lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-12-20512/104

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 13.11.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-12-20512/104
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
13.11.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3979
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Kohtla-Järve linn, Estonia pst 32 korteriühistu80038270

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. november 2014. a Tartu

Tsiviilasja number

2-12-20512

Tsiviilasi

KÜ XXX hagi Viktoria Mandriku vastu 843,33 euro ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

843,33 eurot

apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 31. märtsi 2014. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

KÜ XXX apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Apellant (hageja): KÜ XXX (registrikood: 80038270; asukoht: Kohtla-Järve XXX ), esindaja vandeadvokaadi vanemabi Roman Golovenko Vastustaja (kostja): Viktoria Mandrik (isikukood: 48608272230; elukoht: Kohtla-Järve XXX )

esindajad

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Viru Maakohtu 31. märtsi 2014. a otsus.
2.Teha asjas uus otsus, millega mõista Viktoria Mandrikult KÜ XXX

kasuks välja

põhivõlgnevus 843,33 eurot (kaheksasada nelikümmend kolm eurot, 33 senti), 04.02.2014. a

seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 401,89 eurot (nelisada üks eurot, 89 senti) ja alates 05.02.2014. a viivis määras 0,07% päevas tasumata põhivõlgnevuselt kuni põhinõude täitmiseni.

3.
Apellatsioonkaebus rahuldada. Menetluskulude jaotus Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta Viktoria Mandriku kanda. Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.KÜ XXX esitas 24.05.2012. a hagi Viktoria Mandriku vastu põhivõlgnevuse 426,38 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 278,73 euro ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmiseks. Hageja suurendas 07.02.2014 nõuet ja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 843,33 eurot, 04.02.2014 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 401,89 eurot ja alates 05.02.2014 kuni põhinõude täitmiseni viivise määras 0,07% päevas. Hagiavalduse tervikteksti kohaselt kuulub V. Mandrikule korter aadressil XXX, Kohtla-Järve. Alates 2007. a septembrist maksab kostja kommunaalteenuste arveid ebaregulaarselt. Kui kostja märkis makse tegemisel, millise kohustuse täitmiseks kantakse raha üle, siis arvestas hageja laekunud raha märgitud kohustuse katteks VÕS § 88 lg 1 alusel. Hageja nõue käesolevas vaidluses hõlmab perioodi oktoober 2009 - veebruar 2014 ning võlgnevuse moodustavad vähem makstud summad kütte, vee vahe ja kaudsete kulude eest. Erinevalt teistest korteriühistu liikmetest arvestatakse kostjale korteriühistu 12.09.2008 üldkoosoleku alusel tasu kütte eest 15% ulatuses kostja korteri üldpinnast, kuna kostja eraldus korterelamu keskküttesüsteemist ja kasutab alternatiivset kütet. Kostja ei ole märgitud üldkoosoleku otsust vaidlustanud. Kostja viide OÜ Virgas analüüsis tehtud arvestusele, et pärast keskküttesüsteemist eraldumist moodustab kostja korteri köetava pinna suurus 5,5% endisest kütmisele kuuluvast pinnast, on asjakohatu. Vee vahe on sihtmakse, mis kooskõlas põhikirjaga arvestatakse vastavalt korteri tegelikule kasutajate arvule. Kaudsed kulud hõlmavad 03.12.2005 üldkoosolekul kehtestatud tasu kütte eest suvisel ja talvisel perioodil. 07.10.2010 üldkoosolekul muudeti kütte jaotamise metoodikat talveperioodil, kehtestati uus vee soojendamise tariif ja käterätikukuivataja tariif. Kostja ei ole märgitud üldkoosoleku otsuseid vaidlustanud. Hageja ei pea põhjendama ja tõendama kõiki perioodil oktoober 2009 2

veebruar 2014 tehtud arvestusi. Kostja tasaarvestusavaldus on alusetu. Kostja ei ole tõendanud, et hageja tekitas talle kahju.

