Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Margo Klaar ja Ele Liiv
Määruse tegemise aeg ja koht
09.12.2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-5147 Swedbank Liising AS-i hagi RR vastu võla väljamõistmiseks. Menetluskulude kindlaksmääramine Harju Maakohtu 25.06.2014 määrus
Tsiviilasi
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
RR määruskaebus ja Swedbank Liising AS-i määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Swedbank Liising AS (registrikood 10434248, asukoht Liivalaia 8, Tallinn), tehinguline esindaja Olavi Järve Kostja RR (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXXX X-XX XXXXXXX), tehinguline esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik Kirjalik menetlus Menetluse liik
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 25.06.2014 määrus välja mõistetud menetluskulude suuruse osas.
2.Teha menetluskulude kindlaksmääramise kohta uus määrus, millega: 2.1 Rahuldada Swedbank Liising AS-i avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks. 2.2 Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus ning mõista RR-lt välja Swedbank Liising AS-i kasuks menetluskulud 359,73 eurot (kolmsada viiskümmend üheksa eurot ja 73 senti). 2.3 Rahuldada RR avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. 2.4 Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista Swedbank Liising AS-ilt välja RR kasuks menetluskulud 1629,44 eurot (üks tuhat kuussada kakskümmend üheksa eurot ja 44 senti). 2.5 Tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad menetluskulud (resolutsiooni punktid 2.2 ja 2.4) ning tasaarvestuse tagajärjel mõista Swedbank Liising AS-ilt RR kasuks välja
Tsiviilasi nr: 2-12-5147 menetluskulud 1269,71 eurot (üks tuhat kakssada kuuskümmend üheksa eurot ja 71 senti).
3.Hageja määruskaebus rahuldada.
4.Kostja määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 178 lg-st 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohus rahuldas osaliselt Swedbank Liising AS-i hagi RR vastu ja jättis menetluskulud 90% ulatuses kostja ning 10% ulatuses hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 03.04.2014 otsusega maakohtu otsuse osaliselt ja jättis menetluskuludest hageja kanda 60% ja kostja kanda 40%. Ringkonnakohtu otsus jõustus 06.05.2014.
2.Hageja esitas 17.04.2014 maakohtule avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Hageja menetluskuludeks olid hagiavalduselt tasutud riigilõiv 479,33 eurot ja õigusabikulud 420 eurot, s.o kokku 899,33 eurot.
3.Kostja esitas 07.05.2014 avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Kostja kandis õigusabikulusid kokku 3823,45 eurot käibemaksuga ja tasus apellatsioonkaebuselt riigilõivu 250 eurot. Kostja ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleb õigusabikulud hagejalt välja mõista käibemaksuga. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 25.06.2014 määrusega hageja ja kostja avaldused osaliselt ja mõistis kostjalt välja hageja menetluskulud 191,73 eurot ja mõistis hagejalt välja kostja menetluskulud 1110 eurot. Kohus tasaarvestas poolte vastastikused menetluskulud ja mõistis Swedbank Liising AS-ilt kostja kasuks välja 918,27 eurot.
5.Hageja tasus riigilõivu hagi esitamisel 479,33 eurot. Kostja leidis, et vastav riigilõivu määr oli põhiseaduse vastane ja hüvitamisele kuuluks 250 eurot. Kohus kostja seisukohaga ei nõustunud. Tsiviilasja hind oli 3112,48 eurot. Hagi esitamise ajal 03.02.2012 kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 1 ja RLS lisa 1 kohaselt tuli esitatud nõudelt tasuda riigilõivu 479,33 eurot. Nimetatud riigilõivumäär oli põhiseadusega kooskõlas. Riigikohtu üldkogu tunnistas 21.01.2014 otsusega asjas 3-41-17-13 põhiseadusega kooskõlas olevaks praegusest vaidlusalusest riigilõivumäärast 479,33 eurost oluliselt suurema määra, s.o 35 000 krooni ehk 2236,91 eurot, mida tuli 01.01.2009 - 31.12.2010 kehtinud redaktsioonis RLS § 56 lg 1 ja lisa 1 alusel tasuda hagiavalduselt tsiviilasjas hinnaga 300 000 - 350 000 krooni, s.o 19 173,49 - 22 369,08 eurot. Lisaks tunnistas Riigikohtu üldkogu 10.02.2014 otsusega asjas 3-4-1-35-13 põhiseadusega kooskõlas olevaks riigilõivumäära 22 500 krooni, s.o 1438,01 eurot, mida tuli tasuda 01.01.2009 - 31.12.2010 kehtinud redaktsioonis RLS § 56 lg 1 ja 19 ning lisa 1 alusel apellatsioonkaebuselt. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et käesolevas asjas hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivumäär 479,33 eurot hagihinnalt 1917,35 - 3195,58 eurot oli ebaproportsionaalne. Asjaolu, et
Tsiviilasi nr: 2-12-5147 Riigikohus on kõnealusel ajal tunnistanud mitmed riigilõivumäärad, seejuures oluliselt suuremad määrad, põhiseadusega vastuolus olevaks, ei anna alust järeldada, et kõik vastaval ajal kehtinud riigilõivumäärad oleksid olnud põhiseadusega vastuolus. Kohus leidis, et vaidlusalune riigilõivumäär oli sobiv, vajalik ja mõõdukas abinõu menetlusökonoomia ja õigusmõistmise kulude kandmises osalemise eesmärgi saavutamiseks. Eeltoodust tulenevalt puudub alus pidada hageja poolt tasutud riigilõivu põhiseaduse vastaseks. Tegemist oli põhjendatud ja vajaliku kuluga.
