Kohtus
Harju Maakohus
Kohtunik
Andres Suik
Määruse tegemise aeg ja koht
17.11.2014, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-60859
Tsiviilasi
Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse avaldus võlgnik XXXvalduses olevatesse ruumidesse sisenemiseks kohtu loa saamiseks
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine Avaldaja: kohtutäitur Elin Vilippus (büroo asukoht A. Lauteri 5, 10114 Tallinn, e-post: [email protected])
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja seaduslik esindaja: Sergei [email protected])
Volf
(e-post:
Puudutatud isik (võlgnik): XXX(isikukood: XXX, elukoht XXX) Puudutatud isik (sissenõudja): Swedbank AS (registrikood: 10060701, lepinguline esindaja: Jelena XXX, e-post: [email protected]) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus (avaldaja) esitas 14.11.2014 Harju Maakohtule avalduse, milles palus kohtul lubada kohtutäituril ja kohtutäituri abil Sergei Volfil siseneda võlgnik XXXvalduses olevasse korteriomandisse reg. osa numbriga XXX (XXX) ajavahemikul 20.11.2014 kuni 05.12.2014, et läbi viia korteriomandi arestimistoiming ning kindlaks määrata vara seisukord. Avalduse kohaselt on kohtutäitur Elin Vilippuse menetluses võlgnik XXX vastu algatatud täiteasi hüpoteegiga tagatud võlgnevuse sissenõudmiseks. Täitemenetluse algatamise aluseks on Tallinna notar Kirsty Laidvee 06.03.2006 notariaalne dokument nr XXX (avalduse lisa nr 1) ja sissenõudja Swedbank AS-i täitmisavaldus võlgnevuse sissenõudmiseks. Võlgnikule on täitmisteade kätte toimetatud 23.10.2014. Täitedokumendis toodud nõude vabatahtlik täitmise tähtaeg on möödunud, kuid võlgnik ei ole täitemenetluses sissenõutavaid rahasummasid vabatahtlikult tasunud. 05.11.2014 saadeti võlgnikule teade, et kinnisasja nr XXX (XXX) ülevaatamine kinnisasja arestimiseks toimub 12.11.2014 kell 15:15 kinnisasja asukohas. Antud teatele võlgnik aga ei reageerinud ning 12.11.2014 ei võimaldanud ta juurdepääsu varale, et arestimistoiminguid läbi viia. Kinnisasja uks jäi lukustatuks, võlgnik fonokellale ega koputamisele ei reageerinud. Naabri kinnitusel näeb ta võlgnikku viimasel ajal harva. Võlgniku telefon oli välja lülitatud ning 12.11.2014 teda telefoni teel tabada ei õnnestunud. Samuti oli võlgniku telefon välja lülitatud 13.11.2014 ja 14.11.2014. Avalduse kohaselt saab võlgniku sellist käitumist järeldada ka kui vastuseisu täitemenetlusele, kuna võlgnik on teadlik tema vastu algatatud täitemenetlusest ning kohtutäituri soovist temale kuuluv kinnisasi üle vaadata. Alust eeldada, et võlgnik ei ole teadet kätte saanud, kohtutäituril puudub. Võlgnik ei ole kohtutäituriga avalduse esitamise päeva seisuga ühendust aga võtnud ega telefonile vastanud. Kui võlgnik oleks sisenemisega nõus või oleks muu võimalus kinnisasja ülevaatamiseks, puuduks kohtutäituril avalduse esitamiseks õiguskaitsevajadus. Seega ei ole võlgnik võimaldanud varale juurdepääsu, et kohtutäitur saaks kinnisasja arestimiseks vara üles kirjutada ning hinnata vara tegelikku väärtust vastavalt vara seisukorrale. Varale juurdepääsu mittevõimaldamise läbi rikub võlgnik oma tegevusega ka sissenõudja õigust saada vara müügist võimalikult suurt tulemit, et sissenõutav summa rahuldada, kuna kohtutäitur on sunnitud vara hindama ilma vara väärtusest reaalset ettekujutust omamata. Mida madalam on aga vara hind, seda suuremad kohustused jäävad võlgnikul sissenõudja ees pärast kinnsasja reaalset müüki enampakkumisel. Täitemenetluse jätkamiseks on vajalik siseneda võlgniku eluruumi, et kohtutäituril oleks võimalik viia läbi arestimistoiming. Teisiti ei ole kohtutäituril võimalik kinnisasja päraldiste koosseisu, kinnisasja seisukorda ja hinda kindlaks määrata. Efektiivse ja võimalikult väikeste kuludega täitemenetluse läbiviimiseks peaks heauskselt käituv võlgnik täituriga vajalikul määral koostööd tegema. Arestitud vara võimalikult täpne hindamine teenib muu hulgas ka võlgniku enda huve. Kohtumääruse põhjendused
