AKTSIASELTS LASBET hagi Stulov & partners OÜ ja IS vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.04.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AKTSIASELTSI LASBET apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
420 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja:
AKTSIASELTS
LASBET
(registrikood 10282347, asukoht Punane 18, 13619 Tallinn), lepinguline esindaja Ivar Stukolkin Kostja I: Stulov & partners OÜ (registrikood 12397959, asukoht Kiviloo tn 72, 76505 Saue linn, Harju maakond), seaduslik esindaja juhatuse liige IS Kostja II: IS (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht
XXXXXXX XX, XXXXX XXXX, XXXXX XXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 03.04.2014 otsus tühistada osaliselt Stulov & partners OÜ vastu hagi rahuldamata jätmist ja menetluskulude jaotust puudutavas osas.
2.
Teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi Stulov & partners OÜ vastu rahuldada.
3.Välja mõista Stulov & partners OÜ-lt 420 (nelisada kakskümmend) eurot AKTSIASELTS LASBET kasuks.
4.IS vastu hagi rahuldamata jätmise osas jätta maakohtu otsus muutmata.
5.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
Menetluskulude jaotus
1.Jätta AKTSIASELTS LASBET poolt Stulov & partners OÜ vastu hagi esitamisega seotud esimese astme kohtu menetluskulud ja apellatsioonimenetluse kulud Stulov & partners OÜ kanda.
2.Jätta IS poolt esimese astme kohtu menetluses ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud AKTSIASELTS LASBET kanda.
3.Jätta Stulov & partners OÜ menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsusele võivad pooled vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Vastust kassatsioonkaebusele ja menetluslikke taotlusi võib menetlusosaline Riigikohtule esitada ilma vandeadvokaadi vahenduseta. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.21.08.2013 esitas AKTSIASELTS LASBET (hageja) Harju Maakohtule hagi Stulov & partners OÜ (kostja I) ja IS (kostja II) vastu, paludes mõista kostjatelt solidaarselt välja kahjuhüvitise summas 420 eurot. Alternatiivselt palus hageja mõista kostjalt I välja kahjuhüvitise 420 eurot või kostjalt II kahjuhüvitise 420 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 14.03.2013 üürilepingu nr 04-13, mille alusel hageja üüris kostjale I asukohaga Punane 18 Tallinn, ruumi nr 414 pindalaga 10,0 m2. Asjaolu kohta, et ruumi ukselukk ei töötanud, kostjad hagejale ruumi vastuvõtmisel ega hiljem mingeid kirjalikke pretensioone ei esitanud. 06.06.2013 õhtul kostja I seaduslik esindaja ja kostja II samas isikus lõhkus üüritava ruumi ukse selliselt, et uksetahvel ja lukk ei kuulunud enam taastamisele, mistõttu tuli need välja vahetada. Ukse lõhkumise kohta koostas hageja 10.06.2013 akti, millele kostja II keeldus alla kirjutamast. Uksetahvli ja luku vahetus läks hagejale maksma 420 eurot. Kostjad hagejale tekitatud kahju hüvitanud ei ole. Kostja II lahkus koos oma asjadega üüritavast ruumist ilma lepingut üles ütlemata.
3.Hilisemates seisukohtades märkis hageja, et ukse lõhkumine toimus 05.06.2013 ning kuna hageja juhtkond sai sellest teada 06.06.2013 hommikul, siis on ekslikult hagis märgitud, et ukse lõhkumine toimus 06.06.2013. Kostja II viibis üüritavas ruumis 05.06.2013 ning lahkus sealt 22.00 paiku, olles viimane, kes lahkus majast asukohaga Punane 18, Tallinn. Pärast kostja II lahkumist kell 22.15 tuvastas valvur majas kontrollkäiku tehes ruumi nr 414 ukse lõhkumise. Telefonikõnes ja 10.06.2013 kohapeal kostja II ka ise tunnistas, et lõhkus ukse, kuna ei saanud uksest välja, mistõttu ei pöördunud hageja ka politsei poole. Kostja II poolt ukse lõhkumist kinnitab ka asjaolu, et kostja II on ise väitnud, et lukku ei olnud võimalik seestpoolt avada.
