Indrek Soots (eesistuja), Reet Allikvere, Gaida Kivinurm
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. detsember 2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-15781
Tsiviilasi
Jälg OÜ hagi Tallinna linna vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28. augusti 2014 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
573,90 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Jälg OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Jälg OÜ (registrikood 12357517, asukoht Rünka tee 10, Viimsi vald), lepinguline esindaja Almar Sehver Kostja: Tallinna linn (asukoht Vabaduse väljak 7, Tallinn), lepinguline esindaja Martin Normann
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 28. augusti 2014 otsus ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
2.Välja mõista Tallinna linnalt kahjuhüvitis 524,40 eurot (viissada kakskümmend neli eurot ja nelikümmend senti) ja viivis 6,24 eurot (kuus eurot ja kakskümmend neli senti) Jälg OÜ kasuks.
3.Välja mõista Tallinna linnalt Jälg OÜ kasuks viivis kahjuhüvitise tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kahjuhüvitise tasumiseni.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada.
5.Poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta Tallinna linna kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist
otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.10.04.2014 Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt kuulub Jälg OÜ-le (hageja) sõiduk BMW 330XD. Hageja seaduslik esindaja juhtis 17.02.2014 nimetatud sõidukit Tallinnas J. Vilmsi tänaval. J. Vilmsi ja Narva mnt ristmikul sõitis auto läbi löökaugu, mille tagajärjel purunes sõidukil esimene parempoolne rehv.
2.Peale sündmuse fikseerimist politsei poolt tellis hageja sõiduki äravedamiseks puksiiri, kuna sõidukile ei ole ettenähtud tagavararatast. Hageja lasi kahju hinnata BM Auto OÜ-l, kelle arvamuse kohaselt ei saa neljaveolise (xDrive) auto eripärast tulenevalt vahetada vaid ühte rehvi, kuna kõik rehvid peavad olema samaväärselt kulunud. Lisaks ei ole purunenud Nokian WR rehvi enam tootmises. Sõidukil peavad olema aga ees ja taga sama marki rehvid. Sellest tulenevalt vahetas hageja ära kõik neli rehvi. Hageja esitas kostjale 18.02.2014 kahjunõude, milles nõudis kahju summas 783,40 eurot hüvitamist. Kostja nõustus hüvitama kahju summas 259 eurot. Kostja ei nõustunud hüvitama nelja rehvi vahetust, kuna leidis, et vastutab üksnes otsese kahju eest.
3.Hageja kahju koosneb puksiiriabi teenusest summas 45 eurot ja nelja rehvi vahetuse maksumusest 738,40 eurot. Kostja tasus 10.04.2014 259 eurot. Seega on kostjal hüvitamata 524,40 eurot. Samuti nõuab hageja kostjalt seaduses sätestatud viivist.
4.Eeltoodule tuginedes palus hageja kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 524,40 eurot, viivise alates 18.02.2014 kuni 10.04.2014 summas 6,24 eurot ja viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kahjuhüvitise tasumiseni. Kostja vastuväited
5.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja ei nõustu hageja nõudega hüvitada kõigi nelja rehvi maksumus. Väide, et kõik rehvid peavad olema sama kulumisastmega, on tõendamata. Kostja on vastutav üksnes purunenud detailide hüvitamise eest ning selles osas on kahju hüvitatud. Nelja rehvi hüvitamise korral asetuks hageja paremasse olukorda võrreldes sellega, kui kahjujuhtumit ei oleks toimunud. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
6.Harju Maakohus jättis 28.08.2014 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja ei järginud seaduses sätestatud tee korrashoiu nõudeid, mille tagajärjel purunes hageja sõidukil esimene parempoolne rehv. Üldjuhul ei vastuta kahju tekitaja aga deliktiõiguse järgi nn puhtmajandusliku kahju eest, vaid üksnes konkreetsete õigushüvede kahjustamise eest. Teeseaduse (TeeS) § 37 lg 1 p 2 kaitseulatuses on hageja kaitsmine üksnes sellise kahju eest, mis on otseses seoses kahju tekkimise tagajärjega, st selle normi eesmärk ei ole kannatanu kaitsmine muude kulutuste eest. Nimetatud kahju hüvitamise nõudmine on vastuolus kahju hüvitamise eesmärgi ja ulatusega, kuna selliselt on hageja asetatud paremasse olukorda,
kui ta oli enne kahju tekkimist. Samuti ei ole tõsikindlalt tuvastatav põhjuslik seos kolme ülejäänud rehvi vahetamise ja löökaugu läbimise vahel. Kostjal tuli hagejale tasuda puksiiriabiga seotud kahju summas 45 eurot ja ühe rehvi vahetamise, silla reguleerimise ja velje sirgestamise maksumus 184,60 eurot, kokku 229,60 eurot. Kostja on hagejale tasunud 259 eurot ning on seega kahju hüvitamise kohustuse täitnud. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
7.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse hageja, kes palus otsuse tühistada ja hagi rahuldada. Kohus ei ole põhjendanud, miks on kahju hüvitamine vastuolus TeeS § 37 lg 1 p 2 ja p 6 eesmärgiga. Hageja arvates on nende sätete eesmärk kaitsta liiklejaid tee kasutuskõlbmatuse tõttu tekitatud kahju eest piiranguteta. See, et välja tuleb vahetada kõik rehvid, on tingitud BMW nelikveo süsteemi eripärast. Seetõttu on löökauku sõitmise ja nelja rehvi vahetamise vajaduse vahel põhjuslik seos. Kohtu järeldus, et nelja rehvi hüvitamisega satuks hageja paremasse olukorda, kui ta oli enne kahju hüvitamist, on ebaõige. Vastus apellatsioonkaebusele
8.Kostja palub jätta hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus tühistada kohtuotsus osaliselt või täielikult ja teha tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu tühistada ning apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse, millega hagi rahuldatakse.