Täitemenetluse seadustik (TMS) § 28 lg 1 sätestab, et kohtutäitur võib siseneda võlgniku nõusolekul võlgniku valduses olevatesse ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil ja need läbi otsida, kui see on vajalik täitedokumendi täitmiseks. Sel juhul on kohtutäituril õigus avada või lasta avada suletud maja- ja korteriuksi ning hoiuruume. TMS § 28 lg 2 sätestab, et võlgniku nõusolekuta võib tema valduses olevatesse ruumidesse siseneda või tema valduses oleval maatükil viibida ja need läbi otsida üksnes kohtumääruse alusel, kusjuures läbiotsimist peavad taluma ka isikud, kelle kaas- või otseses valduses ruum või maatükk on. Eeltoodud sätte kohaldamise eelduseks on asjaolu, et võlgnik ei ole nõus kohtutäiturit oma valduses olevatesse ruumidesse laskma. Seega on kohtutäituril õigus pöörduda kohtu poole juhul, kui võlgnik ei ole nõus kohtutäiturit oma valduses olevatesse ruumidesse laskma. Kohtumääruse saamiseks tuleb kohtutäituril tõendada võlgniku nõusoleku puudumine. Seejuures võib võlgniku vastuseis nähtuda ka tema käitumisest. Sarnasele seisukohale on jõudnud ka Riigikohtu tsiviilkolleegium 29.12.2010 kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-140-10. Samas ei saa aga TMS § 28 lg-st 2 tulenevalt lugeda mitte igasugust korterisse pääsemise võimatust võlgniku nõusoleku puudumiseks. Vastupidine tõlgendus võib kaasa tuua olukorra, kus näiteks võlgniku eemalviibimine tuleb alati lugeda võlgniku nõusoleku puudumiseks. See on aga vastuolus TMS § 28 lg 2 eesmärgi ja mõttega. Seega on avalduse rahuldamiseks vajalik kohtul tuvastada, et võlgnik ei ole nõus kohtutäiturit oma valduses olevatesse ruumidesse laskma. Kohus selgitab, et nõusoleku mitteandmine võib nähtuda nii võlgniku avaldustest, tegevusest kui ka tegevusetusest. Kohus loeb tuvastatuks järgmised avalduses esitatud asjaolud: -
Kohtutäitur Elin Vilippuse menetluses on võlgnik XXX vastu algatatud täiteasi nr XXX hüpoteegiga tagatud võlgnevuse sissenõudmiseks. Täitemenetluse algatamise aluseks on Tallinna notar Kirsty Laidvee 06.03.2006 notariaalne dokument nr XXX ja sissenõudja Swedbank AS-i täitmisavaldus võlgnevuse sissenõudmiseks.
-
Võlgnikule on täitmisteade kätte toimetatud allkirja vastu 23.10.2014 (avalduse lisa nr 2). XXX on seejuures andnud nõusoleku kättetoimetamist vajavate dokumentide edastamiseks aadressil XXX, saamiskinnitust tagastamata. Kõnealune asjaolu on samuti tõendatud täitmisteate kättetoimetamise aktiga.
-
05.11.2014 on koostatud dokument „Täitmistoimingust teatamine“, mille adressaadeks on XXX(avalduse lisa nr 3). Teate kohaselt toimub kinnisasja nr XXX (XXX) ülevaatamine kinnisasja arestimiseks 12.11.2014 kell 15:15 kinnisasja asukohas. Dokumendil on märked „Post 05.11.2014“.
-
05.11.2014 dokument „Täitetoimingust teatamine“ on postitatud võlgniku aadressile. Postitamine on tõendatud 05.11.2014 dokumendiga „Täitetoimingust teatamine“, millele on muuhulgas tehtud märge „Post“ kuupäevaga „05.11.2014“, mis samuti kinnitab dokumendi saatmist.
