1.Valdur Ojalaan (hageja I) ja Rainer Rohtla (hageja II) esitasid 28. augustil 2012 Harju Maakohtule AS-i Vensen (kostja) vastu hagi, milles palusid tuvastada, et 19. aprilli 2006. a liitumislepingu nr 5/2 sõlmisid hageja I ja kostja, ning mõista kostjalt hageja I kasuks välja põhivõla 24 717 eurot 83 senti, intressi 2387 eurot, viivise 5368 eurot 71 senti ja 29. augustist 2012 seadusjärgses määras viivise kuni põhivõla tasumiseni. Kui kohus peaks leidma, et lepingut ei sõlminud hageja I, palusid hagejad võlgnevuse välja mõista hageja II kasuks. Hagiavalduses leiti, et hagiavalduse esitajatel on tuvastushuvi selle vastu, kas liitumislepingu pooleks on hageja I või hageja II.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja II 19. aprillil 2006 kostjaga liitumislepingu nr 5/2, et liita Rae vallas Karla külas asuv Pilliroo talu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga (edaspidi ka ÜVK). Liitumislepingu p-s 6.1 lepiti liitumistasu suuruseks kokku 1 000 000 krooni (63 911 eurot 65 senti). Liitumislepingu p-dest 6.2.1 ja 6.2.2 juhindudes tasus hageja II esitatud arvete alusel kostjale ettemaksena 460 000 krooni (29 399 eurot 36 senti), millest 200 000 krooni (12 782 eurot 33 senti) on veevarustusega liitumise eest ja 260 000 krooni (16 617 eurot 3 senti) kanalisatsiooniga liitumise eest. Hagejad leidsid, et kostja ei ole teinud ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustike rajamiseks liitumislepingu alusel ehitustöid Pilliroo kinnistu osas. 20. juulil 2009 teavitas hageja II kostjat sellest, et kuna ostja loobus krundi ostmisest ning see põhjustas investeeringute tegemiseks vajalike vahendite puudumise, on Pilliroo kinnistu detailplaneeringu ala väljaarendamine peatatud. Ühtlasi paluti kostjal katkestada kõik projekteerimisega seotud tegevused, mis võivad tekitada kulutusi, ning paluti teatada kõik projekteerimisega seotud otsesed kulud, mis oleks võimalik liitumislepingust taganemisel kostjale tasutud ettemakse summast maha arvata.
28.augustil 2009 esitas hageja I kostjale liitumislepingust taganemise avalduse, nõudes tasutud ettemakse tagastamist. ÜVK eeskirja § 5 lg 12 kohaselt on liitujal õigus liitumisleping igal ajal üles öelda, leping on seega alates 28. augustist 2009 lõppenud. Liitumislepingu ülesütlemisel on liituja kohustatud hüvitama ÜVK omanikule või valdajale lepingu lõpetamise hetkeni tehtud tööde ja nende katkestamisega seotud kulutused. 5. oktoobril 2009 teatasid hagejad kostjale, et tuginevad liitumislepingust taganemisel lisaks ka Rae valla ÜVK liitumise eeskirja § 5 lg-le 12, mille kohaselt on liitujal õigus liitumisleping igal ajal üles öelda. Samuti palusid hagejad esitada liitumislepingu alusel tehtud kulutuste suurust tõendavad dokumendid. Hagejad leidsid, et kostjal ei ole õigust nõuda väidetavate ehitustöödega seotud kulutuste hüvitamist, kuna liitumislepingu järgi ei olnud kostjal õigust alustada ehitustöödega enne teise osamakse tasumist.
3.Kostja vaides hagile vastu. Kostja oli Rae vallas ühe vee-ettevõtluse piirkonna ÜVK arendajaks Rae valla vee-ettevõtjaks oleva AS-iga Elveso sõlmitud arenduslepingu alusel. 19. aprilli 2006. a liitumisleping nr 5/2 sõlmiti, liitmaks Pilliroo kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ÜVK-ga. Pilliroo kinnistust moodustati mitu eraldiseisvat kinnistut, millest neljale tuli välja ehitada ÜVK-ga liitumispunktid. Rae valla ÜVK arengukava, piirkonnas kehtestatud ja menetluses olevate detailplaneeringute, ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniprojektide ja nende projektide koostamiseks veeettevõtja väljastatud tehniliste tingimuste kohaselt tuli Rae vallas Karla külas liitumistasude eest projekteerida ja välja ehitada järgmised rajatised ja torustikud: puurkaev-pumpla, reoveepumpla, Aaviku detailplaneeringu torustikud Pruuli ja Vaadi teel, Pilliroo detailplaneeringu torustikud (st Pilliroo kinnistu sisesed ÜVK torustikud), Pilliroo-Aaviku vahelised torustikud. Puurkaev-pumpla ja reoveepumpla rajas kostja 2007. aastal ning nendele väljastati kasutusload 2008. aastal. Pilliroo detailplaneeringu torustikud ja Pilliroo-Aaviku vahelised torustikud jättis kostja välja ehitamata, kuna hageja ei tasunud liitumistasu teist osamakset ning ütles liitumislepingu üles. Kuna Aaviku kinnistule rajatud puurkaev-pumpla ja reoveepumpla kasutamine oli ette nähtud kolme erineva kinnistu vajadusteks, milleks olid Aaviku kinnistu, Pilliroo kinnistu ja Tammede kinnistu,
jagatigi nende projekteerimis- ja ehituskulud kolme liituja vahel proportsionaalselt kinnistute pindalast lähtudes. Kostja on AS-ile Elveso üle andnud Karla külas kostja rajatud ÜVK koos sinna juurde kuuluvate ehitiste, seadmete ja rajatistega, sh veetorustiku maksumusega 791 606 krooni, kanalisatsioonitorustiku maksumusega 1 573 793 krooni, puurkaev-pumpla maksumusega 1 270 806 krooni, puurkaev-pumpla filtriveekanalisatsiooni maksumusega 100 000 krooni ja reoveepumpla maksumusega 350 000 krooni. Seega on Karla külas kostja rajatud ÜVK maksumuseks kokku ilma käibemaksuta 4 086 205 krooni (261 156 eurot 9 senti). Kui võrrelda ÜVK rajamiseks tehtud kulutuste ja laekunud liitumistasude vahet, on selge, et kostja on kandnud olulist kahju kõnealuse piirkonna ÜVK arendamisel. Kostja ÜVK arendamiseks tehtud kulud ja investeeringud ületavad oluliselt selle eest saadud liitumistasusid.
