Kostja: MK (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXX X-XX XXXXXX XXXXX), lepinguline esindaja Aleksei Smelov
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
Jätta Harju Maakohtu 07.05.2014 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud OK kanda. Edasikaebamise kord Otsusele võivad pooled vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Vastust kassatsioonkaebusele ja menetluslikke taotlusi võib menetlusosaline Riigikohtule esitada ilma vandeadvokaadi vahenduseta. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.
20.11.2012 esitas OK (hageja) Harju Maakohtule hagi MK (kostja) vastu seltsinguvara jagamisel 5000 euro väljamõistmiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt soetasid pooled 19.05.2004 korteriomandi asukohaga XXXX XX XXX XXXXXXX, mis registreeriti poolte kokkuleppel kostja nimele. Korteriomandi soetamiseks sõlmisid pooled AS-is Swedbank (endine AS Hansapank) laenulepingu nr XXXXXXXXX-XX. Pooled elasid ühise perekonnana alates 2003. aastast, omades ühist majapidamist ning eelarvet. Hageja tasus kõik kommunaal-, energia-, eluasemekindlustus, kaabeltelevisiooni, toidu- ja muud jooksvad kulud, kostja aga laenulepinguga ja sõiduautoga seotud kulutused. 30.11.2010 pooled abiellusid. Ajavahemikus mai 2004 kuni detsember 2008 tagastasid pooled pangale laenu 9552 euro eest, ülejäänud laenusumma tasus kostja isikliku raha ees. Lisaks on korteriomandis teostatud peale soetamist osaline renoveerimine ja sisustamine hageja vahendite arvelt järgnevalt: esiku ja köögi remont ning sisustus ca 2300 euro eest ja elutoa sisustus ca 1150 euro eest. Kuna poolte abielulised suhted on lõppenud 01.10.2012, palus hageja lõpetada poolte vahel seltsingulepingu, mille raames on pooled teinud kulutusi korteriomandi soetamisel laenu tagastamiseks 9552 euro ning renoveerimise ja sisustamise eest ca 3450 euro ulatuses ning mõista kostjalt välja ühekordse kompensatsioonina 5000 eurot.
3.11.12.2012 määrusega jättis kohus hagi käiguta ja kohustas hagejat täpsustama haginõuet ja hagi aluseks olevaid asjaolusid. 28.12.2012 esitas hageja täpsustatud hagiavalduse, milles märkis, et seltsinguvaraks on korteriomand asukohaga XXXX XX X-XX XXXXXXX, lisaks korteriomandile ka soetatud sisustus ja kulutused korteriomandile. Hageja pidas seltsinguvaraks korteriomandi soetamiseks sõlmitud laenulepingu tagasimakseid summas 9552 eurot ning korteriomandi remondi ja sisustuse soetamiseks kulutatud ca 3450 eurot, mis teeb kokku 13 002 eurot. Hageja soovis kostjalt välja mõista kompensatsiooni 5000 eurot.
4.16.01.2013 määrusega jättis kohus hagi teistkordselt käiguta, kohustades hagejat täpsustama hagi aluseks olevaid asjaolusid. Kohus selgitas, et korteriomand aadressil XXXX X-XX XXXXXXX ei saa olla seltsinguvaraks, kui pooltel ei ole sõlmitud vastavasisulist notariaalselt tõestatud kokkulepet. Lisaks märkis kohus, et hagejal tuleb mh hagi aluseks olevaid asjaolusid tõendada.
5.04.02.2013 menetlusdokumendis nimetas hageja perioodil 05.05.2004-30.08.2012 seltsinguvarasse kuuluvad kulutused, märkides, milliseid kulutusi nimetatu osas on hageja isiklikult kandnud ja leides, et kulutused kokku on 10 945,20 eurot. Samuti nimetas hageja seltsinguvara loetelu ja märkis selle maksumuseks kokku 3730 eurot. Lisaks nimetas hageja, et seltsinguvarasse ei kuulu korter aadressil XXXX X-XX XXXXXXX, sõiduauto Mercedes Benz ja ülejäänud vara ca 1500 euro ulatuses.
