Otsuse tegemise aeg ja koht 10. detsember 2014, kell 14 Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number
2-14-54408
Tsiviilasi
XXX hagi AS-i XXX vastu kahju hüvitamiseks 3 000 eurot
Hagihind
Menetlusosalised ja nende Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) esindajad Kostja AS XXX(registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja Kaspar XXX (e-post [email protected]) 18.11.2014
Kohtuistung Kohtuistungil isikud
osalenud Hageja XXX Kostja lepinguline esindaja Kaspar XXX
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista AS-ilt XXX95 (üheksakümmend viis) eurot XXX kasuks. Menetluskulude jaotus
3.Välja mõista AS-ilt XXX menetluskulud 3% ulatuses XXX kasuks ja XXX menetluskulud 97% ulatuses AS-i XXX kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud ja menetluse käik
1.18.03.2014 toimus Tallinnas J. Smuuli teel liiklusõnnetus, milles osalesid sõiduauto BMW reg nr XXX ning hageja poolt juhitud sõiduauto Hyundai reg nr XXX. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai mh kahjustada hageja poolt juhitud sõiduk Hyundai reg nr XXX (tl 4, 21-25). Hyundai reg nr XXX omanikuks on AS Nordea Finance Estonia (tl 67).
2.BMW reg nr XXX juhi tsiviilvastutus oli kindlustatud kostja juures. Hyundai reg nr XXX oli kindlustatud XXX Eesti filiaali poolt sõidukikindlustuse lepinguga nr XXX (tl 92).
3.06.05.2014 liikluskahju hüvitamise otsusega nr I00140819 nõustus kostja hüvitama sõidukile Hyundai reg nr XXX tekkinud kahju 50% ulatuses, so 1 250 euro ulatuses (tl 11-13).
4.14.07.2014 esitas hageja kohtule kostja vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista remondikulud summas 2 500 eurot ja 500 eurot seoses asendusauto rentimisega. 13.08.2014 võttis kohus hagi menetlusse. Eelmenetlus lõppes 03.11.2014 (tl 108).
5.27.08.2014 esitas hageja XXX Eesti filiaalile sõidukikindlustuse kahjuavalduse seoses 18.03.2014 toimunud liiklusõnnetusega (tl 93-94).
6.29.09.2014 edastas XXX AS XXX Eesti filiaalile sõiduki Hyundai reg nr XXX remondiarve nr 611634 summas 2 480 eurot, millest oli maha arvatud omavastutus summas 190 eurot (tl 95).
7.09.10.2014 esitas XXX Eesti filiaal kostjale tagasinõude seoses 18.03.2014 toimunud liiklusõnnetuses kahjustada saanud Hyundai reg nr XXX remondikulude hüvitamisega summas 2 480 eurot (tl 92-95). 10.10.2014 vastas kostja XXX Eesti filiaalile, et on nõus 06.05.2014 otsuse alusel hüvitama 50%, millele XXX Eesti filiaal vastas 13.10.2014 ning palus kostjal hüvitada 1 240 eurot (tl 96). Hageja nõue ja põhjendused
8.Hageja palub vastavalt hagile, selle täiendustele ja 18.11.2014 kohtuistungil väljendatule mõista kostjalt välja omavastutus 190 eurot ja 500 eurot asendusauto rentimise eest. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja tugineb oma nõudes LKindlS §-le 46.
9.Hageja märgib, et: • BMW reg nr XXX juht ei hoidnud piisavat pikivahet, sõites hageja poolt juhtud autole tagant sisse, mistõttu ei ole hageja liiklusõnnetuses süüdi; • politseid sündmuspaika ei kutsutud; • remont tehti kaskokindlustuse kaudu; • töö ülesannete täitmisega seoses oli hagejal vaja korras olevat autot, mistõttu rentis hageja asendusauto; • liiklusõnnetuse tõttu suurenes kaskokindlustuse makse; • hageja loobub 2 310 euro nõudmisest, sest hagi esitati enne kui polnud veel remonti tehtud ja midagi ära makstud. Kostja vastuväited
10.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
11.Kostja märgib, et: • arvestades hageja süüd liiklusõnnetuse toimumisel, on põhjendatud vähendada kahjuhüvitist 50% võrra; • kostja on 50% remondikuludest hüvitanud XXX Eesti filiaalile; • hageja ei ole sõiduki Hyundai reg nr XXX omanik, mistõttu ei ole hagejal remondikulude nõudeõigust; • omavastutuse nõue summas 190 eurot on esitatud pärast tähtaega;
2-14-54408 •
tulenevalt LKindlS § 44 lg 3 p-st 5 autorendi raha ei hüvitata.
