Tallinna Ringkonnakohus
Kohtunikud
Ülle Jänes, Iko Nõmm, Imbi Sidok-Toomsalu
Määruse tegemise aeg ja koht
3. detsember 2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-14027
Tsiviilasi
RP hagi AS Harjumaa Liinid vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.10.2014 määrus menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Harjumaa Liinid määruskaebus
Menetlusosalised, nende esindajad
Hageja RP (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX X-XXX XXXXX XXXXXXX), lepinguline esindaja Ülo Kivi Kostja AS Harjumaa Liinid (registrikood 10478062, asukoht Ahtri 6a, 10151 Tallinn), lepinguline esindaja Kätri Sarapuu
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Harju Maakohtu 14.10.2014 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kätte toimetamisest
Menetluse käik 27.03.2013 esitas RP (hageja) hagi AS Harjumaa Liinid (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. 13.11.2013 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 25.03.2014 otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata. 01.09.2014 määrusega jättis Riigikohus kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. 17.09.2014 esitas hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt moodustavad hageja menetluskulud kokku 1317 eurot, sh kulud õigusabile 1242 eurot (11,5 tundi x 90 eurot + käibemaks) ja riigilõiv 75 eurot. Õigusabikulud jagunesid järgnevalt: 3,5 tundi
kliendiga kohtumine, materjalidega tutvumine, õigusliku seisukoha kujundamine, hagiavalduse koostamine; 0,5 tundi kostja 23.04.2013 vastusega tutvumine; 2 tundi 15.10.2013 kohtuistungiks valmistumine ja kohtuistungil osalemine; 0,5 tundi maakohtu otsusega tutvumine ja selle kliendile saatmine; 2,5 tundi kostja apellatsioonkaebusega tutvumine, õigusliku seisukoha kujundamine ja vastuse koostamine; 2 tundi ringkonnakohtu istungiks valmistumine ja istungil osalemine; 0,5 tundi ringkonnakohtu otsusega tutvumine ja selle sisust kliendi teavitamine. Hageja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega, hageja ei ole käibemaksukohustuslane ning kõik kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kostja ei nõustunud hageja taotlusega ning palus jätta selle lepingulise esindaja kulude osas osaliselt rahuldamata, pidades mõistlikuks kuluks hageja esindaja poolt 25.03.2013 ja 10.01.2014 menetlusdokumentide koostamist ning istungitel osalemist, kuid vähendada õigusabi andmisele kulunud aega 3 tunnini. Hageja esindaja on koostanud vaid 2 dokumenti: hagiavalduse ja vastuse apellatsioonkaebusele, mis on mõlemad sisulise teksti poolest üheleheküljelised ning sisult samalaadsed, mistõttu on neile kulutatud aeg ülepaisutatud. Samuti on liialdatud istungiteks ettevalmistumisele kulunud ajaga. Kostja märkis ka, et hageja taotlusel puudub arvelduskonto number. Kostja tõi välja, et Harju Maakohtu 11.01.2010 määrusega tsiviilasjas nr 2-07-40488 mõisteti hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 522, 16 eurot. Nimetatud lahendist on hagejal täiteasjast nr T 022/2013/948 tulenev võlg kostja ees summas 332, 78 eurot. Kostja palub tasaarveldada nimetatud võlgnevuse ja kostjalt välja mõistetavad menetluskulud käesolevas tsiviilasjas. Tasaarvelduse tulemusena lõpetatakse täitemenetlus ja hageja ei nõua kostjalt menetluskulusid. Eeltoodu tulemusena puuduksid mõlemal poolel teineteise vastu nõuded. Esimese astme kohtu määrus Harju Maakohtu 14.10.2014 määrusega rahuldati hageja taotlus menetlusekulude hüvitamiseks osaliselt ning mõisteti kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1155 eurot, sh õigusabikulu 1080 eurot ja riigilõiv 75 eurot. Kohus ei nõustunud kostjaga, et hagiavalduse ja apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele kulutatud aeg on ülepaisutatud. Hagiavalduses on kaks lehekülge sisulist teksti ning vastus apellatsioonkaebuseke sisaldab sisulisi vastuväiteid kaebusele. Hagiavalduse koostamisele eelnenud tööst kuni apellatsioonkaebusele vastamiseni kulunud 9 tunnist luges kohus ülemääraseks 0,5 tundi, sest kohtuistung maakohtus kestis 55 minutit ning kohtuistungiks ettevalmistamistamisele piisab 0,5 tunnisest ajakulust. Kohus vähendas ka ringkonnakohtu istungil osalemise ja istungiks ettevalmistamise ajakulu 1 tunni võrra, kuna istung kestis 28 minutit. Kohus vähendas hageja poolt märgitud ajakulu kokku 1,5 tunni võrra ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja õigusabikulud 1080 eurot (10 tundi x 90 eurot + käibemaks). Põhjendatud menetluskuluks on ka riigilõiv 75 eurot. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu kokku 1155 eurot (1080 + 75). Kohtuistungist osavõtmine on hageja õigus, seega ei ole õige hagejale ette heita, et ta soovis asja läbivaatamist kohtuistungil. Kohus ei nõustunud kostjaga, et tegemist ei olnud õiguslikult keeruka vaidlusega, mistõttu tuleks hageja esindaja töömahu vähendamise kaudu menetluskulusid vähendada. Kostja enda tegevusest järeldub, et kostja pidas vaidlust keeruliseks, sest tema kaebuste alusel läbiti kõik kolm kohtuastet. Asjaolu, et hageja taotluses puudub arvelduskonto number, ei takista menetluskulude väljamõistmist ning ei anna põhjust nende suuruse vähendamiseks. Hageja taotluse lahendamist ei mõjuta ka kostja tasaarvestuse ettepanek. Tasaarvestuse ettepanku lahendamine ei kuulu kohtu pädevusse, kuna see esitati menetluskulude kindlaksmääramise menetluses.