4.Hageja leidis, et kahju suurus on põhjendatud. Ukse tellimisel ehitusfirmalt EKE EXPO OÜ selgus, et vaidlusalust liiki ust enam ei toodeta, mistõttu tuli hagejal koridori üldise stiili säilitamiseks tellida lõhutud uksetahvliga analoogne uksetahvel Eesti tootjalt. Lõhutud uks oli kasespooni kattega, mitte tavaline laminaatkattega uks. Ehituskauplustes kasespooni kattega uksed puuduvad ning tammespooni kattega uste hinnad algavad 139 eurost. Ehituse ABC poest on võimalik tellida massiivust kasespooni kattega, mille hind on 290,40 eurot ning mille tarneaeg on neli nädalat ja kuna ei ole teada, kas ukse profiil ja aasad ühtivad olemasoleva ukselingiga, siis peab arvestama ka ukselingi ostmisega 157
euro eest. Hinnale lisanduvad veel transpordi ja paigaldamise kulud. Käesoleval juhul valmistas EKE EXPO OÜ uue ukse ja paigaldas selle nädalaga. Kostjate vastuväited
5.Kostjad palusid jätta hagiavalduse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.Kostjad kinnitasid, et hageja ja kostja I vahel oli 14.03.2013 sõlmitud üürileping nr 04-13, mille kohaselt hageja üüris kostjale I aadressil Punane 18, Tallinn neljandal korrusel äriruumi nr 414 ja märkisid, et kostja II kui kostja I seaduslik esindaja kasutas üüritavat pinda klientidega kohtumiseks umbes ühe korra nädalas. Lepingu sõlmimise ajal kabineti ukselukk ei töötanud korrapäraselt, lukku ei olnud võimalik avada seestpoolt ja väljastpoolt võtmega avades käis see väga raskelt ning kiilus tihti kinni. Nimetatust andis kostja II suuliselt teada hageja esindajale eesnimega L.
7.05.06.2013 kell 18.30 kohtus kostja üüritavas ruumis kliendiga ja lahkus sealt kell 19.30. 06.06.2013 kostja II üüritavas kabinetis ei käinud. Väidetavale lõhkumisele järgnenud päeval helistas kostjale II hageja esindaja ja süüdistas kostjat II ukse lõhkumises. Asjaolude selgitamiseks kohtusid pooled 10.06.2013 kell 10.00 üüritava ruumi juures hageja esindajaga L ja juristiga, kus kostja II nägi, et uks oli katki ning ukse lukk oli osadeks lahti võetud ja laotatud kostja II töölaua peale. Hageja esindajad hakkasid kostjat II süüdistama ukse lõhkumises ja sundisid allkirjastama akti. Kuna aktis toodud asjaolud olid väärad, keeldus kostja II akti allkirjastamast. Kostja II lahkus üüritavatest ruumidest koos oma asjadega ja taganes 10.06.2013 suuliselt lepingust, millest teavitas hageja esindajaid ja valvelaua administraatorit. Kostja II ei ole kunagi tunnistanud ukse lõhkumist, vaid pidades silmas oma ärilisi huve, tegi üksnes ettepaneku, et teostab remondi ja kulud jaotatakse hageja ja kostja I vahel pooleks. Kostja II ei ole ust lõhkunud ja on vara suhtes käitunud hoolsalt ja heaperemehelikult. Kostja I tasus vastavalt üürilepingule igakuiselt 15 eurot administratsioonilaua teenuste eest, mis sisaldas ka valveteenust. Üürnik ei pea vastutama vara säilimise eest ajal, mil kohal viibib valvur.
8.Kostjad ei nõustunud ka kahju suurusega. Hagis nimetatud ukselehe hind on vastavalt EKE EXPO OÜ kalkulatsioonile 250 eurot. Üüriruumides kasutavate uste keskmine turuhind jääb aga vahemikku 50-70 eurot ning remondiks võis kõige rohkem kuluda 40 eurot. Tõele ei vasta hageja väited, et lõhutud ust ei toodeta Eestis. Samasuguseid uksi on täis kõik ehituskauplused hinnaga alates 23,90 eurot. Kostjad leidsid, et hageja soovib nende arvel alusetult rikastuda. Maakohtu otsus
9.03.04.2014 otsusega jättis Harju Maakohus hagi ja hageja alternatiivnõuded rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg-te 1-3 alusel hageja kanda.
