Kohtulahend

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

Vastuhagi kohaselt ei vastanud kostjale tarnitud seade müügilepingu tingimustele tootlikkuse, kütusekulu, mobiilsuse ja toodangu kvaliteedi osas. Kuigi kostja on müügilepingust taganenud, ei ole hageja tagastanud kostjale seadme eest tasutud ostuhinda (632 145 eurot). Lisaks ostuhinnale on kostjal õigus nõuda intressi ja viivist.

MAAKOHTU LAHEND

esitatud nõudeid seadme tootlikkusele saab käsitleda tegeliku tootlikkusena, sest ette on antud konkreetsed kriteeriumid, millele peab ostetav seade vastama – töötamise aeg ja kogus, mida tuleb tegelikkuses töödelda. Asjakohatud on hageja vastuväited, et pakkumiskutses esitatud andmed olid informatiivsed. Dolokivi tiheduse määramise algandmed on dokumentides määratud üheselt – pakkumiskutses on selgelt märgitud, et tegemist on kivimiga massiivis. Menetluses on tõendatud, et keskmiselt võib arvestada dolokivi tiheduseks massiivis Eestis 2,5 t/m3. Kostja karjäärist võetud dolokivi analüüsist nähtub, et võetud proovide tiheduseks on 2,43-2,54 t/m3. Seega on kostja karjääris asuv dolokivi oma tiheduse näitaja poolest Eesti keskmisele vastav. Kuna pakkumiskutses on selgelt väljendatud toodangu kogus massiivis, siis pidi hageja pakkumust tehes sellest asjaolust ka lähtuma ja tegema vastavad tootlikkuse arvestused või siis küsima kostjalt täiendavaid andmeid. Esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks esitanud seadme tootlikkuse või kivimi omaduste kohta läbirääkimiste ajal täpsustavaid küsimusi. Kohus nõustus kostja seisukohaga, et hageja on mäetööstuse seadmete müügi alal tegutsev äriettevõte, mistõttu tuleb temalt eeldada kursis olemist vastava valdkonna põhitõdedega, sh ka kivimite põhiomadustega. Vastava eriharidusega ja kaevandamise valdkonnas tegutseva isikuna pidi A.S. omama vastavaid eriteadmisi või siis olema vähemalt piisavalt hoolikas, et aru saada vajadusest küsida täiendavaid andmeid kivimi kohta, kui pakkumiskutses esitatu olnuks ebapiisav. TsÜS § 132 lg 1 alusel vastutab hageja oma ka oma töötaja A.S. teadmise või mitteteadmise eest suhetes hageja klientidega. Eeltoodust tulenevalt ei ole arvestatavad hageja vastuväited, et hageja ei saanudki seadme tootlikkust esitatud andmete alusel välja arvutada. Maakohus leidis, et hageja on ise lepingueelsetel läbirääkimistel kasutanud ebaõigeid ja kostja poolt mitteavaldatud eeldusi. Kostja ei ole varjanud teavet seadme omaduste kohta ning ei saa seetõttu vastutada hageja eksimuse eest. Kohtu hinnangul on asjas oluline ka asjaolu, et nii lepingu dokumentides kui ka varasemates pakkumustes lubas hageja seadmele tootlikkust kuni 400 t/h ja tunnistaja M.V. ütluste kohaselt seda tootlikkust ka lubati. Seega peaksid kõik kostja ootused, mis jäävad alla nimetatud tootlikkuse näitajat, olema hagejale teada ja aktsepteeritavad. Maakohus leidis, et seade ei vastanud oma tootlikkuselt kokkulepitule. Kogu menetluse kestel on kostja positsioon olnud ühene – seadme tegelik tootlikkus peab olema 363 t/h. Esitatud tõendite alusel on tuvastatud, et seade ei suuda anda tegelikku tootlikust. Ekspert leidis, et seadme tegelik tootlikkus oli 308 t/h ning et proovitootmise tulemusel saavutatud tegeliku tootlikkuse alusel on võimalik töödelda nõutud tingimustel dolokivi vaid 170 000 m3 massiivis. Kostja viitas kohtukõnes asjaolule, et ekspertiisi andmetes oli vastuolu seadme töötamise aja osas 