6.Hagejat esindas kohtuvaidluses jurist Olavi Järvet, kes nähtuvalt hageja poolt antud volikirjast on hageja töötaja. TsMS § 175 lg 2 kohaselt menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. Kohus leidis, et TsMS ei näe ette õigusabikulude hüvitamist olukorras, kus menetlusosalist esindab tema töötaja. Seega ei kuulu hageja õigusabikulud 420 eurot hüvitamisele. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud menetluskuluks hagilt tasutud riigilõiv 479,33 eurot. Arvestades ringkonnakohtu otsuses märgitud menetluskulude jaotust, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu 191,73 eurot, s.o 479,33 x 0,40.
7.Kostja menetluskuluks oli riigilõiv apellatsioonkaebuselt 250 eurot, mis oli põhjendatud ja vajalik kulu. Kostja palus hüvitada õigusabikulud 3823,45 eurot käibemaksuga vastavalt Advokaadibüroo Aivar Pilv poolt esitatud arvetele.
8.Kohus leidis, et arvel nr 20120371 näidatud ulatuses ei ole õigusabikulud põhjendatud. Arve spetsifikatsiooni kohaselt kulus kostja esindajatel 18.04.2012 hagiavaldusele vastuse koostamisega seonduvatele toimingutele kokku 4 tundi ja 38 minutit tunnihinnaga 120 eurot käibemaksuta. Arvestades tsiviilasja keerukust, selles esitatud hagiavaldust ja kostja vastust, on põhjendatud ajakulu hagile vastuse koostamiseks 3 tundi. Seega loeb kohus 1 tunni ja 38 minuti osas kostja lepingulise esindaja kulusid ülemääraseks, mis kostja lepingulise esindaja tunnihinda arvestades vastab 196 eurole käibemaksuta, s.o 1,63 x 120.
9.Toimikust nähtub, et hageja esitas 23.04.2012 seisukoha koos lisadega kostja 18.04.2012 vastusele. Kostja on sellele omakorda esitanud vastuseks seisukohad ja lisad 31.05.2012. Arvelt nr 20120371 nähtub, et kostja lepingulisel esindajal on kulunud
30.04.ja 02.05.2012 hageja seisukohtadega tutvumisele ja vastuse koostamisele kokku 4 tundi ja 8 minutit. Kohus leidis, et õigusabi toimingud seondusid hageja 23.04.2012 seisukohaga tutvumise ja vastuse koostamisega. Tähtsust ei oma see, et vastus on esitatud alles 31.05.2012. Lepinguline esindaja ei pea teise poole seisukohtadega tutvuma ja sellele vastust koostama vahetult enne vastuse esitamist. Lisaks nähtub arvelt nr 20120606, et kostja lepingulisel esindajal on kulunud hageja 23.04.2012 vastuse koostamisele 2 tundi ja 37 minutit. Seega arvetelt 20120371 ja 20120606 nähtuvalt kulus kostja esindajal hageja 23.04.2012 seisukohaga tutvumisele ja vastuse koostamisele kokku 6 tundi ja 45 minutit. Võttes arvesse asja keerukust, hageja 23.04.2012 vastust ja sellele lisatud tõendeid ning kostja 31.05.2012 vastust ja sellele lisatud tõendeid, leidis kohus, et kostja lepingulise esindaja ajakulu 31.05.2012 vastuse koostamiseks oli põhjendatud mahus 4 tundi. Kuna kostja lepingulise esindaja tasu oli arvel nr 20120371 märgitud 120 eurot tunnis ja arvel nr 20120606 märgitud 115 eurot tunnis, arvestas kohus nimetatud toimingute osas kostja esindaja tasu keskmise tunnihinna, s.o 117,50 eurot ehk (120+115)/2 järgi. Seega olid ülemäärased kostja lepingulise esindaja kulud 323,13 euro ulatuses, s.o 2,75 x 117,5.