Määruskaebus Kostja palub määruskaebuses maakohtu määruse osaliselt tühistada ja teha uus määrus, millega vähendada kostjalt väljamõistetud menetluskulusid. Kostja nõustub maakohtuga kohtuistungitel osalemise ja istungiteks ettevalmistamisele kulunud aja osas. Kostja hinnangul on liialdatud 3,5 tunnine ajakulu kohtumiseks kliendiga, materjalidega tutvumiseks, õigusliku seisukoha kujundamiseks, hagiavalduse koostamiseks ja kohtule esitamiseks. Selliste toimingute põhjendatud ajakuluks on 1,5 tundi, arvestades hagiavalduse pikkust ja teksti. Samuti ei ole põhjendatud 2,5 tunni väidetav kulumine apellatsioonkaebusega tutvumiseks, õigusliku seisukoha kujundamiseks, vastuse koostamiseks ja ringkonnakohtule esitamiseks. Vastus apellatsioonkaebusele on enamjaolt sama sisuga kui hagiavaldus, seega ei ole ka vastav ajakulu põhjendatud. Liialdatud on ka ajaga, mis väidetavalt kulus maakohtu ja ringkonnakohtu otsusega tutvumiseks ja selle kliendile saatmiseks. Hageja esitatud töömahu suurus on ebaproportsionaalne. Hageja esindaja mõistlikuks ajakuluks võiks olla kokku 3 tundi. Kostja ei ole kindel, kas hageja on tasunud õigusabile kulunud summa oma esindajale. Kui hageja ei ole vastavaid kulusid kandnud, ei ole kostjal hagejale võimalik nimetatud kulusid hüvitada. Kostja märgib, et Harju Maakohtu 11.01.2010 määrusega nr 2-07-40488 mõisteti hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 522, 16 eurot. Kostja on maakohtu määrusest tuleneva nõude esitanud täitmiseks, kuid hageja ei ole oma kohustusi kostja ees täitnud. Täiteasjast nr T 22/2013/948 tulenev hageja võlgnevus on 332, 78 eurot, mis näitab hageja suhtumist oma kohustustesse. Menetluse edasine käik Hageja palub vastuses määruskaebusele jätta kaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle 17.11.2014 kiri-määrusega rahuldamata ja edastas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Kolleegium nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1 esimesest lausest on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude ulatuse kindlaksmääramise otsus kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 18.05.2010 määrus nr 3-2-1-43-10, p 19; Riigikohtu 18.12.2012 määrus nr 3-2-1-171-12, p 13). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud ning on õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust piisavas ulatuses hinnanud ja põhjendanud. Maakohus on piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud hageja esindaja töö mahtu ning jõudnud toimingute ajakulu osas, arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu, õigetele järeldustele. Ringkonnakohtul ei ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata.
Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus ka seda, et menetluskulude väljamõistmisel ei oma tähtsust, kas hageja on õigusabiteenuse kulud oma esindajale tasunud või mitte. Lepingulise esindaja kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosaline oleks need kulud ka tegelikult kandnud (Riigikohtu 03.06.2013 määrus nr 3-2-1-65-13, p 18). Seega ei pea kulude kindlaksmääramist taotlenud isik tõendama, et ta on õigusteenuse eest esindajale tasu juba maksnud või et seda on teinud kindlasti tema ise. Piisab sellest, kui isikut on menetluses esindanud lepinguline esindaja ning tasu maksmise kohustus on isikul tekkinud. Asjakohane ei ole kostja vastuväide selle kohta, et Harju Maakohtu 11.01.2010 määrusega nr 2-0740488 mõisteti hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 522, 16 eurot ning hageja ei ole nimetatud võlgnevust täies ulatuses tasunud. Tegemist on teisest menetlusest tuleneva õigussuhtega, mida ei ole võimalik käesolevas asjas toimuvas menetluskulude kindlaksmääramise menetluses arvestada. Vastastikuste nõuete puhul on võimalik nõuded täitmise käigus tasa-arvestada. TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ü. Jänes
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
I. Nõmm
I. Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.