Hageja AS PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht Jõe 3, 10151 Tallinn), lepinguline esindaja Tarvo XXX (PlusPlus Inkasso OÜ, Jõe 3, 10151 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX)
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses menetlusosaliste ärakuulamiseta
AS-i PlusPlus Capital hagi XXXvastu võla saamiseks
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista XXX põhinõue 415,08 (nelisada viisteist eurot ja 8 senti) eurot ja viivis 415,08 (nelisada viisteist eurot ja 8 senti) eurot AS-i PlusPlus Capital kasuks. Menetluskulude jaotus
3.Välja mõista XXX menetluskulud 100% ulatuses AS-i PlusPlus Capital kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
4.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb XXX tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses AS-i PlusPlus Capital kasuks. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline ei ole kohtule
2-13-58183 käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 4441 lg 42). Käesolev kohtuotsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.09.04.2012 sõlmisid hageja ja kostja võla tasumise kokkuleppe nr 22821636, mille kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale võlgnevuse maksegraafiku alusel. Vastavalt võla tasumise kokkuleppe punktile 1.1 tunnistas kostja võlgnevust hageja ees summas 709,42 eurot. Pooled sõlmisid kokkuleppe võlgnevuse tasumiseks vastavalt kokkuleppe punktile 2.1 summale 500 eurot. Kokkuleppe kohaselt tuli võlgnevus tasuda võrdsetes osades, kuumaksega 35 eurot ja viimase osamaksega 15,88 eurot hiljemalt 15.10.2013 (tl 37-39).
2.11.12.2013 esitas hageja kohtule avalduse kostja vastu maksekäsu kiirmenetluses 830,80 euro saamiseks. Kohus tegi 14.02.2014 kostjale makseettepaneku, millele kostja esitas 24.01.2014 vastuväite. 14.02.2014 määrusega andis Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond asja üle kohtunikule menetlemise jätkamiseks hagimenetluses Harju Maakohtus.
3.13.03.2014 esitas hageja kohtule hagi kostja vastu võla saamiseks. 17.03.2014 määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse. Alates 30.06.2014 määrati käesolev tsiviilasi lahendamiseks kohtunik Maire Lukkile. Hageja nõue ja põhjendused
4.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 415,40 eurot, viivised 415,40 eurot, menetluskulud ja viivised menetluskuludelt. Hageja juhindub oma nõudmises VÕS § 3 p 1, § 8 lg 2, § 30, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1, § 113 lg 1.
5.Hageja märgib, et: • kostja ei täitnud võla tasumise kokkulepet nõuetekohaselt; • kostja on hagejale tasunud 294,34 eurot; • kuna kostja ei täitnud võla tasumise kokkulepet, kaotas kompromissisumma kehtivuse ja hagejal tekkis õigus nõuda kokkuleppe punktis 1.1 nimetatud summa tasumist. Kostja vastuväited
6.Kostja on tunnistanud hagi osaliselt ja märkinud, et on nõus maksma 350 eurot. Kohtu põhjendused
7.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
2-13-58183
8.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
9.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
10.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
11.Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg-st 1, mis sätestab, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. VÕS § 30 lg 2 kohaselt kohustatud isiku poolt antud võlatunnistus peab olema kirjalikus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
12.Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et 09.04.2012 sõlmisid hageja ja kostja võla tasumise kokkuleppe nr 22821636, mille kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale võlgnevuse maksegraafiku alusel. Vastavalt võla tasumise kokkuleppe punktile 1.1 tunnistas kostja võlgnevust hageja ees summas 709,42 eurot. Pooled sõlmisid kokkuleppe võlgnevuse tasumiseks vastavalt kokkuleppe punktile 2.1 summale 500 eurot. Kokkuleppe kohaselt tuli võlgnevus tasuda võrdsetes osades, kuumaksega 35 eurot ja viimase osamaksega 15,88 eurot hiljemalt 15.10.2013 (tl 37-39). Seega olid hageja ja kostja sõlminud võlatunnistuse VÕS § 30 lg 1 tähenduses ning kostjal oli kohustus tasuda hagejale võlg maksegraafiku alusel. Vastavalt võla tasumise kokkuleppe punktile 3.1 muutus võlg summas 709,42 eurot koheselt sissenõutavaks, kui kostja maksetingimusi tähtaegselt ja nõuetekohaselt ei täida (tl 37). Puudub vaidlus, et kostja maksegraafikut nõuetekohaselt ei täitnud. Kostja ei ole tõendanud seda, et ta oleks hagejale tasunud makseid suuremas ulatuses, kui hageja poolt hagis välja toodud, so 294,34 euro ulatuses. Hageja arvestuste kohaselt on põhinõue 415,40 eurot, so 709,42-294,34. Kohus märgib, et 709,42-294,34 on 415,08 eurot. Seega on hageja põhinõue põhjendatud summas 415,08 eurot ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele.
13.VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Võla tasumise kokkuleppe punkti 3.2 kohaselt kokkuleppe rikkumise
2-13-58183 korral kohustus kostja tasuma hagejale viivist 0,5% päevas punktis 1.1 nimetatud nõude tasumata osalt. Viivist hakati arvestama kokkuleppe rikkumisele järgnevast päevast (tl 37). Hageja on arvestanud põhinõudelt 415,40 eurolt viivist arvates 16.03.2013, so alates kostja maksegraafikust tuleneva võlgnevuse tekkimise kolmanda järgneva võlgnevuse kuupäevast kuni hagiavalduse esitamiseni summas 938,80 eurot ja vähendanud seda põhinõude summani, so 415,40 euroni. Kuivõrd kohus leidis eelnevalt, et põhinõue on põhjendatud 415,08 euro ulatuses, oli hageja õigustatud arvestama viivist 415,08 eurolt. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et viivis on põhjendatud 415,08 euro, so põhinõude ulatuses. Kostja, rikkudes võla tasumise kokkuleppest tulenevaid kohustusi, pidi arvestama lisanduva viivisega, mis tulenes ka kokkuleppe punktist 3.2.
14.Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhinõue 415,08 eurot ja viivis 415,08 eurot. Menetluskulud
15.Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 ja § 163 lg-st 1 jätab kohus hageja menetluskulud 100% ulatuses kostja kanda. Tulenevalt TsMS §-st 174 tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Tulenevalt TsMS § 177 lg 2 kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.