2.Viktoria Mandrik vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja oma nõuet tõendanud. Kostja tasus kommunaalteenuste arveid osaliselt oma arvestuste järgi, kuna mõned arvetes märgitud summad olid täielikult või osaliselt õigusvastaselt arvestatud. Kostja ei olnud nõus tasuma vee vahe eest. Hageja ei ole tõendanud vee vahe eest nõutava tasu suuruse kujunemist. Hageja ei ole tõendanud kütte eest nõutava tasu suuruse õigsust ega korterelamu köetava pinna suurust, millest sõltub küttehind 1 m2 kohta. OÜ Virgas läbiviidud uurimisega on tõendatud, et pärast keskküttesüsteemist eraldumist ja alternatiivküttele üleminekut moodustab kostja poolt tarbitav jääksoojus 5,5% kostja korteri üldpinnast. 09.12.2004 üldkoosolekul otsustati arvestada kostjale tasu tarbitava jääksoojuse eest 5,5% ulatuses. Kostja ei tunnistanud üldkoosoleku otsuseid, millega suurendati ilma ekspertiisita tarbitava jääksoojuse protsenti alternatiivküttega korteriomanikele. Kostja vaidles vastu ka viivisenõudele. Kostja hinnangul esitati talle vaidlusalusel perioodil tasumiseks kommunaalteenuste arved suuremas summas, kui ta pidi tegelikkuses maksma ja seisuga veebruar 2013 maksis kostja hagejale 301,35 eurot rohkem. Seega rikastus hageja kostja arvel alusetult ja kostja tasaarvestab oma nõude kostja vastu hageja nõudega.

MAAKOHTU LAHEND

3.Viru Maakohus jättis 31.03.2014. a otsusega KÜ XXX hagi Viktoria Mandriku vastu rahuldamata. Kohus jättis rahuldamata Viktoria Mandriku taotluse tunnistaja ärakuulamiseks. Kohus jättis menetluskulud hageja kanda. Hageja põhikiri reguleerib ainult sihtotstarbeliste maksete (nt korterelamu remondiks teatud perioodi jooksul kogutav summa) arvestamise metoodikat ning ei sätesta majandamiskulude (nt küte, elekter, vesi jne) arvestamist. Seetõttu tuleb majandamiskulude arvestamisel kohaldada KÜS § 151 lg-s 1 sätestatut, mille kohaselt arvestatakse majandamiskulud eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta. Seega olid korteriühistu üldkoosoleku otsused, kus otsustati arvestada majandamiskulud seaduses sätestatust erinevalt – nt 10.02.2007 üldkoosoleku otsus (I kd, lk 141), 12.09.2008 üldkoosoleku otsus (I kd, lk 149), 03.12.2005 üldkoosoleku otsus (III kd, lk 11), 07.10.2010 üldkoosoleku otsus (III kd, lk 16) – vastuolus seadusega. Samas ei too vastuolu seadusega üldjuhul iseenesest kaasa üldkoosoleku otsuse tühisust. Kuivõrd kostja ei ole vaidlustanud hageja üldkoosolekute otsuseid, millega kalduti kõrvale seaduses sätestatud majandamiskulude arvestamise metoodikast, on vastavad üldkoosolekute otsused kehtivad ja KÜS § 13 lg 4 alusel kostjale kohustuslikud. Eelpool märgitu kehtib ka 12.09.2008 üldkoosoleku otsuse kohta, millega alternatiivsele küttele üle läinud korteriomanikke, sh kostjat, kohustati tasuma keskkütte eest 15% ulatuses korteriomandi üldpinnast. Seega on asjakohatu kostja väide, et tema tarbib keskkütet 5,5% ulatuses korteri üldpinnast, mida kinnitab ka OÜ Virgas analüüs (II kd, lk 151). Kostja esitatud eksperthinnanguga (III kd, lk 20) on tõendatud, et OÜ Virgas poolt teostatud arvutused ei kajasta adekvaatselt kogu maja soojustarbimise vähenemist üksikute korterite kesküttesüsteemist väljalülitamisel ning nende edasist osalust küttekulude kandmisel. Seega on OÜ Virgas analüüs ebausaldusväärne tõend ja kohus ei arvestanud seda. Põhjendamatu on kostja viide 09.12.2004 üldkoosoleku otsusele (II kd, lk 158), millega kohustati kostjat tasuma keskkütte eest 5,5% ulatuses korteri üldpinnast ja 2005. a arvetele (II kd, lk 130 – 131), millega arvestati küttetasu 5,5% ulatuses kostja korteri üldpinnast. Esmalt märkis kohus, et 09.12.2004 üldkoosoleku protokoll on vene keeles, eestikeelne tõlge puudub. TsMS § 32 lg 1 järgi toimub kohtumenetlus eesti keeles ja üldkoosoleku eestikeelse tõlke puudumine annab

