lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-14-17899/11

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus · 18.12.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
Kohtuasja number
2-14-17899/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
18.12.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1855
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-14-17899

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik

Tartu Maakohus Heiki Kolk

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasja hind Hagi ese

18.detsembril 2014 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus

Pooled ja nende esindajad

Menetluse liik

2-14-17899 309, 64 eurot Intrum Justitia Debt Finance AG hagi A. K. vastu võlgnevuse nõudes Hageja Intrum Justitia Debt Finance AG (registrikood CH-020.3.020.910-7, asukoht Alpenstrasse 2 Zug Šveitsi Konföderatsioon, esindaja Reelika Tagaväli, Intrum Justitia AS, Rotermanni 8, 10111 Tallinn); kostja A. K. (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond). Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Intrum Justitia Debt Finance AG hagi A. K. `i vastu osaliselt.
2.Välja mõista A. K. `ilt Intrum Justitia Debt Finance AG kasuks 261 (kakssada kuuskümmend üks) eurot ja 84 senti.
3.Välja mõista A. K. `ilt Intrum Justitia Debt Finance AG kasuks alates 03.07.2014 tagastamata põhisummalt, so 160 eurolt viivis 8 % aastas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kusjuures viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega 31, 84 eurot ei tohi ületada põhivõlgnevuse 160 euro suurust. 4.Jätta rahuldamata hagi lepingu rikkumise tasu 35 euro väljamõistmise nõudes.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
5.
Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus
6.Jätta hageja menetluskuludest 88 % ulatuses A. K. i kanda ning 12 % ulatuses Intrum Justitia Debt Finance AG kanda; kostja menetluskulud jätta tema enda kanda.
7.Välja mõista A. K. `ilt Intrum Justitia Debt Finance AG kasuks menetluskulu 52 (viiskümmend kaks) eurot ja 80 senti.

8.Välja mõista A. K. `ilt Intrum Justitia Debt Finance AG viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni kohtuotsuse täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 52,80 eurot.

9.Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS § 1741 lg 4). Edasikaebamise kord Intrum Justitia Debt Finance AG võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. A. K. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED,

TEHTUD JÄRELDUSED

1.Tartu Maakohtu Võru kohtumaja menetluses on Intrum Justitia Debt Finance AG hagi A. K. vastu laenulepingust tuleneva võlgnevuse 255 euro; sissenõudekulu 10 euro, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 31,84 euro nõudes ning välja mõista alates 03.07.2014 täiendav viivis 8 % aastas summalt 106 eurot kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Ferratum Estonia OÜ ja kostja 07.11.2011 kiirlaenulepingu mobiiltelefoni tekstisõnumi (sms) teel, mille kohaselt Ferratum Estonia OÜ andis kostjale laenu summas 160 eurot maksetähtajaga 30 päeva ning kostjal oli kohustus laen koos käsitlustasuga summas 40 eurot hiljemalt 06.01.2012 tagasi maksta. Vastavalt laenulepingu üldtingimuste p-le 8.3 kohustub laenutaotleja laenu mittetähtaegselt tasumisel tasuma laenuandja poolt laenutaotlejale saadetud 25.02.2010 ja 12.05.2010 saadetud meeletuletuskirjade saatmise eest teenustasu 10 eurot kirja eest. Vastavalt laenulepingu üldtingimuste p–le 10.2 on laenuandjal õigus nõuda laenutaotlejalt lepingu iga rikkumise korral trahvi 35 eurot. Tulenevalt eeltoodust nõuab hageja kostjalt lisaks tagastamata laenule

2 (5)

ka meeldetuletuskirjade tasu ja trahvi kogusummas 55 eurot (10+10+35). Ferratum Estonia OÜ on 21.11.2012 nõuete loovutamise lepinguga loovutanud nõude Intrum Justitia Debt Finance AG-le ning selle kohta on kostjale saadetud ka 04.03.2013 teade ning palutud võlgnevus lõpetada. Kuivõrd kostja on käesolevaks ajaks omapoolsete rahaliste kohustuste täitmisel langenud viivistusse, siis lisandub viivis vastavalt lepingu p-le 8.2, mille kohaselt on kohustuse täitmisega viivitamise korral viivis 8 % aastas. Hageja nõuab viivist ajavahemiku 07.01.2012 kuni 02.07.2014 eest 31,24 eurot. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud ärakirjad kostja laenu andmetest ja taotlusest, laenulepingu üldtingimustest, laenu ülekandekorraldusest, kinnitus nõude loovutamise kohta, teade kostjale nõude loovutamisest (tl 19-31).

