lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-11-17689/73

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 19.11.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-11-17689/73
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
19.11.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
980
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing TARVENT10242684(Kostja)Swedbank Liising Aktsiaselts10434248(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr: 2-11-17689

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi 2-11-17689

Määruse tegemise aeg ja koht

19.11.2014.a, Tallinn

Kohtukoosseis

Reet Allikvere, Ülle Jänes, Kaupo Paal

Kohtuasi

Swedbank Liising AS hagi OÜ Tarvent vastu võlgnevuse ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11.09.2014.a määrus menetluskulude kindlaksmääramiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Tarvent määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja (vastustaja): Swedbank Liising AS (registrikood: 10434248; asukoht: Tallinn), tehinguline esindaja Indrek Kumm Kostja (määruskaebuse esitaja): OÜ Tarvent (registrikood: 10242684; asukoht: Tallinn), tehinguline esindaja v.adv Rene Varul

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1.Harju Maakohtu 11.09.2014.a määrus jätta muutmata.
2.Tarvent OÜ määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
4.
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.Riigikohus rahuldas 23.04.2013.a otsusega hageja hagi kostjalt võlgnevuse ja viivise saamiseks osaliselt ning jättis kõigi kohtuastmete menetluskuludest 45,7% kostja kanda ja 54,3% hageja kanda.
2.24.04.2014.a esitas hageja Tallinna Ringkonnakohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Maakohtu kohtunik sai avalduse 11.08.2014.a. Hageja menetluskuludeks oli hagiavalduselt tasutud riigilõiv 1438,01 eurot ja õigusabitasu 1(3)

Tsiviilasi nr: 2-11-17689 kassatsioonkaebuse esitamise eest 480 eurot. Hageja palus määrata kindlaks hageja menetluskulude rahalise suuruse kooskõlas Riigikohtu otsuses kajastuva jaotisega ja mõista kostjalt välja ka viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt.

3.04.09.2014.a esitas kostja vastuväited hageja menetluskulude osas. Kostja hinnangul, kuna avaldus on esitatud Tallinna Ringkonnakohtusse ja mitte asja lahendanud esimese astme kohtusse, ei ole avaldust kohtusse esitatud. Ühtlasi on riigilõiv summas 1438,01 eurot põhiseadusega vastuolus ning põhjendatud summa on 650 eurot.
4.Maakohus tegi 11.09.2014.a määruse, millega rahuldas hageja avalduse osaliselt ja mõistis kostjalt hagejale välja menetluskulud 876,53 eurot. Kohus märkis, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 65 tulenevalt ei ole põhjendatud kostja vastuväide, et kuna hageja menetluskulude avaldus esitati kohtualluvuselt valesse kohtusse, siis nimetatud avaldust ei olegi kohtusse esitatud. Lähtuvalt TsMS §-st 65 esitas hageja menetluskulude avalduse kohtusse 24.04.2014.a ning kohus kontrollib hageja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. Kuna kostja hageja kassatsioonikaebuse esitamisele kulunud lepingulise esindaja tasule summas 480 eurot vastuväiteid esitanud ei ole, nähtuvalt avaldusele lisatud arvest nt 1322190 ja maksedokumendist on nimetatud kulu kantud ning nähtuvalt toimikust on vastav kaebus 11.12.2013.a advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene vandeadvokaadi poolt Riigikohtule esitatud (t II kd lk 35), siis kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulu tõendatud ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kuna Riigikohtu 23.04.2014.a otsusega jäid hageja kulud 45,7% ulatuses kostja kanda, siis mõistis kohus kostjalt välja 219,36 eurot (480*45,7%) lepingulise esindaja kulusid. Nähtuvalt toimikust on hageja tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 1438,01 eurot (t I kd lk 28). Kostja hinnangul on nimetatud riigilõivumäär põhiseadusega vastuolus ning seega ei oleks põhjendatud kostjalt välja mõista suuremas summas kui 650 eurot, so kehtivas lõivu määras. Nähtuvalt riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 1 ja lisa 1 hagi esitamise hetkel (14.04.2011.a) kehtinud redaktsioonist ei ole tsiviilasjalt hinnaga kuni 14 380,12 eurot riigilõivu määra summas 1438,01 eurot tunnistatud põhiseadusega vastuolus olevaks. Nimetatud summa ei ole kohtu hinnangul nii suur, et oleks ebaproportsionaalne või takistaks isikul kohtusse pöördumist. Eeltoodust tulenevalt ei ole tasutud riigilõivu määr põhiseadusega vastuolus ja lõivu väljamõistmine on sellega põhjendatud ning tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt Riigikohtu 23.04.2014.a otsuses määratud menetluskulude jaotusele mõistis kohus kostjalt välja 657,17 eurot (1438,01*45,7%) kohtukulusid. Eeltoodust tulenevalt mõistis kohus kostjalt hagejale välja menetluskulud kokku summas 876,53 eurot (219,36+657,17).
5.Maakohtu määruse peale esitas kostja 26.09.2014.a määruskaebuse, milles palub määruse tühistada ja jätta uue määrusega hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus läbi vaatamata. Kostja jäi oma varasemalt esitatud seisukoha juurde, et maakohus ei olnud õigustatud üldse 11.09.2014.a määrust tegema, kuna asja materjalidest nähtub, et hageja on esitanud menetluskulude nimekirja Tallinna Ringkonnakohtule. Hageja ei ole esitanud asja lahendanud esimese astme kohtule avaldust menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks, mistõttu ei