kohtule aluse jätta 09.12.2004 üldkoosoleku otsus tähelepanuta. Samas ei muuda kohtu poolt 09.12.2004 üldkoosoleku otsuse arvestamata jätmine kostja menetluslikku olukorda, kuna 09.12.2004 üldkoosoleku otsust muudeti 12.09.2008 üldkoosoleku otsusega, mille järgi pidi kostja tasuma keskkütte eest 15% ulatuses korteri üldpinnast. Kostja ei ole 12.09.2008 üldkoosoleku otsust vaidlustanud. Kohtu hinnangul ei ole hageja oma nõuet tõendanud. Hageja pidi nõude tõendamiseks esitama kommunaalteenuste osutajate üldarved, millised on aluseks igakuiste kommunaalteenuste arvete kulukirjele ja millest nähtuks üldsumma, mida hageja pidi teenuse osutajale tasuma. Kostja esitas vaid soojusettevõtte poolt korteriühistule esitatud üldarved (III kd, lk 193 – 200, IV kd, lk 1 – 98). Muude teenuste osas (elekter, vesi, prügi väljavedu, gaas) ei ole hageja üldarveid esitanud. Hageja poolt kommunaalteenuste osutajatega sõlmitud lepingud (I kd, lk 34, lk 36, lk 38, lk 42, lk 44) ei tõenda, kui palju pidi kostja hagetaval perioodil igakuiselt konkreetse teenuse eest tasuma. Kommunaalteenuste eest arvestatud tasu õigsust ei kinnita ka hageja poolt ühe kuu näitel koostatud tabel (IV kd, lk 48) majandamiskulude jaotamise kohta korteriomanike vahel. Hageja esitas küttekulu tõendamiseks soojusettevõte poolt perioodil veebruar 2010 – jaanuar 2014 korteriühistule esitatud üldarved ning tabeli detsembri 2011 kohta (IV kd, lk 48), kus näidatakse majandamiskulude ja sealhulgas küttetasu jagamist kõigi korteriomanike vahel ühe kuu näitel. Samas tabelis on märgitud ka korterelamu köetava pinna suurus, mille alusel määratakse küttetasu 1 m2 kohta. Kohus leidis, et märgitud tabel sisaldab ebatäpseid andmeid, mistõttu ei ole see usaldusväärne tõend ja tabel tuleb jätta tõendina arvestamata. Tabelist nähtuvalt määratakse tasu kütte eest korteri üldpinna alusel – nt korterite puhul, kus ei kasutata alternatiivset kütet, langeb kütte kogus kokku korteri kinnistusraamatujärgse üldpinnaga. Kui korter läks alternatiivsele küttele üle, määratakse tasu kütte eest kooskõlas korteriühistu 12.09.2008 üldkoosoleku otsusega - 15% ulatuses korteri üldpinnast. Hageja esitatud tabelist nähtub, et detsembris 2011 oli korterile nr 5 määratud kütte koguseks 9,285, mis vastab 15%-le korteri üldpinnast (61,9 m2), kuid 12.09.2008 üldkoosoleku otsusest ei nähtu, et korter nr 5 oleks alternatiivsele küttele üle läinud ja oleks otsustatud määrata korteriomanikule tasu kütte eest 15% ulatuses korteri üldpinnast. 12.09.2008 üldkoosoleku otsusega otsustati määrata korterile nr 10 tasu kütte eest 15% ulatuses korteri üldpinnast. Hageja tabelist aga nähtub, et detsembris 2011 määrati korterile nr 10 tasu kütte eest korteri üldpinna (31,7 m2) ulatuses. Hageja ei ole esitanud väidet ega tõendit, et korteri nr 10 omanik oleks loobunud alternatiivsest küttest ja peaks tasuma kütte eest võrdselt teiste korteriomanikega lähtudes korteri üldpinnast. Toodud ebatäpsused mõjutavad korterelamu köetava pinna üldsuuruse arvestust, millest sõltub küttehind 1 m2 kohta ning järelikult ka kostjale hagetaval perioodil esitatud igakuiste küttearvete suurust. Seega ei ole hageja poolt esitatud tabel küttetasu määramise kohta detsembris 2011 usaldusväärne tõend. Kohus leidis, et hageja ei ole veenvalt tõendanud, et kostja pidi vaidlusalusel perioodil tasuma kütte eest arvetes märgitud summasid. Kohus oli seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kuivõrd hagi jäetakse rahuldamata, ei võtnud kohus seisukohta kostja tasaarvestusavalduse osas. Kohus leidis, et kostja taotlus kuulata üle tunnistajana hageja majahaldur M.G. tuleb jätta rahuldamata. Kohus jättis TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.KÜ XXX esitas 14.04.2014. a apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Apellant palub menetluskulud jätta vastustaja kanda.

Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on kohus ületanud nõude piire ning jaganud ebaõigesti tõendamiskoormise poolte vahel. Õige ei ole kohtu seisukoht selles, et hageja pidi tõendama igas arves sisaldavat kulukirjet eraldi (sh esitama kommunaalteenuste osutajate kõik üldarved). Hageja nõuab kostjalt võlgnevust, mis tekkis kütte, soojavee kaudsete kulude ja vee vahe kulu tasumata jätmise eest. Hageja ei pea tõendama ja põhistama nende teenuste arvestusi, mis on kostja poolt tasutud; 2) on apellandi nõue tõendatud ja põhistatud. Kostja korteris on keskküte välja lõigatud ning talle arvestatakse 15% korteri üldpinnast (aluseks on 12.09.2008 üldkoosoleku otsus, I kd, lk 148-151). Terve maja köetava pinna suurus on 1991,74 m2 (IV kd, lk 48-49). Soojusenergia eest arvestuste õigsuse põhistamiseks (s.o küte, soe vesi ja soojavee kaudsed kulud) esitas hageja soojusteenuse kulu kandmist tõendavad üldarved (III kd, lk 193-200, IV kd, lk 1-98); 3) arvestatakse kaudsed kulud korteriühistu üldkoosolekul kinnitatud metoodika ja kehtiva soojusenergia tariifi alusel. 03.12.2005 hageja üldkoosolekul (otsus nr 3.d, III kd, lk 8-11) kinnitati kütte jaotuse metoodika küttevahelisel (s.o suve) perioodil (s.o kaudsed kulud). Üldkoosolekul otsustati, et suvel tarbitud soojusenergiast lahutatakse tarbitud soojavee summa (korterite veemõõturite alusel), jääksumma jagatakse korterite järgi (s.o kaudsed kulud). Hageja üldkoosolekul 07.10.2010 muudeti kütte jaotuse metoodikat talveperioodil (otsused 1.2. ja 1.3., III kd, lk 12-17). Otsustati kinnitada käterätikukuivataja tariif (s.o kaudsed kulud kütteperioodil). Käterätikukuivataja tariif määratakse kindlaks soojusenergia tarbimise kolme kuu järgi küttevahelisel perioodil (nt III kd, lk 12-17, III kd, lk 18-19, I kd, tl 173). Seoses sellega muudeti ka soojusenergia jaotuskorda talveperioodil; 4) on vee vahe sihtmakse, mis arvestatakse vastavalt korteri tegelikule kasutajate arvule (põhikirja punkt 29.5). Maja üldveearvesti näidust lahutatakse kõigi korterite veearvesti näidud. Pärast seda jääb jagamata veekogumi jääk. Antud jääk jagatakse kõigi korteriühistu liikmete vahel ja arvestatakse vastavalt majas elavate inimeste vahel kehtivale kommunaalteenuse tariifile. Hind vee eest (s.o 1,73 eurot/m3) on sätestatud Kohtla-Järve Linnavalitsuse 16. oktoobri 2007. a määrusega nr 28; 5) on kohus rikkunud selgitamiskohustust. Hageja väitis, et terve maja köetava pinna suurus on 1991,74 m2. Selle väite põhistamiseks esitas hageja korteriühistu poolt tehtud teenuste arvestuse detsembri 2011 eest (IV kd, lk 48-49). Antud arvestuses on toodud ka kütte jaotus korterite vahel (s.o iga korteri köetav pind). Kostja ei tõendanud, et arvestuses toodud andmed on ebaõiged. Kuna kohus rikkus selgitamiskohustust, esitab apellant apellatsioonimenetluses täiendavad tõendid. Eluruumi aadressil XXX ülevaatuse aktist tuleneb, et korteris nr 10 on olemas keskküttesüsteem. Korterite nr 5 ja 10 omanikud maksavad kütte eest (korter nr 10 100% ja korter nr 5 - 15% korteri üldpinnast). 12.09.2008. a üldkoosoleku protokollis (I kd, lk 148-151) on otsuses allpool loetletud korterid alternatiivküttega. Antud loetelus on korteri nr 5 asemel ekslikult märgitud korter nr 10; 6) on hageja poolt esitatud tabel küttetasu määramise kohta detsembris 2011 usaldusväärne tõend. Tabelis (IV kd, lk 48-49) on toodud maja köetava pinna üldandmed.