-
Kinnisasja ülevaatamise aeg oli ette nähtud 12.11.2014 kl 15:15 vara asukohas. Antud asjaolu on samuti tõendatud dokumendiga „Täitetoimingust teatamine“.
-
Samale 05.11.2014 dokumendile on Serge Volf käsitsi kirjutanud: „12.11.2014 kell 15:15 saabusin kinnisasja asukohta XXX. Võlgnik Fonokellale ei vastanud ega koputamisele ei reageerinud. Uks kinni. Naaber korterist nr 42 kinnitas, et võlgnikku ei ole ta päris tükk aega näinud.“ Kohus, tutvunud 14.11.2014 esitatud avalduse ja selle lisadega, on seisukohal, et avaldus tuleb rahuldada.
Kohus helistas 17.11.2014 võlgnikule kahel korral avalduses toodud telefoninumbril 53784291, eesmärgiga võimaldada võlgnikul enne loa andmist olla ära kuulatud. Telefon oli mõlemal korral sisse lülitatud, kuid võlgnik kohtu kõnele ei vastanud. Vastavalt TMS § 140 lg-le 1 peab kinnisasjale sissenõude pööramiseks olema võlgnik kantud omanikuna kinnistusraamatusse. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt on kinnistu asukohaga XXX, Harjumaa (kinnistusraamatu registriosa nr XXX) omanikuks võlgnik. Avaldusest ja sellele lisatud tõenditest nähtuvalt ei ole täitemenetluses vara ülevaatamise eesmärgil õnnestunud kordagi varale juurdepääsu saada. Vastupidiseid andmed kohtutäituri avaldusest ja selle lisadest ei nähtu. Asjas on täitmisteatega tõendatud, et võlgnik on teadlik täitemenetluse algatamisest enda suhtes. Kohtutäitur võib edastada teateid ja dokumente võlgnikele saamiskinnitust tagastamata. Asjas on tõendatud, et 05.11.2014 teatega on võlgniku teavitatud kinnisasja ülevaatamise aja määramisest. Teade on saadetud võlgnikule postiga. Kuivõrd võlgnikule võib kätte toimetada dokumente nende postitamisega ilma kättesaamiskinnitust tagastamata, tuleb lugeda, et võlgnik on teate kätte saanud. Võlgnik ei ole võimaldanud varale juurdepääsu, mis nähtub dokumendile „Täitetoimingust teatamine“ käsitsi kirjutatud märkustest. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgnik ei ole nõus laskma kohtutäiturit võlgniku omandis olevat kinnisasja (XXX) üle vaatama ning seega puudub kohtutäituril kinnisasjale sisenemiseks võlgniku nõusolek. Eeltoodust nähtuvalt ei ole võlgnik kohtu hinnangul võimaldanud varale juurdepääsu, et kohtutäitur saaks kinnisasja arestimiseks vara üles kirjutada ning hinnata vara tegelikku väärtust vastavalt vara seisukorrale. Kohus leiab, et eeltoodud asjaoludel on põhjendatud määrusega kohtutäiturile ja kohtutäituri abile Sergei Volfile TMS § 28 lg 2 kohase loa andmine. Varale juurdepääsu mittevõimaldamisega takistab võlgnik XXXtäitemenetlust, mille jätkamiseks on täituril vajalik siseneda võlgnikule kuuluvasse ruumi aadressil XXX, et viia läbi korteriomandi arestimistoiming ning kindlaks määrata vara seisukord. Efektiivse ja võimalikult väikeste kuludega täitemenetluse läbiviimiseks peaks heauskselt käituv võlgnik täituriga vajalikul määral koostööd tegema. Käesoleval juhul aga nähtub täituri poolt esitatust, et võlgnik ei ole võimaldanud kohtutäituril ega kohtutäituri abil ruumidesse siseneda. Avaldaja on taotlenud võlgnike ruumidesse sisenemist ajavahemikul 20.11.2014 kuni 05.12.2014. Seoses eeltooduga määrab kohus, et avalduses nimetatud isikutel on õigus ruumidesse siseneda taotletud ajavahemikul, s.o 20.11.2014 kuni 05.12.2014. TMS § 28 lg 6 alusel tehtav määrus on TsMS § 478 lg 4 järgi viivitamata täidetav alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.