Eesistuja Malle Seppik, liikmed Ants Kull ja Villu Kõve
Kohtuasi
Swedbank AS maksekäsu kiirmenetluse avaldus Roman Kisljakovi vastu 4897 euro 19 sendi nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 12. aprilli 2011. a maksekäsu määrus tsiviilasjas nr 211-8561
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Roman Kisljakovi teistmisavaldus Avaldaja Swedbank AS (registrikood 10060701), esindaja juhatuse liige Heiki Raadik Võlgnik Roman Kisljakov, esindaja vandeadvokaat Ene Mõtte
Asja läbivaatamise kuupäev
10. november 2014. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 12. aprilli 2011. a maksekäsu määrus tsiviilasjas nr 2-11-8561. Saata asi hagimenetluses läbivaatamiseks Harju Maakohtule.
2.Teistmisavaldus rahuldada osaliselt.
3.Tagastada Advokaadibüroo Bright Law OÜ-le (konto nr EE982200221054545073) teistmisavalduselt Roman Kisljakovi eest 19. juunil 2014 tasutud kautsjon 100 (üks sada) eurot.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Swedbank AS (avaldaja) esitas 2. märtsil 2011 Pärnu Maakohtule Roman Kisljakovi (võlgnik) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles palus mõista võlgnikult välja põhinõude 4510 eurot 25 senti ja viivise 0,022% päevas sellelt alates 18. märtsist 2011.
2.Pärnu Maakohus tegi 17. märtsi 2011. a määrusega võlgnikule makseettepaneku 5047 euro 38 sendi ja jooksva viivise tasumiseks.
Makseettepanek toimetati 22. märtsil 2011 kätte võlgniku emale Svetlana Kisljakovale aadressil Tallinn, Virbi 22–37.
3.Pärnu Maakohus mõistis 12. aprilli 2011. a maksekäsu määrusega võlgnikult avaldaja kasuks välja põhivõla 4510 eurot 25 senti, sissenõutava viivise 427 eurot 62 senti ja riigilõivu 135 eurot 31 senti, kokku 5073 eurot 18 senti. Lisaks mõistis kohus võlgnikult välja 4510 eurolt 25 sendilt viivise 0,022% päevas alates 13. aprillist 2011.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4.Võlgnik esitas 19. juunil 2014 maakohtu maksekäsu määruse peale Riigikohtule teistmisavalduse, milles palub maksekäsu määrus tühistada ja jätta maksekäsu kiirmenetluse avaldus rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Võlgniku arvates on teistmise aluseks asjaolu, et avaldajale ei olnud menetlusest seaduse kohaselt teatatud. Võlgnikule ei toimetatud kohaselt kätte makseettepanekut ega maksekäsu määrust. Võlgnik elas aastatel 2009 kuni 2013 Austria Vabariigis Viinis ja tegutses Austria äriühingu tegevjuhina. Võlgnik ei kohtunud ega suhelnud vahepealsetel aastatel emaga, mistõttu puudus tal võimalus kohtumäärustest teada saada. Võlgnik sai makseettepanekust ja maksekäsust teada alles 20. aprillil 2014, kui tema advokaat avas e-toimiku kaudu võlgnikuga seotud tsiviilasja. Samuti on teistmise aluseks uued asjaolud, mille ilmsikstulekust tulenevalt tuleks asi teistmise korras uuesti läbi vaadata. Võlgnik ei ole kunagi maksekäsu aluseks olevat laenulepingut sõlminud ega selle alusel laenu saanud.
5.Avaldaja palub jätta teistmisavaldus läbi vaatamata ja menetluskulud võlgniku kanda. Avaldaja leiab, et võlgnikul oli võimalik teistmisavalduses esitatud asjaoludele tugineda määruskaebuses, mistõttu teistmine ei ole lubatud. Avaldus on ka sisuliselt ebaõige. Tegemist on võlgniku krediitkaardivõlaga Viinis 26. novembrist kuni 18. detsembrini 2009 tehtud tehingutest.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
6.Kolleegium leiab, et teistmisavaldus on põhjendatud. Maksekäsu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 710 lg 1 alusel tühistada ja asi saata hagimenetluses läbivaatamiseks Harju Maakohtule.
7.TsMS § 702 lg 1 võimaldab jõustunud kohtulahendi uute asjaolude ilmsikstulekul teistmise korras uuesti läbi vaadata TsMS § 702 lg-s 2 sätestatud alustel. Võlgnik on teistmisavalduses tuginenud kahele teistmisalusele. Esiteks väidab ta, et talle ei toimetatud seaduse kohaselt kätte makseettepanekut ega maksekäsu määrust (TsMS § 702 lg 2 p 2). Teiseks ei ole võlgnik enda väitel maksekäsu aluseks olevat laenulepingut avaldajaga sõlminud (TsMS § 702 lg 2 p 9).