Kohtuotsuse põhjendus
12.Kohus lahendab antud asja tulenevalt TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1 lihtsustatud kirjeldava osaga. Lihtsustatud kirjeldava osaga tehtud kohtuotsuse täiendamist ei saa mistahes asjaoludel nõuda.
13.Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud neid kogumis, on seisukohal, et hagi on osaliselt põhjendatud ja kuulub osalisele rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel.
14.TsMS § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
15.Kohus on tuvastanud ning puudub vaidlus, et 18.03.2014 toimus Tallinnas J. Smuuli teel liiklusõnnetus, milles osalesid sõiduauto BMW reg nr XXX ning hageja poolt juhitud sõiduauto Hyundai reg nr XXX. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai mh kahjustada hageja poolt juhitud sõiduk Hyundai reg nr XXX (tl 4, tl 21-25). Hyundai reg nr XXX omanikuks on AS Nordea Finance Estonia (tl 67). BMW reg nr XXX juhi tsiviilvastutus oli kindlustatud kostja juures. Hyundai reg nr XXX oli kindlustatud XXX Eesti filiaali poolt sõidukikindlustuse lepinguga nr XXX (tl 92). 06.05.2014 liikluskahju hüvitamise otsusega nr I00140819 nõustus kostja hüvitama sõidukile Hyundai reg nr XXX tekkinud kahju 50% ulatuses, so 1 250 euro ulatuses (tl 11-13). 27.08.2014 esitas hageja XXX Eesti filiaalile sõidukikindlustuse kahjuavalduse seoses 18.03.2014 toimunud liiklusõnnetusega (tl 93-94). 29.09.2014 edastas XXX AS XXX Eesti filiaalile sõiduki Hyundai reg nr XXX remondiarve nr 611634 summas 2 480 eurot, millest oli maha arvatud hageja omavastutus summas 190 eurot (tl 95). 09.10.2014 esitas XXX Eesti filiaal kostjale tagasinõude seoses 18.03.2014 toimunud liiklusõnnetuses kahjustada saanud Hyundai reg nr XXX remondikulude hüvitamisega summas 2 480 eurot (tl 92-95). 10.10.2014 vastas kostja XXX Eesti filiaalile, et on nõus 06.05.2014 otsuse alusel hüvitama 50%, millele XXX Eesti filiaal vastas 13.10.2014 ning palus kostjal hüvitada 1 240 eurot (tl 96). Puudub vaidlus, et kostja on XXX Eesti filiaalile hüvitanud 1 240 eurot.
16.Poolte vahel on vaidlus, kas kostjal on kohustus hüvitada hagejale omavastutuse osas tekkinud kahju ning asendusauto rentimisega tekkinud kulud.
