Kohtulahendid Õigusaktid EL õigus Küsi Kohtud Valdkonnad MCP Konto

Kohtulahendid Õigusaktid EL õigus Küsi Kohtud Valdkonnad MCP Konto

Otsi

Kohtulahendid
Õigusaktid
ELi õigus
Kohtud
Valdkonnad

Tööriistad

Brauserilaiendus
MCP-server
Minu konto
Paketid ja hinnad

Nimistu

Kontakt
Privaatsus
nimistu.ee
Toeta tegevust

Allikad

Riigi Teataja
EUR-Lex
HUDOC
Riigikohus

lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ

Kohtulahendid/2-14-915/37

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 10.12.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number: 2-14-915/37
Asja liik: Tsiviilasi
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 10.12.2014
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 2040

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus · Väljaminev kiri · 2026-01-13

Transpordiamet · Valjaminev kiri · 2026-06-08

RAAMLEPINGU nr 2-2/24/1117 MUUTMINE

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus · Hanke- ja raamleping · 2025-11-18

Raamlepingu nr 2-2/24/1117 muutmine

Kaitseressursside Amet · Leping · 2025-11-21

Volikiri Ehituspoed

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus · Väljaminev kiri · 2025-09-03

Kultuuriministeerium · Väljaminev kiri · 2025-01-03

Viidatud sätted

Riigi Teataja

TsÜS § 150 lg 1, 2Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg TsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusega TsÜS § 160 lg 1Aegumise peatumine hagi esitamisega TsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisused TsMS § 654Ringkonnakohtu otsuse sisu TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel TsÜS § 149Seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

2-14-915/46Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium23.04.2015

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

aktsiaselts ESPAK10077564(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaija Kaijanen ja Kaupo Paal

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.12.2014, Tallinn

Tsiviilasja number

2-14-915

Tsiviilasi

AS-i ESPAK hagi MJ vastu kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

68 030,53 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 07.05.2014 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS-i ESPAK apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

25.11.2014

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja AS ESPAK (registrikood 10077564, asukoht Viadukti 42, Tallinn), lepinguline esindaja Kerli Kase Kostja MJ (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXX XX XXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Neve Uudelt ja advokaat Kerstin Linnart

RESOLUTSIOON:

1.Jätta Harju Maakohtu 07.05.2014 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

2.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta AS ESPAK kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

VÕS § 1045Kahju tekitamise õigusvastasus

Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud

1.AS ESPAK esitas 09.01.2014 hagi Harju Maakohtusse MJ vastu kahju 68 030,53 euro hüvitamiseks.

2.Harju Maakohtu 05.07.2010 määrusega kuulutati välja AS Eesti Taara pankrot ja pankrotihalduriks määrati Ene Ahas. AS Eesti Taara juhatuse liikmeks oli ajavahemikul 18.10.1996 - 29.03.2006 H-PJ. Pankrotimenetluse käigus ilmnes, et H-PJ omastas AS Eesti Taara rahalisi vahendeid, kasutades ära oma positsiooni äriühingus ning saades omastamisest otseselt isiklikku kasu. Nimetatud ebaseadusliku tegevusega tekitas H-PJ AS-ile Eesti Taara suures ulatuses kahju. Hageja on AS Eesti Taara võlausaldaja ning vastavalt Harju Maakohtu 21.02.2012 määrusele tsiviilasjas nr 2-10-26675 jäi AS-il ESPAK pankrotimenetlusest saamata 85 838,09 eurot, mis moodustab 66,74 % kõikidest pankrotimenetlusse esitatud nõuetest. Pärast lõpparuande kinnitamist teostas haldur hagejale täiendava väljamakse 17 807,56 eurot. Hagejal jäi saamata 68 030,53 eurot. Seega tekitas H-PJ oma tegevusega kahju AS Eesti Taara võlausaldajale. H-PJ suri 29.03.2006. Tema vara päris tütar MJ, kes on eeltoodust tulenevalt õigusjärgluse korras menetluses kostjaks.