6.22.11.2013 menetlusdokumendis märkis hageja, et nõue on esitatud alusetu rikastumise sätete alusel ning nõudis kostjalt ajavahemiku 13.11.2009 kuni 13.11.2012 tehtud kulutuste hüvitamist. Hageja märkis ajavahemikul juulist 2004 kuni 30.08.2012 tehtud kulutusteks kulutused AS-ile Eraküte/AS Tallinna Küte 4675,88 eurot, Eesti Energia AS-ile 867,89 eurot, AS-ile STV/AS Starman 1571,10 eurot, AS-ile Elion 230,21 eurot, ehituse kulud 548,32 eurot, elektroonika kaup 1037,58 eurot ja muud kulud 382,79 eurot. Hageja märkis, et kokku tasus hageja 9313,76 eurot, kuid kuna ta ise elas korteris, siis on kostja alusetult rikastunud poole, s.o 4656,88 euro ulatuses. Hageja palus alusetu rikastumise alusel mõista kostjalt välja hüvitise 5000 eurot. Õigusliku alusena tugines hageja VÕS §-le 1027.
7.19.12.2013 esitatud menetlusdokumendis märkis hageja, et tõendab tehtud kulutusi oma arveldusarve väljavõttega, kust on näha kulutuste tegemine summas ja kuupäevaliselt see, kellele on tasutud. 25.02.2014 esitatud menetlusdokumendis märkis hageja perioodid, millistest tulenevad hageja nimetatud kulutused. Kostja vastuväited
8.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja leidis, et hagi on põhjendamata ja alusetu.
9.Kostja palus tuginedes TsÜS §-le 143 kohaldada hageja nõudele aegumist. Kostja leidis, et kuna kostja on ostnud korteri aadressil XXXX X-XX XXXXXXX ja vormistanud selle enda nimele 19.05.2004, siis eeltoodud korteri osas lõppes hageja nõude esitamise tähtaeg 19.05.2007 ning muude nõuete osas 01.11.2009. Hagiavaldus on aga esitatud kohtule 20.11.2012. Samuti leidis kostja võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg-tele 1 ja 2 ning alates 01.07.2002 kehtiva TsÜS § 146 lg-le 1 tuginedes, et vaadeldavas asjas tuli kohaldada kehtiva TsÜS § 146 lg-t 1. VÕSRS § 9 lg 2 järgi arvestatud 3-aastane aegumistähtaeg lõppes 01.07.2005 (TsÜS § 135) ning seega on hageja nõue aegunud.
10.Kostja ei nõustunud väitega, et poolte vahel oli sõlmitud suuline seltsinguleping alates 2003 kuni abielu registreerimiseni 2010. aastal. Kostja oli seisukohal, et vabaabielu korral puudub teisel poolel automaatne õigus poolele omandist ning omandisuhted tuleb reguleerida vastavate lepingutega. Hageja ei ole tõendanud, et korteriomandi ja muu vara soetamine toimus poolte ühise eesmärgi saavutamiseks ning nende panused ühise eesmärgi saavutamiseks olid määratud seltsingulepinguga.