Tsiviilasi nr: 2-12-5147
10.Arve nr 20130483 sisaldas 5 tundi ja 15 minutit sõiduaega Tartust Tallinnasse ja tagasi, kokku 201,34 eurot käibemaksuta. Riigikohus leidis määruses nr 3-2-1-64-13, et esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu ei ole menetluskuluks. Seega on arvest nr 20130483 põhjendamatud kulud 201,34 eurot. Ülejäänud toimingutele kulunud aega ei ole alust pidada ülemääraseks või põhjendamatuks.
11.Arvete nr 20120975, 20121185, 20130809 ja 20131238 spetsifikatsioonides näidatud toimingutele kulunud aega ei ole kohtu hinnangul alust pidada põhjendamatuks ega ülemääraseks.
12.Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et põhjendatud on vähendada kostja menetluskulusid kokku 720,47 euro (käibemaksuta) võrra, s.o 196 + 323,13 + 201,34. Kostja palus hüvitada õigusabikulud 3823,45 eurot käibemaksuga, s.o 3186,21 eurot käibemaksuta. Seega oleks kostja põhjendatud õigusabikulud 2465,74 eurot käibemaksuta, s.o 3186,21 - 720,47.
13.Käesoleva tsiviilasja menetluses oli hagi hind 3112,48 eurot. TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 1 kohaselt on varalise nõudega tsiviilasjas hagihinnalt kuni 3200 eurot teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmääraks maksimaalselt 1600 eurot. Seega on kostja lepingulise esindaja kulud seaduse alusel kehtestatud piirmäärast suuremad. Hüvitamisele saavad kuuluda üksnes õigusabikulud piirmäära ulatuses, seega 1600 euro ulatuses. Kuna kostja lepingulise esindaja kulud ületaksid nii käibemaksuga kui käibemaksuta piirmäära, puudus kohtul vajadus anda hinnang sellele, kas õigusabikulud tuleb hüvitada käibemaksuga või käibemaksuta.
14.Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostja menetluskulud kokku 1850 eurot, s.o apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 250 eurot ja õigusabikulud 1600 eurot. Arvestades ringkonnakohtu 03.04.2014 otsuses märgitud menetluskulude jaotust, kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele menetluskulu 1110 eurot, s.o 1850 x 0,60.
15.Kohus määras tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 918,27 eurot, s.o 1110 - 191,73. Kostja määruskaebus
16.Kostja palub tühistada maakohtu määruse osaliselt, st osas, milles maakohus jättis rahuldamata RR avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.
17.Kostja leiab, et oluline hulk hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivumääradest on Riigikohtu poolt tunnistatud erinevates otsustes põhiseadusega vastuolus olevaks ning leidis, et vastavalt on põhiseadusega vastuolus olev ka käesolevas asjas rakendatud riigilõivumäär. Riigilõivumäär 479,33 eurot hagihinnalt 1917,35 eurot kuni 3195,58 eurot tähendab seda, et riigilõiv moodustas 15-25% nõude suurusest, mis on ilmselgelt ebaproportsionaalne. Hetkel kehtiva riigilõivuseaduse redaktsiooni kohaselt tsiviilasja hinnale 3112,48 eurot rakenduv riigilõivumäär on 250 eurot ehk ca kaks korda madalam. Maakohus oleks pidanud hindama sisuliselt, kas riigilõivumäär 479,33 eurot
Tsiviilasi nr: 2-12-5147 tsiviilasja hinnalt 3112,48 eurot on sobiv, vajalik ja mõõdukas abinõu menetlusökonoomia ja õigusmõistmise kulude kandmises osalemise eesmärgi saavutamiseks. Juhul, kui ringkonnakohus leiab, et vastav riigilõivumäär ei olnud põhiseadusega kooskõlas, palub kostja kohtul see käesolevas asjas rakendamata jätta ning vastavalt mitte rahuldada hageja taotlust põhiseadusega vastuolus oleva riigilõivu lugemiseks hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude hulka.
