Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
13. november 2014. a Tartu
Tsiviilasja number
2-12-20512
Tsiviilasi
KÜ XXX hagi Viktoria Mandriku vastu 843,33 euro ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
843,33 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 31. märtsi 2014. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
KÜ XXX apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): KÜ XXX (registrikood: 80038270; asukoht: Kohtla-Järve XXX ), esindaja vandeadvokaadi vanemabi Roman Golovenko Vastustaja (kostja): Viktoria Mandrik (isikukood: 48608272230; elukoht: Kohtla-Järve XXX )
esindajad
kasuks välja
põhivõlgnevus 843,33 eurot (kaheksasada nelikümmend kolm eurot, 33 senti), 04.02.2014. a
seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 401,89 eurot (nelisada üks eurot, 89 senti) ja alates 05.02.2014. a viivis määras 0,07% päevas tasumata põhivõlgnevuselt kuni põhinõude täitmiseni.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
veebruar 2014 tehtud arvestusi. Kostja tasaarvestusavaldus on alusetu. Kostja ei ole tõendanud, et hageja tekitas talle kahju.
kohtule aluse jätta 09.12.2004 üldkoosoleku otsus tähelepanuta. Samas ei muuda kohtu poolt 09.12.2004 üldkoosoleku otsuse arvestamata jätmine kostja menetluslikku olukorda, kuna 09.12.2004 üldkoosoleku otsust muudeti 12.09.2008 üldkoosoleku otsusega, mille järgi pidi kostja tasuma keskkütte eest 15% ulatuses korteri üldpinnast. Kostja ei ole 12.09.2008 üldkoosoleku otsust vaidlustanud. Kohtu hinnangul ei ole hageja oma nõuet tõendanud. Hageja pidi nõude tõendamiseks esitama kommunaalteenuste osutajate üldarved, millised on aluseks igakuiste kommunaalteenuste arvete kulukirjele ja millest nähtuks üldsumma, mida hageja pidi teenuse osutajale tasuma. Kostja esitas vaid soojusettevõtte poolt korteriühistule esitatud üldarved (III kd, lk 193 – 200, IV kd, lk 1 – 98). Muude teenuste osas (elekter, vesi, prügi väljavedu, gaas) ei ole hageja üldarveid esitanud. Hageja poolt kommunaalteenuste osutajatega sõlmitud lepingud (I kd, lk 34, lk 36, lk 38, lk 42, lk 44) ei tõenda, kui palju pidi kostja hagetaval perioodil igakuiselt konkreetse teenuse eest tasuma. Kommunaalteenuste eest arvestatud tasu õigsust ei kinnita ka hageja poolt ühe kuu näitel koostatud tabel (IV kd, lk 48) majandamiskulude jaotamise kohta korteriomanike vahel. Hageja esitas küttekulu tõendamiseks soojusettevõte poolt perioodil veebruar 2010 – jaanuar 2014 korteriühistule esitatud üldarved ning tabeli detsembri 2011 kohta (IV kd, lk 48), kus näidatakse majandamiskulude ja sealhulgas küttetasu jagamist kõigi korteriomanike vahel ühe kuu näitel. Samas tabelis on märgitud ka korterelamu köetava pinna suurus, mille alusel määratakse küttetasu 1 m2 kohta. Kohus leidis, et märgitud tabel sisaldab ebatäpseid andmeid, mistõttu ei ole see usaldusväärne tõend ja tabel tuleb jätta tõendina arvestamata. Tabelist nähtuvalt määratakse tasu kütte eest korteri üldpinna alusel – nt korterite puhul, kus ei kasutata alternatiivset kütet, langeb kütte kogus kokku korteri kinnistusraamatujärgse üldpinnaga. Kui korter läks alternatiivsele küttele üle, määratakse tasu kütte eest kooskõlas korteriühistu 12.09.2008 üldkoosoleku otsusega - 15% ulatuses korteri üldpinnast. Hageja esitatud tabelist nähtub, et detsembris 2011 oli korterile nr 5 määratud kütte koguseks 9,285, mis vastab 15%-le korteri üldpinnast (61,9 m2), kuid 12.09.2008 üldkoosoleku otsusest ei nähtu, et korter nr 5 oleks alternatiivsele küttele üle läinud ja oleks otsustatud määrata korteriomanikule tasu kütte eest 15% ulatuses korteri üldpinnast. 12.09.2008 üldkoosoleku otsusega otsustati määrata korterile nr 10 tasu kütte eest 15% ulatuses korteri üldpinnast. Hageja tabelist aga nähtub, et detsembris 2011 määrati korterile nr 10 tasu kütte eest korteri üldpinna (31,7 m2) ulatuses. Hageja ei ole esitanud väidet ega tõendit, et korteri nr 10 omanik oleks loobunud alternatiivsest küttest ja peaks tasuma kütte eest võrdselt teiste korteriomanikega lähtudes korteri üldpinnast. Toodud ebatäpsused mõjutavad korterelamu köetava pinna üldsuuruse arvestust, millest sõltub küttehind 1 m2 kohta ning järelikult ka kostjale hagetaval perioodil esitatud igakuiste küttearvete suurust. Seega ei ole hageja poolt esitatud tabel küttetasu määramise kohta detsembris 2011 usaldusväärne tõend. Kohus leidis, et hageja ei ole veenvalt tõendanud, et kostja pidi vaidlusalusel perioodil tasuma kütte eest arvetes märgitud summasid. Kohus oli seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kuivõrd hagi jäetakse rahuldamata, ei võtnud kohus seisukohta kostja tasaarvestusavalduse osas. Kohus leidis, et kostja taotlus kuulata üle tunnistajana hageja majahaldur M.G. tuleb jätta rahuldamata. Kohus jättis TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda.
Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on kohus ületanud nõude piire ning jaganud ebaõigesti tõendamiskoormise poolte vahel. Õige ei ole kohtu seisukoht selles, et hageja pidi tõendama igas arves sisaldavat kulukirjet eraldi (sh esitama kommunaalteenuste osutajate kõik üldarved). Hageja nõuab kostjalt võlgnevust, mis tekkis kütte, soojavee kaudsete kulude ja vee vahe kulu tasumata jätmise eest. Hageja ei pea tõendama ja põhistama nende teenuste arvestusi, mis on kostja poolt tasutud; 2) on apellandi nõue tõendatud ja põhistatud. Kostja korteris on keskküte välja lõigatud ning talle arvestatakse 15% korteri üldpinnast (aluseks on 12.09.2008 üldkoosoleku otsus, I kd, lk 148-151). Terve maja köetava pinna suurus on 1991,74 m2 (IV kd, lk 48-49). Soojusenergia eest arvestuste õigsuse põhistamiseks (s.o küte, soe vesi ja soojavee kaudsed kulud) esitas hageja soojusteenuse kulu kandmist tõendavad üldarved (III kd, lk 193-200, IV kd, lk 1-98); 3) arvestatakse kaudsed kulud korteriühistu üldkoosolekul kinnitatud metoodika ja kehtiva soojusenergia tariifi alusel. 03.12.2005 hageja üldkoosolekul (otsus nr 3.d, III kd, lk 8-11) kinnitati kütte jaotuse metoodika küttevahelisel (s.o suve) perioodil (s.o kaudsed kulud). Üldkoosolekul otsustati, et suvel tarbitud soojusenergiast lahutatakse tarbitud soojavee summa (korterite veemõõturite alusel), jääksumma jagatakse korterite järgi (s.o kaudsed kulud). Hageja üldkoosolekul 07.10.2010 muudeti kütte jaotuse metoodikat talveperioodil (otsused 1.2. ja 1.3., III kd, lk 12-17). Otsustati kinnitada käterätikukuivataja tariif (s.o kaudsed kulud kütteperioodil). Käterätikukuivataja tariif määratakse kindlaks soojusenergia tarbimise kolme kuu järgi küttevahelisel perioodil (nt III kd, lk 12-17, III kd, lk 18-19, I kd, tl 173). Seoses sellega muudeti ka soojusenergia jaotuskorda talveperioodil; 4) on vee vahe sihtmakse, mis arvestatakse vastavalt korteri tegelikule kasutajate arvule (põhikirja punkt 29.5). Maja üldveearvesti näidust lahutatakse kõigi korterite veearvesti näidud. Pärast seda jääb jagamata veekogumi jääk. Antud jääk jagatakse kõigi korteriühistu liikmete vahel ja arvestatakse vastavalt majas elavate inimeste vahel kehtivale kommunaalteenuse tariifile. Hind vee eest (s.o 1,73 eurot/m3) on sätestatud Kohtla-Järve Linnavalitsuse 16. oktoobri 2007. a määrusega nr 28; 5) on kohus rikkunud selgitamiskohustust. Hageja väitis, et terve maja köetava pinna suurus on 1991,74 m2. Selle väite põhistamiseks esitas hageja korteriühistu poolt tehtud teenuste arvestuse detsembri 2011 eest (IV kd, lk 48-49). Antud arvestuses on toodud ka kütte jaotus korterite vahel (s.o iga korteri köetav pind). Kostja ei tõendanud, et arvestuses toodud andmed on ebaõiged. Kuna kohus rikkus selgitamiskohustust, esitab apellant apellatsioonimenetluses täiendavad tõendid. Eluruumi aadressil XXX ülevaatuse aktist tuleneb, et korteris nr 10 on olemas keskküttesüsteem. Korterite nr 5 ja 10 omanikud maksavad kütte eest (korter nr 10 100% ja korter nr 5 - 15% korteri üldpinnast). 12.09.2008. a üldkoosoleku protokollis (I kd, lk 148-151) on otsuses allpool loetletud korterid alternatiivküttega. Antud loetelus on korteri nr 5 asemel ekslikult märgitud korter nr 10; 6) on hageja poolt esitatud tabel küttetasu määramise kohta detsembris 2011 usaldusväärne tõend. Tabelis (IV kd, lk 48-49) on toodud maja köetava pinna üldandmed.