11.05.12.2013 menetlusdokumendis leidis kostja, et kuivõrd hageja on palunud kostjalt välja mõista 5000 eurot, ent märgib samas 22.11.2013 täpsustatud hagiavalduses, et kostja on alusetult rikastunud summas 54656,88 eurot, siis ei ole hageja nõue selge. Maakohtu otsus
12.07.05.2014 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
13.Esmalt pidas kohus seoses hageja esitatud nõudega vajalikuks märkida, et arvestades kohtu 13.02.2014 kirjas (tl 16, pöördel III kd) esitatud selgitusi ja hoiatusi, hindab kohus hageja nõuet 22.11.2013, 19.12.2013 ning 25.02.2014 esitatud viimaste täpsustuste alusel. Seega juhindus kohus hageja nõude hindamisel eelnimetatud avaldustes ning viimases seisukohas esitatust, millistest järeldub, et hageja on loobunud seltsingu sätete järgi raha nõudmisest, leides, et kostja on alusetult rikastunud. Kohus märkis, et hageja ei ole vaatamata kohtu korduvatele nõudmistele üheselt täpsustanud, milliste konkreetsete hageja poolt tehtud kulutuste arvelt kostja seda teinud on just hageja märgitud ulatuses.
14.22.11.2013 täpsustatud hagiavalduses leiab hageja, et tema poolt on kulutusi tehtud 9313,76 eurot ning kuna ta ise elas kostja korteris, siis on kostja alusetult rikastunud kokku summas 4656,88 eurot, mistõttu ei ole selge, mis annab aluse 5000 euro väljamõistmiseks. Vaatamata kohtu korraldusele (tl 16, III kd) hageja seda selgitanud ei ole, esitades 25.02.2014 hagiavalduse täpsustuses taas teisenenud summad tema tehtud kulutuste kohta, mille kohaselt on kulud AS-ile Eraküte/AS Tallinna Küte 4675,88 eurot, Eesti Energia ASile 868 eurot, AS-ile STV/AS Starman 1572 eurot, AS-ile Elion 231 eurot, ehituse kulud 637 eurot, elektroonika kauba eest 1148 eurot ja muude kulude eest 790 eurot. Ka neid kulusid aritmeetiliselt kokku liites ja vastavalt hageja seisukohale pooleks jagades, ei ole saadavaks summaks 5000 eurot. Hageja ise väidab, et ülalnimetatud kulud on kokku 9922 eurot, millest kostja on alusetult rikastunud summas 4961 eurot. 25.02.2014 avalduses märgib hageja, et on tasunud akende valmistamise ja paigaldamise eest aadressil XXXX XXX, XXXXXXX OÜ-le Lagofer 28.04.2004 arve summas 8800 krooni, s.o 562,42 eurot. Seega, isegi kui hageja esile toodud kulutused kokku liita ning pooleks jagada, on nende suuruseks 5523,42 eurot ning hageja ei ole esile toonud, milliseid kulutusi ta kohtu ette tooduist ei nõua. Kohus leidis, et vaatamata sellele on võimalik piisavalt järeldada hagieset, milleks on kostjalt raha väljamõistmine ning hageja väitel on kostja tema arvelt alusetult rikastunud ning asja läbivaatamata jätmisele tuleb siiski eelistada hagi sisulist lahendamist.
15.Hageja väitel on ta teinud kulutusi AS-ile Eraküte/AS Tallinna Küte 4675,88 eurot, Eesti Energia AS-ile 868 eurot, AS-ile STV/AS Starman 1572 eurot ja AS-ile Elion 231 eurot,
millistest pooles ulatuses on kostja hageja hinnangul tema arvelt rikastunud. Pooled ei vaidle iseenesest selle üle, et nad elasid alates 2003. aastast mitteabielulises kooselus kuni 30.11.2010, mil nad sõlmisid abielu ning alates 2004. aastast kasutati ühise eluasemena kostja korteriomandit aadressil XXXX X-XX, XXXXXXX. Hageja väidetest saab teha järelduse, et antud kulutuste näol on tegemist kooselu raames tehtud korteriga seotud majandamiskulude ning kuludega elektrienergiale ning kaabeltelevisioonile.