10.Kohus, kuulanud vande all üle kostja II (tl 139-141), tunnistajate LK (tl 143-145), VŠ (tl 147-148) ja AD (tl 150-151) ütlused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leidis, et hagi on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
11.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjad on oma tegevusega põhjustanud hagejale kahju (üüritud ruumi ukse lõhkumine ja selle taastamine) ning kas hageja kahju põhjustati väidetaval ajal ja suuruses.
12.Kohus juhindus otsuses võlaõigusseaduse (VÕS) § 276 lg-st 2, § 334 lg-st 2, § 127 lg-test 1 ja 4 ja § 128 lg-st 3 ning viitas Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-53-12 p-le 12, milles Riigikohus on märkinud, et isik vastutab teise isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest tsiviilseadustiku üldosa seaduse TsÜS § 132 lg 1 järgi, kui ta kasutab seda isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses ja selle isiku käitumine ning temast tulenevad asjaolud on seotud isiku majandus- või kutsetegevusega. VÕS § 1054 kohaselt, kui isik kasutab teist isikut pidevalt
oma majandus- või kutsetegevuses, vastutab ta selle isiku õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamine oli seotud selle majandus- või kutsetegevusega. Eeltoodud sätted ei välista aga teise isiku enda deliktilist vastutust kannatanu ees. Kui kahju tekitavad mitu isikut, peavad nad selle VÕS § 137 lg 1 kohaselt solidaarselt hüvitama. Kohus märkis, et eeltoodud sätete alusel hagi rahuldamise eelduseks on see, et kostjad on kohustust rikkunud, hagejal on tekkinud kahju, mille suurus on kindlaks määratud ja kostjate käitumise ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. Eeltoodud eelduste tõendamiskoormis lasub hagejal.
13.Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid, millest nähtuks, et kostjad on oma tegevusega põhjustanud hageja varale hagis nimetatud kahjustusi. Seega on tõendamata, et seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena on kannatanul tekkinud kahju. Kahju tekkimise tõendamiseks kostjate poolt peab kannatanu ise üles näitama juhtunu fikseerimiseks aktiivsust. Hageja, saades 06.06.2013 hommikul teada kahju tekkimisest tema varale, pidanuks koheselt korraldama asjaolude fikseerimise (pildistamise või muu jäädvustamise) ja koostama asjaolusid kajastava akti tekkinud olukorra ja kahju kohta ning sündmuse fikseerimise juurde tulnuks ka kutsuda tunnistajad, kes oma allkirjadega aktil kinnitavad nähtud olukorda.
14.Puudub vaidlus, et hageja varale on tekkinud kahju, mida tõendavad nii kostja II vande all antud seletus kui ka tunnistajate ütlused, kuid selgusetuks jääb, millal kahju tegelikult on tekkinud ja kes on kahju tekitanud. Hageja hagiavalduses esmalt märkis, et kahju tekitati 06.06.2013, hiljem hageja täpsustas, et kuna hageja juhtkond sai kahju tekitamisest teada 06.06.2013, siis on hagis ekslikult märgitud kahju tekkimise kuupäevaks 06.06.2013 ja tegelikult toimus vara kahjustamine 05.06.2013. Akti vara lõhkumise kohta koostas hageja peale ukse ja selle luku lõhkumise avastamist neli päeva hiljem, so 10.06.2013. Hageja esitatud fotod ei tõenda, et need on tehtud vaidlusaluse ukse ja luku kohta, samuti millal on need tehtud, mistõttu ei ole võimalik tuvastada, kas esitatud fotod on seotud käesoleva vaidlusega. Lisaks ei ole fotodelt arusaadav, kus fotod on üleüldse tehtud. Tunnistaja VŠ (tl 147-148) (maja Punane 18, Tallinn, valvur, hageja töötaja) ütluste kohaselt avastas ta ruumi 414 lõhutud ukse 05.06.2013 kella 22.15 ajal. Selgusetu on, miks valvur ei teavitanud koheselt hageja juhtkonda lõhutud uksest ja lukust, vaid tegi seda alles 06.06.2013. Tunnistaja ütluste kohaselt tegi ta lõhkumise osas kande valvežurnaali, kohtule vastavat valvežurnaali esitatud ei ole. Tunnistaja LK (tl 143-145) ütluste kohaselt akti koheselt lõhutud ukse avastamisel ei koostatud, kuid tunnistaja kirjutas selle osas seletuskirja. Kohtule esitatud seletuskirjadest (tl 49-52) nähtuvalt on nii valvur VŠ kui ka LK seletuskirjad koostanud alles 27.09.2013, mis on umbes kolm kuud hiljem väidetavast sündmusest, mistõttu ei ole seletuskirjad juhtunu kohta usutavad. Lisaks on tunnistajad LK ja VŠ hageja töötajad.