5.Viktoria Mandrik vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta apellandi kanda.

Vastuväidete kohaselt:

1) ei ole kohus ületanud nõude piire. Maakohus on õigesti järeldanud, et hageja pidi tõendama ja põhistama iga arves märgitud teenuse; 2) ei ole maakohus jaganud ebaõigesti poolte tõendamiskoormist. Apellant ei ole esitanud maakohtule üldarvet vee eest, millega oleks saanud tõendada kostja poolt tasumisele kuuluvat vee vahe suurust. Apellant esitas maakohtule küll soojusettevõtte üldarve, kuid ei esitanud tõendit selle kohta, et maja köetava pinna suurus on 1991,74 m2; 3) ei ole maakohus rikkunud selgitamiskohustust. Väide, et kohus ei püüdnud istungil selgitada välja kütte arvestusega seonduvat, on väär. Hageja püüdis istungil selgitada, kuidas toimub kaudsete kulude ja kütte arvestus ning kohus palus nõuet täpsustada; 4) tuleb apellandi poolt apellatsioonimenetluses esitatud tõendid jätta tähelepanuta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 31. märtsi 2014. a otsus tuleb tühistada. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 843,33 eurot, 04.02.2014. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 401,89 eurot ja alates 05.02.2014. a kuni põhinõude täitmiseni viivise määras 0,07% päevas. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
7.Maakohus leidis õigesti, et hagejal on kohustus tõendada, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Riigikohus on 16.06.2010. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10 leidnud, et hageja peab KÜS § 151 lg 1 järgi tõendama, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Samuti peab korteriühistu tõendama asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel. Maakohus on jõudnud aga ebaõigele seisukohale selles, et hageja peab tõendama iga korteriühistu poolt esitatud arves sisalduva kulukirje. Hageja esitas 21.05.2013. a hagiavalduse täpsustuse (III kd, tl 53), milles märkis, et kostja võlgnevus tuleneb küttekulude, vee vahe ja kaudsete kulude osaliselt tasumata jätmisest. Tulenevalt eelviidatud Riigikohtu lahendist on hagejal kohustus tõendada, kui suured olid tervikuna korteriühistu küttekulud, vee vahe kulud ja kaudsed kulud ajavahemikus, mil kostja on jätnud hagejale kommunaalkulude eest tasumata. Hageja peab tõendama kostja võlgnevuse kujunemise iga tasumata jäetud teenuse osas (sh võlgnevuse kujunemise arvestuse). Õige on apellandi seisukoht selles, et hageja ei pea tõendama ega esitama üldarveid nende teenuste osas, mis on kostja poolt tasutud.
8.Hageja nõue tuleneb tasumata kütte-, vee vahe - ja kaudsete kulude võlgnevusest (periood 2009. a veebruar kuni 2014. a jaanuar). Hageja on 21.05.2013. a hagiavalduse terviktekstis (III kd, tl 53) põhjalikult selgitanud ja toonud välja küttekulude, vee vahe kulude ja kaudsete kulude arvestamise metoodika. Kulude arvestamise metoodikat on hageja selgitanud ka apellatsioonkaebuses (IV kd, tl 130). Kostja ei ole vaielnud vastu hageja kommunaalkulude arvestamise metoodikale. Hageja koostas ka tabeli (I kd, tl 67 jj), millest nähtuvad kostja poolt tasumata jäetud arved ja arvete summad ajavahemikus 2009. a oktoober kuni 2012. aprill. 2012. a maist kuni 2014. a veebruarini tasumata jäetud arved ja summad on tuvastatavad hageja poolt esitatud arvetest ja maksekorraldustest (II kd, tl 70-73, 76-84 ja 07.02.2014. a hageja hagi lisad 1 ja 2).