16.Kohus leidis, et kui hageja oleks väitnud, et ta on täitnud AS-ile Eraküte/AS Tallinna Küte, AS-ile Eesti Energia, AS-ile STV/AS Starman ja AS-ile Elion kostja rahalised kohustused, siis saaks nimetatud isikute ees hageja tehtud maksetega lugeda kostja kohustused lõppenuks ning saaks järeldada, et kostja on oma kulutusi säästnud, millisel juhul hagejal võiks olla hüvitisnõue võlaõigusseaduse (VÕS) käsundita asjaajamise sätete järgi. Hageja ei ole aga väitnud, et ta on nimetatud kulutusi tehes täitnud lepinguväliselt kostja kohustused VÕS § 78 mõttes, mistõttu ei ole VÕS § 1018 ja § 1023 lg 1 eeldused täidetud ning nõude rahuldamine ei ole põhjendatud.
17.Kohus märkis, et hageja on ise korduvalt märkinud, et pooled elasid ühise perena, mistõttu jagasid vastavalt perekonnana elamise tavadele perekonna ja koduga seotud kulusid omavahel nii, et kostja pidi tasuma ühiseks eluasemeks olnud korteriostuks võetud laenumaksed ja auto ülalpidamise kulud, hageja pidi kandma kommunaal-, energia-, eluasemekindlustuse-, kaabeltelevisiooni ja toidukulud (tl 153, I kd). Seega saab hageja väidetust teha järelduse, et tegemist oli hageja kohustustega. Kohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et antud kulutuste hüvitamise nõue oleks põhjendatud VÕS § 1027 järgi. Seejuures tugines kohus VÕS § 1028 lg-le 1 ja leidis, et seega kuuluks osundatud säte kohaldamisele vaid juhul, kui üleandja soovis saadu üleandmisega täita oma kohustust saaja ees, kuid hageja sellistele asjaoludele tuginenud ei ole.
18.Hageja on 25.02.2014 hagiavalduse täpsustuses tuginenud ka väidetele, et ta on teinud ehituskulusid 637 eurot, elektroonika kauba eest 1148 eurot ja muude kulude eest 790 eurot (22.11.2013 avalduses olid muud kulud 382,79 eurot). Hageja on kulud märkinud abstraktselt ja kostja pole nendega nõustunud, viidates hagi ebaselgusele. Kohus on korduvalt (vt nt tl 11, III kd ja tl 16, III kd) teinud pingutusi selgitamaks hagejale hagi probleeme ning andnud piisava võimaluse hagi täpsustada. Kohus on selgitanud hagejale, et kui ta ei ole võimeline ennast ise esindama, võinuks ta võtta endale menetluseks esindaja või taotleda esindaja määramist riigi õigusabi korras (tl 16 pöördel, III kd).
19.Seega ei ole hageja toonud hagis välja asjaolusid, mis annaksid aluse nende õigsuse korral ka antud kulutuste nõuet rahuldada. Kohus ei saa hageja esitatud enda koostatud tabelitest (neist ei nähtu, millele konkreetselt kulutused on tehtud [tl 24-27, III kd]) ja dokumentaalsetest tõenditest ise asjaolusid järeldada, vaid pooled peavad esitama kohtule asja lahendamiseks olulised faktilised asjaolud üldjuhul kirjalikult taasesitatavas vormis oma avaldusena (eelkõige hagis ja vastuses) ja kohus ei või tugineda otsuses asjaolule, mida pool asja läbivaatamisel ei esitanud. Eeltoodud põhjendusel ei ole kohtul võimalik tuvastada, millele konkreetselt on hageja kulutusi teinud ning kas kostja on nende arvel alusetult rikastunud, kuna hagi alusena esile toodud asjaolud ei ole piisavad hagi rahuldamiseks.