3.AS-i BDO Eesti poolt koostatud AS-i Eesti Taara erikontrolli 28.09.2009 aruandega tehti kindlaks, et H-PJ omastas äriühingu raha kokku 2 317 138 krooni ehk 148 092,11 eurot. Pankrotimenetluses jäi võlausaldajatel nõuded rahuldamata 2 012 481 krooni ehk 128 621 eurot. Kui H-PJ ei oleks vara omastanud, siis oleks olnud võimalik kõikide võlausaldajate nõuete rahuldamine kogu ulatuses. Kostja vastuväited

3.Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja ei ole tõendanud H-PJ-e õigusvastast tegevust VÕS § 1045 mõttes. Hageja ei ole tõendanud ka rikkumiste toimepanemist. Tõendamata on see, et H-PJ omastas hagejalt saadud rahasummad ja põhjuslik seos H-PJ-e väidetava seaduserikkumise ning hagejale tekkinud kahju vahel ja hageja kahju suurus.

4.TsÜS § 150 lg 1 kohaselt on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Hageja sai oma kahjunõudest teada 2009.a lõpus, mil ilmnes, et AS Eesti Taara (pankrotis) ei suuda oma kohustusi hageja ees täita. Kahju hüvitama kohustatud isikust pidi hageja teada saama hiljemalt BDO Eesti AS-i dokumendist, mis koostati 28.09.2009. Hagi esitati rohkem kui neli aastat pärast seda, kui hageja kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai. Kostja palus kohaldada aegumist. Esimese astme kohtu otsus

5.Harju Maakohus jättis 07.05.2014 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

6.Hageja esitas kostja vastu kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude. Kostja taotles aegumise kohaldamist.

7.Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 150 lg 1 järgi kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Kohus leidis, et hageja sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle tekitanud isikust siis, kui talle sai teatavaks, et H-PJ omastas väidetavalt kaupade eest AS-ilt ESPAK vastuvõetud raha ja selgus, et AS Eesti Taara ei suuda oma kohustusi võlausaldaja ees täita.

8.Kahju tekitanud isik tuvastati 28.09.2009 erikontrolli aruandega, mille tellijaks oli hageja. Erikontrolli aruande lõppjäreldused olid sealjuures järgmised: juhatuse liikme H-PJ-e tegevus aktsiaseltsi juhtimisel põhines omavolil ja seadusest tulenevate nõuete korduval rikkumisel. Äriühingu majanduslikke huve eirates on juhatuse liige äriühingu nimel teinud endaga tehinguid omakasu eesmärgil ning tema poolt tekitatud otsene majanduslik kahju on olulise suurusega.

9.Asja materjalile lisatud võlatunnistusest nähtub, et AS Eesti Taara võlgneb hagejale seisuga 30.06.2009 kokku 3 281 264,15 krooni. Nimetatud summa kohustus AS Eesti Taara tasuma hiljemalt 31.12.2009. Kohus leidis, et hageja sai või pidi aru saama kahjust hiljemalt sel ajal, kui temale selgus, et võlgnik võlga tasuda ei suuda. Asjaolu, et hageja seda nimetatud ajal teadis, nähtub veenvalt 27.01.2010 hageja nõukogu ja juhatuse laiendatud koosoleku protokollist. Nimetatud koosolekul anti teada, et 31.12.2009 seisuga moodustas AS Eesti Taara põhivõlg 1 120 201,10 krooni, intressid 2009.a eest 67 212,05 krooni, viivised 2 175 609 krooni. Otsustustati, et võlgade kättesaamine on ebatõenäoline, kuna võlgnikul puudub majandustegevus. Otsustati võtta teadmiseks, et BDO Eesti AS-i poolt läbiviidud erikontrolli aruande lõppjäreldus toob välja tegeliku süüdlase, kes peaks maksejõuetu majandusolukorra eest vastutama. Hageja esitas hagi kohtusse 09.01.2014. Hagi esitamise ajaks oli möödunud TsÜS § 150 lg-s 1 sätestatud tähtaeg.