17.Kohus juhindub asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) 76 lg-st 1, mille kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 01.10.2014 jõustunud liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 83 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist toimunud kindlustusjuhtumile kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud liikluskindlustuse seadust. Kuivõrd liiklusõnnetus toimus 18.03.2014, kuulub kohaldamisele liiklusõnnetuse toimumise ajal kehtinud LKindlS. LKindlS § 7 lg 1 kohaselt kindlustusandjal on kohustus hüvitada kindlustatu tekitatud liikluskahju. LKindlS § 8 lg 7 kohaselt kui vabatahtliku kindlustuslepingu kindlustusandja on hüvitanud kahju, mis kuulub
2-14-54408 hüvitamisele käesoleva seaduse või lepingu alusel, siis läheb talle üle kannatanu nõudeõigus. LKindlS § 151 lg 3 kohaselt kindlustusvõtjale omavastutuse kohaldamise korral peab kindlustusandja teostama hüvitamise täies mahus ning kindlustusvõtja tasub kindlustusandjale omavastutuse summa. LKindlS § 44 lg 1 kohaselt kannatanu on isik, kellel seoses liikluskindlustuse kindlustusjuhtumiga on tekkinud isiku- või varakahju. Kannatanuga võrdsustatakse vabatahtliku kindlustuslepingu kindlustusandja, kellele on kannatanu nõudeõigus käesoleva seaduse § 8 lõikes 7 sätestatud juhul üle läinud. LKindlS § 44 lg 2 kohaselt liikluskahju hüvitatakse kannatanule ning käesoleva seaduse § 27 ja § 32 lõikes 1 nimetatud isikutele. Kui isik on liikluskahju tekitamise eest osaliselt vastutav, hüvitatakse temale tekitatud liikluskahju proportsionaalselt teiste liikluskahju tekitamise eest vastutavate isikute vastutusega.
18.Puudub vaidlus, et kuna liiklusõnnetuses osalenud BMW reg nr XXX juhi tsiviilvastutus oli kindlustatud kostja juures, oli kostjal kooskõlas LKindlS § 7 lg-ga 1 ja § 44 lg-ga 2 kohustus hüvitada BMW juhi poolt tekitatud liikluskahju. Puudub vaidlus, et sündmuskohal liiklusõnnetuse osalised vastutuse jagunemises kokkuleppele ei jõudnud ning politseid nimetatud juhtumist ei teavitatud. Hageja ja BMW juhi ning kaasreisijate selgitused (tl 6-10, tl 70-76) liiklusõnnetuse toimumise asjaolude kohta on vastuolulised. Liiklusseaduse (LS) § 46 lg 1 kohaselt juht peab vastavalt sõiduki kiirusele ning tee- ja ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile. Kohus märgib, et ainuüksi asjaolu, et hageja sõidukile sõitis BMW juht tagant otsa, ei tähenda, et liiklusõnnetuse põhjustas BMW juht. Tõendamata on see, et hageja ei rikkunud J.Smuuli teele vasakpööret sooritades liikluseeskirju. Hageja poolt kohtuistungil antud selgituste kohaselt nägi hageja Narva maanteed mööda linna poole sõites, et tee on osaliselt kinni ja otsustas linna sõita teist teed ning vahetas rea BMW ette ja sooritas pöörde eelnevalt peatumata (tl 131). BMW juhi selgituste kohaselt sõitis hageja liikluseeskirju eirates talle ette ja pidurdas järsult, mistõttu ei suutnud BMW juht tagant otsasõitu vältida (tl 70). Hagejaga autos viibinud isikute ütlusi (tl 7-10) selle kohta, et hageja liikluseeskirju ei rikkunud, ei saa kohtu hinnangul pidada usaldusväärseteks. Nimetatud isikud ei ole selgituste andmisel keskendunud asjaolude kirjeldamisele, vaid on rõhutanud hageja õiguspärast käitumist. LS § 169 lg 4 p-st 2 tulenevalt oleks liiklusõnnetusest tulnud teavitada politseid, kuna pooled vastutuse osas kokkuleppele ei saanud. Asjaolu, et hageja selgituste kohaselt oli hagejal kiire, mistõttu politseid ei kutsutud (tl 132), ei oma antud olukorras tähendust ega ole vabandatav. Riigikohus on 3-2-1-118-06 lahendi punktis 10 märkinud, et kui olemasolevate tõendite alusel ei ole võimalik mõlema sõidukijuhi süü suurust kindlaks määrata, tuleb lähtuda mõlema sõidukijuhi võrdsest süüst. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole esitatud tõendite, selgituste ja piltidega võimalik kindlaks määrata liiklusõnnetuse põhjustaja süüd. Seetõttu tuleb lähtuda mõlema sõidukijuhi võrdsest süüst. Seega tulenevalt LKindlS § 44 lg-st 2 kuulub kostjale tekkinud liikluskahju hüvitamisele proportsionaalselt teise liikluskahju tekitamise eest vastutava isiku vastutusega, so 50% ulatuses.