20.Hageja on esitanud ka asjaolu, et on tasunud akende valmistamise ja paigaldamise eest aadressil XXXX X-XX, XXXXXXX OÜ-le Lagofer 28.04.2004 arve summas 8800 krooni, s.o 562,42 eurot sularahas. Seega on ta teinud kulutuse kostja korteriomandile, millise kulutuse nõudeõigus oleks tal VÕS § 1042 lg 1 alusel. Kostja on märkinud oma 17.04.2014 esitatud lõplikus seisukohas, et jääb muuhulgas ka oma algse hagivastuse juurde, milles kostja on esitanud aegumise vastuväite. Kohus märkis, et vaidlusaluse kulutuse tegemise ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 151 lg 1 kohaselt on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Õiguse rikkumise korral
algab rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamisele suunatud alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik rikkumisest ja kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Kuivõrd hageja on ise märkinud, et kulutus kostja korteri akendele on tehtud 28.04.2004, siis pidi ta samal ajal teada saama, et tal on kostja vastu alusetust rikastumisest tulenev nõue. Seega hakkas hagi aegumistähtaeg kulgema vastavalt TsÜS § 151 lg-le 1 28.04.2004 kell 00.00 ning aegumistähtaeg lõppes 28.04.2007 kell 24.00. Hagiavaldus on kohtule esitatud 13.11.2012, mistõttu on hageja esitatud kulutuste nõue aegunud.
21.Kohus märkis, et kuna kohus on tuvastanud, et nõue on aegunud, jätab kohus käesoleva vaidluse lahendamisel tähelepanuta hageja poolt esitatud väited ja tõendid nõudeõiguse või selle aluseks oleva õigussuhte olemasolu kohta (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-92-02). Apellatsioonkaebus
22.12.06.2014 esitatud apellatsioonkaebuses leiab hageja, et asjas tuleks teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
23.Kohus ei ole analüüsinud ega arvesse võtnud hageja argumente ja esitatud tõendeid ning samuti on maakohus jätnud analüüsimata hageja hüvitise nõude. Seega on kohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme ja materiaalõiguse norme võlaõigusseaduse ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse kohaldamise osas.
24.Hageja märgib, et vaidlustab maakohtu otsuse ulatuses, milles kohus leidis, et kui hageja oleks väitnud, et ta on täitnud AS-ile Eraküte/AS Tallinna Küte, AS-ile Eesti Energia, ASile STV/AS Starman ja AS-ile Elion kostja rahalised kohustused, siis saaks nimetatud isikute ees hageja tehtud maksetega lugeda kostja kohustused lõppenuks ning saaks järeldada, et kostja on oma kulutusi säästnud, millisel juhul hagejal võiks olla hüvitisnõue võlaõigusseaduse (VÕS) käsundita asjaajamise sätete järgi. Hageja ei ole aga väitnud, et ta on nimetatud kulutusi tehes täitnud lepinguväliselt kostja kohustused VÕS § 78 mõttes, mistõttu ei ole VÕS § 1018 ja § 1023 lg 1 eeldused täidetud ning nõude rahuldamine ei ole põhjendatud.
25.Hageja leiab, et maakohus jättis analüüsimata kostjapoolse kohustuse olulise rikkumise osas. Kohus jättis seoses hageja nõudega ühise majandustegevuse tulemuste eest kompensatsiooni 5000 eurot väljamõistmiseks tähelepanuta, et poolte vahel oli tegemist vabaabieluliste perekondlike suhetega. Perekondlikes suhetes ei kohaldu abikaasade vastastikusele töötegemisele ühises majapidamises töölepingu kohta käivad sätted või muud lepingud. Tegemist ei ole ka lepinguväliste suhetega, kuna poolte tegevus oli suurel määral koordineeritud ja omavahel kooskõlastatud tahteavaldustega. Hageja hinnangul võib kõne alla tulla ühise majapidamise edendamisele suunatud seltsingulepingu olemasolu. Seejuures viitab hageja VÕS § 603 lg-le 3 ja märgib, et hagejal ei ole õigust saada hüvitist ühise majapidamise edendamiseks tehtud füüsilise töö eest, kuid tal on õigus nõuda seltsinglaste ühisvarasse omandatud esemete jagamist. Seejuures tugineb hageja ka Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-116-06, milles Riigikohus on leidnud, et seltsinguvara tuleb pärast seltsingu kohustuste täitmist tagastada seltsinglastele vastavalt nende tehtud panustele (VÕS § 603 lg 1). VÕS § 603 lg 4 kohaselt juhul, kui seltsinguvarast ei piisa panuste tagastamiseks, tuleb kohaldada VÕS § 602 lg-s 2 sätestatut, mille kohaselt vastutavad seltsinglased puudu oleva summa eest vastavalt nende osadele kahjumi katmises. VÕS § 592 lg 1 sätestab, et kui seltsinglaste osad kahjumi katmises ei ole määratud, arvestaks igale seltsinglasele langev osa vastavalt tema panuse suurusele.