Maakohus tuvastas, et hageja esitas küttekulu tõendamiseks soojusettevõtte poolt perioodil 2009. a oktoober - 2014. a jaanuar korteriühistule esitatud üldarved (III kd, tl 193-200; IV kd, tl 1-98) ning tabeli 2011. a detsembri kohta (IV kd, tl 48), milles on märgitud majandamiskulude, sealhulgas küttetasu jagamine korteriomanike vahel ühe kuu näitel. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga selles, et kuna KÜ XXX 12.09.2008. a üldkoosoleku protokoll (I kd, tl 149) ja kommunaalkulude arvestuse tabel 2011. a detsembri kohta (IV kd, tl 48) on vastuolus korterite nr 5 ja 10 osas, siis ei ole hageja tõendanud korterelamu köetava pinna üldsuuruse arvestust. Ringkonnakohus möönab, et KÜ XXX 12.09.2008. a protokolli kohaselt on alternatiivsele küttele läinud üle korter nr 10, kuid 2011. detsembri tabelis on korterile nr 10 arvestatud küttekulud 100% ulatuses korteri üldpinnast ning korterile nr 5 15% ulatuses korteri üldpinnast. Hageja on apellatsioonkaebuses selgitanud, et 12.09.2008. a protokolli on ekslikult märgitud, et alternatiivsele küttele on üle läinud korter nr 10. Hageja väitel peaks korter nr 10 asemel olema protokollis korter nr 5, milline seis on kajastatud ka 2011. a detsembri kommunaalkulude tabelis. Hageja esitas apellatsioonkaebuses uued tõendid – eluruumi aadressil XXX ülevaatuse akti ja korteriga nr 5 seotud dokumendid. Kostja palub nimetatud tõendid jätta tähelepanuta. Kuna maakohus tugines 12.09.2009. a protokolli ja 2011. a detsembri tabeli vastuolulisele alles otsuses, ei saanud hageja selles osas varem tõendeid esitada. Ringkonnakohus võtab nimetatud tõendid asja materjalide juurde, kuna tõendid omavad asja lahendamisel tähendust. Eluruumi aadressil XXX ülevaatuse akti kohaselt oli 12.01.2008. a korteris nr 10 keskküte olemas. 11.10.2001. a akti kohaselt on korter nr 5 läinud üle alternatiivsele küttele. Ringkonnakohus leiab, et 2011. a detsembri tabelis on kajastatud korteriomandite köetava pinna õiged suurused. 12.09.2008. a üldkoosoleku protokollis esinev ebatäpsus korterite nr 5 ja 10 osas ei mõjuta köetava pinna suurust üldiselt. Riigikohus märkis tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10, et juhul kui korteriühistus ei ole kehtestatud KÜS § 151 lg-s 1 sätestatud pindalapõhisest arvestusest erinevat regulatsiooni, tuleb tõendada seda, kui suur on kokku korteriühistu kõigi eluruumide ja mitteeluruumide pindala ja selle korteriühistu liikme eluruumi või mitteeluruumi pindala, kellelt majandamiskulude tasumist nõutakse. Köetava pinna suuruse tõendamiseks on hageja esitanud tabeli kommunaalkulude arvestuse kohta 2011. a detsembri eest, millest nähtub, et KÜ XXX köetav pind on kokku 1991,74 m2. Kostja vaidleb köetava pinna suurusele vastu. Kostja väitel ei ole hageja tõendanud korteriühistu köetava pinna suurust. Ringkonnakohus kostja seisukohaga ei nõustu. Hageja on esitanud tõendi, millest nähtub, et korteriühistu on arvestanud küttekulud 60-le korteriomandile lähtudes 1991,74 m2 suurusest köetavast pinnast. Tabelis on välja toodud eraldi iga korteriomandi köetav pind, millest lähtudes arvestatakse iga korteriomandi küttekulu, sh nende korterite köetava pinna suurus, mis on üle läinud alternatiivsele küttele. Vaidlust ei ole selles, et korter nr 50 (kostjale kuuluv korteriomand) läks üle alternatiivsele küttele. Vastavalt KÜ XXX 12.09.2008. a üldkoosoleku otsusele kohustus korter nr 50 tasuma kütte eest 15% ulatuses korteri üldpinnast. Tabelist nähtub, et korterile nr 50 on arvestatud küttekulud 15% ulatuses korteri üldpinnast. Ringkonnakohtul ei ole alust kahelda tabeli õigsuses, sh köetava pinna suuruses. Ringkonnakohus ei näe praegusel juhul võimalust tõendada korterelamu köetava pinna suurust muude dokumentidega. Kostja on küll köetava pinna suurusele esitanud vastuväited, kuid samas ei ole kostja märkinud, mis on tema arvates õige köetava pinna suurus. Kostja väide, et köetava pinna suurus ei tundu olevat õige, on paljasõnaline ja tõendamata.