15.Tõendamata on asjaolu, et kahju on tekitanud kostja II. Kostja II vande all antud ütluste (tl 140-141) kohaselt viibis ta üüritud ruumis nr 414 05.06.2013 ja lahkus sealt 18.30 ajal ning järgmine kord viibis seal 10.06.2013 kell 10.00 koos hageja esindajatega, kus alles nägi lõhutud ust, ukselukk oli lahti võetud ja pandud üüritud ruumi laua peale. Kostja II vande all antud ütlusi majast lahkumise osas 05.06.2013 kella 18.30 ajal tõendavad tunnistaja AD ütlused (tl 150-151), kes lahkus koos kostjaga II 05.06.2013 ruumist nr 414 asukohas Punane 18, Tallinn. Tunnistaja VŠ ütluste kohaselt ei näinud ta, kes ukse lõhkus, samuti ei andnud keegi teada mürast. Enesestmõistetav on, et ukse lõhkumine tekitab müra. VŠ ütluste kohaselt läks ta ringkäiku majas tegema peale 22.00, kui hoones asuva kliiniku töötajad tõid ära võtme, seega ei ole usutav, et keegi ei kuulnud, kui ust lõhuti. Nii valvur VŠ kui ka hageja esindaja LK ütlustest nähtub, et maja, asukohaga Punane 18, Tallinn, fuajees asub kaamera, kuid ei valvur ega hageja esindaja ei vaadanud kaamera salvestisi, et teha kindlaks, millal 05.06.2013 lahkus majast kostja II. Samuti ei ole ka kohtule esitatud
tõendina kaamera salvestist kostja II majast lahkumise osas. Seega ei toeta ükski hageja esindaja dokumentaalne tõend hageja väiteid, et kostja II lahkus majast 05.06.2013 kell 22.00 ajal ja lõhkus väidetavalt enne seda ruumi nr 414 ukse ja selle luku. Kohtule esitatud koristaja TG seletuskirjast (tl 97-98) ei ole aru saada, millal ja kus koristaja koristas kabinetti, seega on tegemist asjakohatu tõendiga.
16.Tuginedes eeltoodule asus kohus seisukohale, et tõendamist on leidnud küll, et hagejal on tekkinud kahju, kuid ei ole tõendatud, et hageja kahju põhjustasid kostjad. Seega on vastutuse tekkimise eeldused täitmata, mis välistab hagi rahuldamise. Kuna hagi ei kuulunud rahuldamisele põhjusel, et tõendamata on, et kahju on tekitanud kostjad, siis ei hinnanud kohus hageja kahju suurust. Kohus märkis, et kõik otsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Apellatsioonkaebus
17.25.04.2014 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada Harju Maakohtu 03.04.2014 otsuse täies ulatuses ja teha uue otsuse, millega jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
18.Hageja leiab, et tulenevalt maakohtu poolt viidatud VÕS § 334 lg-st 2 on väär kohtu seisukoht, et tõendamiskoormus lasub hagejal. Hageja leiab, et kotjad pidid tõendama, et neil ei esine süü vorme üüritud vara hävimises, kaotsiminekus ja kahjustamises. Kostjad ei ole tõendanud, et kostjad on andnud üle üüritud ruumi üürilepingu lõppemisel samas seisundis nagu said hagejalt ja tõestatud ei ole, et kostjad ei ole rikkunud lepingust või seadusest tulenevaid üürnikupoolseid kohustusi või hoolsuskohustusi. Tõendatud on, et kostjad lahkusid üüritavatest ruumidest, mis olid lahkumise hetkel oluliselt kahjustatud (uks ja ukse lukk olid katki), võttes kaasa isiklikud asjad. Kostja II (tl 140-141) ja kostja poolse tunnistaja AD ütlused (tl 150-151) tõestavad, et ukse lukk algusest peale käis ebakorrapäraselt.