Vastuväidete kohaselt:
1) ei ole kohus ületanud nõude piire. Maakohus on õigesti järeldanud, et hageja pidi tõendama ja põhistama iga arves märgitud teenuse; 2) ei ole maakohus jaganud ebaõigesti poolte tõendamiskoormist. Apellant ei ole esitanud maakohtule üldarvet vee eest, millega oleks saanud tõendada kostja poolt tasumisele kuuluvat vee vahe suurust. Apellant esitas maakohtule küll soojusettevõtte üldarve, kuid ei esitanud tõendit selle kohta, et maja köetava pinna suurus on 1991,74 m2; 3) ei ole maakohus rikkunud selgitamiskohustust. Väide, et kohus ei püüdnud istungil selgitada välja kütte arvestusega seonduvat, on väär. Hageja püüdis istungil selgitada, kuidas toimub kaudsete kulude ja kütte arvestus ning kohus palus nõuet täpsustada; 4) tuleb apellandi poolt apellatsioonimenetluses esitatud tõendid jätta tähelepanuta.
Maakohus tuvastas, et hageja esitas küttekulu tõendamiseks soojusettevõtte poolt perioodil 2009. a oktoober - 2014. a jaanuar korteriühistule esitatud üldarved (III kd, tl 193-200; IV kd, tl 1-98) ning tabeli 2011. a detsembri kohta (IV kd, tl 48), milles on märgitud majandamiskulude, sealhulgas küttetasu jagamine korteriomanike vahel ühe kuu näitel. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga selles, et kuna KÜ XXX 12.09.2008. a üldkoosoleku protokoll (I kd, tl 149) ja kommunaalkulude arvestuse tabel 2011. a detsembri kohta (IV kd, tl 48) on vastuolus korterite nr 5 ja 10 osas, siis ei ole hageja tõendanud korterelamu köetava pinna üldsuuruse arvestust. Ringkonnakohus möönab, et KÜ XXX 12.09.2008. a protokolli kohaselt on alternatiivsele küttele läinud üle korter nr 10, kuid 2011. detsembri tabelis on korterile nr 10 arvestatud küttekulud 100% ulatuses korteri üldpinnast ning korterile nr 5 15% ulatuses korteri üldpinnast. Hageja on apellatsioonkaebuses selgitanud, et 12.09.2008. a protokolli on ekslikult märgitud, et alternatiivsele küttele on üle läinud korter nr 10. Hageja väitel peaks korter nr 10 asemel olema protokollis korter nr 5, milline seis on kajastatud ka 2011. a detsembri kommunaalkulude tabelis. Hageja esitas apellatsioonkaebuses uued tõendid – eluruumi aadressil XXX ülevaatuse akti ja korteriga nr 5 seotud dokumendid. Kostja palub nimetatud tõendid jätta tähelepanuta. Kuna maakohus tugines 12.09.2009. a protokolli ja 2011. a detsembri tabeli vastuolulisele alles otsuses, ei saanud hageja selles osas varem tõendeid esitada. Ringkonnakohus võtab nimetatud tõendid asja materjalide juurde, kuna tõendid omavad asja lahendamisel tähendust. Eluruumi aadressil XXX ülevaatuse akti kohaselt oli 12.01.2008. a korteris nr 10 keskküte olemas. 11.10.2001. a akti kohaselt on korter nr 5 läinud üle alternatiivsele küttele. Ringkonnakohus leiab, et 2011. a detsembri tabelis on kajastatud korteriomandite köetava pinna õiged suurused. 12.09.2008. a üldkoosoleku protokollis esinev ebatäpsus korterite nr 5 ja 10 osas ei mõjuta köetava pinna suurust üldiselt. Riigikohus märkis tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10, et juhul kui korteriühistus ei ole kehtestatud KÜS § 151 lg-s 1 sätestatud pindalapõhisest arvestusest erinevat regulatsiooni, tuleb tõendada seda, kui suur on kokku korteriühistu kõigi eluruumide ja mitteeluruumide pindala ja selle korteriühistu liikme eluruumi või mitteeluruumi pindala, kellelt majandamiskulude tasumist nõutakse. Köetava pinna suuruse tõendamiseks on hageja esitanud tabeli kommunaalkulude arvestuse kohta 2011. a detsembri eest, millest nähtub, et KÜ XXX köetav