18.Maakohus leidis, et hageja oleks pidanud hagiavaldusele vastuse koostama kasutatud 4 h 38 m asemel 3 tunniga. Hageja esitas hagiavaldusele vastuse kuuel leheküljel koos 13 tõendiga. Õigusturul peetakse tavapäraseks, et ühe sisulise lehekülje koostamiseks kuluv aeg on üks tund. Analoogselt on kohus vähendanud ka kostja 31.05.2012 vastuse koostamise aega. Hageja vastus oli koos lisadega 60 lk pikk. Kostja 31.05.2012 vastus koos lisadega oli 56 lk ning selle sisuline osa on 8 lk. 6 h 45 m on tavapärane sellise dokumendi koostamiseks kuluv aeg. Kohus on põhjendamatult vähendanud kostjale hüvitatavate menetluskulude suurust, jättes arvestamata dokumentide koostamiseks tavapäraselt kuluva ajalise mahu. Arusaamatuks jääb ka see, miks ei ole kohus arvestanud kostja arvetel esile toodud tunnihindu, vaid on võtnud arvete keskmise.
19.Lisaks kostja poolt tehtud töö mahu alusetule vähendamisele, on kohus valesti rakendanud ka lepingulise esindaja menetluskulude hüvitamise piirmäära. Hageja osundab, et tsiviilasjas otsuse langetamisel, samuti menetluskulude rahalise kindlaksmääramise määruse tegemisel, oli tsiviilasja hind oluliselt suurem kui 3112,48 eurot, mis oli vaid hageja põhinõude suurus. Hagiavalduses nõudis hageja aga kostjalt koos viivistega 3428,79 euro tasumist ning viivist 0,25% päevas hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatu tähendab, et lähtudes TsMS § 133 redaktsioonist, mis kehtib alates 01.07. 2012, tuleb hagihinda arvestada põhinõude ja kõrvalnõuete järgi, kusjuures hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. See tähendab, et tsiviilasja hind alates 01.07.2012 oli 6268,93 eurot. Sealjuures TsMS § 136 lg 4 kohaselt võib kohus hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. TsMS § 6 järgi tehakse tsiviilasja menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi, mis tähendab, et kohus oleks menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel pidanud lähtuma tsiviilasja hinnast mitte hagi esitamise hetke seisuga vaid menetluskulude rahalise kindlaksmääramise hetke seisuga. Menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel oleks maakohus pidanud rakendama TsMS § 133 kehtivat regulatsiooni ning määratlema vastavalt ka tsiviilasja hinna. Tsiviilasja hinna 6268,93 korral on määruse nr 137 kohaselt lepingulise esindaja maksimaalselt sissenõutav kulu 3200 eurot. Vastavalt palub kostja, et ringkonnakohus tühistaks maakohtu otsuse osas, milles maakohus on jätnud kostja menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Hageja määruskaebus
20.Hageja palub maakohtu määruse tühistada osaliselt, mõista RR-lt välja Swedbank Liising AS kasuks menetluskulud 359,73 eurot, tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista Swedbank Liising AS-ilt RR kasuks välja menetluskulud 750,27 eurot.
21.Hageja andis 30.01.2008 volituse Swedbank AS valdkonnajuhile Katrin Kirisele, kes omakorda andis volituse Swedbank AS juristile Olavi Järvele, kes hagejat esindas. Seega esindas hagejat Swedbank AS-i, mitte hageja töötaja. Kostja ei vaielnud vastu
Tsiviilasi nr: 2-12-5147 hageja õigusabikuludele, vaid ainult riigilõivu väljamõistmisele. Seega tuleb hageja menetluskulude hulka arvestada ka õigusabikulud 420 eurot. Hageja menetluskulude suuruseks on 899,33 eurot, millest kostjalt tuleks välja mõista 40%, ehk 359,73. Kostja menetluskuludeks on kokku 1850 eurot, millest hageja peab hüvitama 60%, ehk 1110 eurot. Menetluskulude tasaarvestamise tulemusel peab hageja kostjale hüvitama 750,27 eurot. Menetluse edasine käik
22.Harju Maakohus võttis määruskaebused menetlusse, jättis need rahuldamata ja edastas vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Kolleegiumi seisukoht
23.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjaliga ja esitatud määruskaebustega, leiab, et hageja määruskaebus kuulub rahuldamisele ning kostja määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Maakohtu määrus tuleb poolte menetluskulude kindlaksmääramise osas osaliselt tühistada. Ringkonnakohus teeb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistatud osas menetluskulude kindlaksmääramise kohta ise uue määruse.