4.Harju Maakohus rahuldas 10. detsembri 2013. a otsusega hagi osaliselt, tuvastades, et 19. aprilli 2006. a liitumislepingu nr 5/2 sõlmisid hageja I ja kostja. Kohus jättis rahuldamata hagi, tuvastamaks, et seda lepingut ei ole hageja I ja kostja vahel sõlmitud, samuti hagi 24 717 euro 83 sendi suuruse põhivõlgnevuse, 2387 euro suuruse intressi, 5368 euro 71 sendi suuruse viivise ja edasi võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud viivise väljamõistmiseks. Maakohus jättis läbi vaatamata hageja II hagi, tuvastamaks, et 19. aprilli 2006. a liitumisleping nr 5/2 on või ei ole sõlmitud kostja ja hageja I vahel, ja rahuldamata hageja II rahalise nõude. Menetluskulud jäid võrdsetes osades hagejate kanda. Rae vallas Karla külas asuva Pilliroo talu omanikuks on hageja I. Hagejad ise on veendunud, et liitumislepingu kostjaga sõlmis hageja II hageja I volituse alusel. Hagejatel on TsMS § 368 lg 1 kohane tuvastushuvi, tuvastamaks, kumb neist on liitumislepingu pooleks. Kostja on asjaolu, et liitumislepingu pooleks on hageja I, korduvalt omaks võtnud. Seega rahuldas maakohus tuvastusnõude selles, et hageja I sõlmis 19. aprillil 2006 kostjaga vaidlusaluse liitumislepingu, ja jättis rahuldamata tuvastusnõude selles, et temaga ei ole liitumislepingut sõlmitud. Hageja II ei ole esile toonud, et tal oleks seadusest tulenevalt õigus esitada hagi, tuvastamaks, kas hageja I ja kostja on sõlminud liitumislepingu, üksnes tuvastushuvist hagi esitamiseks ei piisa. Tema tuvastusnõue tuleb seetõttu jätta läbi vaatamata. Pooled ei vaidle selle üle, et 19. aprillil 2006 sõlmitud liitumisleping nr 5/2 kehtis sõlmimisest kuni ülesütlemiseni, liitumislepingu p 6.1 kohaselt oli liitumistasu suuruseks 1 000 000 krooni ja hageja II tasus kostjale lepingu p-de 6.2.1 ja 6.2.2 järgi esitatud arvete alusel 460 000 krooni. Järelikult on VÕS § 1028 lg-s 1 sätestatud alusetu rikastumise eeldused täitmata ja liitumistasude tagasinõude saab kostja vastu esitada lepingu pool ehk hageja I, mitte hageja II lepinguvälisel alusel.
