Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Sisulised asjaolud ja menetlusosaliste esitatud väited OÜ Õhk esitas kohtule 01.11.2014 võlgniku pankrotiavalduse, milles palus algatada tema pankrotimenetlus. Avalduse, maksejõuetuse põhjuste seletuse ning võlanimekirja kohaselt esitasid MTÜ Eesti Fonogrammitootjate Ühing ja MTÜ Eesti Esitajate Liit võlgniku vastu 07.07.2006 hagi, milline rahuldati 24.04.2014 Pärnu Maakohtu otsusega ning võlgnikult mõisteti välja 7448.42 eurot. Võlgnik vaidlustas küll otsuse, kuid teda ei vabastatud riigilõivu tasumisest apellatsioonimenetluses ning 22.10.2014 on ringkonnakohus keeldunud just sel põhjusel võlgniku apellatsioonkaebust menetlusse võtmast. Nimetatud määruse sai võlgnik kätte 29.10.2014 ega kavatse seda vaidlustada, vaid on esitanud pankrotiavalduse. Võlgnikul on lisaks nimetatud võlale (millele lisanduvad menetluskulud) varasemast võlg Eesti Autorite Ühingu ees summas 2352 eurot, mida ta plaanis tasuda majandustegevuse jätkamise korral. Võlgnik jääb pankrotiavalduse kohaselt 16.11.2014 ilma sagedusloast, milleta ei ole tal võimalik oma põhikirjalist tegevust jätkata. Mingit vara võlgnikul ei ole, arvelduskontol on 1.21 eurot. Kohus võttis pankrotiavalduse menetlusse ja määras 17.11.2014 määrusega ajutiseks pankrotihalduriks (edaspidi haldur) Andrus Õnniku. Kohtuistung käesolevas asjas toimus 02.12.2014. Kohtuistungi selgitas võlgniku seaduslik esindaja juhatuse liige Urmas Salmu, et jääb esitatud pankrotiavalduse juurde, nõustub halduri aruandega (edaspidi aruanne) ning ka ülekandesüsteemil puudub väärtus, sest seda ei saa enam kasutada. Töötajaid ei ole OÜ-l Õhk kunagi olnud, käibevahendid tulid raadiosageduse pakkumisest, kuid saateid tegid ja edastasid teised isikud. U. Salmu kinnitas, et on nõus jääma võlgniku dokumentide hoidjaks, kui pankrotimenetlus lõpeb raugemise tõttu. Halduri aruande ja tema poolt kohtuistungil selgitatu kohaselt puudub võlgnikul vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta. Võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnikul on halduri tuvastatuna võlgu 10 035.61 EUR väärtuses, millele võivad lisanduda Eesti Autorite Ühingu nõue maksekäsu kiirmenetlusest tulenevalt summas 97.62 EUR ning MTÜ Eesti Fonogrammitootjate Ühingu ja MTÜ Eesti Esitajate Liidu nõue pankrotiavalduses märgitud kohtuasjas esitatud menetluskulude osas summas 14 267.31 EUR. Võlgnik oli äriregistris registreeritud 1999.aastal, põhiliseks tegevusalaks oli raadioringhääling, võlgnik on aastaid (kuni 16.11.2014) olnud Pärnus tegutseva raadio (nimed on olnud erinevad) sagedusloa omaja. Ise võlgnik raadiosaateid ei tootnud ja töötajaid ei omanud, vaid edastas teiste ettevõtete toodetud saateid, seega ei vajanud võlgnik ka ruume. Saadete tootja (Meediamaania OÜ, alates 03.06.2014 Livemix Media OÜ) tasus võlgnikule vaid otseselt vajalike kulude eest nagu autoritasud, riigilõivud vms. Võlgniku omaniku 2 (4)

