Indrek Soots (eesistuja), Reet Allikvere, Gaida Kivinurm
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. detsember 2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-16829
Tsiviilasi
Nortal AS hagi JV vastu leppetrahvi, viivise ja sissenõudmiskulu väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17. oktoobri 2013 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
5477,40 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Nortal AS apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Nortal AS (registrikood 10391131, asukoht Lõõtsa 6, Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rait Kaarma Kostja: JV (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX
XXX XX, XXXXXXXXX XXXX, XXXXX XXXX),
lepinguline esindaja vandeadvokaat Ants Karu
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 17. oktoobri 2013 otsus ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
2.Välja mõista JV-lt leppetrahv 5000 eurot (viis tuhat) Nortal AS-i kasuks.
3.
Välja mõista JV-lt viivis leppetrahvilt 16.12.2014 seisuga summas 765,61 eurot (seitsesada kuuskümmend viis eurot ja kuuskümmend üks senti) Nortal AS-i kasuks.
4.Välja mõista JV-lt Nortal AS-i kasuks viivis leppetrahvi tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 17.12.2014 kuni leppetrahvi tasumiseni.
5.Välja mõista JV-lt võla sissenõudmiskulu 40 eurot (nelikümmend) Nortal AS-i kasuks.
8.Poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta JV kanda.
9.Keelduda Nortal AS-i poolt Tallinna Ringkonnakohtule 18.11.2013 esitatud tõendi vastuvõtmisest. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Nortal AS (hageja) esitas 15.04.2013 Harju Maakohtule hagi JV (kostja) vastu, paludes kostjalt välja mõista leppetrahvi 5000 eurot ja võla sissenõudmisega seotud kulu 40 eurot. Samuti palus hageja mõista kostjalt välja viivise leppetrahvilt perioodi 26.02.2013-10.10.2013 eest summas 244,77 eurot ja edasi kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas vastavalt seadusest tulenevale viivitusemäärale ning järgnevalt seadusjärgses määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
2.Lisaks eeltoodule esitas hageja kostja vastu järgmised nõuded: kohustada kostjat eraldama temale kuuluvast Histrodamus OÜ osast osa, mis moodustab 7,1 % Histrodamus OÜ osakapitalist; kohustada kostjat nimetatud osa suhtes sõlmima hageja kasuks pandileping; kohustada kostjat registreerima pant Eesti Väärtpaberite Keskregistris või selle nõude rahuldamise võimatuse korral tuvastada sellise kohustuse olemasolu. 24.04.2013 määrusega keeldus maakohus eelmärgitud (s.o käesoleva otsuse punktis 2 märgitud) nõuete menetlusse võtmisest.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja, kostja ja Histrodamus OÜ 13.07.2012 „MyHistrodamus“ süsteemi arendustööde üleandmise-vastuvõtmise akti ja tööde eest võlgnetava summa tasumise kokkuleppe. Kokkuleppe punkti 7 kohaselt kohustus kostja hageja nõudmisel sõlmima pandilepingu kostjale kuuluva, kuni 7,1% Histrodamus OÜ osakapitalist moodustava, osa pantimiseks selliselt, et osa pandilepinguga on tagatud kõik kokkuleppest tulenevad hageja rahalised nõuded Histrodamus OÜ vastu, sh kohustus kostja andma kõik vajalikud korraldused ja tegema muu vajaliku, et vastav osa pandileping saaks sõlmitud ning selle alusel osa pant Eesti Väärtpaberite Keskregistris registreeritud. Viidatud kohustuse rikkumise korral kohustus kostja tasuma hageja nõudmisel leppetrahvi 5000 eurot ja hüvitama rikkumisega tekitatud kahju leppetrahvi ületavas osas.
