2.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista XXX välja Osaühingu Pindi Kinnisvarahaldus kasuks menetluskulud summas 1167,91 eurot (üks tuhat ükssada kuuskümmend seitse eurot ja üheksakümmend üks senti). Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 (viieteist) päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetluse käik ja menetluskulude kindaksmääramise asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses oli Osaühingu Pindi Kinnisvarahaldus (edaspidi hageja) hagi XXX(edaspidi kostja) vastu põhivõla 5173,88 euro ja hagi esitamise ajaks sissenõuetavaks muutunud viivise 104,76 euro ning tulevikus sissenõutavad viivised 0,024% võlgnetavast summas kalendripäevas kuni kohtuotsuse jõustumiseni, väljamõistmiseks. Harju Maakohtu 28.08.2014 otsusega rahuldati hagi ning hageja menetluskulud jäeti kostja kanda. Menetluskulusid lahendiga rahaliselt kindlaks ei määratud.
2.Realia Õigusbüroo OÜ (kellele Osaühing Pindi Kinnisvarahaldus 30.09.2014 loovutas tsiviilasjast nr 2-13-20453 sissenõutavaks muutunud ja tulevikus sissenõutavaks muutuvad nõuded ( kd III, tlk 95) esitas 28.10.2014 Harju Maakohtule taotluse tsiviilasja 2-13-20453 menetluskulude kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kandis hageja menetluskulusid kokku summas 1725 eurot (õigusabikulud käibemaksuta 1 300 eurot ja riigilõivud kogusummas 425 eurot).
3.Kuigi menetluskulude kindlaksmääramise taotlusest ei nähtu õigusabiteenuse tunnihind, siis menetlustoimingute nimekirjast (kd III, tlk 104-105) nähtub, et kokku on osutatud õigusabiteenust 30 tunni ja 20 minuti ulatuses summas 1300 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt teostas hageja esindaja järgnevad toimingud: hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine, kohtule edastamine (5,0 h; 214,30 eurot), hagi täpsustus (0,30 h; 21,43 eurot), kostja vastusega tutvumine (0,30 h; 21,43 eurot), Kostja vastusele vastulause koostamine, lisade komplekteerimine ja kohtule edastamine (3,0 h; 146,58 eurot), hagi tagamise avalduse koostamine, lisade komplekteerimine ja kohtule edastamine (2 h; 85,72 eurot), põhinõude suurendamise taotluse koostamine, lisade komplekteerimine ja kohtule edastamine (0,30 h; 21,43 eurot), Tallinna Ringkonnakohtu kohtumäärusega tutvumine (0,15 h; 10,72 eurot), määruskaebuse koostamine, lisade komplekteerimine ja kohtule edastamine (2 h; 85,72 eurot), kostja vastusega tutvumine (0,05 h; 3,57 eurot); määruskaebusega tutvumine (0,30 h; 21,43 eurot), põhinõude suurendamise taotluse koostamine, lisade komplekteerimine ja kohtule edastamine (0,30 h; 21,43 eurot), hagi tagamise avalduse koostamine, lisade komplekteerimine ja kohtule edastamine (7 h; 300,02 eurot), kostja poolt kohtule esitatud materjalidega (arstitõend ja taotlus) tutvumine ja seisukoha kujundamine (0,15 h; 10,72 eurot), 10.06.2014 kohtuistungiks valmistumine (1,30 h; 62,29 eurot), põhinõude suurendamise taotluse koostamine, lisade komplekteerimine ja kohtule edastamine (0,30 h; 21,43 eurot), kohtuistungil osalemine (1 h; 42,86 eurot), hageja seisukohtade koostamine ja kohtule edastamine (4 h; 171,44 eurot), hageja 30.06.2014 seisukohtade lisade kohtumajja toimetamine (0,30 h; 21,43 eurot), kostja 11.08.2014 seisukohtadega tutvumine (0,15 h; 10,72 eurot), Harju Maakohtu 28.08.2014 otsusega tutvumine (0,30 h; 21,43 eurot). Kostja vastuväited hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele
4.Kostja ei ole nõus menetluskuludega summas 1300 eurot ning palub selle menetluskulude arvest maha arvata. Kostja on nõus hüvitama menetluskulud summas 425.- eurot (riigilõivud).