19.Hageja hinnangul kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõiguse normi ja hindas valesti hagejapoolseid tõendeid. VÕS 334 lg-st 2 tulenevalt pidi hageja tõestama, et kostjale üürile antud ruum on kostja poolt tagastatud kahjustatuna ja sellest tulenevalt ruumi taastumise tööde kulud. Kohus jõudis vastupidi järeldusele, et on tõendamata, et seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena on kannatanul tekkinud kahju ning seeläbi jäi uurimata hageja kahju suurus ja alternatiivnõue. Maakohus on alusetult hinnanud hageja esitatud tõendid ebapiisavateks ja leidnud, et hageja poolt näidatud aktiivsus juhtumi fikseerimisel oli ebapiisav ja et hageja poolt esitatud fotosid ei saa samastada vaidlusega. Hageja leiab, et kui kohtul oli kahtlus esitatud tõendite osas, oleks kohus võinud neid esitada osapooltele kohtuistungil ja leida tõendust esitatud tõendite ehtsuses. Kostjad ei ole kohtu poolt esitatud menetlusdokumente TsMS § 277 lg 1 kohaselt vaidlustanud, millest võib järeldada, et esitaud fotod on hinnatavad kui usaldusväärsed tõendid. Kohtule esitatud tõenditel võivad esineda formaalsed puudused, kuid need ei oma sellist tähendust, et kohus jätab need sellepärast arvestamata. Arusaamatu on kohtu seisukoht hageja esitatud tõendite ning hageja esindaja ja tunnistajate ütluste tõesuse suhtes, mille kohaselt nende seletused juhtunu kohta ei ole usaldatavad. Samas ei sea kohus kahtluse alla kostjate ja nendepoolse esindaja ütluseid, millistes esinevad vasturääkivused ja milliste põhjalikumal uurimisel jõudis hageja hoopis teiste järeldusteni.
20.Kostja I seaduslik esindaja märkis 11.09.2013 vastuses hagiavaldusele (p-s 5), et 05.06.2013 kostja II kohtus kell 18.30. üüritavas kabinetis oma kliendiga. Kostja II lahkus sealt kell 19.30 (tl 38). Kohtuistungil vande all ütles kostja II, et 05.06.2013 tulin sinna kell 16,30 koos oma kliendiga AD-ga. Majast lahkusin umbes 18.30, sest kell 19.00 olin juba Mustamäel (tl 140). Samas tunnistaja AD vande all ütleb: „Jah, tulin umbes kell 16.00 või
natukene hiljem. ... (viibisime) Umbes paar tundi.” (tl 150). Hageja leiab, et nimetatud isikute tunnistustes tõenditena toodud faktilised sündmused ei ühti, millest võib järeldada, et keegi edastab oma ütlustes kohtule väärt informatsiooni või kostja II varjab asjaolu, et ta oli kabinetis ka teist korda ajavahemikul 18.30 kuni 21.35 või 21.40 ehk kuni ajani, mille näitab hageja valvur oma ütlustes kostja II majast väljumise kohta (tl 148). Kostja II ja D kohaletuleku kohta on samuti erinevad ütlused. Kostja II ütluste järgi tuli ta kohale koos Dga, kuid samas D vastab hageja küsimusele kohaletuleku kohta „EI, tulin üksinda.” (tl 150). Samuti on vasturääkivusi kostja II ütlustes ukse korrasoleku kohta. Nimelt on 11.12.2013 korraldava kohtuistungi protokollis fikseeritud:„ ...Minul ei olnud ka probleeme uksest väljapääsemisega.“ (tl 122). Järelikult oli kostjal II võimalik uks enda järel sulgeda ja hiljem seda avada seestpoolt. Kuid hiljem kohtuistungil kostja II väidab:„ ... seda (lukk) oli võimalik avada vaid väljastpoolt. Seestpoolt see ei avanenud. Kabineti minnes jätsin ukse alati lahti ja panin tooli ukse vahele.”(tl 140). Hagejale on arusaamatu selline ütluste erinevus.