4.Kuna Histrodamus OÜ jättis 45 000 euro suuruse makse tähtaegselt (31.12.2012) tasumata, esitas hageja 18.01.2013 kostjale e-kirjaga nõude pandilepingu sõlmimiseks ja 25.01.2013 pandilepingu projekti ning pärast pandilepingu tingimuste täpsustamist
31.01.2013 pandilepingu lõpliku projekti. 20.02.2013 esitas hageja kostjale nõude allkirjastada pandileping hiljemalt 25.02.2013 ja märkis, et vastasel korral nõuab ta kostjalt leppetrahvi. Kostja teatas 24.02.2013 e-kirjas, et ei nõustu pandilepingut kokkulepitud tingimustel allkirjastama. Pandilepingut ei ole siiani sõlmitud. Kostja ei ole tasunud ka leppetrahvi. Hageja leppetrahvi nõue on muutunud arvates 26.02.2013 sissenõutavaks. Hagejal on õigus nõuda ka viivist VÕS § 113 lg 1 alusel seadusjärgses määras. Lisaks nõuab hageja kostjalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kostja vastuväited
5.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus selle jätta rahuldamata. Kostja ei ole keeldunud kokkuleppe punktist 7 tuleneva pandilepingu sõlmimisest ega seega ka kokkulepet rikkunud, mistõttu ei ole leppetrahv muutunud sissenõutavaks. Pooled pidasid lepingu tingimuste üle läbirääkimisi. Kostja ei pea pandilepingut sõlmima kõikidel hageja nõutud tingimustel.
6.Kostja poolt oli pandilepingu sõlmimise kokkuleppe eelduseks, et panditud osa ei anta pandi võõrandamisel muudele isikutele kui Histrodamus OÜ osanikud või Nortal AS. Sellele tingimusele viitab kostja korduvalt pooltevahelises kirjavahetuses. Kokkuleppe punkti 9 kohaselt ei olnud hagejal õigust kokkuleppe punktist 7 tulenevat pandiõigust ega leppetrahvi nõudmise õigust kolmandatele isikutele üle anda.
7.Kokkuleppe punktis 7 leppisid pooled kokku kuni 7,1 % Histrodamus OÜ osakapitalist moodustava osa pantimises. Hageja esitatud pandilepingu projekt nägi ette aga terve kostjale kuuluva osa ehk 12,41 % suuruse osa pantimise.
8.Juhul, kui kohus peaks asuma seisukohale, et kostjal on leppetrahvi tasumise kohustus, siis on leppetrahv ebamõistlikult suur ja seda tuleb VÕS § 162 lg 1 alusel vähendada mõistliku suuruseni. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
9.Harju Maakohus jättis 17.10.2013 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ühtlasi tühistas maakohus 24.04.2013 määrusega kohaldatud hagi tagamise, millega seati kohtulik hüpoteek summas 5089,90 eurot kostja kinnistule (registriosa nr 6733302) hageja kasuks.
10.Maakohus tuvastas, et hageja, kostja ja Histrodamus OÜ sõlmisid 13.07.2012 „MyHistrodamus“ süsteemi arendustööde üleandmise-vastuvõtmise akti ja tööde eest võlgnetava summa tasumise kokkuleppe. Kokkuleppe punkti 7 kohaselt kohustus kostja hageja nõudmisel sõlmima pandilepingu kostjale kuuluva, kuni 7,1% Histrodamus OÜ osakapitalist moodustava, osa pantimiseks selliselt, et osa pandilepinguga on tagatud kõik kokkuleppest tulenevad hageja rahalised nõuded Histrodamus OÜ vastu, sh kohustus kostja andma kõik vajalikud korraldused ja tegema muu vajaliku, et vastav osa pandileping saaks sõlmitud ning selle alusel osa pant Eesti Väärtpaberite Keskregistris registreeritud. Punktist 7 tuleneva kohustuse rikkumise korral kohustus kostja tasuma hageja nõudmisel lepetrahvi 5000 eurot ja hüvitama rikkumisega tekitatud kahju leppetrahvi ületavas osas. Kokkuleppe punktis 9 leppisid lepingupooled kokku, et hagejal on õigus käesoleva kokkulepe ja sellest tulenevad õigused (v.a punktist 7 tulenevad õigused) loovutada kolmandale isikule.
11.Maakohus leidis, et vaidlusaluse kokkuleppe punkti 7 kohaselt oli kostjal leppetrahvi tasumise kohustus siis, kui kostja keeldub võlasumma nõuetekohase tasumise tagamiseks sõlmimast hagejaga pandilepingut kostjale kuuluva kuni 7,1 % Histrodamus OÜ osakapitalist moodustava osa pantimiseks. Pooled ei vaidle, et Histrodamus OÜ
jättis kokkuleppes toodud 45 000 euro suuruse makse tähtaegselt (31.12.2012) tasumata, misjärel tekkis hagejal õigus nõuda pandilepingu sõlmimist.