28.augustil 2009 taganes hageja I liitumislepingust, kuna kostja ei täitnud liitumislepingust tulenevat kohustust luua liitumispunktis võimalus kinnistu veega varustamiseks ühisveevärgist hiljemalt 2007. aasta maiks. VÕS § 188 lg 1 kohaselt taganeb lepingupool lepingust taganemisavalduse esitamisega teisele lepingupoolele. 5. oktoobril 2009 aga teatas hageja I kostjale, et ütleb liitumislepingu üles Rae valla ÜVK liitumise eeskirja § 5 lg 12 alusel, mille kohaselt on liitujal õigus
liitumisleping igal ajal üles öelda. Kostja ei nõustunud 13. oktoobri 2009. a vastuses lepingust taganemisega, sest lepingust taganemise õigus on minetatud, kuna avaldust ei esitatud mõistliku aja jooksul lepingu rikkumisest teadasaamisel, kuid nõustus sellega, et hageja saab lepingu igal ajal üles öelda. Maakohus leidis, et hageja I lepingust taganemine on tühine, kuna lepingust taganemise asjaoludest teadasaamise ja ülesütlemise vahel on rohkem kui kaks aastat. Küll aga leidis maakohus, et liitumisleping lõppes 5. oktoobril 2009 ülesütlemisega. Rae Vallavolikogu 21. märtsi 2006. a määrusega nr 16 ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 alusel kehtestatud ja määrustega nr 54 ja 101 muudetud Rae valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumise eeskirja § 5 lg 12 kohaselt on liitujal õigus liitumisleping igal ajal üles öelda. Kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest (VÕS § 195 lg 2). Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Lepingupooled vaidlevad selle üle, kas kostja on liitumislepingu täitmiseks kulutanud kogu liitumislepingu alusel saadud 460 000 krooni (29 399 eurot 35 senti). Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: • kostja oli Rae vallas ühe vee-ettevõtluse piirkonna ÜVK arendajaks Rae valla vee-ettevõtjaks oleva AS-iga Elveso sõlmitud arenduslepingu alusel; • kostja arendatava vee-ettevõtluse piirkond koosnes Lagedi alevikust, Ülejõe külast, Kopli külast ja Karla külast, kus oli kolm ÜVK-ga liitujat – Aaviku talu, Pilliroo talu ja Tammede kinnistu; • liitumislepingud sõlmiti ÜVK-ga katmata alal asuvate kinnistute liitmiseks ÜVK-ga; • liitumislepingute sõlmimisel puudusid Karla külas igasugused arendamiskava kohased ÜVK-ks vajalikud ehitised, seadmed, torustikud ja muud rajatised. Liitumislepinguga nr 5/2 on tõendatud, et Pilliroo kinnistule moodustatavate ja ÜVK-ga liituvate kruntide üldpindala oli 16 300 m2, järelikult tuli Pilliroo kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumiseks ÜVK-ga rajada nii kinnistuvälised kui ka -sisesed ÜVK torustikud koos sinna juurde kuuluvate liitumispunktidega.
11.novembri 2008. a otsusega nr 461 Karla külas asuva Pilliroo kinnistu detailplaneeringu kehtestamise kohta on tõendatud, et Pilliroo kinnistu detailplaneering kehtestati 11. novembril 2008. Pilliroo kinnistu detailplaneeringu seletuskirja punktist 3.4 nähtuvalt on Pilliroo maaüksusele planeeritud elamute veevarustus vastavalt Rae Vallavalitsuse väljastatud lähteülesandele ette nähtud rajatava puurkaev-pumpla baasil. Puurkaev puuritakse Aaviku kinnistule ja kaevu jõudluse määramisel tuleks arvestada täiendavalt ka naaberkinnistute võimaliku veevajadusega. Arvestades planeeritava maaüksuse reljeefi ning käsitletava alaga piirnevate ja planeerimisele kuuluvate elamute perspektiivset kanaliseerimisvõimalust, tuleb reovee juhtimiseks valla üldkanalisatsiooni rajada reoveepumpla. Seletuskirjast nähtub ka, et Pilliroo kinnistu detailplaneeringu alalt tulev reovesi suunatakse Aaviku kinnistu detailplaneeringu ala suunas kostja rajatud reoveepumplasse. Maakohus leidis, et kostjal tuli piirkonna puurkaevu ehitamisel teha kulutusi nii Aaviku kui ka Pilliroo kinnistu detailplaneeringu ala perspektiivseks veega varustamiseks ja Pilliroo
