keelas apellandi esindajal tunnistajana ütlusi andmast, kuid ei selgitanud, et ta võib lihtmenetluse korras tõendina arvestada ka menetlusosaliste mitte vande all antud ütlusi ja selgitusi. Asjas tähtsust omavate tõendite vastuvõtmisest keeldumine kohtu poolt on oluline menetlusnormi rikkumine ja poolte ebavõrdne kohtlemine.
15.Kohus ei ole otsust piisavalt põhjendanud. Kohus on apellandi seisukohtade, ütluste ja tõendite kohta märkinud üksnes, et kostja nõuet ei tunnistanud. Apellant on oma hagiavalduse vastuses ja täiendavates seisukohtades tuginenud asjaoludele, et Tartu Ülikooli õppeteenustasu maksmist reguleerivad lepingu punktid on lepingu tüüptingimused ja nende tõlgendamisel tuleb lähtuda VÕS § 39 lg-st 1. Viidatud sätte teise lause kohaselt tõlgendatakse kahtluse korral tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks. Tartu Ülikool kui tingimuse kasutaja on oma lepingu tüüptingimustega sätestanud tasemeõppe õppekulude hüvitamise tingimused, mille p 13 sätestab mh, et õpingute mittealustamisel või nende katkestamisel enne vastava õppeaasta 31. oktoobrit tagastatakse makstud õppeteenustasu, välja arvatud esmamakse. Kostja leiab, et õpingute alustamiseks tuleb lugeda reaalset õppetöö alustamist, seminari, loengu, eksami või mõnes muu õppetöö vormis. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks kostja poolt õpingute alustamist. Kohus ei ole otsuses märkinud, et ta oleks arvestanud apellandi seisukohtade, ütluste või tõenditega, neid ei ole kirjeldatud ega põhjendatud, miks neid ei ole arvesse võetud.
16.Kohus tugines asja lahendamisel tõenditele ja vastustaja seisukohtadele, millele apellant ei ole saanud vastata. Vastustaja esitas täiendavad tõendid ja seisukohad 14.04. ja 09.05.2014, millega koos esitas ka tõendid apellandi õppetööle registreerimise kohta. Apellant esitas 20.01.2014 kohtule soovi menetluse jätkamiseks üldmenetluses ja plaanis esitatud uutele tõenditele ja seisukohtadele vastata kohtuistungite käigus. Kohus ei ole andnud apellandile võimalust neid tõendeid uurida ja neile vastata. Kohus tegi 23.05.2014 määruse, s.o 13 päeva pärast vastustaja täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamist, millega ei andnud luba apellandil ja tema esindajal ütluste andmiseks ja sama määrusega teatas otsuse teatavakstegemise päeva. Apellandil ei olnud võimalik kohtumäärusest tulenevalt oma seisukohti vastustaja tõendite ja uute seisukohtade kohta ka kirjalikult esitada.
17.Kohus tugines otsuses asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Pooled ei vaielnud õppetöös osalemise, vaid selle mittealustamise üle ja apellant on esitanud oma seisukoha, et TÜ-l on kohustus tagastada talle esimese semestri eest tasutud õppeteenustasu 750 eurot. Lisaks ei ole pooled vaielnud õppeteenustasu suuruse üle. Kumbki pool ei ole seda vaidlustanud või asunud seisukohale, et õppeteenustasu suurus oleks olnud 450 eurot.