26.Hageja rõhutab, et ajavahemikul juulist 2004 kuni 30.08.2012 tehtud kulutusteks, mille eest tasuti pangakaardiga, on AS Eraküte/AS Tallinna Küte 4675,88 eurot, Eesti Energia AS 867,89 eurot, AS STV/AS Starman 1571,10 eurot, AS Elion 230,21 eurot, ehituse kulud 548,32 eurot, elektroonika kaup 1037,58 eurot ja muud kulud 382,79 eurot. Hageja on tasunud sularahas akende valmistamise ja paigaldamise eest aadressil XXXX XX X-XX, XXXXXX, OÜ-le Lagofer (reg. nr 10397346) 28.07.2004 arve summas 8800 krooni, s.o
562,42 eurot. Kokku on hageja poolt poolte kooselu kestel, s.o ajavahemikus 2004-2012, kulutatud 14 675,20 eurot. Hageja soovib kostjalt alusetu rikastumise eest rahalist kompensatsiooni 5000 eurot.
27.Hageja viitab maakohtu otsuse p-le 20, milles kohus leidis, et hageja esitatud kulutuste nõue on aegunud ja rõhutab seejuures TsÜS § 147 lg-tes 1 ja 2 sätestatule. Hageja märgib, et nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. TsÜS §-st 147 tulenevalt nõue esitamise aegumise tähtaeg algab päevast, mil isik sai teada või oleks pidanud teada saama oma õiguste rikkumisest, nimelt pärast 04.12.2012 Harju Maakohtu poolt abielu lahutamist. Samuti viitab hageja TsÜS § 151 lg-tele 1 ja 2 ning leiab, et kahju õigusvastasest tekitamisest ja alusetust rikastumisest tulenev nõue aegub hiljemalt kümne aasta möödumisel (TsÜS § 150 lg 3 ja § 151 lg 2) ning hageja esitatud kulutuste nõue ei ole aegunud.
28.Hageja tugineb kaebuses ka VÕS §-le 1041, § 1042 lg-le 1 ja §-le 1027. Hageja on seisukohal, et alusetu rikastumise instituudi eesmärgiks on kõrvaldada ebaõiglus, mis tekib juhul, kui üks isik teeb midagi teise isiku heaks, olemata selleks seadusest või tehingust tulenevalt kohustatud. Seega tuleb maakohtu järeldus kolmeaastase aegumistähtaja kohaldamise osas jätta rahuldamata ja alternatiivselt hagejale kahju hüvitise nõude rahuldamisel kohaldada VÕS § 151 lg-t 2.
29.Tuginedes eeltoodud asjaoludele on hageja seisukohal, et kohus on rikkunud TsMS § 436 lg-t 1 ja TsMS § 442 lg-t 8. Hageja leiab, et maakohtu seisukoht, et kohtotsuses käsitlemata hageja väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle, on ilmne näide TsMS § 436 lg 1 rikkumisest ning kohtu veendumus ei ole menetlusosaliste esitatud argumentide ja tõendite väidetava tähtsusetuse osas jälgitav. Vastus apellatsioonkaebusele
30.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
31.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuste väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetlusõiguse normide rikkumist või materiaalõiguse ekslikku kohaldamist kolleegium maakohtu lahendi põhjal ei tuvastanud.