detailplaneeringu ala reovee ülepumpamiseks Vaadi 15a rajatud reoveepumplasse. Seega on põhjendatud ja tõendatud, et Rae valla ÜVK arengukava, piirkonnas kehtestatud ja menetluses olevatele detailplaneeringute, ÜVK projektide ja AS-i Elveso väljastatud tehnilistele tingimuste kohaselt tuli kostjal Rae vallas Karla külas liitumistasude eest projekteerida ja välja ehitada puurkaev-pumpla, reoveepumpla, Aaviku detailplaneeringu torustikud, Pruuli ja Vaadi teel, Pilliroo detailplaneeringu torustikud (Pilliroo kinnistu sisesed ÜVK torustikud) ja Pilliroo-Aaviku vahelised torustikud. Samuti tuli kostjal kanda kulutusi väljaspool hageja I kinnistut asuvate ehitiste ja rajatiste, sh puurkaev-pumpla ja reoveepumpla väljaehitamiseks, kuna hageja I ÜVK-ga liitmiseks tuli teha ka kinnistuvälised ehitustööd. ÜVK eeskirja § 6 lg 3 p-s 3 on sätestatud, et ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga katmata alal asuva kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omanik või valdaja võib soovi korral liituda ühisveevärgi ja/või kanalisatsiooniga enne vastavate rajatiste arendamise kava kohast väljaehitamist, kui see on arendamise kava alusel võimalik, sõlmides ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdajaga liitumislepingu. Seejuures tasub liituja kõik kulutused, mis tehakse tema liitumiseks vajalike torustike ja muude rajatiste ehitamiseks. Pärast seda, kui on võimalik välja arvutada kogu ala arendamise kulud ning konkreetse liituja liitumistasu, hüvitatakse liitujale tema selle punkti alusel tehtud kulutused liitumistasu ületavas ulatuses. Järelikult ei ole liitumistasu ette nähtud üksnes kinnistusisese veevärgi ja kanalisatsiooni ehitamiseks ja rajamiseks, vaid kogu ÜVK arendamiseks ja kinnistu ÜVK-ga ühendamiseks. Puurkaev-pumpla, kanalisatsioonitorustiku ja reoveepumpla kasutuslubadega, Rae valla korraldustega ning torustike 31. augusti 2008. a üleandmise-vastuvõtmise aktidega on tõendatud, et puurkaev-pumpla, reoveepumpla ja Aaviku detailplaneeringu torustikud on rajatud ning Rae valla vee-ettevõtjaks olevale AS-ile Elveso üle antud järgmiselt: veetorustik maksumusega 791 606 krooni, kanalisatsioonitorustik maksumusega 1 573 793 krooni, puurkaev-pumpla maksumusega 1 270 806 krooni, puurkaev-pumpla filtriveekanalisatsioon maksumusega 100 000 krooni ja reoveepumpla maksumusega 350 000 krooni. Seega on Karla külas kostja rajatud ÜVK maksumuseks kokku ilma käibemaksuta 4 086 205 krooni (261 156 eurot 9 senti). Nende tõenditega on tõendatud ka asjaolu, et liitumislepingu nr 5/2 täitmiseks tehtud kulutused on tehtud enne lepingu ülesütlemist. Maakohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et kostja kandis liitumislepingu nr 5/2 täitmisega kulusid kokku vähemalt 470 602 krooni. ÜVK eeskirja § 6 lg 3 p-s 1 on sätestatud, et ÜVK-ga katmata alal, mis ei ole vana elamupiirkond, on liitumistasu arvutamise alusteks pärast 22. märtsi 1999. a arendamise kava kohaselt ÜVK ehitamiseks, rekonstrueerimiseks ja ostmiseks tehtud või tehtavate kulutuste summa, kõigi alal ÜVKga liituvate kinnistute (kruntide) pindala ja vastava liituva kinnistu (krundi) pindala. Eeskirja § 7 lg 8 p-s 2 on sätestatud, et kui arendamise kava või detailplaneeringute kohaselt kasutatakse mingit ÜVK ehitist mitme ala vajadusteks, jaotatakse nimetatud ehitisele tehtud kulutused nende alade vahel proportsionaalselt vastavalt nendel aladel paiknevate kinnistute (kruntide) pindalade summale. Kostja esitatud kulude jaotusest nähtuvalt jagati projekteerimis- ja ehituskulud kolme liituja vahel
proportsionaalselt vastavalt nende kinnistute pindalale. Kuna puurkaev-pumpla, reoveepumpla ning Aaviku detailplaneeringu ala torustike kasutamine oli ette nähtud Aaviku ja Pilliroo kinnistu detailplaneeringu ala ning Tammede kinnistu ÜVK vajaduste rahuldamiseks, siis jagati põhjendatult nende rajatiste ehitamise maksumus kolme ala vahel.
5.Hageja I esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsus osas, millega jäeti tema hagi rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 21. aprilli 2014. a otsusega maakohtu otsuse muutmata. Kuna maakohtu otsust ei vaidlustatud osas, millega maakohus lahendas hageja I tuvastusnõuded ja hageja II haginõuded, siis ei kontrollinud ringkonnakohus maakohtu otsuse õigsust selles osas. Apellatsioonimenetluses on vaidlustatud maakohtu otsust osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja I hagi kostja vastu raha tagastamiseks. Ringkonnakohus jättis menetluskulud hageja I kanda. Ringkonnakohus leidis, et vaidluse asjaoludest lähtudes ei mõjuta vaidluse lahendamise tulemust see, millal leping lõppes. Ka lepingust taganemine ei vabasta pooli juba tekkinud kohustustest, selle tulemusena kujundatakse võlasuhe ümber tagastusvõlasuhteks ning kohaldada tuleb VÕS § 189–191. Vastuoluline on hageja I seisukoht, nagu ei oleks kostja talle midagi üle andnud ja peaks seega tagastama kogu hagejalt saadu midagi vastu saamata, sest samas on hageja tunnistanud oma kohustust hüvitada kostjale vähemalt projekteerimisele kulutatu. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja I kinnisasja liitumiseks piirkonnas rajatava ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemiga tuli kostjal teha mitmeid töid, sh projekteerimis- ja ehitustöid. Asjaolu, et lepingu ennetähtaegse lõppemise tõttu jäid tööd lõpetamata, ei anna alust järeldusele, nagu ei oleks kostja hagejale VÕS § 189 lg 1 tähenduses liitumislepingu järgi midagi üle andnud. Kui lepingu alusel loodut ei ole võimalik kostjale tagastada, tuleb hagejal hüvitada selle väärtus (VÕS § 189 lg 2), selle suuruse üle pooled vaidlevadki. Siiski nõustus ringkonnakohus ka maakohtu käsitlusega pooltevahelise liitumislepingu lõppemise kohta. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja I kinnisasja liitumiseks vajalikud tööd tegi kostja 2007. aastal, hageja I tehtud lepingu lõpetamise tahteavalduste vahelisel ajal ei ole aga selliseid töid tehtud. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja oli õigustatud jätma hagejat I eraldi teavitamata sellest, et ta teeb esimese osamakse arvel peale projekteerimistööde ka muid kulutusi. Liitumisleping sisaldab p 6.2 „Maksegraafik", mille alapunkt 2.1 on sõnastatud järgmiselt: „Vesi. Klient kohustub 45-ne päeva jooksul lepingu sõlmimise kuupäevast alates maksma summa 200.000.EEK. Liitumisleping jõustub pärast käesolevas punktis nimetatud esimese makse laekumist arendajale. Teise makse summas 100.000.- EEK kohustub klient maksma siis, kui algavad reaalsed ehitustööd ning kolmas makse summas 100.000.- EEK 14-ne päeva jooksul siis, kui liitumispunktid on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks." Lepingu p 6.2.2 on sõnastatud järgmiselt: „Kanalisatsioon. Klient kohustub maksma kanalisatsiooniga liitumistasu 600.000.- EEK kolmes osas: esimene makse 260.000.- EEK hiljemalt 31.11.2006. a. Teine makse 260.000.- EEK siis, kui reaalsed ehitustööd kanalisatsioonitrasside rajamise osas on alanud. Kolmas makse 80.000.- EEK peale kanalisatsiooniga liitumise võimaluse tekkimist 14-ne päeva jooksul." Seega lepiti lepingus kokku liitumistasu maksmine kokku kuue osamaksega ning lepingus on märgitud, et liitumisleping jõustub pärast esimese osamakse tasumist. Maakohus on neid lepingutingimusi õigesti tõlgendanud. Hageja I kohustusest tasuda ehitustööde algamisel teine osamakse ei saa iseenesest järeldada kostjale keeldu alustada liitumiseks vajalike töödega enne teise osamakse tasumist. Mingitele asjaoludele või tõenditele, mille alusel võiks järeldada, et kostja ei tohtinud esimest osamakset lepingu täitmiseks kasutada, ei ole hageja tuginenud. Selline tõlgendus ei oleks kooskõlas ka lepingu olemusega (liitumisleping) ja eesmärgiga, milleks oli võimaluse loomine hageja I kinnisasja liitumiseks kostja rajatava ÜVK-ga lepingus kokkulepitud tähtajal. Hagejal I on kohustus hüvitada kostjale kulutused, mis kostja on liitumislepingu kestuse ajal teinud selleks, et hageja I kinnisasja oleks võimalik liita kostja rajatava ÜVK-ga. Hageja I kinnisasi paikneb alal, mis liitumislepingu sõlmimise ajal oli ÜVK-ga katmata.
Kinnistusiseseid torustikke ei ole kostja rajanud, vaid ehitatud on kinnistuvälised rajatised. Selliste rajatiste rajamise aluseks on piirkonna arengukava ja vaidlust ei ole, et kostja ehitatud rajatised vastasid rajamise ajal kehtinud arengukavale. Maakohus on otsuses osutanud ÜVK eeskirja § 6 lg 3 p-le 3, milles sätestatud põhimõtte kohaselt võib niisugusel alal asuva kinnistu omanik soovi korral liituda ÜVK-ga enne vastavate rajatiste arendamise kava kohast väljaehitamist, sõlmides liitumislepingu. Sellisel juhul tasub liituja aga kõik kulutused, mis tehakse tema kinnisasja liitumiseks vajalike torustike ja muude rajatiste ehitamiseks. Karla külas, mis oli ÜVK-ga katmata, oli vaidlusaluse liitumislepingu sõlmimise ajal kolm liitujat: hageja I, hageja II ja Tammede kinnisasja omanik, kusjuures esimesed kaks olid ühtlasi kinnisvaraarendajad ning kokku moodustati nimetatud kinnisasjadest 21 kinnisasja, mis liitumist vajasid. Selle üle, nagu oleks lepingu sõlmimise ajal olnud liitujaid rohkem kui kolm, ei ole vaidlust tõstatatud. Maakohus on viidatud eeskirja normi õigesti kohaldanud, kui järgmistes etappides perspektiivselt süsteemiga liituvaid kinnisasju ei ole esialgsete kulude jaotamisel arvestatud. Kuna hageja lõpetas kostjaga sõlmitud liitumislepingu, siis vabanesid pooled ka lepinguliste kohustuste täitmisest, ilma et saavutatud oleks lepinguga algselt taotletud eesmärki. Sellel, kes või mis asjaoludel vaidlusaluse piirkonna ÜVK-d edasi arendab, milliseid rajatisi ehitab või milliste vahendite arvel seda teeb, ei ole tähtsust praeguse asja lahendamisel, kus vaieldakse üksnes kostja lepingu alusel tehtud kulutuste üle. Mis puudutab kulutustest hagejale I langevat osa, siis on kostja selgitanud, et üksnes projekteerimisele ja puurkaev-pumpla ning reoveepumpla rajamisele kulutatust moodustab hagejale I langev osa 470 602 krooni. 25. novembri 2009. a aruandes hagejale I on kostja kulud selles ulatuses ka põhjalikult lahti kirjutanud, märkides, kellele alltöövõtjatest ja milliste rajatiste ehitamise eest on tasutud. Kulutuste tegemist on kostja tõendanud kohtule esitatud maksedokumentidega, millele maakohus on ka otsuses viidanud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Hageja I esitas kassatsioonkaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu otsus ning teha asjas uus otsus, millega saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Alternatiivselt palus hageja I teha Riigikohtul ise otsus, millega rahuldada hageja I hagi kostja vastu täielikult. Kassatsioonkaebuses väidab hageja I, et ringkonnakohus on rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, kuna ringkonnakohtu otsus ei ole digitaalselt allkirjastatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 441 lg 1 kohaselt vormistab kohus otsuse eesti keeles elektrooniliselt ja varustab selle otsuse teinud kohtuniku digitaalallkirjaga. Samuti on otsuse koostajaks olnud kohtunik, kes asja arutamisel ei osalenud. Kohtukoosseisuks on ringkonnakohtu otsuse päises märgitud Malle Seppik, Gaida Kivinurm ja Iko Nõmm. E-toimikust nähtuvalt on aga kohtuotsuse koostamisel Iko Nõmme asemel osalenud hoopis kohtunik Kaupo Paal. Selliselt on ringkonnakohus rikkunud TsMS § 20 lgt 1 ja § 441 lg-t 1. Ringkonnakohtu otsus on põhjendamata. Maakohus jättis käsitlemata ühe taganemise aluse, mistõttu on maakohus jõudnud ebaõigele järeldusele, et liitumislepingust taganemise avaldus on tühine. Hageja I arvates on liitumisleping lõppenud taganemisega. Taganemise korral ei ole poolel kohustust hüvitada teise poole loodu väärtust juhul, kui töö tulemusena valmistatud eset ei ole poolele üle antud – praegusel juhul ei ole kostja loodud rajatisi hagejale üle antud ning neid ei kasutata hageja liitumise huvides, seega ei ole hagejal ka kohustust hüvitada nende rajamiseks tehtud kulutusi. Hageja I on olnud nõus kostjale hüvitama projekteerimisega seotud kulud. Asudes seisukohale, et Karla külas, mis oli ÜVK-ga katmata, oli liitumislepingu sõlmimise ajal kolm liitujat, on ringkonnakohus rikkunud menetlusõiguse norme, kui jättis käsitlemata õigusakti, millega on sätestatud kulude jagamise põhimõtted. Kulude jagamine on mh sätestatud ÜVK eeskirja § 7 lg 8 p-s 2, mille kohaselt tuleb kulude jagamisel lähtuda sellest, mitme ala vajaduseks vastav rajatis arendamise kava kohaselt ette on nähtud. Kostja koostatud veehaarde puurkaevu projekteerimise taotlusest nähtub, et puurkaev projekteeriti algselt 210-le kinnistule. Ringkonnakohus on sisuliselt jätnud käsitlemata küsimuse, milliseid kulutusi on hageja kohustatud üldse hüvitama. ÜVK eeskirja § 6 lg 3 p 3 kohaselt tuleb hüvitada vaid nende torustike ja rajatiste ehitamise kulutused, mis on tegelikult vajalikud liituja liitumise tarbeks. Reoveepumpla ei ole vajalik
hageja liitumise tarbeks, sest seda ei ole kunagi kasutatud ega hakata tulevikus kasutama hageja liitumise huvides, ning puurkaev-pumpla on praeguseks lammutatud. Hageja I on teinud kostjale 460 000 krooni suuruse ettemakse selle eest midagi saamata. Ringkonnakohtu otsus on vastuoluline. Ringkonnakohus on asunud seisukohale, et hagejal on kohustus hüvitada kostjale need kulutused, mis on tehtud selleks, et hageja kinnisasja oleks võimalik liita ÜVK-ga. Ometigi on ringkonnakohus vastuolus eelnevaga leidnud, et hageja peaks siiski hüvitama kulutusi ka nende rajatiste osas, mis ei ole hageja liitumiseks vajalikud. Ringkonnakohtu otsusest ei selgu, milliseid kulutusi tuleb hagejal hüvitada ja milliseid mitte ning millisest kulude arvestusest tuleb kulude jagamisel lähtuda.
8.Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Pooltele e-toimiku süsteemi kaudu kättetoimetatud otsust ei peagi olema kohtunikud digitaalselt allkirjastanud, mistõttu on alusetu väide, et ringkonnakohus on rikkunud TsMS §-s 441 sätestatut. Kostja on ka seisukohal, et kohtuotsuse tegemisel osalenud kohtunikud nähtuvad kohtuotsusest, mitte e-toimiku süsteemi kantud andmetest, millel ei ole õiguslikku tähendust. Ringkonnakohtu otsusest nähtuvalt nõustus ringkonnakohus maakohtu seisukohaga liitumislepingu lõppemise kohta, millest tulenevalt liitumisleping lõppes selle ülesütlemisega. Ka lepingust taganemine ei vabasta pooli juba tekkinud kohustustest, selle tulemusena kujundatakse võlasuhe ümber tagastusvõlasuhteks ning kohaldada tuleb VÕS § 189–191. Ekslik on kassatsioonkaebuse väide, mille järgi ei hakata Aaviku kinnistule rajatud reoveepumplat kasutama Pilliroo kinnistu ÜVK-ga liitumise huvides. Kostja projekteeritud ja rajatud puurkaev-pumpla, reoveepumpla ning Aaviku detailplaneeringu ala torustike kasutamine oli ettenähtud Aaviku ja Pilliroo detailplaneeringu ala ning Tammede kinnistu ÜVK vajaduste rahuldamiseks, mistõttu jagatigi nende rajatiste ehitamise maksumus kolme nimetatud ala vahel. Hageja I ei ole menetluse kestel välja toonud ega esitanud ühtegi arendamise kava ega ka detailplaneeringut, millest nähtuks, et kostja projekteeritud ja ehitatud ÜVK rajatisi kasutatakse lisaks Aaviku, Pilliroo ja Tammede kinnistutele ka teiste kinnistute ÜVK vajaduste rahuldamiseks. Ringkonnakohtu otsusest nähtub sõnaselgelt, et hagejal on kohustus hüvitada kostjale kulutused, mis kostja on liitumislepingu kestuse ajal teinud selleks, et hageja kinnisasja oleks võimalik liita kostja rajatava ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Pooled ei ole selle üle vaielnud, et liitumislepingu täitmise ajal olid nii puurkaev-pumpla, reoveepumpla kui ka Aaviku detailplaneeringu torustikud vajalikud ka Pilliroo kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumiseks ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga. Liitumislepingu täitmisega ei anta liitunud isikule midagi üle, vaid luuakse püsiv võimalus saada ühisveevärgist vett ning juhtida reovett ühiskanalisatsiooni, kui liitumislepingu sõlmimisele järgneb vastava teenuse osutamise leping. Liituja ei saa liitumislepingu täitmise tulemusel ÜVK moodustava ehitise ja seadmete süsteemi omanikuks ega valdajaks.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 691 p 1 alusel rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata, sest kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. Riigikohus järgib TsMS § 689 lg 5 järgi ringkonnakohtu otsuse põhjendusi ega pea vajalikuks neid korrata. Kolleegiumi hinnangul ei ole ringkonnakohus asja lahendamisel kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme ega rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, mh on ringkonnakohtu otsus nõuetekohaselt põhjendatud. Siiski vastab kolleegium kassatsioonkaebuse väidetele ringkonnakohtu väidetava menetlusõiguse normide rikkumise kohta.
10.Õige on kassatsioonkaebuse väide, et ringkonnakohus on rikkunud menetlusõiguse norme, kui jättis otsuse digitaalselt allkirjastamata. TsMS § 441 lg 1 järgi vormistab kohus otsuse eesti keeles elektrooniliselt ja varustab selle otsuse teinud kohtuniku digitaalallkirjaga. Kohus võib otsuse
vormistada ja allkirjastada paberil, kui kohtust või kohtunikust sõltumatul põhjusel ei ole võimalik täita digitaalselt allkirjastamise nõuet (TsMS § 441 lg 2). Praeguses asjas ei nähtu, mis põhjusel on ringkonnakohus otsuse vormistanud ja allkirjastanud paberil. Samas ei ole selline minetus kolleegiumi arvates oluline menetlusõiguse normide rikkumine, mis võis kaasa tuua ebaõige otsuse.
11.Samuti on hageja I arvates ringkonnakohus rikkunud TsMS § 20 lg-t 1, kuna e-toimiku süsteemist nähtuvalt on kohtuotsuse koostamisel osalenud kohtunik Kaupo Paal, kes aga asja arutamisel ei osalenud. Ekslik on hageja I arusaam, et kohtuotsuse koostamisel on osalenud kohtunik, kes ei ole osalenud asja arutamisel. Siinkohal nõustub kolleegium kostjaga, et kohtuotsuse tegemisel osalenud kohtunikud nähtuvad nii istungi protokollist kui ka kohtuotsusest, mitte aga e-toimiku süsteemi kandest. E-toimiku süsteemi asutamise ja e-toimiku süsteemi pidamise põhimääruse § 14 lg 1 kohaselt on e-toimiku süsteemi kantud andmetel üksnes informatiivne tähendus. Üksnes seadusega ettenähtud juhtudel on e-toimiku süsteemi kantud andmetel õiguslik tähendus (eelviidatud põhimääruse § 14 lg 2). Tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei nähtu, et kohtukoosseisu kohta etoimiku süsteemi kantud andmetel on õiguslik tähendus. Üksnes e-toimikus vääralt kajastatud kohtukoosseis, kui ei nähtu muid kohtukoosseisu muutumise asjaolusid, ei mõjuta asja lahendamise tulemust. Kassatsioonkaebuses ei ole hageja I väitnud, et ta tugineb oma eelviidatud väites kohtuistungi protokollile ja kohtuotsusele.
12.Vastuseks kassatsioonkaebuse teistele väidetele märgib kolleegium, et maa- ja ringkonnakohus asusid õigesti ja põhjendatult seisukohale, et hagi kostja vastu ettemaksu tagastamiseks tuleb jätta rahuldamata. Asja materjalidest nähtub, et pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: • hageja I kinnisasja liitumiseks vajalikud tööd tegi kostja 2007. aastal; • hageja I kinnisasi paikneb alal, mis liitumislepingu sõlmimise ajal oli ÜVK-ga katmata; • kostja ei ole rajanud kinnistusiseseid torustikke, vaid ehitatud on üksnes rajatised, mis jäävad hageja I kinnistust väljapoole; • kostja ehitatud rajatised vastasid nende tegemise ajal kehtinud arengukavale. Maakohus on otsuses osutanud ÜVK eeskirja § 6 lg 3 p-le 3, milles sätestatud põhimõtte kohaselt võib ÜVK-ga katmata alal asuva kinnistu omanik soovi korral liituda ÜVK-ga enne vastavate rajatiste arendamise kava kohast väljaehitamist, sõlmides vastava liitumislepingu, sellisel juhul tasub aga liituja kõik kulutused, mis tehakse tema kinnisasja liitumiseks vajalike torustike ja muude rajatiste ehitamiseks. Ringkonnakohtu otsusest nähtub, et Karla külas oli vaidlusaluse liitumislepingu sõlmimise ajal kolm liitujat – hageja I, hageja II ja Tammede kinnisasja omanik, kusjuures esimesed kaks olid kinnisvaraarendajad ning kokku moodustati neist kinnisasjadest 21 kinnisasja, mis liitumist vajasid. Hageja esitatud nõuetest maakohtus ja ka ringkonnakohtus ei nähtunud, nagu oleks vaidlusaluse lepingu sõlmimise ajal vaidlusalusel maa-alal olnud liitujaid rohkem kui kolm. Kolleegiumi arvates leidsid kohtud tuvastatud asjaoludel põhjendatult, et järgmistes etappides perspektiivselt süsteemiga liituvaid kinnisasju ei tule esialgsete kulude jaotamisel arvestada. Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et hagejal I on kohustus hüvitada kostjale kulutused, mis kostja on liitumislepingu kehtivuse ajal teinud selleks, et hageja I kinnisasja oleks võimalik liita kostja
rajatava ÜVK-ga. Liitumislepingu olemusest ja eesmärgist tuleneb, et liitumislepinguga sai hageja I võimaluse oma kinnisasja liitumiseks kostja rajatava ÜVK-ga lepingus kokkulepitud tähtajal. Liitumislepingu täitmisega ei anta liitunud isikule midagi üle, vaid luuakse püsiv võimalus saada ühisveevärgist vett ning juhtida reovett ühiskanalisatsiooni, kui liitumislepingu sõlmimisele järgneb vastava teenuse osutamise lepingu sõlmimine. Kolleegium nõustub kostja väitega, et liituja ei saa liitumislepingu täitmise tulemusel ÜVK moodustava ehitise ja seadmete süsteemi omanikuks ega valdajaks. Hageja I ei ole esile toonud, et tal ei olnud võimalik saada kostja ehitatu tulemusena püsivat ühendust ÜVK-ga. Kohtud on õigesti leidnud, et leping lõppes 5. oktoobril 2009 ülesütlemisega. Eksitav on hageja I arusaam, et kohtud ei käsitlenud liitumislepingust taganemist. Maakohus on põhjendatult leidnud, et hageja I on kaotanud õiguse lepingust taganeda, kuna seda ei ole tehtud mõistliku aja jooksul pärast seda, kui hageja I sai lepingu olulisest rikkumisest teada või pidi sellest teada saama. Lisaks on ringkonnakohus otsust põhjendanud ka sellega, et hindas hageja I taganemisavaldust ja märkis, et ka lepingust taganemine ei vabasta pooli juba tekkinud kohustusest, vaid lepingust taganemise tulemusena kujundatakse võlasuhe ümber tagastusvõlasuhteks ning kohaldada tuleb VÕS § 189–191. Hageja I ei ole selgitanud, milline oleks erisus vaidlusalust õigussuhet silmas pidades juhul, kui leping lõpeb ülesütlemisega või kui leping lõpeb taganemisega.
13.Kuna kolleegium jätab kassatsioonkaebuse rahuldamata, tuleb TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel arvata hageja I kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon riigituludesse. Kassatsiooniastme menetluskulud tuleb kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jätta TsMS § 171 lg 1 järgi kassatsioonkaebuse esitaja, s.o hageja I kanda. Kolleegium selgitab, et menetlusosalisel on käesoleva otsuse alusel õigus pöörduda 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest maakohtusse oma menetluskulude kindlaksmääramiseks TsMS § 174 lg-s 1 sätestatud korras. Ants Kull, Peeter Jerofejev, Villu Kõve
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.