19.Puudub vaidlus, et sõiduki Hyundai reg nr XXX remontis XXX AS, kes esitas 29.09.2014 arve XXX Eesti filiaalile summas 2 480 eurot, millest oli maha arvatud hageja omavastutus summas 190 eurot (tl 95). XXX Eesti filiaal esitas LKindlS § 8 lg 7 alusel tagasinõude kostjale (tl 92), kes hüvitas XXX Eesti filiaalile nimetatud arvest 50%, so 1 240 eurot (tl 96). Hageja on tulenevalt LKindlS § 151 lg-st 3 kandnud kulutusi omavastutuse näol, mille suuruseks oli vastavalt XXX AS-i arvele (tl 95) 190 eurot. Kohtule esitatud esialgses hagis nõudis hageja remondikulude hüvitamist vastavalt XXX AS-i remondikalkulatsioonile summas 2 500 eurot. 18.11.2014 kohtuistungil loobus hageja 2 310 euro nõudmisest ning nõudis omavastutuse hüvitamist summas 190 eurot (tl 132). Kohus ei nõustu kostjaga, et omavastutus ei kuulu hüvitamisele, kuna hageja täpsustas oma nõuet pärast eelmenetluse lõppemist. Omavastutusena hageja kanda jäänud kulud on samuti remondikulud, mis tekkisid kõnealuse liiklusõnnetuse tagajärjel. Seega on omavastutuse nõue hõlmatud esialgse nõudega. Kuna kohus leidis eelnevalt, et hagejale kuulub liikluskahju hüvitamisele lähtuvalt hageja vastutusest liiklusõnnetuse põhjustamisel 50% ulatuses, on hageja nõue põhjendatud 95 euro ulatuses, so 50% 190-st.
2-14-54408 Asjaolu, et hageja kindlustusmakse koefitsient liiklusõnnetuse tagajärjel tõusis, ei oma asjas tähendust ning selline kahju ei kuulu hagejale hüvitamisele. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja liikluskahjuna 95 eurot.
20.Hageja nõuab täiendavalt asendusauto rentimisega tekkinud kahju hüvitamist summas 500 eurot. Hageja sõlmis 01.06.2014 asendusauto saamiseks rendilepingu tähtajaga 01.06.201431.07.2014 renditasuga 250 eurot kuus (tl 38-42). LKindlS § 44 lg 3 p 5 kohaselt ei hüvitata kahju, mis tekib seoses sellega, et liiklusõnnetuses kahjustatud või hävinud sõidukit või muud vara ei saa kasutada. Kohus leiab, et kuna asendusauto rendi kulud on hagejale tekkinud seoses sellega, et ta ei saanud kahjustatud sõidukit Hyundai reg nr XXX kasutada, ei kuulu see kahju vastavalt LKindlS § 44 lg 3 p-le 5 kostja poolt hüvitamisele. Kohus leiab, et sõiduki kahjustuste kõrvaldamiseks tehtav remont ei olnud nii mahukas, et selleks pidi kuluma pool aastat. Hagejal oli võimalus esitada koheselt pärast 18.03.2014 toimunud liiklusõnnetust XXX Eesti filiaalile sõidukikindlustuse kahjuavalduse, kuid hageja esitas eelnimetatud avalduse alles 27.08.2014, seega üle 5 kuu hiljem. Sõiduk oli remonditud 29.09.2014, seega pärast hageja poolt esitatud kahjuavaldust 1 kuu pärast. Kohus leiab, et kui hageja oleks XXX Eesti filiaalile esitanud sõidukikindlustuse kahjuavalduse märtsis oleks sõiduk remonditud hiljemalt juuniks. Seega hageja on oma tegevusetusega põhjustanud iseendale täiendavad kulutused.
21.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 95 eurot. Menetluskulud
22.Kooskõlas TsMS §-ga 163 lg 1 jätab kohus kostja menetluskulud 97% ulatuses hageja kanda ja hageja menetluskulud 3 % ulatuses kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest
/allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.