21.Hageja leiab, et tõestatud on fakt, et tunnistaja D-ga oli viimane, kes nägid tervet ust 05.06.2013 kella 18 paiku. Samuti leiab hageja, et menetluses kõlanud asjaolu, et keegi ei kuulnud ega ei näinud ukse lõhkumist, ei välista veel seda, et ukse lõhkumisega sai hakkama kostja II. Hageja jääb oma istungi protokollis (tl 152) fikseeritud veendumuste juurde, et kabineti uks oli lõhutud kostja II poolt. Kohtule esitatud tõenditest on kergesti tuvastatav, et ukse lõhkumine toimus ruumist seestpoolt väljapoole, sest nimetatud uks avaneb väljapoole, millest võib järeldada, et ukse lõhkumisega pidi saama hakkama isik, eeldatavasti meesterahvas, kes oli üüritavas ruumis sees. Hageja leiab, et lõhkumise ajendiks võisid olla vandalism või hädaolukod või asjaolu, et ruumis olev isik, lõhkudes lukku avanemise mehhanismi, ei saanud tavapäraselt ust lahti. Samuti jääb hagejale arusaamatuks, miks ei ole kostjad avalikustanud menetlusdokumentides mitmeid kordi juttu olnud naisterahva nime. Vastus apellatsioonkaebusele
22.Kostjad paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
23.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusnormide rikkumise ja materiaalõiguse eksliku kohaldamise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Kolleegium ei nõustu maakohtu lähenemisega asja lahendamisel tähtsust omavate asjaolude tuvastamisele ja tõendite hindamisele. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse ilma asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. Apellatsioonkaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, hagi tuleb jätta rahuldamata.
24.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjatel on kohustus hüvitada hagejale Punane tn 18 asuva üüripinna ukse ja luku väärtus summas 420 eurot. Hageja nõue kostja 1 vastu tugineb 14.03.2013 sõlmitud üürilepingul ja väitel, et kostja 1 on üürnikuna vastutav tema valduses olnud vara säilimise eest. Hageja nõue kostja 2 vastu aga tugineb deliktile ehk väitele, et kostja 2 on ust lõhkudes käitunud lepinguväliselt õigusvastaselt ja süüliselt.
25.Kolleegium peab põhjendatuks lahendada esimesena nõude kostja 2 vastu. Delikti üldkoosseisul põhineva nõude lahendamisel tuleb teha selgeks objektiivne teokoosseis ning tuvastada kahju tekitamise õigusvastasus ja kahjutekitaja süü. Kolleegiumi hinnangul tuleb jätta hagi kostja 2 vastu rahuldamata hageja poolt objektiivise teokooseisus teo elemendi tõendamatuse tõttu. Hageja poolt esitatud asjaolud ja tõendid ei võimalda teha järeldust, et ukse lõhkujaks oli kostja 2. Tunnistajana üle kuulatud ärihoone valvuri VŠ’i ütlustest võib küll teha järelduse, et kostja 2 viibis ukse lõhkumise avastamisele eelnevalt äriruumis, kuid sellest ei saa teha kindlat järeldust, et kostja 2 ukse ära lõhkus (tl 147-148). Tunnistaja
ütlusest piisaks juhul, kui valvur oleks lõhkumise fakti vahetult pealt näinud. Ka muud tõendid, sh fotod (tl 13-15), 10.06.2013 akt ukse lõhkumise kohta (tl 12) ning tunnistajate LK ja AD’i ütlused (tl 143-145 ja 150-151) ei võimalda kostjat 2 ukse lõhkumisega vahetult seostada ning seetõttu tuleb jätta hagi objektiivse teokoosseisu puudumise tõttu kostja 2 vastu rahuldamata.