5.Harju Maakohus kohustas hagejat esitama ka AS Pindi Kinnisvara ja XXX vahel sõlmitud töölepingu ja õigusabikulude tasumist tõendavad dokumendid. 06.11.2014 vastab XXX (Realia õigusbüroo OÜ, Hageja lepinguline esindaja) punktis 2, et XXX ja AS Pindi Kinnisvara vahel ei ole kehtivat töölepingulist suhet. Esitamata on ka XXX ja OÜ Pindi Kinnisvarahaldus vahel esindusõigust tõendav tööleping. 03.05.2013 esitatud hagiavalduses on määratletud: Hageja lepinguline esindaja XXX jurist, Pindi Kinnisvara AS registrikood 10677258, hagiavaldus on digitaalselt allkirjastatud: XXX OÜ Pindi Kinnisvarahaldus lepinguline esindaja. Kumbagi töösuhet lepinguna kohtule esitatud ei ole. Esitamata on ka Realia Õigusbüroo OÜ (juhatuse liige XXX) lepinguline töösuhe Pindi Kinnisvara AS või OÜ Pindi Kinnisvarahaldus vahel, mis tõendaks esindamisõigust kohtus. Hagiavaldusest saab väita, et XXX oli kohtuvaidluse käigus AS Pindi Kinnisvara lepinguline töötaja ja sai tehtud töö eest tasu, mistõttu lisatasu õigusabiteenuse osutamise eest oma tööandjalt nõuda on õigusvastane.
Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid millest kohus juhindus
6.Tsiviilkohtumenetluse seaduse (edaspidi TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. 28.08.2014 kohtuotsus jõustus 30.09.2014 ning menetluskulude kindlaksmääramise taotlus saabus kohtule 28.10.2014. Seega on menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tähtaegne.
7.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 15.02.2012 määrus nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 03.06.2013 määrus nr 3-2-1-65-13, p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.
8.TsMS § 138 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1) ning riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuväliseks kuluks muuhulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
9.Kohus, tutvunud kohtuasja materjalidega, hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega ja kostja vastuväidetega, leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
10.Esmalt analüüsib kohus riigilõivude tasumise ning menetluskuluna kostjalt väljamõistmise põhjendatust.
11.Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on kostjad tasunud riigilõivu hagi esitamisel 125 eurot (kd I, tlk 56) ning nõude suurendamisel 75 eurot (kd I, tlk 198) ja 150 eurot (kd III, tlk 67), hagi tagamise avalduse esitamisel 50 eurot (kd I, tlk 162), määruskaebuse esitamisel 25,00 eurot (kd II, tlk 20). Kuna kohus rahuldas 28.08.2014 kohtuotsusega hagi, samuti tagas tagi tagamise avalduse hagi (kd I, tlk 163-165) ning Tallinna Ringkonnakohus rahuldas hageja määruskaebuse (kd II, tlk 29-31), siis rahuldab kohus taotluse hüvitada kohtumenetluses kantud riigilõivud summas 425 eurot.
12.Kohus, arvestades käesoleva vaidluse keerukust, toimikumaterjalide mahukust ja sisu, leiab et hageja õigusabikulude väljamõistmine kostjalt on põhjendatud üksnes osaliselt, kuivõrd kostja peab hüvitama hagejale üksnes põhjendatud kulud.
13.Esmalt võtab kohus seisukohta tunnitasu määra osas. Kuigi hageja on märkinud, et tunnihind on 60 eurot (kd III, tlk 113), siis kliendiga lepiti kokku teenuse fikseeritud maksumuses summas 1300 eurot. Kuna hageja ei ole toonud välja osutatud teenuse erinevaid hindu, siis loeb kohus osutatud õigusabi teenuse tunnihinnaks 42,86 eurot (millele ei lisandu käibemaks). Põhjendatuks ja vajalikuks ei saa üldjuhul pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 13.11.2013 määrus nr 3-2-1-11513, p 25). Riigikohtu senises praktikas on muuhulgas põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (Riigikohtu 01.10.2013 määrus nr 3-2-1-92-13, p 14). Seega ei ületa õigusabi tunnitasu määr keskmist tunnitasu määra.
