Kohtulahend

summa on esitatud ilma käibemaksuta, sest kostja on käibemaksukohustuslane ja saab õigusabikuludelt arvestatud käibemaksu tagasi arvestada. Samuti palus kostja hagejalt välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja vastuväited Hageja vaidles kostja avaldusele vastu. Keskmise keerukusega menetlusdokumendi koostamiseks saab kuluda 0,5 kuni 1,5 töötundi, mis sisaldab ettevalmistavat tööd. Otseselt õigusvaidlusesse mittepuutuvad dokumendid kompenseerimisele ei kuulu. Kostja menetluskulude taotlus ei vasta senise õiguspraktika konservatiivsuse põhimõttele. Samuti tuleb arvestada Vabariigi Valitsuse määrusega nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teiselt menetlusosaliselt sissenõudmise piirmäärad“. Esimese astme kohtu määrus Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja põhjendatud menetluskulud summas 4544 eurot ja viivise väljamõistetud menetluskulude summalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Riigikohtu Üldkogu on 26.06.2014 määrusega asjas nr 3-2-1-153-13 tunnistas Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks. Eeltoodust lähtuvalt kohus ei kohaldanud kostja avalduse lahendamisel kehtetut määrust ning hageja viited nimetatud määrusele on asjakohatud. Kostja avalduse kohaselt on tema esindaja osutanud õigusabi tunnihinnaga 130 eurot. Kohtupraktikas on mõistlikuks peetud õigusabi tunnihinda maksimaalselt suurusega 120 eurot (millele lisandub käibemaks). Seega kostja esindaja tunnitasu hinnaga 130 eurot (millele lisandus käibemaks) on ülemäära kõrge ning asja sisu arvestades põhjendamatu. Põhjendatud tunnihinna suuruseks on 120 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja esitatud arvest nr 201207010 ja sellele lisatud spetsifikatsioonist nähtub, et kostja esindaja on hagiavaldusele vastuse koostamiseks kulutanud kokku 11,55 h. Kostja vastus hagiavaldusele oli 7 lk pikk ning sellele oli lisatud 2 lisa. Arvestades kostja vastuse mahtu ning õiguslikku põhjendatust, luges kohus mõistlikuks ajaks vastuse koostamisel 7 h ja 30 minutit. Ülejäänud osas on arves sisalduvad kulud põhjendatud ning kokkuvõttes on kostja põhjendatud ajakuluks arve nr 201207010 alusel 7 h 30 min + 1 h + 20 min + 1 h 10 min + 30 min = 10 h 30 min. Kostja esitatud arvest nr 201210044 ja sellele lisatud spetsifikatsioonist nähtub, et kostja esindaja on kulutanud 1 h hageja seisukohtade analüüsimiseks ja edasise tegevuskava paikapanekuks. Hageja seisukohad olid 2 lk pikad ning kohtu hinnangul on kostja kulutatud aeg 1 tundi mõistlik. Samuti on kostja kulutanud 4 h 45 minutit oma 12.10.2012 vastuse koostamiseks. Kostja viidatud vastus oli 4,5 lk pikk ja sellele oli lisatud 2 lisa. Arvestades kostja vastuse keerukust, luges kohus vastuse koostamiseks kulud aega 4 h 45 minutit mõistlikuks. Kokkuvõttes luges kohus arve nr 201210044 alusel kostja esindaja põhjendatud ajakuluks 6 h 32 min.

2(5)