18.Kohus on tõendeid selgelt valesti hinnanud. Apellant on oma hagi vastustes tuginenud asjaolule, et ta ei ole TÜ-lt õppeteenust saanud ja ta ei ole õpingutega mistahes vormis alustanud ning TÜ Tasemeõppe õppekulude hüvitamise tingimused ja korda tuleb
tõlgendada tüüptingimustena VÕS § 39 lg 1 kohaselt. Apellant leiab, et kui ta ei alusta õpinguid, siis TÜ tagastab talle juba makstud õppeteenustasu ja lõpetab lepingu. Eelnevast tulenevalt on oluline välja selgitada, kas apellant alustas õpingutega enne 2011.a 31. oktoobrit. Vastustaja on väitnud, et õpingutega alustamiseks tuleb lugeda õppeainele registreerumist. Pooltevahelistes lepingutes ei ole üheselt defineeritud, mida loetakse õpingutega alustamiseks või õpingutel osalemiseks. Ka Riigikohus on varasemalt tuvastanud, et ainuüksi õpingutele registreerumine ei tähenda koheselt õppetööl osalemist ja registreerumine üksi ei anna alust tasunõude tekkimiseks. Õpingutega alustamiseks või nendel osalemiseks ei saa pidada õppeteenuse osutamise lepingu sõlmimist või õppeainele registreerumist. Õpingute alustamiseks või nendel osalemiseks tuleb lugeda reaalset õppetöö alustamist, seminari, loengu, eksami või mõnes muus õppetöö vormis. Kohus on jätnud pooltevahelise lepingu VÕS § 39 lg 1 kohaselt tõlgendamata.
19.Kohus tugines VÕS § 8 lg-s 2, § 101 lg 1 p-des 1 ja 6, § 108 lg-s 1 ja § 113 lg-s 1 sätestatule. Kohus jättis kohaldamata VÕS 35. peatükis sätestatud käsunduslepingu tingimused. Poole vahel sõlmitud õppeteenuse osutamise lepinguga kohustub TÜ apellandile osutama teenust ja apellant kohustub teenuse eest tasuma. TÜ-l oli VÕS § 628 lg 1 kohaselt õigus nõuda õppeteenuse eest tasu alles pärast selle osutamist. TÜ ei ole apellandilt nõudnud ettemaksu ega välja arvestanud, mis oleks mõistlik ettemaks. TÜ poolt õppeteenustasu maksmise nõudmine enne õppeteenuse osutamist on ebamõistlik nõue ning see on vastuolus VÕS § 628 lg-s 1 ja VÕS § 42 lg 3 p-s 21 sätestatuga.
20.18.12.2013 toimunud ärakuulamisel kohustas kohus apellanti esitama oma täiendavad seisukohad ja taotlused hiljemalt 20.01.2014 ja vastustajat neile vastama hiljemalt 03.02.2014. Apellant esitas on täiendavad seisukohad 20.01.2014, vastustaja vastas neile alles 12.02.2014, põhjendades oma vastuse viibimist asjaoluga, et e-toimik ei olnud talle saatnud automaatset teadet uute dokumentide lisamise kohta. Vastustaja väited on paljasõnalised ja tõendamata - e-toimik.ee leheküljel olev info tõendab, et vastustajale on 20.01.2014 saadetud teade apellandi poolt uute dokumentide lisamise kohta. Samuti oli vastustajale teada, et apellant kohustub esitama täiendavad seisukohad 20.01.2014 ja vajalikku hoolsust rakendades oleks ta pidanud e-toimikus ise hiljemalt 21.01.2014 uute dokumentide esitamise üle kontrollima. Kohus on pooli ilmselgelt ebavõrdselt kohelnud, võimaldades vastustajal esitada seisukohti ja tõendeid väljaspool kohtu poolt määratud tähtaega ning samas takistades apellandil oma tõendite esitamist.
21.Vastustaja asus seisukohale, et asjas ei oma tähtsust, kas apellant õppetöös osales või mitte. Sisuliselt võttis vastustaja omaks, et apellant ei osalenud õppetöös ja tasunõude aluseks on vastustaja hinnangul ainult õppeteenusleping ning asjaolu, et apellant oli õppeainetele registreerinud. Apellant ei nõustu vastustaja seisukohtadega, et tasunõude tekkimisel ei oma õppetöös osalemine tähtsust. TÜ ei olnud apellandile õppeteenust osutanud ja semester, mille eest tasu nõuti, ei olnud möödunud. TÜ õppeteenuse osutamise lepingut tuleb tõlgendada VÕS § 39 lg-st 1 lähtuvalt ja ka Riigikohus on leidnud, et ainuüksi õppeainele registreerumine ei ole üheselt mõistetav ja piisav alus tasunõude tekkimiseks, siis tuleb tüüptingimusi tõlgendada vastustaja kahjuks ja tasunõude tekkimise aluseks lugeda õppetööl osalemist, mida apellant teinud ei ole. Seega, puudus TÜ-l seaduslik alus apellandilt õppeteenustasu nõuda ning sellest tulenevalt ei ole vastustajal seadusliku alust apellandilt tasu maksmist nõuda.