0,2 tundi, mis omakorda mõjutab seadme tootlikust, mis ekspertiisi käigu saavutati, ning tegelik tootlikkus oleks veelgi väiksem, 300,05 t/h. Võttes aluseks ekspertiisis esitatud andmed ja ekspert Enn Lüütre poolt kohtuistungil antud täiendavad seisukohad, leidis kohus, et seadme tegelik tootlikkus võib olla tegelikkuses tõepoolest veelgi madalam kui 308 t/h. Kuna ka see tootlikkuse näitaja jääb oluliselt alla lepingus kokkulepitule, siis on tõendatud, et tootlikkuse osas ei vasta seade lepingu tingimustele. Kohus arvestas kogumis menetluses teostatud ekspertiisiga ka proovitootmiste tulemusi, mille kohta on OÜ Inseneribüroo Steiger koostanud kolm vahearuannet ja koondaruande. Asjakohaseid ja piisavaid tõendeid hageja OÜ Inseneribüroo Steiger võimalikust isiklikust huvitatusest kohtule ei esitanud ning kohtu hinnangul on tegemist pelgalt oletustega. Kuna proovitootmise tulemused said suures osas kinnistuse ekspertiisi läbi, siis saab neid tulemusi lugeda objektiivseteks ja kasutada kohtuasjas järelduste tegemisel. Proovitootmise aruannetes esitatud andmete alusel leidis kohus, et ka 2011 sügisel toimunud proovitootmistel ei saavutanud seade tegelikku tootlikkust, milles pooled olid lepingus kokku leppinud. Tegelikku tootlikkust väga täpses suuruses ei olegi võimalik nii lühiajaliste katsetega kindlaks teha, sest asjas on väga palju muutujaid. On võimalik saada vaid adekvaatne vahemik,

millisele seade vastab oma tootlikkuse poolest ja käesolevalt on selleks maksimaalselt 300-308 t/h. Nimetatud näitaja ei vasta parimagi lähenemise korral lepingu tingimustele. Kütusekulu osa on pooled lepingus eraldi kokku leppinud, et see ei tohi olla suurem kui 85 l/h. Ekspert tuvastas ekspertiis käigus kütusekulu 83 l/h. Rangelt eraldi võttes jääb kütusekulu lepinguga kokku lepitud piiridesse, kuid kui arvestada, et seadme soovitud tegelik tootlikkus jäi saavutamata, ei saa ka kütusekulu lugeda lepingule vastavaks. Kohtu hinnangul ei ole pakkumiskutses esitatud tingimust, et seadme ümberpaiknemisel ei tohi lisategevusi olla ning kostja erinev käsitlus ei ole vastavuses lepingu dokumentidega. Üheski kohtule esitatud tõendist ei nähtu, et pooled oleksid arutanud nimetatud lisatingimust või seda nõuet ka kuskil mujal fikseerinud. Mõlema seadme osa liikuvuse ehk mobiilsuse üle pooled ei vaidle. Seega on seade vastavuses lepingu tingimustega ja piisavalt mobiilne. Kohus leidis, et lepingu dokumentides ei ole välja toodud, millistele konkreetsetele standarditele ja vastavusdeklaratsioonidele peab toodang vastama. Pakkumiskutses esitatud nõutavad fraktsioonid on samad, mis on kehtestatud riiklike standarditega. Kohus jättis hindamata kõik kostja esitatud väited seoses toodangu vastavusega tema enda vastavusdeklaratsioonidele. Puuduva ja vigastatud sõela asendamine või parandamine oli otseselt ekspertiisi määrusega tehtud ülesandeks hagejale. On tõendamist leidnud, et seadme toodangu kvaliteet ei vasta riiklikult kehtestatud standarditele, s.o tulemusele, mida ostja võis igal juhul eeldada. Kostja on andnud hagejale võimaluse viia seade vastavusse lepingu tingimustega, s.o lepingu rikkumine kõrvaldada. Pooled ei vaidle, et täiendavat proovitootmist ei toimunud seetõttu, et hageja seda ei soovinud ja asus kostjaga vaidlusse seadme omaduste üle. Kohus nõustus kostja seisukohaga, et hageja käitumine viitab sellele, et ta enda arvates ei olnud seadme tootlikkus piisav