Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Määruse tegemise aeg ja koht 27.11.2014, Rapla Tsiviilasja number 2-14-57360 Tsiviilasi Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu hagi Ragner Trepi, Heiki Pihu ja Külliki Pihu vastu kohustuse täitmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Eesti Vabariik Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu, reg nr 70000740, Tartu, Munga 18, hageja esindaja Hardi Rikand, kostja Ragner Trepp, isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxx, xxxxxx x, kostja Heiki Pihu, isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxx, xxxxxx x, kostja Külliki Pihu, isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxx, xxxxxx x Resolutsioon Kinnitada Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu ja Ragner Trepi, Heiki Pihu ja Külliki Pihu vahel sõlmitud kompromissileping järgmiselt: Ragner Trepp, Heiki Pihu ja Külliki Pihu kohustuvad tasuma Eesti Vabariigile, keda esindab Haridus- ja Teadusministeerium, õppelaenulepingust nr xx-xxxxxx-xx tuleneva võla 1572,57 eurot maksegraafiku alusel järgmiselt: 27.11.2014 77,57 eurot, alates 27.12.2014 kuni 27.10.2016 igakuiselt iga kuu 27.kuupäevaks 65.- eurot arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, maksekorralduses märgitakse õppelaenulepingu number xx-xxxxxx-xx. Kokkuleppe rikkumise korral on Eesti Vabariigil õigus nõuda kokkuleppe sundtäitmist nii osamaksete kaupa kui ka kogu võlasumma ulatuses ühekorraga. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Lõpetada menetlus Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu hagis Ragner Trepi, Heiki Pihu ja Külliki Pihu vastu kohustuse täitmiseks. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Hageja nõue Hageja esindaja H.Rikand palub VÕS §de 108 lg 1; 145 lg 1; ÕÕS § 21 lg 2 ja 3 alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista võla 1572,57 eurot. Pooled sõlmisid kompromissi. Maakohtu seisukoht TsMS § 430 lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et asja menetlus kuulub lõpetamisele, kuna pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus leiab, et poolte kompromiss on seaduslik ja põhjendatud ning ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita. Menetluskulude jaotus Menetluskulud kuuluvad jätmisele menetlusosaliste endi kanda.