lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-14-21033/17

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 12.12.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-14-21033/17
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.12.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
955
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-14-21033

Määruse tegemise aeg ja koht

12.12.2014 Tallinnas

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Tiit Kollom, Ulvi Loonurm

Tsiviilasi

LV hagi TB vastu elatise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu lihtmenetluses tehtud 31.10.2014 otsus

Hagi hind

1597,50 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

TB apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja LV (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXX XXX XXX-XX XXXXX XXXXXXX), seaduslik esindaja MV ja seadusliku esindaja lepinguline esindaja Kaie Mandel Kostja TB (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XX

XXXXX XXXXXXX

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Keelduda TB poolt Harju Maakohtu 31.10.2014 otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada see esitajale peale käesoleva määruse jõustumist. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest kõigile menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega. Käesoleva kohtumääruse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta TB kanda.

Asjaolud

LV esitas 02.06.2014 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse TB-lt elatise väljanõudmiseks. Kostja esitas tähtaegselt hageja nõudele vastuväite ning Pärnu Maakohus andis 09.07.2014 määrusega nõude üle hagimenetlusse Harju Maakohtule.

LV esitas 21.08.2014 Harju Maakohtule hagi TB vastu elatise väljamõistmiseks miinimummääras alates 02.06.2014.

lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

TB vaidles nõudele vastu. Lapsel on olemas piisav ülalpidamine, kostja on hoolitsenud lapse eest nii hästi, kui on olnud võimalik. Kostja on ka hageja täieõiguslik esindaja, seega õigustatud enda poolt lapsele kulutatavat raha ise, oma parema äranägemise järgi, kasutama.

Maakohtu otsus

Harju Maakohus rahuldas hagi ning mõistis välja TB-lt igakuise elatise alammääras (1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, elatise summa muutub koos palga alammäära muutumisega) LV kasuks tema ülalpidamiseks alates 02.06.2014 kuni LV täisealiseks saamiseni.

Menetluskulud jäid kostja kanda.

Kuna elatise nõue on esitatud alammääras, ei pea hageja seaduslik esindaja lapse vajadusi põhjendama ega tõendama.

Kostja seisukoht, et elatise tasumine on mittetäielik kohustus ning selle tasumist ei saa nõuda, ei ole õige. PKS § 96 ja § 97 p 1 kohaselt on lapsele ülalpidamise andmine vanema kohustus.

Kostjal ei ole kujunenud arusaama, et lapse vajaduste katmiseks on vajalikud rahalised vahendid. Kohus ei tuvastanud kostja kohta ühtegi mõjuvat põhjust, miks temalt peaks jätma elatise välja mõistmata või mõistma välja elatise alla seaduses sätestatud alammäära. Kostja on tööealine ja terve. Vanemad peavad laste ülalpidamiseks pingutusi tegema. Hageja nõue on niigi esitatud võimalikus seadusega ettenähtud alammääras.

Edasine menetlus

TB ei nõustunud maakohtu otsusega ja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus asi uuesti üle vaadata, jätta elatis välja mõistmata või määrata oluliselt lühem maksmise aeg, määrata LV elatise summa proportsionaalne jaotus vanemate vahel, määrata õiglane hüvitis, juhul kui kostjalt võetakse õigus lapse eest hoolitseda ja oma vara vabalt kasutada.

Ringkonnakohtu määruse põhjendused

10.Tsiviilkolleegium leiab, et kooskõlas TsMS § 638 lõikega 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 21 alusel keelduda.
11.TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. LV esitas nõude kostjalt elatise saamiseks, seega oli tegemist varalise nõudega hagiga. Kuna hageja nõue ei ületa 2000 eurot, siis oli tegemist lihtmenetluses menetletud asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses.
12.Maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lõikega 10 andnud luba otsuse edasikaebamiseks. See asjaolu, et maakohus märkis kohtuotsuses edasikaebamise korra, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses, vaid seadusest tuleneva nõude täitmine. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel TsMS § 637 lõikes 21 sätestatud alustel.
13.Ringkonnakohus ei pea TsMS § 637 lg 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v. a. juhul, kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et 2(3)

maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi.

14.Perekonnaseaduse (PKS)§ 96 ja § 97 p 1 järgi on kostja kohustatud hagejale ehk oma alaealisele lapsele elatist maksma, kuni lapse täisealiseks saamiseni. Seega on maakohus elatise mõistnud õigesti välja kuni hageja täisealiseks saamiseni. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS 102 lg 2 esimese lause järgi ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. PKS § 102 lg 3 sätestab, et mõjuvate põhjuste esinemisel võib elatis olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär. Eelkõige on nendeks põhjusteks: 1) vanema töövõimetus ja 2) olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Maakohus tuvastas, et kostja on töövõimeline ja teisi ülalpeetavaid tal ei ole. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda seisukohale, et kostjal esineb mõjuv põhjus, mille tõttu tuleks maakohtu otsusega väljamõistetud elatist vähendada. Ringkonnakohus on seisukohal, et üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat PKS § 102 lg 2 kolmanda lause alusel elatise maksmisest. Hagejal vara olemasolu, millest saaks katta tema ülalpidamiskulu, tuvastatud ei ole. Asjaolu, et maakohtu otsuse resolutsioonis puudus konkreetne summa eurodes, ei ole maakohtu otsuse tühistamise aluseks. TsMS § 442 lg 5 teise lause kohaselt peab otsuse resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Ringkonnakohtu arvates vastab maakohtu otsuse resolutsioon TsMS § 442 lg-le 5, kuna Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär on muutuv. Näiteks 2013.a oli see 320 eurot, alates 2014.a 355 eurot ja alates 2015.a 390 eurot.
15.Vaidlusaluses asjas tehtud hagi rahuldavas maakohtu otsuses ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, samuti ei ole maakohus rikkunud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigelt hinnanud tõendeid. Seega ei esine TsMS § 637 lõikes 21 sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Krista Kirspuu

Tiit Kollom

Ulvi Loonurm

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.