Kostja esitatud arvest nr 201211042 nähtub, et kostja esindajal on kulunud 2 h ja 30 minutit kohtuistungil osalemiseks, selle ettevalmistamiseks ja kliendile ülevaate andmiseks. Kohtuistung kestis 1 tunni, mistõttu luges kohus kostja esindaja põhjendatud ajakuluks koos ettevalmistamise ja teiste toimingute kokku 2 tundi. Kostja esitatud arvest nr 201302034 ja sellele lisatud spetsifikatsioonist nähtub, et kostja on kulutanud 20 minutit hageja taotluse läbitöötamiseks, 1 h 10 minutit A. Sirenko esitatud dokumentide läbitöötamiseks ja kohtule taotluse koostamiseks ning 2 h 30 minutit kohtuistungil osalemiseks ning selle ettevalmistamiseks. Kohus luges kõiki arves kajastatud kostja esindaja toiminguid ajakulu osas põhjendatuteks ning viitas samuti sellele, et 18.02.2013 istung kestis 1 h 34 minutit. Seega on kostja esindaja põhjendatud ajakulu antud arve alusel 4 h. Kostja esitatud arvest nr 201303060 ja sellele lisatud spetsifikatsioonist nähtub, et kostja on kulutanud kokku 3 h 50 minutit kohtuvaidluse seisukohtade koostamiseks. Kostja kohtuvaidluse seisukohad olid 4 lk pikad ning arvestades nende sisu, pidas kohus dokumendi koostamiseks kulunud aega põhjendatuks. Kostja arvest nr 201306003 ja sellele lisatud spetsifikatsioonist tuleneb, et kostja on kulutanud 2 h 30 minutit hageja apellatsioonkaebuse läbitöötamiseks. Hageja apellatsioonkaebus oli õiguslikult keerukas ja koosnes 8,5 lk, mistõttu luges kohus kostja esindaja aega dokumendi läbitöötamiseks põhjendatuks. Kostja vastus apellatsioonkaebusele oli omakorda 5,5 lk pikk. Spetsifikatsiooni kohaselt on kostja esindaja selle koostamiseks kulutanud 9 h 10 minutit, millist aega kohus põhjendatuks ei loe. Kohtu hinnangul on kostja esindaja põhjendatud ajakulu dokumendi koostamiseks (arvestades eelnevat aega, mis kulus apellatsioonkaebuse läbitöötamiseks) 6 h. Seega on kostja kulud arve nr 201306003 järgi kokku põhjendatud 8 h ja 30 min ulatuses. Kostja arve nr 201310047 järgi kulutas esindaja 1 h Tallinna Ringkonnakohtu istungil osalemiseks ja selle ettevalmistamiseks. Istung kestis 23 minutit ning koos ettevalmistamise ajaga luges kohus 1 h suurust ajakulu põhjendatuks. Kostja arve nr 201401006 ja sellele lisatud spetsifikatsiooni kohaselt kulus kostjal kompromissettepaneku edastamiseks, samuti kohtuistungil osalemiseks ja selle ettevalmistamiseks kokku 2 h 20 min. Kuivõrd kohtuistung kestis kokku 47 min, luges kohus kõigi eelviidatud toimingute jaoks kokku põhjendatud ajakuluks 1 h 30 min. Kohtu hinnangul oli kostja õigusabile kulunud ajakulu kokku põhjendatud 37 h ja 52 min ulatuses. Arvestades kohtu poolt mõistlikuks peetud tunnitasu suurust, on kostja õigusabikulu kokku 4544 eurot (käibemaksuta). Kooskõlas TsMS § 177 lg-ga 2 rahuldas kohus kostja taotluse ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras välja mõistetud menetluskulude summalt alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

Määruskaebus Hageja palub määruskaebuses tühistada maakohtu määruse ja määrata kostja menetluskulud maksimaalselt 19 tunni ulatuses. Kohtu senine praktika on lähtunud eeldusest, et menetluskulude väljamõistmise arvestamisel peab õigusdokumendi koostamise ajaline efektiivsus olema oluliselt suurem, kui käesolevas asjas. Keskmise keerukusega menetlusdokumentide ajaline mõõde saab olla

3(5)