ning selle saavutamist ei pidanud hageja võimalikuks ka täiendava proovitootmisega. Kohtu hinnangul jääks kostja oluliselt väiksema tootlikkusega seadme saamise tõttu ilma lepinguga loodetust. Kohtu hinnangul on tarnitud seadme tootlikkus oluliselt väiksem loodetust: soovitud aastatoodang oli 200 000 t dolokivi massiivist, eksperdi arvutuste kohaselt võimaldaks seade toota aga vaid 170 000 t dolokivi massiivist, s.o 15% vähem loodetust. Oluline on ka, et seadmega antava toodangu kvaliteet ei vasta kehtestatud nõuetele. Kostja on täitnud ka VÕS § 116 lg 5 ja § 114 ning andnud vastaspoolele täiendava võimaluse oma rikkumist kõrvaldada. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja on lepingu alusel tasunud 632 145 eurot. Nimetatud summa tuleb hagejal kostjale tagastada. Kostjal on õigus saada hagejalt intressi summas 2 891,77 eurot. Kostja viivise nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada kostja poolt nõutud ulatuses. TsMS § 162 alusel jättis maakohus menetluskulud hageja kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

11.02.2011 pakkumise kui tõendi arvestamata jätmisega on maakohus rikkunus TsMS § 442 lg-t 8; 2) on maakohus ebaõigesti jõudnud seisukohale, et poolte vahel oli läbirääkimiste käigus jutt tegelikust tootlikkusest. Pakkumiskutses ei ole esitatud nõudeid tootlikkuse kohta, selle lisa 1 p-s 1 toodud andmed on informatiivsed. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et esitatud algandmed on piisavad tegeliku tootlikkuse määramiseks. Asjas puuduvad tõendid, et kostja oleks teinud karjääris kaevandatava dolokivi tihenduse massiivis hagejale teatavaks lepingueelsete läbirääkimiste käigus, kuigi vastavasisuline kohustus tulenes VÕS § 14 lg-st 2; 3) on maakohus ebaõigesti tuvastanud kokkulepitud tootlikkuse. Maakohus tugines varasematele pakkumustele, kuigi oli tuvastanud, et need ei läinud töösse. Kui tootlikkus on kokkulepitud vahemikus 250-400 t/h, ei saa järeldada, et see peab kindlasti olema 400 t/h. Apellant ei nõustu maakohtu järeldusega, et mäetööstuse erialal on üldteada fakt, et dolokivi mahumass on keskmiselt 2,5 t/m3. Isegi kui asuda seisukohale, et pakkumiskutses esitatud andmete põhjal on võimalik arvutada tootlikkus 363,4 t/h, siis on arusaamatu, miks kostja nõustus sõlmima lepingu 11.02.2011 pakkumuse alusel, milles on esitatud tootlikkus vahemikuna 250-400 t/h. Pakkumiskutse ei ole VÕS § 16 mõistes pakkumus; 4) on maakohus ebaõigesti tuvastanud ekspertiisi käigus saavutatud tootlikkuse ja selle vastavuse kokkulepitule. Maakohus rikkus TsMS § 232 lg-t 3, kui arvestas OÜ Inseneribüroo Steiger koostatud kolme vahearuannet ja koondaruannet tõenditena. Maakohus asus 10.06.2013 määruses seisukohale, et OÜ Inseneribüroo Steiger arvamuse puhul ei ole täidetud TsMS § 232 lg 3 p-s 2 nimetatud eeldus, kuna esines alus asjatundja menetluses eksperdina taandamiseks. Maakohus rikkus TsMS § 442 lg-t 8, kuna jättis olulises osas analüüsimata Enn Lüütre arvamuse; 5) on maakohus jätnud tähelepanuta asjaolud ja õigusnormid, mis vabastavad hageja vastutusest VÕS § 218 lg 4 alusel. Kogu menetluse ajal ei ole kostja esitanud mõistlikku selgitust selle kohta, miks ta sõlmis lepingu pakkumuse alusel, milles oli märgitud tootlikkuse vahemik 250-400 t/h. Kostja pidi enne lepingu sõlmimist teadma, et 200 000 m3 dolokivi (massiivis) töötlemine niisuguse tootlikkusega seadmega ei ole võimalik; 6) on maakohus