Kostja märkis 04.03.2013. a vastuses hagiavaldusele (II kd, tl 118), et kostjale on arvestatud küttekulu rohkem, kui ta on kohustatud tasuma. Kostja märkis, et tema tasub kütte eest 5,5% ulatuses korteri üldpinnast. Maakohus tuvastas otsuses, et alusetu on kostja väide, mille kohaselt on tema kohustatud tasuma keskkütte eest 5,5% ulatuses korteri üldpinnast. 12.09.2008. a KÜ XXX üldkoosoleku otsus, millega kohustati korteriomanikke, kes on läinud üle alternatiivsele küttele, tasuma kütte eest 15% ulatuses korteri üldpinnast, on kehtiv ning korteriomanikele täitmiseks kohustuslik. Kostja ei ole vaidlustanud 12.09.2008. a üldkoosoleku otsust. Järelikult pidi ka kostja tasuma küttekulude eest 15% ulatuses korteri üldpinnast, millise arvestuse alusel on hageja kostja küttekulud ka arvestanud. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja tasunud küttekulude eest ebaõigesti 5,5% ulatuses üldpinnast, kuigi oleks pidanud tasuma 15% ulatuses üldpinnast. Ringkonnakohus asub seisukohale, et hageja on tõendanud, kuidas toimub küttekulude eest arvestamine (st küttekulude arvestamise metoodika). Hageja on esitanud soojusettevõtte poolt korteriühistule esitatud üldarved (III kd, tl 193-200, IV kd, tl 1-98), soojuse ostumüügilepingu (I kd, tl 38), sh tabeli kommunaalkulude arvestamise kohta ühe kuu näitel (IV kd, tl 49). Hageja esitas küttekulude tõendamiseks igakuised kommunaalkulude arvestused perioodi 01.10.2009-01.01.2014 (algab III kd, tl 194 jj) eest. Arvestustest nähtub, mis oli vastaval kuul soojusenergia maksumus, kuidas kujunes hind 1 mwh eest ja 1 m2 eest. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja esitatud dokumentidega tõendanud küttekulude võlgnevuse olemasolu. Ringkonnakohus peab esitatud tõendeid piisavaks. Kostja ei vabane elamu küttekulude kandmise kohustusest põhjusel, et tema arvates peab ta küttekulude eest tasuma vähem, s.o 5,5% ulatuses korteri üldpinnast.

9.Hageja nõuab kostjalt tasumata vee vahe võlgnevust 2012. a oktoobri kuni 2014. a veebruari eest. Vee vahe kulude osas on hageja põhjalikult selgitanud selle arvestamise metoodikat. Vee vahe on sihtmakse, mis arvestatakse vastavalt korteri tegeliku kasutajate arvule. Maja üldveearvesti näidust lahutatakse kõigi korterite veearvesti näidud, mille tulemusel saadakse jagamata veekoguse jääk. Antud jääk jagatakse kõigi korteriühistu liikmete vahel ja arvestatakse vastavalt korterites tegelikult elavate inimeste arvule ja kehtivale kommunaalteenuste tariifile. Hageja esitas vee vahe kulude tõendamiseks igakuised kommunaalkulude arvestused perioodi 01.10.2012-01.01.2014 (algab III kd, tl 194 jj) eest. Arvestustest nähtub, mis oli vastaval kuul majaarvesti üldnäit, korterite näidud kokku, vahe summa ja elanike arv. Samuti on nimetatud arvestustes ära toodud, mis oli vee vahe ühe elaniku kohta. Hind vee eest on sätestatud Kohtla-Järve Linnavalitsuse 16.10.2007. a määrusega nr 28 (s.o 1,73 eurot/m3). Kostja esitas 04.03.2012. a vastuse hagiavaldusele ja vastuväited kommunaalkulude arvestuste kohta (II kd, tl 102). Kostja väitel ei pea tema tasuma vee vahe eest. Kostja vastuväidetest tuleneb, et tema ei ole nõus tasuma vee eest, mis on varastatud või mille on põhjustanud torustiku lekked. Ringkonnakohtu hinnangul ei vabane kostja vee vahe kulude kandmise kohustusest põhjusel, et kostja arvates ei ole tema kohustatud tasuma nende kulude eest. Kostja hinnangul ei ole hageja tõendanud vee vahe kulu võlgnevust, kuna hageja ei ole esitanud korteriühistule esitatud vee üldarveid. Ringkonnakohtu hinnangul ei pidanud hageja vee vahe kulude võlgnevuse põhistamiseks esitama korteriühistule esitatud vee üldarveid. Vee vahe ei ole üldine vee kulu, mida iga korteriomanik pidi tasuma vastavalt tema poolt tarbitud hulgale. Tegemist on vee jäägiga, mis läheb jagamisele kõigi korteriomandite vahel ning mis arvestatakse vastavalt kehtivale tariifile. Ringkonnakohus leiab, et hageja on tõendanud vee