10.Hageja leidis, et aegumine peatus TsÜS § 160 lg 1 ja 2 kohaselt seoses AS Eesti Taara pankrotihalduri poolt 23.09.2011 hagiavalduse esitamisega MJ vastu ja seoses hageja poolt AS Eesti Taara pankrotimenetluses hagiavalduse esitamisega. Kohus leidis, et nõude aegumist ei mõjuta mistahes hagi esitamine, vaid nõude aegumise peatamise toob kaasa üksnes hagi esitamine selleks õigustatud isiku poolt, sh peab hagi olema esitatud õige võlgniku vastu. Arvestada tuleb ka seda, et hagi esitamine peatab üksnes sellise nõude aegumise, mille rahuldamist nõutakse, s.t ühtedel asjaoludel (alusel) raha nõudmise hagi esitamine ei peata teistel asjaoludel (alusel) esitatavate nõuete aegumist. Seega ei peatanud AS Eesti Taara pankrotihalduri poolt esitatud hagi hageja kahju hüvitamise nõude aegumistähtaega.

11.TsÜS § 149 kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevale nõudele ei kohaldu, sest selliste nõuete aegumisele on sätestatud erinorm – TsÜS § 150. Hageja poolt hagi esitamine nõude tunnustamiseks AS-i Eesti Taara pankrotimenetluses ei peatanud hageja nõuet kostja vastu, vaid hageja nõude AS-i Eesti Taara vastu. Kohus leidis, et hagi kostja vastu on aegunud.

Apellatsioonkaebus

12.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule uueks arutamiseks.

13.Hageja nõue ei ole aegunud. Maakohus asus seisukohale, et hageja sai teada kahjust siis, kui ilmnes H-PJ-e poolt toime pandud tegu ja kui selgus, et AS Eesti Taara ei suuda oma kohustusi täita. Kohtu käsitlus tekkinud kahjust teadasaamise aja kohta ei vasta tõele ning kohus ei ole võtnud arvesse hageja selgitusi ning ei ole esitanud hageja seisukohtade kohaldamata jätmise osas ühtegi põhjendust.

14.27.01.2010 hageja nõukogu ja juhatuse koosolekul küll tõdeti, et võlgade kättesaamine on ebatõenäoline, kuid sel hetkel ei teadnud hageja veel, et nõuet ei ole kindlalt võimalik saada AS Eesti Taara vara arvelt rahuldatud. Võlgniku pankrot kuuluvati välja 05.07.2010 ning pankrotihaldur esitas 23.09.2011 MJ vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista 148 092,11 eurot, s.o summa, mille osas BDO Eesti AS-i erikontrolli aktiga tuvastati, et H-PJ on selle omastanud. Sealjuures oli hageja esitanud oma nõudeavalduse ka AS Eesti Taara pankrotimenetluses, mis ka tunnustati. Rahaliste vahendite laekumise korral kohtuvaidlusest oleks pankrotihaldur teostanud järeljagamise. Hageja poolt oleks olnud äärmiselt ebamõistlik esitada sellises olukorras ise samuti hagiavaldus kostja vastu alusel, mis tuginenuks samale erikontrolliaktile ja H-PJ-e poolt toime pandud ebaseaduslikule tegevusele. AS ESPAK eeldas ja teadis, et saab oma nõude rahuldatud kogu ulatuses juhul, kui AS Eesti Taara pankrotihalduri poolt esitatud hagiavaldus rahuldatakse. Alles Riigikohtu 08.05.2013 otsusega, millega kohus jättis pankrotihalduri poolt esitatud hagi rahuldamata, sai hageja teadlikuks, et tema nõuet ei ole võimalik kogu ulatuses rahuldada ning tal on kahju hüvitamise nõue kostja vastu.

15.Kohus on alusetult jätnud kohaldamata TsÜS § 150 lg 2. Kogu hagiavaldus põhineb asjaolul, et H-PJ, seega ka tema õigusjärglane, on omastanud AS-ist Eesti Taara rahalisi vahendeid, mille tulemusel ei olnud AS-il Eesti Taara piisavalt vahendeid hageja nõude tasumiseks. Seega on ilmne, et H-PJ rikastus kahju tekitamise teel. Vastustaja seisukoht

16.Kostja palub jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu põhjendused

17.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

18.TsÜS § 150 lg 1 kohaselt on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Maakohus on oma otsuses õigesti leidud, et hageja sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle tekitanud isikust siis, kui talle sai teatavaks, et H-PJ omastas väidetavalt kaupade eest AS-ilt Espak vastuvõetud Eesti Taara AS-i raha ja selgus, et Eesti Taara AS ei suuda oma kohustusi AS-i Espak ees täita, sest just nendel asjaoludel on hagi esitatud.