14.Kohus peab vajalikuks välja tuua, et XXX esindas hagejat Osaühingu Pindi Kinnisvarahaldus volituse alusel (kd I, tlk 58) ning XXX on esitanud tõendid (kd I, tlk 47-48), et ta vastab lepingulise esindaja nõuetele (TsMS § 218 lg 1 p 2). Seejuures nähtub volitusest, et
XXXd on volitatud esindama isiklikult, mitte kui mõne äriühingu juristi. Kohus nõustub kostjaga, et hageja esindaja menetlusdokumentides on läbivalt kirjas ka Aktisaselts Pindi Kinnisvara, mis on sarnase ärinimega Osaühingule Pindi Kinnisvarahaldus, kuid tegemist on erinevate äriühingutega ning hageja ja XXX vahel ei ole tõendatud töösuhte olemasolu. Seega ei ole kostja 01.12.2014 väited asjakohased.
15.Järgnevalt analüüsib kohus esitatud menetluskulude nimekirja, kostja vastuväidete ning kohtutoimiku alusel hageja lepingulise esindaja(te) menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus märgib, et eraldi ei analüüsita neid menetlustoimingud ning nendele kulunud aega, mida kohus peab mõistlikuks ja põhjendatuks.
15.1.Hagiavalduse koostamisele, lisade komplekteerimisele ja kohtule edastamisele kulus aega vastavalt 5 tundi. Kohus leiab, et nimetatud ajakulu ei ole põhjendatud ning arvestades hagiavalduse mahtu ja sisu on mõistlik ajakulu kokku maksimaalselt 3,5 tunni ulatuses, millele lisandub poole tunni ulatuses lisade komplekteerimine ning dokumentide kohtule esitamine. Seega peab kohus põhjendatud ajakuluks 4 tundi. Ka on kohtu hinnangul põhjendamata 23.09.2014 tehtud menetlustoiming – kostja vastulause koostamine, lisade komplekteerimine ja kohtule edastamine – 3 tunni ulatuses. Kohus märgib, et toimikust ei nähtu hageja vastuses lisade olemasolu ning kuigi hageja esindaja menetlusdokument koosneb sisuliselt 3-st leheküljest, siis ei ole usutav, et selle dokumendi koostamine oleks võtnud aega üle 2 tunni. Seega on põhjendatud ajakulu 2 tundi, mis tuleb kostjalt menetluskuluna välja mõista.
15.2.Kuigi menetluskulude nimekirjast nähtub 03.06.2014 koostatud hagi täpsustus, siis kohtule jääb selline menetlustoiming arusaamatuks. Kohtutoimikus (kd I, tlk 64) on käsikirjaline paber, kuid seda ei ole võimalik mingilgi viisil seostada 03.06.2014 tehtud menetlustoiminguga. Seega jätab kohus 03.06.2014 menetlustoimingu – hagi täpsustus – menetluskulu kostjalt välja mõistmata.
15.3.Arvestades kostja vastust hagile ning selle lisamaterjale nõustub (sh ajaliselt) kohus 11.09.2014 teostatud menetlustoiminguga – kostja vastusega tutvumine. Samuti peab kohus põhjendatud kuludeks (sh ajaliselt) – hagi tagamise avalduse koostamist.
15.4.Kohus peab 24.09.2013 tehtud menetlustoimingut – põhinõude suurendamise taotluse koostamine ja lisade komplekteerimine – vajalikuks ja põhjendatuks (sh ajaliselt) ning see kulu tuleb kostjalt välja mõista. Samas ei pea kohus ajaliselt põhjendatuks 03.03.2014 ja 10.06.2014 koostatud põhinõude suurendamise taotluse koostamist. Viidatud taotlused on olemuselt samasisulised 24.09.2013 taotlusele, mistõttu oli hageja esindajal võimalik kasutada varasemat nõude suurendamise avaldust. Seega peab kohus 03.03.2014 ja 10.06.2014 põhinõude suurendamise taotluse koostamise ajaliseks mahuks 20 minutit nõude kohta ning see kulu tuleb kostjalt välja mõista.