2(3)

Tsiviilasi nr: 2-11-17689 saanud ka kohus tema avaldust lahendada. Vastav avaldus on esitatud valele kohtule ja sellest eksimusest tulenevat riski kannab hageja ise. Kostja vaidles vastu ka maakohtu määruse sisulisele poolele, jäädes samuti oma varasema seisukoha juurde, et hageja tasutud riigilõiv hagi esitamisel on põhiseadusega vastuolus ning lähtuda tuleks praegu kehtivast lõivumäärast 650 eurot, millest kostja kanda jääb vastavalt menetluskulude jaotusele 45,7%. Kohtu vastupidine seisukoht ei ole põhjendanud ja kohtu veendumuse kujunemine ei ole jälgitav. Muidugi võib öelda, et konkreetse hageja (liisinguandja) jaoks ei olnud kohtusse pöördumine takistatud, kuid seda situatsiooni peab vaatama keskmise hageja seisukohalt. Kostja hinnangul oli lõivumäär siiski ebaproportsionaalne ja takistas hagemast, kostja ei ole süüdi selles, et hageja ei taotlenud menetluse jooksul enammakstud riigilõivu tagastamist.

6.Vastustaja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
7.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
8.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 11.09.2014.a määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
9.Kostja taotlus hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse läbi vaatamata jätmiseks tuleb jätta rahuldamata. Maakohus on TsMS § 65 alusel õigesti leidnud, et hageja poolt 24.04.2014.a ringkonnakohtule esitatud avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks on TsMS § 174 lg 1 mõistes tähtaegne. Kostja kaebuses esitatud väide maakohtu poolt hageja avalduse teadlikult 03.06.3014.a määrusega lahendamata jätmise kohta on asjakohatu. Kui maakohus oleks nimetatud määrusega soovinud hageja avalduse osas seisukoha võtta (sh selle lahendamata jätta), oleks kohus vastavat asjaolu määruses ka kajastanud. 03.06.2014.a määruses on aga kohus märkinud, et hageja ei ole omapoolset avaldust esitanud. Eelnevast võib loogiliselt järeldada, et maakohtuni ei olnudki hageja avaldus määruse tegemise hetkeks jõudnud, kuivõrd see esitati ekslikult ringkonnakohtule. Kostja väidetele hagi esitamisel tasutud riigilõivu põhisseadusvastasuse osas on maakohus kaevatavas määruses juba vastanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt märgituga.
10.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3).

Reet Allikvere /allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Jänes /allkirjastatud digitaalselt/

Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.