Tartu Maakohus
Kohtunik
Epp Tombak
Määruse tegemise aeg ja koht
01.detsember 2014 Põlva kohtumaja
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-12-34000 K. AR. A. elatise nõudes
Menetlustoiming
Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: K. A. xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Lepinguline esindaja – P. K. W. , asukoht xxxxxxxx E-post: Kostja: R. A. xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; Epost:
Käesolev määrus ei ole edasikaevatav.
Asjaolud ja menetluse käik Tartu Ringkonnakohtu 27.02.2014 otsusega on jäetud R. A. Tartu Maakohtu 01.04.2013.a. kohtuotsusele rahuldamata ning viidatud kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohtu otsusega jäeti menetluskulud maakohtus poolte endi kanda ning menetlusosaliste poolt ringkonnakohtus kantud kulud kostja kanda. Ringkonnakohtu otsus jõustus 01.04.2014.a. Hageja lepinguline esindaja esitas 09.04.2014 Tartu Maakohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Avalduse kohaselt on hageja kandnud ringkonnakohtus menetluskulu lepingulise esindaja kuluna summas 180 eurot (koos käibemaksuga), mis on kostja apellatsioonkaebusele vastuse koostamise kulu.
Hageja kinnitab, et nimetatud kulu on kantud seoses kohtumenetlusega ning ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja taotleb määrata kindlaks menetluskulu tsiviilasjas ja mõista R. A. menetluskulude katteks K. A. 180 eurot, kohustades kostjat nimetatud summa kandma hageja seadusliku esindaja K. A. arveldusarvele. Kohus edastas vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 176 sätetele hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kostjale. Kostja on kohtule 07.08.2014.a. saadetud e-kirjas (tl.200) teatanud, et on nõus menetluskulud koheselt hüvitama, kui vastaspool esitab maksekorralduse õigusabikulude tasumise kohta. Kohtumääruse põhjendused ja selgitused TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kulude jaotuse kohta tehtud Tartu Ringkonnakohtu otsus jõustus 01.04.2014.a. ning avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks on esitatud 14.04.2014.a., seega tähtaegselt. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud on tulenevalt TsMS § 144 p 1 kohtuvälised kulud. Hagi esitamise ajal (29.08.2012) kehtinud TsMS § 175 lg 1 sätestas, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas kohtumenetluses TsMS § 218 nõuetele vastav lepinguline esindaja P. K. 4,193). TsMS § 172 lg 8 kohaselt saab kohtuväliste kulude hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohus jätab need mõne menetlusosalise kanda. Ringkonnakohus on jätnud menetluskulud ringkonnakohtus kostja kanda. Kohus läbi vaadanud tsiviilasja materjalid ja hinnanud toimikus olevaid dokumente, leiab et hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele. Toimiku materjalidest nähtuvalt on hageja esindaja koostanud ja 03.06.2013 kohtule esitanud vastuse apellatsioonikaebusele ( tl 104) sisulise tekstiga 3-lehel. Hageja esindajal on kohtule esitatud teostatud toimingute kirjeldusest nähtuvalt kulunud nimetatud dokumendi koostamiseks 3 tundi, tunnihinnaga 50 eurot. Kohtu hinnangul on nimetatud ajakulu arvestades esitatud dokumendi sisu ja mahtu mõistlik ja põhjendatud. Kostja ei ole oma vastuses menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vaidlustanud menetluskulude suurust, vaid on kahelnud menetluskulude kandmises hageja esindaja poolt. Kohus, toetudes senisele kohtupraktikale, leiab, et asjaolu, kas hageja on menetluskulud juba kandnud või mitte ei välista kulude suuruse kindlaksmääramist. Seaduses ei ole nõutud tingimata õigusabiarvete või muude raamatupidamise algdokumentide kohtule esitamist. Samuti ei ole vajalik, et pool oleks kulude kindlaksmääramise ajaks kulud ka tegelikult kandnud. Õigusabi eest 2 (3)
tasumise kohustus on lepingulise esindaja ja tema kliendi vahelise õigussuhte sisuks, mis ei mõjuta menetluskulude kindlaksmääramist tsiviilkohtumenetluses. TsMS § 174 lg 4 järgi ei välista menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele ka see, kui tema eest kandis need muu isik. Tulenevalt TsMS § 178 lg 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Seega ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada ei saa, kuna kaebuse hind ei ületa 200 eurot.
Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.