ebaõigesti asunud seisukohale, et seadme kütusekulu ei vasta lepingule. Maakohus tuvastas õigesti, et kütusekulu osas on pooled eraldi kokku leppinud, et see ei tohi olla suurem kui 85 l/h. Ekspert tuvastas kütusekulu 83 l/h. Maakohus ei ole esitanud arvutusi, kui palju suureneb kütusekulu tootlikkuse suurenemisel; 7) on maakohus ebaõigesti lahendanud toodangu kvaliteedi küsimuse. Standardile ei vasta ainult fraktsiooni 0-4 mm terakoostis, kuid selle põhjuseks on kostja poolt seadme rikkumine: 8) on maakohus ebaõigesti asunud seisukohale, et lepingust taganemine on kehtiv. Apellandi arvates ei saa ainult 15%-list erisust käsitleda olulise lepingurikkumisena; 9) on maakohus ebaõigesti jaganud menetluskulud ning seda ka juhul, kui pidada otsuse resolutsiooni muus osas õigeks. Maakohus on unustanud lahendada kostja vastuhagis esitatud põhjendamatu jooksva viivise nõude. Maakohus oleks pidanud jätma nimetatud nõude rahuldamata ning kohaldama TsMS § 163 lg-t 1.

2) on otsuses tõenditel põhinevad järeldused seadme tootlikkuse nõude kohta õiged ning maakohus ei ole vastavate järelduste tegemisel rikkunud menetlusõiguse norme. Hageja väited kostja poolt olulise info esitamata jätmise kohta või sellest, et kostja on hageja väitel olnud hooletu, on küünilised ega ole eluliselt usutavad ning on vastuolus hageja enda käitumisega ja tema poolt antud kinnitustega enne müügilepingu sõlmimist. Hageja tuginemine maakohtu poolsetele materiaalõiguse rikkumisele (VÕS § 16 ja § 20 kohaldamata jätmisele) on alusetu. Kohus hindas seda, milles pooled on kokku leppinud lepingu tõlgendamisel ning samuti on hageja kinnitanud, et seade vastab pakkumiskutse tingimustele, mis oli ka konkreetselt müügilepingule lisatud; 3) on maakohus õigesti leidnud, et seadme proovitootmistel saadud tulemused kinnitavad, et seade ei vasta kokkulepitud tingimustele. Kohus on õigesti leidnud, et seadme tegelik tootlikkus pidi olema piisav, et oleks võimalik töödelda etteantud ajakriteeriumitest lähtudes 200 000 m3 dolokivi massiivis. Samuti on kohus õigesti leidnud, et pakkumiskutses esitatud andmed olid piisavad mõistmaks, millist tegelikku tootlikust seadmelt nõutakse. Kohus on teinud õiged järeldused teostatud proovitootmiste tulemustest 2011. ja 2013. aastal. Vastavalt 2013. aasta proovitootmisele tõi proovitootmist hinnanud ekspert välja: „Eksperdi otsus on, et rangelt jälgides pakkumise nõudeid on proovitootmisel kasutatud tehnoloogia puhul 200 tuh m3 tootlikkus ebareaalne“; 4) on maakohus õigesti leidnud, et vastutust vabanemise alust ei esine. VÕS § 218 lg 4 kohalduks juhul, kui kostjale oleks olnud teada asjaolud, et seade ei vasta lepingutingimustele. Sellist asjaolu kohus tuvastanud ei ole. Hageja kinnitused ja selgitused seadme tootlikkuse osas suurenesid ajas. Kuni proovitootmise tulemuste selgumiseni 2011 novembris lähtus kostja antud kinnitustest, et seade vastab pakkumiskutses märgitud tehnilistele tingimustele; 5) on maakohus õigesti tuvastanud seadme mittevastavuse kütusekulu nõude osas. Kütusekulu on selgelt seotud seadme tootlikkusega – mida suurem on tootlikkus, seda suurem on ka seadme kütusekulu. Kuivõrd seadmega ei saavutatud nõutud tootlikkust, ei saa eraldiseisvalt pidada nõuetele vastavaks ka saadud kütusekulu näitajat; 6) on maakohus õigesti leidnud, et seadmega saadav toodangu kvaliteet ei vasta nõudmistele. Enne 2011. aasta proovitootmist oli pooltel selge ning