Tsiviilasi nr 2-14-60098 vahetumisel 2011.a kevadel oli põhivarade (arvutid, ülekandesüsteem) bilansiliseks jääkmaksumuseks 2517.32 EUR, mis on aga tänaseks amortiseerinud ning juba 01.01.2013 oli nende bilansiline väärtus null. Samas oli võlgnikul käibevara kajastatud ettemaksed ja ostjatelt laekumata arved veel 01.01.2014 seisuga üle 1200 EUR. Olemasoleva info põhjal ei näe haldur võimalusi tagasinõudmiseks või tagasivõitmiseks, samuti ei saa väita, et võlgniku tegevuses esineks kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu – kohtulahendist tuleneva nõude suurus, mille tasumiseks puuduvad võlgnikul vahendid. Tervendamise võimalusi halduri hinnangul ei esine, võlgnikule väljaantud sagedusluba raadiosagedusele 92,7 MHz on 16.11.2014 lõppenud ning see on alates 17.11.2014 väljastatud TRE Raadio Ühing MTÜ-le. Haldur on arvamusel, et võlgnik on pankrotisituatsioonis ning kui keegi võlausaldajatest, võlgnik ise või kolmas isik ei maksa kohtu deposiiti pankrotimenetluse kuludeks piisavaid vahendeid, tuleb pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu ning määrata halduri tasuks 397 eurot riigi vahenditest. Kulude hüvitamist haldur ei taotle. Halduri taotlusel ning pankrotiseaduse (PankrS) § 30 lg 1 ja 2 alusel tegi kohus 03.12.2014 määruse, milles andis asjast huvitatud isikutele võimaluse hiljemalt 17.12.2014 tasuda kohtu deposiitkontole 2500 eurot pankrotimenetluse kulude katteks ja pankrotimenetluse raugemise vältimiseks. Nimetatud tähtpäevaks keegi kohtu nõutud summat ei tasunud. Kohtu seisukohad ja põhjendused Kohus, kuulanud ära halduri seisukoha, arvestades võlgniku nõustumist nendega ning uurinud kirjalikke tõendeid, leiab, et on põhjendatud pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Võlgnikul puudub igasugune vara pankrotimenetluse kulude katteks, seega esinevad pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 nimetatud asjaolud. Nimetatud sätte järgi lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sh puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Tagasivõitmise võimalusi ei ole, kuivõrd sisulist majandustegevust ja tehinguid võlgnikul ei olegi olnud. Sellises olukorras, ning arvestades, et ei võlgnik, võlausaldaja ega kolmas isik, ei ole tundnud pankrotimenetluse vastu sellist huvi, et oleks tasunud kohtu pakutud summa deposiiti, ei ole mõistlik pankrotihaldurile kohustuse panemine tehingute asjaolude selgitamiseks. Pankrotimenetlus peab siiski tuginema võlausaldajate initsiatiivile ning pankrotihaldur ei peaks tegema tööd, mille eest ei ole temale tasu maksta võimalik. Kohus nõustub ajutise halduri arvamusega, et võlgnik on maksejõuetu ning pankrotimenetluse jätkamine ei ole otstarbekas – selle läbiviimiseks puuduvad vahendid. Kohus on halduri abiga välja selgitanud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku enda pankrotiavalduse puhul tuleb seda tulenevalt PankrS § 31 lg 4 sätetest eeldada. Võlgniku võlakohustused moodustavad üle 10 000 euro, need suurenevad tõenäoliselt tsiviilasjas nr 2-06-17107 määratavate menetluskulude võrra, varad aga puuduvad. Maksejõuetuse selge ja otsene põhjus on kaotatud kohtuvaidlus nimetatud tsiviilasjas, mis tõi (koos võimalike menetluskuludega) kaasa ca 20 000-eurose nõude võlgniku vastu. Isegi kui võlgnik oleks suutnud senised kohustused Eesti Autorite Ühingule (summas 2587.18 EUR) täita jooksva tegevuse arvel, siis nimetatud lisanduvate kohustuste jaoks ei ole võlgnikul ressursse. Seega on maksejõuetuse aluseks muud põhjused PankrS § 22 lg 5 mõttes. Töötajaid või töölepingu alusel saadaolevaid tasusid, mida ei ole töötajaile makstud, võlgnikul ei ole. Kohus peab vajalikuks märkida, et MTÜ Eesti Fonogrammitootjate Ühingu ja MTÜ Eesti Esitajate Liidu esindaja poolt võlgniku ajutisele pankrotihaldurile saadetud vastuses (halduri

3 (4)

Tsiviilasi nr 2-14-60098 aruande lisa 4) on küll märgitud, et haldur peaks saama Õhk OÜ-ga seotud (läbi võlgniku sagedusloa saateid edastanud) isikutelt tasusid nõuda, kuid selliseks tegevuseks oleks pankrotimenetluse läbiviimiseks vahendeid vaja. Selleks nimetatud (ühtlasi ka suurimad) võlausaldajad aga vaatamata kohtu 03.12.2014 määrusele midagi teinud ei ole. Käesoleva asja menetluse lõpetamiseks tuleb Ametlikes Teadaannetes avaldada vastava sisuga teade, panna ajutisele haldurile kohustuseks ettevõtte likvideerimise lõpetamine ja kustutamine äriregistrist PankrS § 29 lg 8 1. lause järgi, misjärel vabastada ajutine haldur tema kohustustest. Dokumentide hoidjaks tuleb vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 määrata senine juhatuse liige Urmas Salmu tema nõusolekul. Pankrotimenetluse kulud Vastavalt PankrS § 150 lg 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 4 kohaselt mõistab kohus sellisel juhul halduri tasu ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise x euro ulatuses (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, v.a sotsiaalmaks) riigi vahenditest. Ajutine pankrotihaldur on esitanud taotluse tasu väljamõistmiseks riigilt just nimetatud summas. Haldur küll märgib, et vastavalt tehtud tööle ja selleks kulutatud ajale (14 tundi a 64 eurot, ajakulu sisuline jaotus on halduri poolt välja toodud) oleks tema õigeks tasuks 896 eurot, kuid palub võlgnikul vahendite puudumist teades lähtuda seaduses sätestatud riigi maksimaalsest toetussummast. Seega tuleb vastavalt halduri taotlusele ja lähtudes PankrS § 23 lg 4 sätetest kinnitada ajutise halduri tasuks x eurot. Võlgniku tasutud riigilõiv tuleb jätta tema enda kanda. Kohus leiab, et tasu suuruse aluseks võetud tunnihind (maksimaalne oleks 96 eurot) on mõistlik, kohtul ei ole kahtlust viidatud ajakulus.

/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.