22.23.05.2014 tegi kohus määruse, millega ei andnud apellandile luba tunnistuste vande all andmiseks ja tema esindaja menetlusosalisena vande all ütluste andmiseks. Kohus tegi sama kuupäeval ka kohtuotsuse, milles ta ei ole apellandi seisukohtadega arvestanud ega põhjendanud, miks ta neid ei ole arvestanud. Kohus on oma seisukoha loonud ainult
vastustaja poolt esitatud tõenditele tuginedes ja keelanud apellandil omapoolseid tõendeid esitada. Kohus on tõendeid selgelt valesti hinnanud ja mitte arvestanud Riigikohtu poolt sarnases asjas nr 3-2-1-111-13 varasemalt leituga, mille kohaselt õppeainetele registreerumine ei ole sama, mis õpingutel osalemine ning TÜ õppeteenuse osutamise lepingut tuleb tõlgendada VÕS tüüptingimuste sätetest lähtuvalt.
23.Kui kohus leiab, et TÜ-l oli kohustus tagastada esimese semestri õppeteenustasu apellandile, kuid see ei andnud alust TÜ-le lepingu lõpetamiseks ja apellant on siiski kohustatud tasuma 50% teise semestri õppeteenustasust, siis palub apellant kohtul kohaldada VÕS § 111 lg 1, mis sätestab, et kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab.
24.Apellant esitab täiendavad seisukohad ja tõendid koos apellatsioonkaebusega, kuna maakohus ei võimaldanud apellandil tõendina arvestatavaid ütlusi anda ning esitada oma seisukohad ja täiendavad tõendid vastustaja seisukohtadele ja tõenditele. Vastustaja seisukoht
25.Hageja palub jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu põhjendused
26.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära kostja seletused ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
27.Maakohus ei rikkunud kostja menetlusõigusi sellega, et jätkas asja menetlemist kirjalikus menetluses, arvestamata kostja 20.01.2014 taotlust menetluse jätkamiseks üldmenetluses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtupidamise seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole (TsMS § 405 lg 1). Lihtmenetluse sätete kohaldamine on võimalik ka kirjalikus menetluses, s.t kui kohus oli kostja ära kuulanud, võis ta jätkata asja lahendamist kirjalikus menetluses.
28.Kostja on maakohtu poolt ära kuulatud. Kostja viibis ärakuulamisel koos esindajaga. Maakohus ei saanud võtta kostja esindajalt eraldi seletust, sealhulgas vande all, kuna menetlusosalise esindaja ei ole iseseisev menetlusosaline. TsMS § 217 lg 5 kohaselt on menetlusosalise esindajal selle menetlusosalise õigused ja kohustused, keda ta esindab. Esindaja menetlustoiming loetakse tehtuks esindatud menetlusosalise poolt. TsMS § 251 lg 1 alusel ei saa tunnistajana üle kuulata menetlusosalise esindajat.
29.Ebaõige on kostja seisukoht, et maakohus ei ole kostja 18.12.2013 antud selgitustega arvestanud. Kostja selgitas kohtule, et ta ei käinud sügissemestril ülikoolis, sest õppekava ei vastanud sellele, mida eelnevalt lubati. Neid aineid, mida kostjal vaja oli, ei olnud tunniplaanis. Kostja lootis, et kevadsemestril tuleb vajalikke aineid, kuid ei tulnud. Maakohus leidis, et kostja nimetatud väited ei ole asjakohased, sest vastavalt ülikooliga sõlmitud lepingule, oli kostjal õigus osaleda pakutavatel loengutel, seminaridel ja muudes õppetöö vormides, kui tal on õppeteenustasu makstud. Seega õppeteenustasu tasumise kohustus ei sõltu kostja õppetöös osalemise mahust. Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga. Maakohus jättis põhjendatult rahuldamata
kostja taotluse tema vande all ülekuulamiseks, millega kostja soovis tõendada oma väidet, et ta ei ole üldse loenguid ega seminare külastanud, kuna see väide ei ole asja lahendamisel oluline.
