Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaija Kaijanen ja Ele Liiv
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.12.2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-50564
Tsiviilasi
SP hagi YP vastu elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1597,50 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23.05.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
YP apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
25.11.2014
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja SP (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXX X-XX XXXXXXX), seaduslik esindaja LP, lepinguline esindaja Aleksei Smelov Kostja YP (IK XXXXXXXXXXX, elukoht
XXXXXXXXXX XXXXXXXX XX, XXXX X-X,
XXXXXX, XXXX XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Suido Västra
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 23.05.2014 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta YP kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi asjaolud
1.SP ja IP, kelle mõlema seaduslik esindaja on LP, esitasid 24.02.2014 hagi Harju Maakohtusse YP vastu elatise saamiseks. 25.03.2014 määrusega eraldas maakohus SP hagi iseseisvasse menetlusse.
2.LP ja YP kooselust sündis 26.06.2008 tütar SP. Laps elab koos emaga. Kostja ei ole osalenud pikka aega lapse ülalpidamises. Hageja palus kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise 24.02. - 31.12.2013 (10*160) = 1600 eurot ja alates 01.01.2014 elatise miinimummääras. Kostja vastuväited
3.Kostja palus elatise nõuet vähendada. Kostja on mingil määral ülalpidamiskohustust täitnud, kuna laste ema on lastega kostja juurde reisinud ning seal laste isa kulul elanud. Kostja ülalpidamisel on veel 05.05.2011 sündinud AP ning sellest lähtuvalt palus kostja vähendada temalt väljamõistetavat elatist alla miinimummäära. Esimese astme kohtu otsus
4.Harju Maakohus rahuldas 23.05.2014 otsusega hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Kohus mõistis kostjalt välja alates 01.03.2014 elatise 177,50 eurot, kuid mitte vähem kui Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud pool kuupalga alammäärast ning elatise 24.02. – 31.12.2013 - 1600 eurot ja 01.01. – 01.03.2014 - 355 eurot, kokku 1955 eurot.
5.Kohus juhindus perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 p 1 sätetest, § 99 lg-test 1 ja 2, § 100 lg-st 4, § 101 lg-st 1. Poolte vahel puudus vaidlus selles, et kostja ei ole andnud hageja ülalpidamiseks elatist. Kostja esindaja kinnitas, et kui ema lastega kostja juurde külla sõitis, on nad tema kulul elanud. Vastuses hagile märkis kostja, et on lapse ülalpidamist täitnud eelpool märgitud viisil, kuid nimetatud väide ei ole tõendatud.
6.Kostja taotles, et kohus mõistaks elatise välja vähem kui minimaalmääras, kuna tema ülalpidamisel on elatist nõudva lapse kõrval teine alaealine laps, kes vajab ülalpidamist. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muuhulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes osutuks vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
7.Kohus leidis, et lapse isa on töövõimeline 40-ndates aastates mees. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit asjaolude kohta, mis põhjendaks kostjalt elatise väljamõistmist alla minimaalmäära. Kuna kostja puhul on tegemist noore töövõimelise isikuga, siis ei ole sissetuleku puudumine asjaoluks, et elatist alla minimaalmäära välja nõuda. Vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning
pidama lapsi võrdväärselt ülal. Kohus leidis, et põhjendatud on kostjalt elatis välja mõista hageja kasuks alates hagi esitamisest ja tagasiulatuvalt 24.02.2013. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Apellatsioonkaebus
8.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Juhindudes TsMS § 356 lg-st 1 ja § 358 lg-st 1 peatada menetlus tsiviilasjas selle õigemaks lahendamiseks ja asjatute vaidluste vältimiseks poolte vahel kuni tsiviilasjas nr 2-14-19204 hageja kostjast põlvnemise väljaselgitamiseni.
9.Kui selgub, et YP on hageja bioloogiline isa, palub kostja tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega vähendada kostjalt väljamõistetavat igakuist elatusraha kohtu äranägemisel tulenevalt eelkõige asjaolust, et kostjal on kohustus pidada ülal teist last, kes osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui SP. Kostja esitas koos 18.03.2014 vastuväidetega hagile oma sissetuleku kohta töövõtulepingu, mille järgi kostja sissetulek on 28 000 rubla ehk 593,35 eurot kuus. Oluline on, et töövõtuleping on tähtajaline ja lõpeb 31.08.2014. Kostja korteri üür on 635,73 eurot. Kostjal on teisest kooselust sündinud tütar AP. Kostja sissetulek ja kostja kohustus ülal pidada AP-t annab PKS § 102 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks väljamõistetavat igakuist elatusraha vähendada alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra ja seda ka tagasiulatuvalt.
10.Kostja peab elatusraha nõude lahendamisel asjassepuutuvaks, et enne tütar A sündi oli kostja sunnitud oma tahte vastaselt sõlmima enda jaoks äärmiselt ebavõrdse ja ebaõiglase abikaasade ühisvara jagamise lepingu, mille järgi kostja jäi ilma oma osast XXXX X-XX Tallinnas asuvast korterist, sest abielulahutuse põhjus oli kostja abikaasa ebamoraalne käitumine abielu ajal ja korteri osast loobumine oli abielulahutuse eeltingimus. Kostjal oleks võimalik korteri osale vastava hüvitise arvelt ülalpidamiskohustust täita.
11.Elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestatakse lapse vajadusi ja vanema võimalusi. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ei ole alust kostja esitatud tõenditele tuginedes, s.o kostja sissetulek ja seetõttu teise lapse vähem kindlustatuks osutumine, hageja kasuks välja mõista elatusraha alla miinimummäära. Vastustaja seisukoht
12.Hageja palub jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu põhjendused
13.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohus kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud.
14.Kokku kolme alaealise lapse olemasolu ei ole iseenesest asjaoluks, mis annaks alust mõista elatis välja alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäära. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-118-12 asunud seisukohale, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning ta ei vabane lapse ülalpidamise
kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või tema sissetulek on liiga väike. See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muuhulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike. Samuti asus Riigikohus lahendis 32-1-19-07 seisukohale, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, seejuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, et tal ei ole võimalik rohkem teenida ega ole näidanud, milliseid pingutusi ta on teinud suurema sissetuleku saamiseks.
15.Kostja väide, et ta oli sunnitud sõlmima ebavõrdse ühisvara jagamise lepingu, ei ole käesolevas vaidluses asjakohane. Elatis on mõeldud lapse igakuiseks ülalpidamiseks ja seda ei saa vähendada tulenevalt vanemate omavahelistest muudest varalistest vaidlustest. Kostja esitas ringkonnakohtule taotluse menetluse peatamiseks kuni tsiviilasjas menetluse lõppemiseni, milles kostja esitas hageja esindaja vastu nõude ühisvara jagamisel hüvitise saamiseks. Ringkonnakohus jättis kohtuistungil protokollilise määrusega taotluse rahuldama, kuna elatise nõuet ei saa tasaarvestada muude varaliste nõuetega. Samas märgib ringkonnakohus, et ühisvara jagamisel hüvitise saamisel saab kostja sealt laekuvaid summasid kasutada ka elatise maksmiseks. Menetluskulude jaotus ja selgitus
16.Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti kostja kanda.
17.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.