15.5.24.09.2014 tutvus hageja Tallinna Ringkonnakohtu määrusega kokku 15 minutit. Kohtutoimikust ei nähtu sellisel kuupäeval (või varasemalt) ringkonnakohtu määruse olemasolu, mistõttu jätab kohus selle kulu kostjalt välja mõistmata.
15.6.Kohus peab põhjendatud kuluks 09.12.2013 märgitud – määruskaebuse koostamine – ja 17.12.2013 – kostja vastusega tutvumine – ning need kulud tuleb kostjalt välja mõista. 10.01.2014 toimunud menetlustoiming – määruskaebusega tutvumine – ei ole kohtule arusaadav ning seda ei ole hageja ka kuidagi põhjendanud, mistõttu seda menetluskulu kohus kostjalt välja ei mõista.
15.7.03.05.2014 on menetlustoiminguna märgitud – hagi tagamise avalduse koostamine, lisade komplekteerimine, kohtule edastamine – kogumahus 7 tundi, kuid kohtuasja materjalidest sellist
hagi tagamise avalduse esitamist ei nähtu. Hageja esitas hagi tagamise avalduse 25.09.2014 ning selle esitamisega seonduva menetluskulu on kohus punktis 15.3 ka aktsepteerinud. Seega jääb see kulu kostjalt hageja kasuks välja mõistmata.
15.8.Kohus peab põhjendatuks ka 26.05.2014 toimingut – kostja poolt kohtule esitatud materjalidega (arstitõend ja taotlus) tutvumine ja seisukoha kujundamine – kuid kohtu hinnangul on viidatud menetlustoimingu aeg põhjendatud, kuna kohtu toimikust ei nähtu, et hageja oleks kostja menetlusdokumendile sellele seisukoha esitanud. Seega peab kohus põhjendatud ajakuluks 5 minutit.
15.9.Kohus leiab, et põhjendatud on arvestada nii kohtuistungiks ettevalmistamise aeg 1,3 tundi kui ka kohtuistungil osalemine ning need kulud tuleb kostjalt välja mõista.
15.10.Samas ei pea kohus ajaliselt põhjendatuks hageja menetlustoimingut – hageja seisukohtade koostamine, lisade komplekteerimine ja kohtule esitamine. Kohus nendib, et 30.06.2014 esitatud menetlusdokumendi lisad on väga suuremahulised on menetlusdokument ise varasemaid seisukohti ja menetluse kulgu ja õigusakte kordav. Lisaks peab kohus vajalikuks välja tuua, et viidatud asjaolud olid arutusel juba 10.06.2014 toiminud kohtuistungil, mistõttu oli hageja esindaja juba kohtuistungiks valmistudes 30.06.2014 menetlusdokumendis ja selle lisadeks olevaid asjaolusid analüüsinud. Seega peab kohus põhjendatud ajalikseks kuluks 2,5 tundi. Hageja esindaja on välja toonud ka hageja kulu seoses 30.06.2014 seisukohtade lisade toimetamisega kohtumajja (0,30 h), siis kohtu hinnangul ei ole see kulu kohtuvälise kuluna hüvitatav. Tegemist ei ole kohtu hinnangul menetlusosalise sõidu- posti-, side-, majutus vm sellesarnase kuluga, mistõttu jääb 01.07.2014 menetluskulu hageja kanda.
15.11.Kohus peab põhjendatuks 12.08.2014 ja 28.08.2014 tehtud menetlustoiminguid ja nende kulusid.
16.Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja lepingulise esindaja ajakuluks kokku 17 tundi ja 20 minutit, mille kogusummaks on 742,91 eurot.
17.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1167,91 eurot (742,91 eurot lepinguise esindaja kulu ning 425 eurot riigilõivud). Kohus jätab rahuldamata hageja menetluskulud summas 557,09 eurot ning need kulud jäävad hageja kanda.
18.TsMS § 174 lõikest 6 tuleneb, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja esitatud arvelt ei nähtu käibemaksu lisamine õigusabi teenuse osutamisele, mistõttu mõistab kohus kulud välja käibemaksuta.
19.TsMS § 177 lõike 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kuivõrd toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole hageja taotlenud viivise väljamõistmist, ei mõista kohus ka viivist välja.
20.TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200,00 eurot. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Randmaa Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.