maksimaalselt 0,5-1,5 töötundi, mis peab sisaldama ka dokumendi koostamisele eelnevat ettevalmistavat tööd. Otseselt sisulist õigusvaidlust mittepuudutavad dokumendid (määrustega tutvumine ja arhiveerimine, menetlustähtaja pikendamise taotlemine) üldse kompenseerimisele ei kuulu. Õige ei ole kohtu seisukoht, et arve nr 201207010 ja sellele lisatud spetsifikatsiooni järgi kostja vastuse koostamise mõistlikuks ajaks on 7 h ja 30 minutit. Arvestades, et õigusdokumendile vastuse koostamisel formuleeritakse sisulised argumendid dokumendi koostamise käigus, siis hageja menetlusdokumentidega tutvumine, saab kätkeda vaid dokumendi teksti läbilugemist, mis ei saa olla mitmeid tunde kestev tegevus. Vastuse koostamine eeldab ja sisaldab vastatava dokumendiga tutvumist või moodustab sellest osa, mis kulub teksti läbilugemiseks. Konservatiivne ja senise kohtupraktikaga kooskõlas oleks vastuse koostamisele koos asja materjalide läbilugemisega arvestada maksimaalselt 2-3 tundi. Arvest nr 201210044 ja sellele lisatud spetsifikatsioonist luges kohus mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 6 h 32 min. Lähtudes eelmise lõigu põhjendustest möönab hageja vastuse koostamiseks kokku 2-3 tunnist töömahtu. Arve nr 201302034 põhjendatud ajakulu on kokku 3 h. Hageja taotlus on ühel lehel kaks lõiku, milles palus tunnistaja ja tiitellelehe lisamist tõenditele. Sirenko kiri on ühel lehel ning taotluse sisuks on dokumendi esitamine, milleks 1h ja 30 minutit ei ole kooskõlas konservatiivsuse põhimõttega. Hageja möönab tõendite esitamise töömahuks 30 minutit. Arve nr 201303060 põhjendatud ajakulu lähtudes konservatiivsuse põhimõttest peaks olema maksimaalselt 2-3 tundi. Arve nr 201306003 põhjendatud ajakulu on kokku maksimaalselt 3 h. Arvestades, et õigusdokumendile vastuse koostamisel sisulised argumendid formuleeritakse dokumendi koostamise käigus, siis hageja menetlusdokumentidega tutvumine kostja poolt, saab kätkeda vaid dokumendi teksti läbilugemist. See saab olla maksimaalselt 1 tund. Vastuse koostamist ei saa, konservatiivsuse põhimõttest lähtuvalt, hüvitada üle 2 tunnise töömahu eest. Arve nr 201401006 põhjendatud kompenseeritav ajakulu koos kohtuistungiga on 1 h. Dokumendi edastamine on tehniline nupuvajutus. Kokku oleks hageja mööndus maksimaalselt (3 h+3 h+2 h+3 h+3 h+1 h) = 19 h Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalide ja määruskaebusega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Nõustuda ei saa kaebaja üldiste väidetega nagu poole esindaja määrustega tutvumine ja taotluste koostamine ei puuduta sisulist õigusvaidlust ja sellele kulutatud aega kompenseerimisele ei kuulu. Dokumentide arhiveerimise osas on hagejal õigus, kuid käesolevas asjas ei ole kostja esindaja sellise töö eest menetluskulusid nõudnud. 4(5)

Tulenevalt TsMS § 175 lg-st 1 on maakohus hinnanud hageja lepingulise esindaja töö mahtu ja vajalikkust sõltuvalt asja keerukusest ja mahust. Maakohus on põhjalikult hinnanud iga hageja esindaja aruandes ja arvel märgitud tööd ja hinnanud selle põhjendatust. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus olnud pealiskaudne. Kuna maakohus on analüüsinud põhjalikult menetluskulude seost vaidlusega ja põhjendatud ajakulu ning kolleegium nõustub maakohtu järeldustega, siis kolleegium maakohtu määruse põhjendusi TsMS § 654 lg 6 ja § 659 järgi ei korda. Käesolevas vaidluses vaidlesid pooled tööettevõtulepingust tulenevate õiguste ja kohustuste täimise üle, vaidluses oli oluline ka kolmanda isiku (Ukraina äriühing) kui ehitustööde tellija esitatud andmed ehitustööde käibe, teostajate ning tööde mahu kohta. Vaieldi hageja kui tellija ja Resomit OÜ kui töövõtja vahelise alltöövõtulepingust tulenevate kohustuste täitmise üle. Vaidluse all oli ehitustööde maht ja hinna valearvestus. Kostja ei nõustunud hageja poolt esitatud tööde mahtude arvestusega. Tegemist oli vaidlusega, kus esines hulgaliselt arvandmeid, tuli hinnata ehitustööde päevikust ja mujalt pärinevaid andmeid, asjaolude selgitamiseks ja täpsustamiseks tuli kostjal pöörduda Ukraina äriühingu poole algandmete saamiseks, samuti ehitusjärelevalve teostaja poole. Suhtlus Ukraina äriühinguga toimus vene keeles. Sellest tulenevalt oli menetlusdokumentide koostamine ajamahukam ja seda pole võimalik võrrelda keskmiste vaidlustega. Kolleegiumi arvates ei ole maakohus diskretsioonipiire ületanud. Iseenesest on õige määruskaebuse esitaja väide, et asja lahendamisel tuleb arvestada ka varasema kohtupraktikaga. Samas on kohus teinud kaalutletud otsuse menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel, võttes arvesse konkreetse asja asjaolusid, menetlusdokumentide sisu jms. Tiit Kollom /allkirjastatud digitaalselt/

Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.