ühtiv arusaam sellest, millele seadmega saadav toodang vastama pidi. Kostja nõudmiseks oli, et toodangu kvaliteet võrreldes olemasolevaga ei langeks ning sellest tulenevalt hinnati 2011. aasta proovitootmisel vastavust lisaks vastavatele standarditele ka kostja vastavussertifikaate. Sõltumata eeltoodust ei saa olla vaidlust selles, et pakkumiskutse lisas 1 nimetatud fraktsioonide toodang pidi vastama vähemalt keskmisele kvaliteedile VÕS § 77 lg 1 mõttes. Kui seadme toodetud killustik ei vasta isegi ehitusmaterjalidele kehtestatud nõuetele, ei täida seade oma eesmärki ka siis, kui muud tehnilised tingimused oleks täidetud; 7) on maakohus õigesti leidnud, et kostja loobumine seadmest on toimunud õiguspäraselt. Läbiviidud proovitootmistel nõutud tulemusi ei saavutatud, mistõttu tekkis kostjal müügilepingu p 2.3.1 alusel õigus seadmest koheselt loobuda ja nõuda ostuhinna tagastamist või alternatiivsele eeltoodule p 2.3.2 alusel õigus nõuda proovitootmiste jätkamist, kuni saavutatakse p 2.2.3.3 tulemused. Kuna hageja keeldus põhjendamatult kostja poolt soovitud täiendavast prooviperioodist, oli kostjal õigus p 2.3.1 alusel müügilepingus taganeda. On asjakohatu hageja väide, et lahknevust 15% ulatuses ei või pidada oluliseks. Tegemist on erinevusega, mille tõttu tuleks nõutava tootmismahu saavutamiseks kostjal pikendada tootmistsüklit ca 1 kuu võrra ning mahult võrdub see kogus ca 75 000 tonniga; 8) juhul kui ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse, palub vastustaja arvestada tema poolt maakohtus esitatud väiteid (TsMS § 654 lg 5). Vastustajal ei olnud alust maakohtu otsuses sisalduvate motiivide vaidlustamiseks, kuna motiivid pole eraldiseisvalt vaidlustatavad.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Alusetu on apellandi väide, et pakkumiskutse lisas1 toodud andmed on informatiivsed ning nende põhjal ei ole võimalik tuletada purustus-sorteerimissõlme tootlikkust, ning kostja ei ole pakkumiskutses, lepingueelsete läbirääkimiste käigus ega lepingus esitanud karjääris kaevandatava dolokivi tihedust. Tulenevalt hea usu põhimõttest (VÕS § 6 lg 1) on lepingueelsetel läbirääkimistel pooltel kohustus käituda teineteise suhtes ausalt ja õiglaselt. Juhul, kui hagejal oli teadmata karjääris kaevandatava dolokivi tihedus, siis oleks ta pidanud vastavat asjaolu täpsustama, sest sellest olenes tema poolt pakkumuse esitamine. Kuna aga hageja seda ei teinud, siis oli talle eeldatavasti teada karjääris kaevandatava dolokivi tihedusnäitajad. Alusetu on apellandi etteheide kostjale, et lepingueelsete läbirääkimiste käigus rikkus kostja VÕS § 14 lg-st 2 tulenevat kohustust, kuna ei teinud teatavaks karjääris kaevandatava dolokivi tihendust massiivis. Pakkumiskutse lisas 1 on märgitud „karjääri aastatoodang 200 tuh m3 (massiiv)“, s.o pakkumiskutses on selgelt märgitud, et tegemist on kivimiga massiivis (mitte aga kivim purustatud kujul). Maakohus on õigesti, hinnates asjas esitatud tõendeid, asunud seisukohale, et keskmiselt võib arvestada dolokivi tiheduseks massiivis Eestis 2,5 t/m3 ning hageja kui mäetööstuse seadmete müügi alal tegutsev äriettevõtete pidi seda teadma (seda enam, et hageja ei pidanud vajalikuks kostjale esitada sellealaseid täpsustavaid küsimusi). Maakohus on vaidlustatud otsuses esitanud vastavad põhjendused (alapunkt 2 otsuse lk 16-18 ülalt esimene lõik) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks neid korrata.