26.Kostja 1 osas põhineb vastutus lepingulisel alusel. Poolte vahel 14.03.2013 sõlmitud üürilepingu p-des 5.1, 5.4 ja 5.13 on kostja 1 võtnud kohustuse kasutada üüritud ruumi kohusetundlikult ja heaperemehelikult, hoidma ruumi korras ning tagastama ruumi hagejale samas seisukorras kui ta selle sai, arvestades normaalset kulumist. VÕS §-s 115 sätestatud lepingulise kahju hüvitamise nõude esmasteks eeldusteks on võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumine (VÕS § 100) ja kohustatud isiku vastutus (VÕS § 103). Üürilepingu korral on üürileandjal VÕS § 101 lg 1 p 3, § 103 ja § 115 järgi õigus nõuda kahju hüvitamist. Eriregulatsiooni üüritud asja hävimise ja kahjustamise juhtudeks sätestab VÕS § 334 lg 2, mille kohaselt vastutab üürnik üüritud asja hävimise ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Nimetatud sätte mõtte kohaselt lasub üürnikul kohustus tõendada, et temal ei olnud üüritud asja hävimise või kahjustamisega mingit pistmist ehk näidata, et üüritud asi sai kahjustada mingitel muudel, temast olenematutel asjaoludel.
27.Kostja 1 poolt esitatud tõenditest, milleks on kostja 2 poolt vande all antud seletused (tl 140-141) ja tunnistaja AD ütlused (tl 150-151) ei ole võimalik järeldada, et ukse ja luku lõhkumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud kostjast 1. Kostja 2 ja tunnistaja on kirjeldanud ruumis viibimist ja sealt lahkumist, kuid ei ole esitanud ühtegi fakti, millest võiks järeldada, et ukse lõhkumine ei ole seostatav kostja 1 poolt ruumi üürimisega ning juhtunu on leidnud aset üürnikust olenematutel asjaoludel. Kolleegium nõustub hagejaga, et kostja 2 ja AD ütlustesse kui tõenditesse tuleb suhtuda kriitiliselt, kuna need erinevad samade päevasündmuste kohta antud selgituste faktoloogia poolest. Samuti tuleb arvestada, et kostja 2 on kostja 1 juhatuse liige ja osanik ning tunnistaja AD näol on tema enda sõnul tegemist kostjate kliendiga. Seetõttu võib nii kostjal 2 kui ka tunnistajal olla huvi anda ütlusi kostja 1 jaoks soodsal viisil.
28.Kuna kostja 1 ei ole eeltoodu põhjal tõendanud, et üüritud asi sai kahjustada mingitel muudel, s.t temast olenematutel asjaoludel, tuleb lugeda teda üüritud ruumi ukse kahjustumise eest VÕS § 334 lg 2 alusel vastutavaks.
29.VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Omandiõiguse objektiks oleva asja hävitamise või kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid VÕS §-s 132 sätestatud ulatuses. Nimetatud sätte kohaselt kaitstakse asja kahjustamise või hävitamise korral mitte kahjustatud isiku vara väärtust, vaid selle koosseisu säilimist ning seetõttu ei lähtuta VÕS § 132 järgi kahju ulatuse kindlakstegemisel mitte isiku vara väärtuse vähenemisest, vaid endise olukorra taastamiseks vajalike kulutuste suurusest. See tähendab, et asja omanikule tuleb hüvitada eelkõige asja või selle terviklikkuse taastamise kulutused, kui asja taastamine on võimalik ja lubatud. Öeldut silmas pidades tuleb kahju suuruse kindlaksmääramisel võtta aluseks hageja poolt ukse ja luku vahetuseks EKE EXPO OÜ poolt 30.06.2013 koostatud arve nr 3435 ja sellele eelnenud kalkulatsioon (tl 9 ja 10). Nimetatud tõenditest nähtuvalt on ukse ja luku vahetus läinud hagejale maksma kokku 420 eurot ning see summa on käsitletav VÕS § 128 lg 3 järgi hüvitamisele kuuluva otsese varalise kahjuna. Tõendeid selle kohta, et ukse ja luku vahetus oleks võinud maksta vähem, kohtule esitanud ei ole.
30.Kostja 2 vastu hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb jätta kostja 2 menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Hageja menetluskulud tuleb jätta kostja 1 vastu hagi rahuldamise tõttu sama sätte alusel kostja 1 kanda ning kostja 1 menetluskulud tema enda kanda. Kolleegium selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.