10.TeeS § 37 lg 1 p 2 kohaselt on avalikult kasutatava tee omanik kohustatud teostama tee ülevaatust ja hoidma tee kehtestatud nõuetele vastavas seisundis. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei järginud tee korrashoiu nõudeid, mille tagajärjel tekkis hagejale kahju. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda ühe rehvi või nelja rehvi vahetamise maksumuse hüvitamist. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. TeeS § 37 lg 6 kohaselt on tee omanik kohustatud liiklejale hüvitama tee kasutamiskõlbmatuse tõttu ning käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusakti rikkumise tõttu tekitatud kahju, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel.
11.BM Auto OÜ hinnapakkumisel on märge, et BMW xDrive mudelitel peavad esi- ja tagasillal olema sama mustrijäägiga rehvid. Vastasel juhul rikub vahekasti (t lk 22). AS United Motors 26.03.2014 e-kirja kohaselt ei ole erineva kulumisastmega rehvide kasutamine xDrive süsteemi puhul soovituslik. Kui ühe silla rehvide ümbermõõt on teise omast erinev võib see kahjustada xDrive süsteemi (t lk 58). Eelmärgitud arvamusi saab pidada eriteadmistega isikute arvamusteks TsMS § 293 lg 2 tähenduses. Kolleegium leiab, et eriteadmistega isikute arvamustega on tõendatud, et xDrive süsteemiga sõidukil peavad olema sama kulumisastmega rehvid, kuna erineva kulumisjäägiga rehvid võivad kahjustada xDrive süsteemi. Ringkonnakohtu hinnangul võib eeldada, et uue rehvi ostmisel on selle ümbermõõt erinev sama auto teiste rehvide ümbermõõtudest, kuna ülejäänud rehvid on sõitmisega kulunud. Samuti on ebatõenäoline ning ka tõendamata, et hagejal õnnestuks osta täpselt sama kulumisastmega kasutatud rehvi. Sellest järeldub, et ühe rehvi vahetamisvajaduse korral on vaja välja vahetada kõik neli rehvi.
12.Hageja on väitnud, et nelja rehvi vahetamine on õigustatud ka seetõttu, et kõik rehvid peavad olema sama mustriga, kuid purunenud rehvi Nokian WR ei ole enam tootmises. Kolleegium märgib, et õigusakti kohaselt võib ühe ja sama mustritüübi mustrijoonis olla erinev. Nimelt sätestab Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisa 1 (kood 506), et sõiduki mis tahes teljel ei ole lubatud kasutada erineva turvisemustri tüübiga rehve. Ühe ja sama mustritüübi mustrijoonis võib olla erinev. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et xDrive süsteemi eripärast tulenevalt peavad kõik rehvid olema ka sama mustrijoonisega. AS United Motors 26.03.2014 e-kirjast nähtub, et xDrive süsteemi kahjustamise oht on seotud rehvi ümbermõõduga, mitte rehvi mustriga.
13.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et kõigi nelja rehvi maksumuse hüvitamise nõudmine on vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Samuti ei nõustu ringkonnakohus maakohtuga, et nelja rehvi vahetamise vajadus ei ole põhjuslikus seoses löökauku sõitmisega. Kui hageja ei oleks teel olnud löökauku sõitnud, ei oleks hageja sõidukil rehv purunenud. Kui hagejal ei oleks tekkinud ühe rehvi vahetamise vajadust, ei oleks temal tekkinud ka ülejäänud rehvide vahetamise vajadust. Kohus leiab, et TeeS § 37 lg 6 eesmärgiks on liiklejale tee kasutuskõlbmatusega tekkinud kogu kahju hüvitamine.
14.Ebaõige on maakohtu seisukoht, et hageja nõutava kahju näol on tegemist puhtmajandusliku kahjuga. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist asja (sõiduki) kahjustamisest tekkinud varalise kahjuga. VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ja võimaliku väärtuse vähenemise. Kuna löökauku sõitmise tulemusel tekkis hagejal nelja rehvi väljavahetamise vajadus, siis on hagejal õigus nõuda nende hüvitamist. BM Auto OÜ hinnapakkumisega on tõendatud, et nelja rehvi vahetus, silla reguleerimine ja ühe velje sirgestamine maksab kokku 738,40 eurot. Lisaks nõuab hageja puksiiriabile tehtud kulutuste hüvitamist summas 45 eurot (Strada OÜ arve t lk 21). Puksiirikulude hüvitamisnõudele ei ole kostja sisulisi vastuväiteid esitanud. Puksiirikulude hüvitamiskohustust on põhjendatult jaatanud ka maakohus. Vaidlus puudub selles, et kostja on 10.04.2014 tasunud hagejale kahju hüvitamiseks 259 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis summas 524,40 eurot (738,40 + 45 – 259).
15.Kostja on leidnud, et nelja rehvi hüvitamise korral asetuks hageja paremasse olukorda võrreldes sellega, kui kahjujuhtumit ei oleks toimunud. VÕS § 127 lg 5 sätestab, et kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et hageja sai rehvide väljavahetamisest kasu.
16.Kuna kostja on viivitanud kahjuhüvitise tasumisega, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivis. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt
tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis kahjuhüvitiselt (s.o 524,40 eurolt) perioodi 18.02.201410.04.2014 eest summas 6,24 eurot. Lisaks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis kahjuhüvitise tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kahjuhüvitise tasumiseni. Menetluskulude jaotus
17.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna maakohtu otsus tühistatakse ja hagi rahuldatakse, siis tuleb poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta kostja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.