8.Võlgnik on põhjendatult leidnud, et talle ei toimetatud makseettepanekut seaduse (TsMS § 484 lg 3 esimene lause) kohaselt kätte. Makseettepaneku kätte toimetamata jätmine maksekäsu kiirmenetluses on teistmise aluseks TsMS § 702 lg 2 p 2 tähenduses (vt Riigikohtu
23. mai 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-1-12, p 7). Asja materjalide kohaselt toimetati makseettepanek kätte võlgniku emale aadressil Tallinn, Virbi 22–37 (tl 9). Seda saab TsMS § 322 lg 1 alusel lugeda võlgnikule kättetoimetamiseks üksnes juhul, kui tegu oli võlgniku eluruumiga (vt Riigikohtu 30. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-1-13, p 11). Võlgniku väitel elas ta 2009 kuni 2013 Austrias. Võlgnik on Austria äriregistri väljavõttega tõendanud, et oli alates 29. juulist 2010 Austrias äriühingu D & M Gastro & Handels GmbH juhatuse liige (tl 11). Äriregistri väljavõttes on võlgniku aadressiks märgitud Viini aadress Mühlfeldgasse 1/16 (tl 30). Avaldaja ei ole võlgniku väitele vastu vaielnud, vaid on tema Austria elukohta vastuses teistmisavaldusele ka möönnud (tl 23 pöördel). Seetõttu loeb kolleegium tõendatuks, et võlgnik elas makseettepaneku väidetava kättetoimetamise ajal Austrias. Seega ei ole makseettepanekut võlgnikule menetluse kestel emale kättetoimetamisega ega muul viisil kätte toimetatud.
9.Kolleegiumile ei ole esitatud täpsemaid andmeid maksekäsu võlgnikule kättetoimetamise kohta. Pärnu Maakohtu selgituses avaldajale (tl 24) on viidatud, et maksekäsk toimetati võlgnikule kätte väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel 28. augustil 2011. Kolleegiumile ei ole teada, miks maksekäsk avalikult kätte toimetati, ega ole võimalik kontrollida ka TsMS § 317 eelduste täitmist. Seega ei saa kolleegium lugeda maksekäsku avaliku kättetoimetamisega võlgnikule kätte toimetatuks.
10.Võlgniku väitel sai ta makseettepanekust ja maksekäsust teada 20. aprillil 2014, kui tema esindaja avas need dokumendid e-toimiku süsteemi vahendusel (tl 2 pöördel). Avaldaja ei ole ka seda väidet vaidlustanud. Muid andmeid kolleegiumil makseettepaneku ega maksekäsu kättetoimetamise kohta ei ole. Seega on alust lugeda makseettepanek ja maksekäsk kättetoimetatuks TsMS § 307 lg 3 (või ka TsMS § 3111 lg 3) alusel 20. aprillil 2014.
11.Kolleegiumi arvates on 19. juunil 2014 esitatud teistmisavaldus tähtaegne, kuna maksekäsk toimetati võlgnikule kätte 20. aprillil 2014. TsMS § 702 lg 2 p-s 2 nimetatud teistmise aluse puhul hakkab teistmisavalduse esitamise tähtaeg kulgema TsMS § 704 lg 1 teise lause järgi päevast, millal menetlusosalisele lahend kätte toimetati. Kuigi TsMS § 704 lg 1 teine lause viitab sõnaselgelt vaid TsMS § 702 lg 2 p-s 3 nimetatud esindaja puudumise juhule, tuleb teistmisavalduse esitamise tähtaega kolleegiumi arvates sama sätte kohaselt analoogselt lugeda ka sisuliselt sarnase TsMS § 702 lg 2 p-s 2 nimetatud teistmise aluse puhul. Sellist järeldust kinnitab ka TsMS § 704 lg 3 teine lause, mille kohaselt teistmisavalduse maksimumtähtaeg kümme aastat on sama nii TsMS § 702 lg 2 p 2 kui ka 3 alusel. Olukorras, kus menetlusosaline ei olnud menetluses üldse seaduse kohaselt osalenud (TsMS § 702 lg 2 p 2) või esindatud (TsMS § 702 lg 2 p 3), arvutatakse teistmisavalduse esitamise tähtaega lahendi kättetoimetamisest võlgnikule. Isegi kui maksekäsu avalik kättetoimetamine lugeda iseenesest lubatuks, ei oleks sellel TsMS § 704 lg 1 kolmanda lause järgi teistmise tähtaja arvutamisel pealegi tähendust.