2.Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest, hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kätte toimetatud 09.09.2014. Seega on kostja teadlik vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. Hageja on esitanud hagiavalduses taotluse arvestades TsMS § 407 lg 1, 2 võimalusi, lahendada tsiviilasi tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks (tl 3-7).
3.TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg-s 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel lahendab kohus TsMS § 407 lg-tes 1, 3, 5 ja 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Teatud järeldusi peab kohus siiski vajalikuks põhjendada. Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 436 lg 7 ja TsMS § 438 lg 1 on kohtul kohustus tarbija vastu esitatud nõude puhul kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ei ole ise sellele tuginenud. Vaidlust ei ole selles, et nõude loovutaja tegutses kostjale laenu andes oma majandustegevuse raames ja kostja oli nõude loovutajaga lepingut sõlmides tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt lepingu rikkumise tasu 35 eurot tulenevalt laenulepingu üldtingimuste p-le 10.2, mille kohaselt on laenuandjal õigus nõuda laenutaotlejalt lepingu iga rikkumise kohta trahvi 35 eurot. VÕS § 35 lg 1 sätestab, et tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Kohtu hinnangul on nimetatud punkti näol tegemist tüüptingimusega VÕS § 35 lg 1 mõttes ning vaidlust ei ole selles, et tüüptingimused on kiirlaenulepingu osaks. VÕS § 44 sätestab, et kui VÕS § 42 lg 3 nimetatud tüüptingimusi kasutakse lepingus, mille teiseks pooleks on isik, kes sõlmis lepingu oma majandus- või kutsetegevuses, siis

3 (5)

eeldatakse, et see tingimus on ebamõistlikult kahjustav. Seega laieneb VÕS § 42 lg 3 ka majandus ja kutsetegevuses sõlmitud lepingule. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 järgi on selline tüüptingimus tühine. Kohus on seisukohal, et eeltoodu alusel on laenulepingu üldtingimuste p 10.2, mis võimaldab laenuandjal nõuda laenutaotlejalt lepingu iga rikkumise kohta trahvi (tasu) 35 eurot, kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja seetõttu VÕS § 42 lg 1 alusel tühine. Seega ei ole hageja nõue tühise tüüptingimuse alusel trahvi 35 euro saamiseks põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. 4.Neil asjaoludel leiab kohus, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele VÕS §-de 8 lg 2; 9 lg 1; 76 lg 1, 3; 113 lg 1; 396 lg 1; TsMS § 367 alusel osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kokku 261, 84 eurot, millest tagastamata laenusumma on 160 eurot; käsitlustasu 40 eurot; meeldetuletuskirjade tasu 20 eurot, sissenõudekulu 10 eurot ning seisuga 02.07.2014 sissenõutavaks muutunud viivised 31, 84 ning alates 03.07.2014 tagastamata põhisummalt, so 160 eurolt lepingujärgne viivis 8 % aastas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kusjuures kohus peab põhjendatuks, et viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega 31, 84 eurot ei tohi ületada põhivõlgnevuse 160 euro suurust. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.

MENETLUSKULUD

5.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte enda kanda. Kohus rahuldades hagi osaliselt, jätab menetluskulud 93% ulatuses kostja kanda ja 7% ulatuses hageja kanda. Vastavalt TsMS § 1741 lg-le 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg-tes 1-3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS §-s 1741 sätestatud korras. Hageja on taotlenud kostjalt menetluskulude väljamõistmist, so maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja riigilõiv 60 eurot (tl 15). TsMS § 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu ning tulenevalt TsMS § 139 lg-st 2 tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Eeltoodut arvestades on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 60 eurot.

4 (5)

Kohus leiab, et hageja ei ole põhjendanud menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Viidatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, ei ole käsitletav menetlusosalisele menetluse tõttu tekkinud kohtuvälise kuluna TsMS § 138 lg 2 ja TsMS § 144 p 7 mõttes, mis tuleks TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi hüvitada. TsMS § 1741 lg 2 kohaselt määrab maksekäsu kiirmenetluses kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Käesolevas tsiviilasjas ei ole kohus maksekäsu kiirmenetluses teinud maksekäsku või lõpetanud menetlust TsMS § 4881 ettenähtud alustel, seega ei ole hagejal alust nõuda kostjalt menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot väljamõistmist. Kuna kohus rahuldas hagi 88 % ulatuses ning jättis hageja menetluskulud 88% ulatuses kostja kanda ja 12 % ulatuses hageja kanda, siis mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja hüvitava menetluskuluna 52, 80 eurot (60 x 88%). Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulult alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kusjuures viivisenõue ei või ületada menetluskulu (52, 80 eurot) nõuet.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja