lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-14-8239/12

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 17.11.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-14-8239/12
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
17.11.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1718
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PKS § 67 lg 1, 2, 3TsMS § 174 lg 1, 2Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaNimeseaduse § 11 lg 1PKS § 65 lg 1TsMS § 102 lg 1Abieluasja kohtualluvusTsMS § 164 lg 1Menetluskulude jaotus hagilises perekonnaasjasTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 173Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iko Nõmm, Ande Tänav, Imbi Sidok-Toomsalu

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.11.2014, Tallinn

Tsiviilasja number

2-14-8239

Tsiviilasi

TV hagi EV vastu abielu lahutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29.04.2014 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

EV apellatsioonkaebus

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja: TV (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXX XXX-X XXXX XXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kersti Kägi Kostja: EV (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXX XX-X, XXXX XXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Veiko Viisileht

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

Jätta Harju Maakohtu 29.04.2014 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud EV kanda. Edasikaebamise kord Otsusele võivad pooled vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Vastust kassatsioonkaebusele ja menetluslikke taotlusi võib menetlusosaline Riigikohtule esitada ilma vandeadvokaadi vahenduseta. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest.

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1.21.02.2014 esitas TV (hageja) Harju Maakohtule hagi EV (kostja) vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks. 21.03.2014 määrusega eraldas Harju Maakohus haginõuded eraldi menetlusse ja võttis 02.04.2014 määrusega käesolevas tsiviilasjas menetlusse abielu lahutamise nõude.
TsMS § 231Tõendamisest vabastamise alused
TsMS § 4 lg 4Menetlusõiguste käsutamine
TsMS § 442 lg 2Otsuse sisu
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
2.Hagiavalduse kohaselt on abikaasade abielulised suhted lõppenud ning hageja ei soovi abielu taastada. Pooled elavad eraldi 2013. aasta suvest. Poolte abielust on sündinud kaks last: pojad R ja RAV. Poeg RV on täisealine ja poeg RA on käesoleval ajal 14aastane. Hageja ei soovi edaspidi laste elukorraldust muuta ning leidis, et lapsed peaksid jääma elama kostjaga. Hageja eeldas, et kostja on ettepanekuga nõus. Kui aga kostja mingil põhjusel hageja ettepanekuga ei nõustu, on hageja valmis lapsed enda juurde võtma.
3.22.04.2014 kohtuistungil jäi hageja abielu lahutamise juurde, kuna abielulised suhted on lõppenud, pooled koos ei ela ning hageja ei soovi kooselu taastada. Kostja vastuväited
4.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja palus anda pooltele PKS § 67 lg 3 alusel 6 kuu pikkune leppimisaeg või alternatiivselt vähemalt kolme kuu pikkune tähtaeg kompromissiläbirääkimiste pidamiseks.
5.Kostja märkis, et poolte abielu on kestnud ja püsinud alates 1989. aastast. Kostja soovis võimalust poolte abielu päästmiseks, millest hageja on seni põhjendamatult keeldunud. Hageja kolis poolte ühisest kodust selgitusteta välja 25.07.2013. Samuti keeldus hageja pereteraapias osalemisest, kuigi see oli psühholoogi tugev soovitus. Kostja oli seisukohal, et poolte abieluliste suhete jätkumine on võimalik. Täidetud ei ole PKS § 67 lg-s 1 märgitud eeldused poolte abielu lahutamiseks. Poolte abielusuhted ei ole pöördumatult lõppenud ning esineb alus arvata, et abikaasad taastavad kooselu. Seda kinnitab ka asjaolu, et pooled on elanud eraldi vaid ca 9 kuud. Maakohtu otsus
6.29.04.2014 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja lahutas poolte abielu, milline on registreeritud Kohtla-Järve Linna RSN TK Perekonnaseisuosakonnas 14.10.1989, dokumendi nr X-XXXX/XXX ja jättis kostja perekonnanime pärast abielu lahutamist samaks. Menetluskulud jättis kohus TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.
7.Perekonnaseaduse (PKS) § 67 kohaselt abielu lahutatakse, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 65 lõike 1 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada abielu lahutamisel isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt võib taastatav perekonnanimi olla lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi või esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi.
8.Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud tõendeid ja 22.04.2014 poolte poolt avaldatud seisukohti, ei pidanud abielu jätkamist enam võimalikuks. Kohus leidis, et poolte abielulised suhted on lõppenud ning hagejal puudub soov abielusuhete taastamiseks. Kostja oma kirjalikus vastuses ja ka kohtuistungil on kinnitanud, et pooled elavad eraldi ja abielusuhted on lõppenud kuna abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole.
9.Juhul kui üks abikaasadest ei soovi jätkata abielu ja seda soovi kinnitab ka abielusuhete

lõppemine ning soovimatus neid suhteid taastada, siis on kohtu arvates abielu jätkamine võimatu. Kohus ei saa oma otsusega kedagi kohustada abielu jätkama. Abielu jätkamiseks on vajalik mõlema abielupoole sellekohane tahe ja huvi. Juhul kui üks abikaasadest nõuab abielu lahutamist, kuulub selline nõue kohtus rahuldamisele, sõltumata teise abikaasa seisukohast ja võimalikest vastuväidetest. Kuna hageja ei soovi abielulist kooselu jätkata, puudub kohtul alus pooltele leppimisaja andmiseks ja kompromissläbirääkimisteks. Kuna abielulised suhted on lõppenud poolte enda kinnitusel, ei ole kohtul ka alust arvata, et poolte abielu on võimalik taastada. Hageja on kindlalt kohtule kinnitanud, et soovib abielu lahutada. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit ning abielu ei ole võimalik säilitada ilma poolte vastava tahteta. Lähtuvalt sellest tuleb abielu lahutada. Kostja perekonnanimeks tuleb jätta pärast abielu lahutamist tema praegune perekonnanimi, s.o V. Apellatsioonkaebus

10.29.05.2014 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada Harju Maakohtu 29.04.2014 otsuse ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
11.Maakohus on rikkunud menetlusõigust ja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, leides, et abielu lahutamise nõue tuleb igal juhul ja alati rahuldada, olenemata asjaoludest ja teise poole vastuväidetest. Kostja sellise seisukohaga ei nõustu. Otsuse põhjendused on lakoonilised ja pealiskaudsed. Kohus on redutseerinud hagimenetluse põhiprintsiibid ja kohtu enda rolli sisuliselt nullini. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et tegemist on hagimenetlusega (TsMS § 102 lg 1 p 1). TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja on hagis väitnud, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning kohus on põhjendamatult lähtunud vaid sellest väitest. Kostja on 14.04.2014 vastuses märkinud, et poolte abielusuhted ei ole pöördumatult lõppenud, poolte abieluliste suhete jätkumine on võimalik ning PKS § 67 lg-s 1 märgitud eeldused poolte abielu lahutamiseks ei ole täidetud. Seda kinnitab ka asjaolu, et pooled on elanud eraldi vaid ca 9 kuud. PKS § 67 lg 2 kohaselt eeldatakse abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Täitunud ei ole isegi pool nimetatud ajast, mille puhul võiks eeldada abielusuhete lõppemist. Seega on alusetu ja tõendamata hageja väide, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Samuti ei ole kostja kunagi kohtule kinnitanud, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud, mida kohus on otsuses ekslikult väitnud.
12.Kostja viitab kaebuses TsMS § 231 lg-le 2, § 440 lg-le 4, § 346 lg-le 2 ja § 357 lg-le 1 ning märgib, et eelnevast nähtub, et kohus peab TsMS-i regulatsiooni sisu ja mõtte kohaselt ka abielu lahutamise kohtuasjas kõiki asjaolusid põhjalikult kaaluma ja analüüsima, sh ei ole kohus seotud poolte seisukohtade ega omaksvõtuga, vaid peab ise kõiki tõendeid ja põhistusi hindama. Igal juhul peab kohus arvestama ka kostja seisukohtade ja esitatud tõenditega. Selle valguses on arusaamatu kohtu seisukoht, et hagi abielu lahutamiseks peab alati rahuldama. Kui seadusandja oleks olnud sama meelt ja kostja mistahes tõendid, väited ega põhistused sellise tsiviilasja puhul mingit rolli ei mängiks, siis ei oleks abielu lahutamine hagimenetluse käigus üldsegi vajalik, vaid üks pool võiks lihtsalt esitada ühepoolse tahteavalduse abielu lahutamiseks ja kohus võiks selle kohe rahuldada. Kohus on rikkunud nimetatud TsMS-i sätteid ning kohaldanud ebaõigesti PKS § 67 lg-t 2.
13.Kohus on põhjendamatult jätnud rahuldamata ja isegi adekvaatselt käsitlemata PKS § 67 lg 3 ning TsMS § 4 lg 4 ja § 206 lg 2 alusel esitatud kostja taotlused. Kohus on

rikkunud TsMS § 442 lg 2 p-i 8, jättes käsitlemata kõik apellandi seisukohad ja esitatud tõendid. Vastuses hagiavaldusele esitas kostja PKS § 67 lg 3 alusel taotluse pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja andmiseks, kuivõrd kohus peab võtma tarvitusele abinõud poolte lepitamiseks. Kohus isegi ei käsitlenud nimetatud taotlust ja lahendas tsiviilasja kiirustades nn konveiermeetodil. Ka otsusest nähtub nimetatud taotluse kohta vaid lakooniline lause, et kohtul puudub alus pooltele leppimisaja andmiseks, kuna hageja ei soovi abielulist kooselu jätkata. Samas ei teinud kohus menetluse jooksul midagi selleks, et täita temale PKS § 67 lg-st 3 tulenevat kohustust võtta tarvitusele abinõud poolte lepitamiseks. Samasuguse pealiskaudse ja sisutühja põhjendusega on kohus jätnud rahuldamata ka TsMS § 4 lg 4 ja § 206 lg 2 alusel esitatud taotluse pooltele kompromissläbirääkimisteks tähtaja andmiseks, ehkki taotlus oli mõistlikult põhjendatud. Vastus apellatsioonkaebusele

14.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja mõlemas kohtuastmes kantud menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
15.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.
16.Kolleegium ei nõustu kaebuse väitega, et maakohtu otsus on põhjendamata. Maakohus on otsust tehes õigesti leidnud, et abielu jätkumise kõige kaalukamaks eelduseks on poolte sellekohane ühine tahe. Hageja sellist tahet kohtule väljendanud ei ole ja seetõttu ei saa kohus sundida hagejat abielu jätkama. Kaebaja hinnang, et kooselu lõppemisest on abielu lahutamise üle otsustamiseks liialt vähe aega möödas, ei ole põhjendatud. Arvestades seda, et poolte abielulised suhted on lõppenud alates 2013. aasta suvest ning hageja ei ole ka apellatsioonimenetluse kestel abielu lahutamise soovi osas meelt muutnud, puudub ringkonnakohtul alus seada kahtluse alla maakohtu järeldus, et abielusuhete taastamine poolte vahel ei ole võimalik. Sellest tulenevalt oleks ka pooltele leppimisaja andmine tarbetu. PKS § 67 lg-s 3 sätestatud leppimisaja andmine on kohtu diskretsiooniotsus. Pidades silmas hageja veendumust abielusuhete taastamise võimatuse osas ning läbi kohtumenetluse kestnud soovi abielu lahutada, ei ole maakohus leppimisaja andmata jätmisel seaduses ettenähtud diskretsiooni piire ületanud.
17.Erinevalt kaebaja seisukohast, on maakohus kolleegiumi hinnangul seostanud hagis esiletoodud asjaolusid õigete materiaalõigusnormidega ega ole rikkunud menetlusõiguse norme. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et poolte abielusuhete taastamine ei ole hageja sellekohase soovi puudumise tõttu võimalik ega mõistlik ning abielu tuleb vaatamata kostja vastuseisule lahutada. Samuti on õige on maakohtu seisukoht, et abielu lahutamine on võimalik sõltumata ühisvara jagamise nõudest. Hageja mittenõustumine maakohtu järeldustega ei ole iseseisvaks kohtuotsuse tühistamise aluseks.
18.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm

/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav

/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.