19.Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et hageja sai kahju tekitanud isikust teada hiljemalt BDO Eesti AS-i aruandest 28. septembril 2009. Endale tekkinud kahjust pidi hageja teada saama hiljemalt 2009. aasta lõpuks, sest siis möödus Eesti Taara AS-i kohustuse täitmise tähtaeg hageja ees. Maakohus on õigesti välja toonud, et teadmist kahju tekkimisest kinnitab ka 27.01.2010 hageja nõukogu ja juhatuse laiendatud koosoleku protokoll, kus tõdeti, et Eesti Taara AS-ilt võlgade kättesaamine on ebatõenäoline, sest Eesti Taara AS-il puudub majandustegevus.

20.Hageja väide, et maakohus ei ole tema vastuväidetele tähelepanu pööranud, ei ole õige. Maakohus on tuvastanud ja põhjendanud, et hageja pidi kahju tekkimisest teada saama hiljemalt 2009. aasta lõpus ja seda olenemata pankrotimenetlusest. Õiguskirjanduse kohaselt ei ole TsÜS § 150 alusel aegumistähtaja kulgema hakkamiseks oluline, et kannatanu teaks kõiki kahju tekitamise ja kahjuga seonduvaid asjaolusid. Tal peab olema üksnes küllaldaselt infot, et ta saaks koostada piisava edulootusega hagi, kasvõi tuvastushagi (Varul, P, Kull, I, Kõve, V, Käerdi, M „Tsiviilseadustiku üldosa seadus Kommenteeritud väljaanne“, Tallinn, 2010,lk 484 p 3.2.2.2.2). Seega ei lükka aegumistähtaja algust edasi asjaolu, et hageja ei teadnud, millises ulatuses tema nõue Eesti Taara AS-i pankrotimenetluses rahuldamata jääb.

21.Hageja nõude aegumine ei peatunud seoses tema poolt nõude esitamisega Eesti Taara AS-i vastu Eesti Taara AS-i pankrotimenetluses ning Eesti Taara AS-i pankrotihalduri poolt hagi esitamisega kostja vastu. TsÜS § 160 lg-te 1 ja 2 alusel peatab nõude esitamine (ükskõik kas hagi- või pankrotimenetluses) nõude aegumise ainult juhul, kui nõude esitab õigustatud isik võlgniku vastu samal õiguslikul alusel. Seega hageja poolt Eesti Taara AS-i vastu lepingulisel alusel nõude esitamine ei saa peatada selle lepinguvälise kahju hüvitamise nõude aegumist, mis hagejal on kostja vastu. Samuti ei saa Eesti Taara AS-i pankrotihalduri poolt kostja vastu esitatud juhatuse liikme vastutusest tulenev nõue peatada hageja nõude aegumist kostja vastu.

22.Hageja on apellatsioonkaebuse p-s 2.6 leidnud, et maakohus oleks pidanud kohaldama TsÜS § 150 lg 2, mis sätestab, et kui kahju hüvitama kohustatud isik on õigustatud isiku kulul seoses kahju tekitamisega rikastunud, on ta ka pärast TsÜS § 150 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaja möödumist kohustatud andma saadu välja alusetu rikastumise sätete järgi. Hageja ei ole varem sellist nõuet esitanud ega alusetu rikastumise sätetele tuginenud. Seetõttu ei saanud maakohus seda ka käsitleda. Ringkonnakohus märgib, et käesolevas asjas ei ole ka võimalik kohaldada TsÜS § 150 lg 2 ning alusetu rikastumise sätteid. Hageja käsitluse kohaselt rikastus H-PJ Eesti Taara AS-i arvel, mitte hageja arvel. Alusetu rikastumise sätted ei võimalda võlausaldajal esitada nõuet isiku vastu, kes on kolmanda isiku varaliste õiguste rikkumise tagajärjel talle kahju tekitanud. Menetluskulude jaotus ja selgitus

23.Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.

24.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/

Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/

Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.