vahe kulude arvestamise metoodika ja võlgnevuse suuruse. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja tõendanud, mis oli maja vee üldnäit, korterite näidud kokku ja kuidas kujunes vee vahe kulu ühe elaniku kohta.

10.Hageja nõuab kostjalt tasumata kaudsete kulude võlgnevust 2012. a oktoobri kuni 2014. a veebruari eest. Hageja on selgitanud, et kaudsed kulud arvestatakse vastavalt korteriühistu üldkoosolekul kinnitatud metoodika ja kehtiva soojusenergia tariifi alusel. Hageja esitas 03.12.2005. a üldkoosoleku protokolli (III kd, tl 8-11), milles on välja toodud kaudsete kulude arvestamise metoodika. Üldkoosolekul otsustati, et suvel tarbitud soojusenergiast lahutatakse tarnitud sooja vee summa (korterite veemõõturite alusel) ning jääksumma jagatakse korterite vahel (s.o kaudsed kulud). KÜ XXX 07.10.2010. a üldkoosolekul muudeti kütte jaotuse metoodikat talveperioodil (III kd, tl 12-17, tl 18-19; I kd, tl 173). Üldkoosolekul määrati kindlaks käterätikukuivataja tariif, mis määratakse kindlaks soojusenergia tarbimise kolme kuu järgi küttevälisel perioodil. Kostja ei ole hageja poolt välja toodud kaudsete kulude arvestamise metoodikale vastuväiteid esitanud. Kostja väitel ei pea tema tasuma ka kaudseid kulusid, sest need kulud on alusetult arvestatud (II kd, tl 104). Ringkonnakohtu hinnangul ei vabane kostja kaudsete kulude kandmise kohustusest põhjusel, et kostja arvates ei ole tema kohustatud tasuma kõnealuste kulude eest. Kaudsete kulude arvestamise metoodika on võetud vastu KÜ XXX üldkoosolekute otsustega, mida ei ole vaidlustatud ning mis on korteriühistu liikmetele täitmiseks kohustuslikud.
11.Ringkonnakohus leiab, et hageja on esitatud tõenditega tõendanud hagiavalduses nõutud võlgnevuse kujunemise ja suuruse. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 843,33 eurot (küttekulude, vee vahe ja kaudsete kulude võlgnevus kokku). Hageja on palunud mõista kostjalt hageja kasuks välja ka 04.02.2014. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 401,89 eurot ja alates 05.02.2014 kuni põhinõude täitmiseni viivise määras 0,07% päevas tasumata põhivõlgnevuselt. Viivise määr 0,07% päevas tuleneb KÜS § 7 lg-st 4. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid, et hageja nõutav viivis seisuga 04.02.2014. a summas 401,89 eurot on ebaõige. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis summas 401,89 eurot ja alates 05.02.2014. a viivis 0,07% päevas tasumata võlgnevuselt kuni põhinõude täitmiseni.
12.Kostja esitas tasaarvestusavalduse. Kostja väitel on ta tasunud kommunaalkulude eest ajavahemikul 01.08.2007. a kuni 30.04.2012. a rohkem 301,35 eurot, mis tuleb hageja nõudega tasaarvestada. Ringkonnakohus jätab kostja tasaarvestusavalduse rahuldamata, kuna kostja nõue summas 301,35 eurot on tema väitel tekkinud alates 01.08.2007. a, mis ei ole hõlmatud hageja nõutava võlgnevuse perioodiga.
13.Kuna ringkonnakohus rahuldab hagi, tuleb maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.

/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks

/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp

/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.