24.Kolleegium lahendab esmalt hageja määruskaebuse (I), seejärel kostja määruskaebuse (II) ning otsustab lõpuks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse (III). I.
25.Ringkonnakohus nõustub hageja kaebuse väitega, et maakohus jättis põhjendamatult kindlaks määramata hageja õigusabikulud. Maakohus on ekslikult leidnud, et hageja esindaja oli hageja jurist, st hageja töötaja, ning menetlusseadustik ei näe ette õigusabikulude hüvitamist olukorras, kus menetlusosalist esindab tema enda töötaja. Hageja esitatud volikirjadest (I kd, tl 51 ja 52) nähtuvalt on hageja andnud volituse Swedbank AS valdkonnajuhile Katrin Kirisele, kes omakorda on andnud volituse hageja esindamiseks Swedbank AS-i juristile Olavi Järvele. Seega esindas hagejat Swedbank AS-i töötaja, mitte hageja töötaja ning õigustatud on õigusabikulude hüvitamise nõue.
26.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, sama paragrahvi teise lõike järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt ka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Menetluskuludeks tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud (vt nt Riigikohtu 06.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1162-11, p 14). Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
27.Praegusel juhul ei ole kostja hageja õigusabikulude suurusele vastu vaielnud. Õigusabikulude nimekirja kohaselt nõudis hageja tasu seitsme tunni õigusabi eest, tunnihinnaga 60 eurot, kokku 420 eurot. Ringkonnakohus leiab, arvestades tsiviilasja materjale, vaidluse keerukust, menetlusele kulunud aega, et nimetatud ajakulu on olnud põhjendatud ja vajalik ning sellega seotud kulu tuleb vastaspoolelt hageja kasuks välja mõista.
Tsiviilasi nr: 2-12-5147
28.Arvestades Tallinna Ringkonnakohtu 03.04.2014 otsuses märgitud menetluskulude jaotust, mille kohaselt jäeti hageja kanda 60% kuludest ja kostja kanda 40% kuludest, kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele menetluskulu kokku 899,33 eurot (479,33€ + 420€), millest 40% on 359,73 eurot. II.
29.Maakohus on hinnanud kostja põhjendatud ja vajalike õigusabikulude suuruseks 2465,74 eurot (käibemaksuta). Samas on maakohus pidanud nimetatud kulusid TsMS § 175 lg 4 alusel kehtestatud piirmäärasid ületavaks ning leidnud, et kulud saavad hüvitamisele kuuluda üksnes piirmäära (1600 eurot) ulatuses. Kolleegium nõustub maakohtu poolt kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatusele ja vajalikkusele antud hinnanguga ning vastavas osas maakohtu määruses esitatud põhjendusi ei korda. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 18.12.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-71-12, p 13). Diskretsioonipiiride ületamist maakohtule kolleegiumi arvates praegusel juhul ette heita ei saa. Kostja määruskaebus ei sisalda kolleegiumi hinnangul põhjendusi, mille alusel oleks võimalik otsustada kulude põhjendatuse ja vajalikkuse üle maakohtust erinevalt.
30.Kuivõrd maakohus on lähtunud asja lahendamisel TsMS § 175 lg-s 4 sätestatud piirmääradest (mida kostja lepingulise esindaja kulud igal juhul ületasid), ei ole kohus hinnanud seda, kas õigusabikulud tuleb hüvitada käibemaksuga või käibemaksuta. Kolleegiumi hinnangul tuleb praegusel juhul hüvitamisel aluseks võtta käibemaksuta summa. TsMS § 174 lg 6 järgi peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja esitatud menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduses praegusel juhul vastav kinnitus puudub. Avaldusele lisatud arvetest nähtuvalt on need esitatud Osaühingule Everton Ehitus (registrikood 11370585), mitte kostjale endale (II kd, tl 182-195). Äriregistri elektroonilisest infosüsteemist nähtuvalt on Osaühing Everton Ehitus käibemaksukohustuslane alates 01.06.2007 (nr EE101149093). Vastavale asjaolule on osundanud ka hageja 16.06.2014 esitatud vastuväites kostja menetluskulude nimekirjale. Kohtule ei ole teada, millised on kostja ja Osaühingu Everton Ehitus vahelised kokkulepped kostja menetluskulude kandmise kohta.