tuvastatav. Kostja eeldas lepingu sõlmimisel, et ostetav seade vastab pakkumiskutse lisas 1 toodud tingimustele ning see, et seade nendele ei vasta, selgus proovitootmiste käigus 2011 ja 2013.

lähtuda riiklikest standarditest (VÕS § 77 lg 1 – kui lepingulise kohustuse kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga). Nähtuvalt eksperdi arvamusest katsetootmisel saadud kvaliteet üldiselt vastas standardite tingimustele, mittevastav oli vaid fraktsiooni 0-4 mm terakoosseis. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on alusetult toodangu kvaliteedi hindamisel arvestanud OÜ Inseneribüroo Steiger poolt läbiviidud proovitootmise tulemusi. OÜ Inseneribüroo Steiger 18.11.2011 kirja kohaselt (II kd tl 101-102) tuleb teha purustus-sorteerimissõlme toodangu kvaliteedi lõplikuks hindamiseks täiendavaid kaitseid. Seega ringkonnakohus leiab, et toodangu kvaliteedi määratlemisel tuleb lähtuda eksperdi arvamusest. Apellant nõustub sellega, et fraktsiooni 0-4 mm terakoostis oli standardile mittevastav, kuid selle põhjuseks oli kostja poolt ühe sõela eraldamine ja teise sõela rikkumine. E. Lüütre (ekspert) ütluste kohaselt (V kd tl 147-148) „/.../ katki olid kaks sõela, mis puudutasid kahte kõige peenemat fraktsiooni./.../ Ma sain aru, et ühte sõela remonditi ja kusagilt oli ka teine sõel saadud./.../ Ma ei tea, mis sõeladega juhtus.“ Ringkonnakohus leiab, et asja lahendamise seisukohalt ei oma tähtsust asjaolu, kelle tegevuse tulemusel oli üks sõel katki ning teine sõel rikutud. Tõendatud on see, et fraktsiooni 0-4 mm terakoosseis ei vastanud standardile ning OÜ Inseneribüroo Steiger 18.11.2011 kirja kohaselt esinesid ka 2011. aasta proovitootmisel probleemid 0-4 mm fraktsiooniga. Tegemist oo arvatavasti sellise puudusega, mis oleks kõrvaldatav sõela vahetusega, s.o oma olemuselt ei ole puudus oluline.

seadmest ja soovib tasutud ostuhinna tagastamist. Seega oli hageja soov tellida sõltumatu ekspertiis esitatud hilinemisega, sest kostja oli lepingust taganenud 04.01.2012 teates. Lähtudes eeltoodust oli kostja õigustatud lepingu p 2.3.2 alusel nõudma ostuhinda tagasi. Lepingu p 2.3. alusel on kostjal õigus lepingust taganeda, kui ei saavutata lepingu punktis 2.2.3.3. viidatud proovitootmise tulemusi. Lepingus ei ole sätestatud seda, kui suures ulatuses peab tootmismaht ja kvaliteet erinema lepingu lisades 1 ja 2 toodud parameetritest, et ostjal oleks õigus lepingust taganeda. Seega on maakohus õigesti lisaks lepingus kokkulepitule lähtunud lepingust taganemise seaduslikkuse hindamisel VÕS § 116 lg-st 1, lg 2 p-st 5 ja §-st 114. Maakohus on vastavad põhjendused esitanud otsuse leheküljel 24 ning ringkonnakohus ei korda neid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et 15% suurune lahknevus tootmismahus on oluline lepingurikkumine lepingu p 2.2.3.3. mõttes ning on aluseks lepingust taganemisele. Siinkohal arvestab ringkonnakohus ka seda, et kostja on püüdnud täiendava proovitootmise läbiviimise kaudu probleemi lahendada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.