30.Ringkonnakohus ei jaga kostja arvamust, et tal on õigus keelduda kevadsemestri tasu maksmisest. Taseme õppekulude hüvitamise tingimuste ja korra p 13 alusel, mis sätestab mh, et õpingute mittealustamisel või nende katkestamisel enne vastava õppeaasta 31. oktoobrit tagastatakse makstud õppeteenustasu, välja arvatud esmamakse. Kostjat ei saa käesoleval juhul õppeteenuse osutamise lepingu seisukohalt kuidagi käsitleda isikuna, kes pole õppetööd alustanud, vaatamata sellele, et ta väidetavalt pole külastanud ühtegi loengut ja seminari. Õppeteenuse osutamise lepingust tulenevalt pole ülikoolil kohustust kontrollida, kas ja kui palju üliõpilane õppetööst osa võtab ja selle alusel esitada arveid. Kostja on piisavalt teinud selleks, et ülikool sai ja pidi arvestama temaga kui õppima asunud üliõpilasega. Peale immatrikuleerimist registreeris kostja end sügissemestril neljale ainele ja tasus täielikult sügissemestri õppeteenustasu. Seega on ebaõige kostja väide, et neid aineid, mida tal vaja oli, ei olnud sügissemestri tunniplaanis ja neid ei tulnud ka kevadsemestril. Kostja registreeris end kevadsemestril kaheksale õppeainele ja otsustas õppimisest loobuda alles 21.03.2012, s.o seitse nädalat pärast kevadsemestri algust. Tasemeõppe õppekulude hüvitamise tingimuste ja korra p 16 kohaselt juhul, kui üliõpilane alates teisest õppetööl oldud semestrist nelja nädala jooksul semestri algusest arvates loobub õppekohast, maksab õppeteenuse tellija 20% jooksva semestri õppeteenustasust. Kui üliõpilane loobub 5-8 nädala jooksul semestri algusest arvates, maksab õppeteenuse tellija 50% jooksva semestri õppeteenustasust. Seega on tasu maksmine õppeteenusest loobumisel alates teisest õppetööl oldud semestrist üheselt ja selgelt lepingus sätestatud.
31.Riigkohtu lahend 3-2-1-111-13, millele kostja viitab, ei ole analoogne käesoleva asjaga. Viidatud lahendis oli vaidluse all õppeteenustasu maksmine üliõpilase akadeemisel puhkusel viibimise ajal, mil üldjuhul ei ole üliõpilasel õppeteenustasu maksmise kohustust ning selline kohustus oli üksnes siis, kui üliõpilane tegelikult osaleb õppetöös ja/või sooritab eksameid ja arvestusi. Seega omas nimetatud lahendis tasu maksmise seisukohast tähtsust õppetöös osalemise fakt.
32.Asjaolu, et kostja ülikoolilt õppeteenust ei saanud, nagu ta väidab, olenes ainult kostjast endast. Kostja ei ole maakohtu menetluses esile toonud ega tõendanud, et ülikool oleks õppeteenuse osutamise lepingut rikkunud. Kostja ei ole sel alusel lepingut üles öelnud ega kasutanud mingeid õiguskaitsevahendeid.
33.Asjakohane ei ole kostja viide VÕS § 111 lg-le 1 seoses sellega, et kostja leiab, et ülikool on kohustatud talle tagastama ka juba tasutud sügissemestri õppeteenustasu. VÕS § 111 lg 1 sätestab, et kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Kostjal ei ole lepingust tulenevalt hageja vastu mingit nõuet.
Menetluskulude jaotus ja selgitus
34.Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti kostja kanda.
35.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.