31.Samas ei ole õige maakohtu järeldus, et kulud kuuluvad hüvitamisele üksnes TsMS § 175 lg 4 alusel kehtestatud piirmäärade ulatuses. Ringkonnakohtul tuleb kostja määruskaebuse lahendamisel arvestada ka Riigikohtu üldkogu 26.06.2014 määrusega tsiviilasjas nr 3-2-1-153-13, millega tunnistati põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks TsMS § 175 lg 4 ning samuti Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määrus nr 137 "Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad". Riigikohtu üldkogu viidatud lahendist ei tulene, et TsMS § 175 lg 4 ja nimetatud määrus on kehtetuks tunnistatud üksnes edasiulatuvalt. Põhiseaduslikkuse järelevalve otsustega tunnistatakse normid üldjuhul kehtetuks tagasiulatuvalt (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 26.06.2014 otsus kohtuasjas nr 3-4-1-1-14, p 130). Seega saab menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel lähtuda üksnes kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatusest ja vajalikkusest.
Tsiviilasi nr: 2-12-5147
32.Eeltoodust tulenevalt on kolleegiumi hinnangul põhjendatud kostja menetluskulud käesolevas asjas kokku 2715,74 eurot, s.o apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 250 eurot ja õigusabikulud 2465,74 eurot. Arvestades Tallinna Ringkonnakohtu 03.04.2014 otsuses märgitud menetluskulude jaotust (60% ulatuses jäid menetluskulud hageja kanda), kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele menetluskulud summas 1629,44 eurot (s.o 2715,74*0,6).
33.Vastuseks kostja määruskaebuse muudele väidetele märgib kolleegium järgmist.
34.Kostja on leidnud, et tsiviilasja hind on määratud ebaõigesti ja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse tähenduses tuleks see määrata uuesti. Kolleegium märgib esiteks, et Riigikohtu üldkogu ülalviidatud lahendiga tsiviilasjas nr 3-2-1-153-13 tunnistati põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks mh TsMS § 175 lg 4 ja selle alusel antud Vabariigi Valitsuse määrus. Seega ei ole tsiviilasja hinnal lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmisel enam määravat tähendust. Teiseks tuleb kohtute senise praktika järgi menetluses aluseks võetud asja hinnast lähtuda edaspidi ka menetluskulude kindlaksmääramisel (vt nt Riigikohtu 18.12.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-12, p 12). Hagihinda arvestatakse põhinõude ja kõrvalnõuete järgi nendes tsiviilasjades, milles hagi on kohtule esitatud pärast 01.07.2012. Käesolev hagi esitati 03.02.2012, seega ei olnud kohtul põhjust arvestada kõrvalnõudeid hagihinna määramisel.
35.Kolleegium ei nõustu kostja käsitlusega, nagu tuleks esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse üle otsustada koostatud menetlusdokumentide lehekülgede arvu põhjal (arvestusega, et "ühe sisulise lehekülje koostamiseks kuluv aeg on üks tund"). Taoline kostja lähenemine ei põhine seadusel.