12.Maakohus asus seisukohale, et kostja ei pidanud sõlmima pandilepingut kõikidel hageja nõutud tingimustel, vaid kokkuleppes märgitud tingimustel. Kostja ei ole keeldunud pandilepingu sõlmimisest, mis oleks tõlgendatav kokkuleppe punkti 7 rikkumisena.
13.Kuna kokkuleppe punktis 9 lepiti kokku, et hagejal ei ole õigust kokkuleppe punktist 7 tulenevaid õigusi loovutada kolmandatele isikutele, siis pandilepingu projektis kajastatud ning vaidlusaluse kokkuleppega mitte kooskõlas oleva tingimusega ei pidanud kostja nõustuma.
14.Kostja ei pidanud hageja esitatud tingimustel pantimisega nõustuma ka seetõttu, et pooled leppisid kokku kostjale kuuluva osa pantimises 7,1% ulatuses, kuid kostja osalus äriühingus on 14,3535 %.
15.Kuna hageja leppetrahvi nõue jääb rahuldamata, on alusetu ka hageja viivise ja võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
16.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse hageja. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada, hagi rahuldada ning menetluskulud jätta kostja kanda.
17.Kohus jättis hindamata poolte esitatud asjakohased tõendid ja tugines otsuses küsimustele, mille üle poolte vahel vaidlus puudus. Vaidlust ei olnud selle üle, kas hagejal oli õigus pandilepingust tulenevaid õigusi kolmandale isikule loovutada, vaid selle üle, kas pandi realiseerimise korral on hagejal õigus võõrandada Histrodamus OÜ osa osanike ringist välja jäävatele isikutele. Samuti ei nõudnud hageja kostjale kuuluva osa täies ulatuses, s.o 14,3535%, pantimist.
18.Pooltevaheline kirjavahetus tõendab, et kostjal oli ebaõige ettekujutus sellest, justkui panditud osa ei tohi hageja pandi realiseerimise käigus võõrandada osanike ringist väljapoole jäävatele isikutele. Asjaolu, et kostja oli sellest aga valesti aru saanud, ei tähenda, et kostjal olnuks õigus pandilepingu sõlmimisest keelduda.
19.Hageja saatis kostjale 31.01.2013 lõpliku pandilepingu projekti, milles oli lahendatud ka 14,3535 % suurusest osast 7,1 % suuruse osa eraldamise ja pantimise küsimus. Vastus apellatsioonkaebusele
20.Kostja palub jätta hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
21.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus tühistada kohtuotsus osaliselt või täielikult ja teha tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu tühistada ning apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse, millega hagi rahuldatakse.
22.Asja materjalide kohaselt on hageja, Histrodamus OÜ ja kostja sõlminud 13.07.2012 kokkulepe, mille punktis 7 lepiti kokku, et Histrodamus OÜ võlgnevuse nõuetekohase tasumise tagamiseks kohustub kostja hageja nõudmisel sõlmima hagejaga pandilepingu kostjale kuuluva kuni 7,1% Histrodamus OÜ osakapitalist moodustava osa pantimiseks selliselt, et pandilepinguga on tagatud kõik käesolevast kokkuleppest tulenevad hageja rahalised nõuded Histrodamus OÜ vastu. Sealhulgas kohustus kostja andma kõik vajalikud korraldused ja tegema muu vajaliku, et vastav pandileping saaks sõlmitud ja osa pant Eesti Väärtpaberte Keskregistris registreeritud. Nimetatud kohustuse
rikkumise korral kohustus kostja tasuma hageja nõudmisel leppetrahvi 5000 eurot ja hüvitama rikkumisega tekitatud kahju leppetrahvi ületavas osas.
23.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et 13.07.2012 sõlmitud kokkuleppe punkt 9 andis kostjale õigustuse pandilepingu sõlmimisest keeldumiseks. Kokkuleppe punkti 9 sätestas, et hagejal on õigus kokkulepe ja sellest tulenevad õigused (v.a punktist 7 tulenevad õigused) loovutada kolmandale isikule. 13.07.2012 kokkuleppe punktist 7 tuleneb hagejale õigus nõuda pandilepingu sõlmimist ning, vastava kohustuse rikkumise korral, õigus nõuda leppetrahvi ja kahjuhüvitist. 25.01.2013 esitatud pandilepingu projektis (I kd lk 15-20) ei ole hageja neid õigusi loovutanud. Seega ei ole pandilepingu projekt vastuolus 13.07.2012 kokkuleppe punktiga 9. Selles, et pandieseme müümisel ei tohi panditud osa võõrandada kellelegi peale Histrodamus OÜ osanike või Nortal AS-i, ei ole pooled 13.07.2012 lepingus kokku leppinud.