32.Kolleegiumi hinnangul on maakohus teinud õige järelduse, et hagiavalduses esile toodud asjaolud ja esitatud tõendid ei anna alust hagi rahuldamiseks. Maakohus on käsitlenud hageja kõiki väiteid ning selgitanud nõutava põhjalikkusega, miks ei ole hageja nõue kostja vastu põhjendatud. Kolleegiumi hinnangul on õige kohtu järeldus, et kokkulepe, mille kohaselt kannab üks kooselu pooltest kulutusi endale eluaseme soetamiseks võetud laenu teenindamiseks ja sõiduki ülalpidamiseks ning teine talle mittekuuluva, kuid ühiselt kasutatava eluruumi kommunaalkulude, elektrienergia ja kaabeltelevisiooni tarbimiseks, annab selliste kulutuste tegemiseks kokkuleppelise aluse. Kokkuleppe tõttu puudub põhjus väita, et kostja on hageja arvelt VÕS §-de 1028 ja 1042 järgi alusetult rikastunud või et hageja on teinud kostja kasuks kulutusi VÕS §-des 1018 ja 1023 sätestatud käsundita asjaajamise järgi. Samuti on õige kohtu järeldus, et kostja korterile akende ostmiseks tehtud kulutuste hüvitamise nõue on TsÜS § 151 lg 1 järgi aegunud. Kuna maakohus on kohtuotsust selles osas piisavalt põhjendanud ning ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse arutluskäiku vastavas osas pikemalt korrata.
33.Maakohtule esitatud viimases seisukohas tagasivõetud nõude aluse ehk seltsingu osas, millele hageja apellatsioonkaebuses uuesti tugineb, vastab kolleegium, et kokkuleppe olemasolu, mille järgi pooled jagavad ära kooselu jooksul tekkivad kulutused, ei anna põhjust väita, et tegemist oli tingimata seltsinguga. Hageja ei ole toonud esile asjaolusid, ega esitanud tõendeid, mis annaks alust väita, et pooled sõlmisid VÕS § 580 lg 1 järgi lepingu, mille sisuks on tegutsemine ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Pelgalt kokkulepe jaotada perekondlikus kooselus tekkivaid kulutusi, VÕS § 580 lg-s 1 silmas peetud eesmärki kolleegiumi hinnangul enesest ei kujuta. Elukaaslaste poolt igapäevaeluga seotud kulude omavaheline jaotamine ja ühine kandmine on VÕS § 1 lg 1 järgi lepinguks, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus. VÕS § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupoole) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma (VÕS § 8 lg 1). Vastavalt VÕS § 11 lg-le 1 võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.
34.Kui pooled soovisid kooselus tekkinud kulusid ühiselt katta ja neid omavahel jaotada selliselt, et kostja kandis kulutusi endale kinnisvara soetamiseks võetud laenu teenindamisele ja ühiselt kasutatud sõiduki ülalpidamiseks ning hageja võttis enda kanda kulud kostjale kuuluva, kuid ühiselt kasutatud eluruumi kommunaalkuludele ning ühiselt tarbitud elektrienergiale ja kaabeltelevisioonile, ei tähenda see, et pärast kooselu lõppu peaks olema hagejal kostja vastu tagasinõue tehtud kulutuste osas VÕS § 603 lg 1 järgi või muul alusel. Teenused, mille eest hageja maksis, on kooselu jooksul ära tarbitud ning hageja poolt tehtud kulutused on tähendanud temapoolset kokkuleppe täitmist. Samal viisil ei saaks ka kostja esitada hageja vastu nõuet eluruumis elatud perioodi eest üüri saamiseks või hüvitist auto kasutamise eest, kuna ka see oleks vastuolus poolte kokkuleppega, mille järgi oli hagejal õigus eluruumi ja autot tasuta kasutada.
35.Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämise tõttu tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.