pind on kokku 1991,74 m2. Kostja vaidleb köetava pinna suurusele vastu. Kostja väitel ei ole hageja tõendanud korteriühistu köetava pinna suurust. Ringkonnakohus kostja seisukohaga ei nõustu. Hageja on esitanud tõendi, millest nähtub, et korteriühistu on arvestanud küttekulud 60-le korteriomandile lähtudes 1991,74 m2 suurusest köetavast pinnast. Tabelis on välja toodud eraldi iga korteriomandi köetav pind, millest lähtudes arvestatakse iga korteriomandi küttekulu, sh nende korterite köetava pinna suurus, mis on üle läinud alternatiivsele küttele. Vaidlust ei ole selles, et korter nr 50 (kostjale kuuluv korteriomand) läks üle alternatiivsele küttele. Vastavalt KÜ XXX 12.09.2008. a üldkoosoleku otsusele kohustus korter nr 50 tasuma kütte eest 15% ulatuses korteri üldpinnast. Tabelist nähtub, et korterile nr 50 on arvestatud küttekulud 15% ulatuses korteri üldpinnast. Ringkonnakohtul ei ole alust kahelda tabeli õigsuses, sh köetava pinna suuruses. Ringkonnakohus ei näe praegusel juhul võimalust tõendada korterelamu köetava pinna suurust muude dokumentidega. Kostja on küll köetava pinna suurusele esitanud vastuväited, kuid samas ei ole kostja märkinud, mis on tema arvates õige köetava pinna suurus. Kostja väide, et köetava pinna suurus ei tundu olevat õige, on paljasõnaline ja tõendamata.
Kostja märkis 04.03.2013. a vastuses hagiavaldusele (II kd, tl 118), et kostjale on arvestatud küttekulu rohkem, kui ta on kohustatud tasuma. Kostja märkis, et tema tasub kütte eest 5,5% ulatuses korteri üldpinnast. Maakohus tuvastas otsuses, et alusetu on kostja väide, mille kohaselt on tema kohustatud tasuma keskkütte eest 5,5% ulatuses korteri üldpinnast. 12.09.2008. a KÜ XXX üldkoosoleku otsus, millega kohustati korteriomanikke, kes on läinud üle alternatiivsele küttele, tasuma kütte eest 15% ulatuses korteri üldpinnast, on kehtiv ning korteriomanikele täitmiseks kohustuslik. Kostja ei ole vaidlustanud 12.09.2008. a üldkoosoleku otsust. Järelikult pidi ka kostja tasuma küttekulude eest 15% ulatuses korteri üldpinnast, millise arvestuse alusel on hageja kostja küttekulud ka arvestanud. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja tasunud küttekulude eest ebaõigesti 5,5% ulatuses üldpinnast, kuigi oleks pidanud tasuma 15% ulatuses üldpinnast. Ringkonnakohus asub seisukohale, et hageja on tõendanud, kuidas toimub küttekulude eest arvestamine (st küttekulude arvestamise metoodika). Hageja on esitanud soojusettevõtte poolt korteriühistule esitatud üldarved (III kd, tl 193-200, IV kd, tl 1-98), soojuse ostumüügilepingu (I kd, tl 38), sh tabeli kommunaalkulude arvestamise kohta ühe kuu näitel (IV kd, tl 49). Hageja esitas küttekulude tõendamiseks igakuised kommunaalkulude arvestused perioodi 01.10.2009-01.01.2014 (algab III kd, tl 194 jj) eest. Arvestustest nähtub, mis oli vastaval kuul soojusenergia maksumus, kuidas kujunes hind 1 mwh eest ja 1 m2 eest. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja esitatud dokumentidega tõendanud küttekulude võlgnevuse olemasolu. Ringkonnakohus peab esitatud tõendeid piisavaks. Kostja ei vabane elamu küttekulude kandmise kohustusest põhjusel, et tema arvates peab ta küttekulude eest tasuma vähem, s.o 5,5% ulatuses korteri üldpinnast.
vahe kulude arvestamise metoodika ja võlgnevuse suuruse. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja tõendanud, mis oli maja vee üldnäit, korterite näidud kokku ja kuidas kujunes vee vahe kulu ühe elaniku kohta.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.