36.Kostjale on jäänud arusaamatuks, miks maakohus ei ole arvestanud kostja arvetel esile toodud tunnihindu, vaid lähtunud arvete 20120371 ja 20120606 puhul nendel märgitud keskmisest tunnitasust. Kolleegium märgib, et maakohus on jätnud määruses küll vajalikul määral põhjendamata, miks oli vajalik aluseks võtta arvetel märgitud tunnitasude keskmine. See siiski ei ole praegusel juhul viinud ebaõige lahendini. Kohtupraktikas on peetud vajalikuks ja põhjendatuks nii tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (vt nt Riigikohtu 01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (vt nt Riigikohtu 02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Maakohtu poolt aluseks võetud 117,50 eurot jääb mainitud tunnitasude piiridesse. Seadusest ei tulene, et kohus peab menetluskulude kindlaksmääramisel tingimata aluseks võtma arvetel märgitud tunnitasu. Eeskätt tuleb kohtul lähtuda tunnitasust, mis vastab keskmisele sarnase õigusteenuse eest makstavale tasule. Asja materjalidest ei järeldu, et kohtu poolt aluseks võetud õigusabi tunnihind 117,50 eurot (käibemaksuta) oleks praegustel asjaoludel ebamõistlikult väike. Kõnealuste arvete puhul võis tunnitasu keskmisest lähtumine olla kolleegiumi arvates vajalik ka seetõttu, et arvetel märgitud õigusabitoimingud olid osaliselt seonduvad ja kattuvad, s.o hageja 23.04.2012 seisukohaga tutvumisele ja vastuse koostamisele kulunud aeg. Kohus ei saanud sellest tulenevalt ilmselt eelistada ühel või teisel arvel märgitud tunnihinda.
37.Kostja on esitatud määruskaebuses jätkuvalt seisukohal, et käesolevas asjas rakendatud riigilõivumäär 479,33 eurot (hagihinnalt 1 917,35 eurot kuni 3 195,58 eurot) on põhiseadusega vastuolus. Kostja leiab, et maakohus ei ole vaidlustatud määruses rakendatud riigilõivumäära suhtes sisulist seisukohta võtnud. Kostja palub, et
Tsiviilasi nr: 2-12-5147 ringkonnakohus hindaks sisuliselt, kas hageja poolt makstud riigilõivumäär hagiavalduse esitamisel oli proportsionaalne ning vastavalt põhiseadusega kooskõlas. Juhul, kui kohus leiab, et vastav riigilõivumäär ei olnud põhiseadusega kooskõlas, palub kostja kohtul see käesolevas asjas rakendamata jätta ning vastavalt mitte rahuldada hageja taotlust põhiseadusega vastuolus oleva riigilõivu lugemiseks hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude hulka.
38.Kolleegiumi hinnangul on kostja taolised etteheited põhjendamatud. Maakohus on vaidlustatud määruse 7. punktis küsimust riigilõivumäära põhiseaduspärasusest piisava põhjalikkusega käsitlenud ning järeldanud, et see on sobiv, vajalik ja mõõdukas abinõu menetlusökonoomia ja õigusmõistmise kulude kandmises osalemise eesmärgi saavutamiseks. Seega puudub alus pidada hageja poolt nimetatud määra alusel tasutud riigilõivu põhiseaduse vastaseks. Kolleegiumi hinnangul tuleb maakohtu vastavate põhjenduste ja järeldustega nõustuda. Kostja kohustus hüvitada hagejale riigilõiv, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel, riivab Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-s 14 ja § 15 lg-s 1 koostoimes tagatud üldist põhiõigust tõhusale õiguskaitsele ja ausale õigusemõistmisele. Lisaks vähendab ülemäärase riigilõivu väljamõistmine kostja vara ning takistab selle vaba kasutamist, riivates seega ka PS §-s 32 tagatud omandipõhiõigust. Samas on Riigikohus tunnistanud põhiseadusega kooskõlas olevateks käesolevas asjas rakendatud riigilõivumäärast oluliselt suuremaid määrasid (vt nt Riigikohtu üldkogu 21.01.2014 otsus kohtuasjas nr 3-4-1-17-13 või põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsused kohtuasjades nr 3-4-1-35-13 ja nr 34-1-61-13). Ringkonnakohtu arvates ei ole põhjust hinnata praegu asjassepuutuva riigilõivu põhiseaduslikkust Riigikohtu senisest praktikast erinevalt. Sarnaselt maakohtuga leiab kolleegium, et puudub alus arvata, et nimetatud lõivumäär oleks piiranud põhjendamatult isikute õigust pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Lisaks tuleb märkida, et mida väiksem on riigilõivumäär, seda väiksem on põhiõigustesse sekkumise ulatus ja intensiivsus. III.
39.TsMS § 445 lg-st 1 tuleneb, et kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. TsMS § 463 lg 2 järgi kohaldatakse kohtumäärusele vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust, tasaarvestab ringkonnakohus hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega välja mõistetavad menetluskulud ning mõistab tasaarvestuse tagajärjel hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 1269,71 eurot (s.o 1629,44€ - 359,73€).
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.