Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, menetlusposti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule (Kentmanni 13, Tallinn, menetlusposti aadress [email protected])

päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaalis. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus võttis antud tsiviilasjas hagiavalduse menetlusse 21.10.2014 kohtumäärusega. Kuivõrd kohtule ei olnud teada kostja tegelik elukoht, siis toimetas kohus hagiavalduse koos tsiviilasja menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte avalikult 21.10.2014 Ametlike Teadaannete kaudu. Kohus luges menetlusdokumendid kostjale kätte toimetatuks 05.11.2014 s.o 15 päeva möödumisel väljavõtte Ametlikes Teadaannetes ilmumise päevast. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud, seega rahuldab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus juhib hageja tähelepanu Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-106-13, mille kohaselt hindab tüüptingimuse kehtivust kohus omal algatusel. Praeguses tsiviilasjas on hageja esitanud võla sissenõudmise kulude nõude 311 euro ulatuses. Krediidilepingu p 1.3.4 puhul oli tegemist tüüptingimustega lepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 35 lg 1 alt 2 alusel. Poolte vahel sõlmitud lepingutingimusi eraldi läbi ei räägitud, 2 (3)

tegemist oli tüüptingimustel sõlmitud lepinguga. Kohtu hinnangul olid täidetud VÕS § 37 loetletud eeldused ja tüüptingimused on lepingu osaks. Üldjuhul puudutab tühisus üksnes seadusega vastuolus olevat kokkulepet või selle osa ega mõjuta lepingu kui terviku kehtivust. Kohus on seisukohal, et VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on tühine tüüptingimus, millega krediidiandjal on õigus nõuda krediidisaajale ja käendajale saadetud kirjalike teadetega seotud kulutuste hüvitamist krediidiandja hinnakirja järgi. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hagi rahuldamata meeldetuletuskirjade saatmise nõudes 311 euro ulatuses. Ülejäänud osas peab kohus põhjendatuks hageja nõue rahuldada VÕS § 401 lg 1 koosmõjus § 402, VÕS § 113 lg 1 koosmõjus VÕS § 415 lg 1, VÕS § 397 lg 1, VÕS § 196 lg 1 koosmõjus VÕS § 416 alusel. Kohus mõistab XXXOÜ Koduliising kasuks välja 412,23 eurot s.o põhivõlg 292,31 eurot, intress 78,22 eurot, viivis 41,70 eurot. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hageja nõude 56,99% ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud 57% ulatuses kostja ja 43% ulatuses hageja kanda. Hageja on märkinud enda menetluskuludeks hagilt tasutud riigilõivu 125 eurot. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb kostjal hagejale hüvitada menetluskuludest 57%, s.o 71,25 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.