24.Samuti ei nõustu ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et kostjal oli õigus pandilepingu sõlmimisest keelduda seetõttu, et pandilepingu projekt nägi ette kostjale kuuluva kogu osa pantimise. 13.07.2012 kokkuleppes andis kostja nõusoleku pandi seadmiseks temale kuuluva, kuni 7,1 % Histrodamus OÜ osakapitalist moodustava, osa pantimiseks. 25.01.2013 esitatud pandilepingu projekt nägi ette pandi seadmist kostja tervele osale. Maakohus tuvastas, et kostja osaluse suuruseks äriühingus oli 14,3535 %. Ringkonnakohus leiab, et kuna seadus ei võimalda seada panti kostjale kuuluva osa mõttelisele osale, siis saigi pandilepingu projektis sätestada üksnes nii, et pant seatakse kostjale kuuluvale tervele osale. Samas oli 25.01.2013 esitatud pandilepingu projekti punktis 1.6 antud kostjale võimalus temale kuuluvast osast võõrandada osa selliselt, et panditud jääks üksnes osa, mis vastab 7,1 %-le Histrodamus OÜ osakapitalist. Seega sõltus kostjast, mitte hagejast, asjaolu, et panditud ei oleks suurem kui 7,1 %-le Histrodamus OÜ osakapitalist vastav osa. Lisaks nähtub poolte vahelisest ekirjavahetusest, et enne kohtumenetlust oli kostja nõus pandilepingu sõlmimisega viisil, et temale jääb õigus võõrandada osaühingu osast osa selliselt, et panditud jääks 7,1% osakapitalile vastav osa (I kd lk 83-85).
25.Eeltoodule tuginedes on ringkonnakohus seisukohal, et kostja on rikkunud 13.07.2012 kokkuleppe punktist 7 tulenevat pandilepingu sõlmimise kohustust. Seega tuleb 13.07.2012 kokkuleppe punkti 7 ja VÕS § 158 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista leppetrahv 5000 eurot. Kostja on palunud leppetrahvi vähendada, kuna see on ebamõistlikult suur. Kohus leiab, et see taotlus ei ole põhjendatud. Leppetrahv summas 5000 eurot ei ole käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades ebamõistlikult suur. Samuti ei ole kostja esile toonud ja tõendanud leppetrahvi vähendamiseks VÕS § 162 lg 1 sätestatud teisi eeldusi.
26.Kuna kostja on viivitanud leppetrahvi tasumisega, siis on hagejal õigus nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa (kuni 14.04.2013 kehtinud redaktsiooni kohaselt seitse) protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid
täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis leppetrahvilt ajavahemiku 26.02.2013 - 16.12.2014 eest summas 765,61 eurot. Lisaks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis leppetrahvi tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 17.12.2014 kuni leppetrahvi tasumiseni.
27.Hageja nõudis kostjalt ka võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. VÕS § 113 lg 5 teine lause sätestab, et sõltumata viivise maksmisest võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusest põhjustatud mõistlike võla sissenõudmiskulude hüvitamist. Advokaadibüroo LAWIN AS 07.03.2013 arvest selgub, et seoses pooltevahelise vaidlusega on hageja kulutanud kohtueelselt õigusabile 286,80 eurot (I kd lk 28). Kohus leiab, et hageja taotletud sissenõudmiskulud summas 40 eurot on mõistlikud ning tuleb kostjalt välja mõista.
28.TsMS § 442 lg 5 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb Harju Maakohtu 24.04.2013 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu jätta jõusse kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna.
29.Koos apellatsioonkaebusega esitas hageja 18.11.2013 Tallinna Ringkonnakohtule hageja poolt 31.01.2013 kostjale esitatud pandilepingu projekti. Kostja vaidles tõendi vastuvõtmisele vastu. Kohus leiab, et tõendi vastuvõtmisest tuleb keelduda. Hageja ei ole põhjendanud, mis takistas tal selle esitamist maakohtus. Kuna tõend on esitatud hilinenult, siis keeldub kohus TsMS § 238 lg 3 p 3 ja § 652 lg 4 alusel selle vastuvõtmisest. Menetluskulude jaotus
30.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna maakohtu otsus tühistatakse ja hagi rahuldatakse, siis tuleb poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta kostja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.