12.Kolleegiumi arvates ei välista teistmist TsMS § 703 lg 2, mille järgi ei ole teistmine lubatud, kui
menetlusosalisel oli võimalik tugineda teistmist võimaldavatele asjaoludele varasemas menetluses, eelkõige vastuväite või kaebusega, samuti, kui vastuväide või kaebus jäi rahuldamata. Kolleegium leiab, et viidatud säte ei ole kohaldatav, kui teistmise alus tuleneb TsMS § 702 lg 2 p-st 2. TsMS § 703 lg 2 piirab teistmise lubatavust juhul, kui menetlusosalisel oli võimalik tugineda teistmist võimaldavatele asjaoludele varasemas menetluses. TsMS § 702 lg 2 p 2 alusel võimaldab teistmist aga asjaolu, et menetlusosalisele ei olnud menetlusest seaduse kohaselt teatatud. Seega on tegemist olukorraga, kus menetlusosaline varasemas menetluses üldse ei osalenud ja on menetlusest kõrvale jäetud (vt ka nt Riigikohtu 9. novembri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-6-10, p 5;
10.novembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-2-2-08, p 9). Sellisel juhul ei olnud menetlusosalisel ka võimalik TsMS § 703 lg 2 mõttes varasemas menetluses teistmist võimaldavatele asjaoludele tugineda, mh määruskaebuse esitamisega. Viidatud sätet tuleb lugeda teistmisavalduse esitaja kasuks kitsendavalt, sest vastasel juhul võiks alati asuda seisukohale, et teistmisavalduse asemel võinuks esitada lahendi kättetoimetamisest ettenähtud aja jooksul määruskaebuse, mis muudaks aga TsMS § 704 lg 1 järgse teistmistähtaja illusoorseks. Seetõttu on teistmine käesolevas asjas lubatav. Kolleegium märgib, et eelnev ei välista iseenesest tähtaja järgimise või ennistamise korral ka määruskaebuse esitamist või teistmisavalduse lugemist määruskaebuseks, kuid see ei mõjuta teistmisavalduse esitamise tähtaega.
13.Kolleegiumi arvates ei saa teistmisavalduse aluseks olla asjaolu, et võlgnik ei ole avaldajaga väidetavat maksekäsu kiirmenetluse aluseks olnud laenulepingut sõlminud. Maksekäsu kiirmenetluse alustamiseks ei pea avaldaja tõendama maksekäsu aluseks oleva nõude olemasolu (TsMS § 482 lg 1) ja nõuet sisuliselt maksekäsu kiirmenetluses ei kontrollita. Seetõttu ei saa maksekäsu aluseks oleva nõude põhjendatuse või tõendamisega seotud asjaolud olla ka maksekäsu kiirmenetluses teistmise aluseks. Maksekäsu kiirmenetluses sõltub makseettepaneku ja maksekäsu määruse tegemine ainuüksi sellest, kas võlgnik vaidleb makseettepanekule vastu või mitte. Sealjuures ei pea võlgnik vastuväidet põhjendama (TsMS § 485 lg 2 teine lause). Kolleegium märgib aga, et teadvalt valeandmetel põhineva maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega võib kaasneda kriminaalvastutus (vt ka Riigikohtu 5. märtsi 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 24). Lisaks võib sellise lahendiga teisele isikule kahju tekitamist pidada mh heade kommete vastase tahtliku käitumisega kahju tekitamiseks võlaõigusseaduse § 1045 lg 1 p 8 mõttes.
14.Kolleegium tühistab maksekäsu ja saadab asja TsMS § 710 lg 1 teise lause alusel hagimenetluses lahendamiseks Harju Maakohtule. Maksekäsu avalduse eraldi rahuldamata jätmine, nagu soovib võlgnik, ei ole TsMS § 486 järgi vajalik. Kolleegiumi arvates saab teistmisavalduses esitatut lugeda vastuväiteks makseettepanekule TsMS § 485 lg 2 mõttes, mistõttu tuleb TsMS § 486 lg 1 p 1 kohaselt jätkata asja menetlemist hagimenetluses. Makseettepaneku järgi antakse asi üle lahendamiseks Harju Maakohtule, kes võib asja allumist endale täiendavalt kontrollida. Maakohus annab avaldajale TsMS § 487 lg 1 järgi vajadusel tähtaja nõude põhjendamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis.
15.Kolleegium märgib kohtupraktika ühtlustamiseks, et maakohtul on ka maksekäsu kiirmenetluse
avalduse saamisel TsMS § 75 järgi kohustus määrata, kas asja lahendamine allub rahvusvahelise kohtualluvuse reeglite kohaselt Eesti kohtule. Kui asja arutamine ei allu Eesti kohtule, tuleb maksekäsu kiirmenetluse avaldus jätta rahuldamata.
16.Teistmisavalduse osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tasutud kautsjon võlgnikule tagastada.
17.Kuna maakohtu määrus tühistatakse ja asi saadetakse läbivaatamiseks Harju Maakohtule, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada. Malle Seppik, Ants Kull, Villu Kõve
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.