Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. oktoober 2014, Tartu
Tsiviilasja number
2-14-9198
Tsiviilasi
R.H. hagi A.H. vastu elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
811,50 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 15. aprilli 2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
R.H. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): R.H. (ik: XXXX), seaduslik esindaja K.K. lepinguline esindaja Ülli Adamson Vastustaja (kostja): A.H.(ik: XXXX)
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 15. aprilli 2014 otsus A.H. lt R.H. kasuks ajavahemiku 01.03.2013 kuni 28.02.2014 eest väljamõistetava elatise suuruse ja menetluskulude jaotuse osas.
2.Teha nimetatud osas uus otsus, millega mõista A.H. R.H. kasuks välja elatis ajavahemiku 01.03.2013 kuni 28.02.2014 eest 1820 eurot ning jätta menetluskulud maakohtus A.H. kanda.
3.2.Välja mõista A.H. elatis R.H. kasuks alates 01.03.2014 igakuise elatusrahana 177 (ükssada seitsekümmend seitse) eurot ja 50 senti kuni R.H. täisealiseks saamiseni, s.o kuni 17.07.2017, või kuni vanema varalise seisundi muutumiseni, kusjuures igakuine elatis ei või olla väiksem kui pool VabariigiValitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
3.3.Välja mõista A.H. R.H. kasuks elatis tagasiulatuvalt ajavahemiku 01.03.2013 kuni 28.02.2014 eest 1820 (üks tuhat kaheksasada kakskümmend) eurot
3.4.Kohtuotsuse täitmisel arvestada A.H. poolt R.H. ülalpidamiseks 2014. a märtsikuu eest tasutud elatist 177,50 eurot ja hageja seaduslikule esindajale väljamakstud elatisabi summas 287,70 eurot. Väljamakstud elatisabi ulatuses läheb elatisabi saaja nõue üle riigile.
3.5.Elatis tuleb kanda R.H. seadusliku esindaja K.K. arvelduskontole nr XXXX.
3.6.Jätta menetluskulud A.H. kanda.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta menetluskulud ringkonnakohtus A.H. kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.R.H. esitas 28.02.2014 oma seadusliku esindaja, ema K.K. kaudu maakohtule A.H. vastu hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt hagejale välja elatise alates 01.03.2013 kuni hagiavalduse esitamiseni summas 1955 eurot ja alates 01.03.2014 igakuiselt poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses kuni hageja täisealiseks saamiseni või õpingute lõpetamiseni. Hagiavalduse kohaselt on hageja sündinud 17.07.1999 K. K. ja kostja kooselust. Hageja elab ema juures. Kostja hagejale elatist ei maksa. Hageja seadusliku esindaja kulutused eluruumi hooldus- ja kommunaalteenuste eest tasumiseks, lapse haridus- ja huvialakulude katmiseks, toidu, lapse riiete, jalatsite ja muude eluks vajalike esemete soetamiseks ületavad hageja seadusliku esindaja võimalusi.
2.Kostja esitas 19.03.2014 hagile kirjaliku vastuse, kus väitis, et on maksnud hagejale regulaarselt toetust tema arvele, on andnud hagejale sularaha ja kandnud muid kulutusi. Kostja osaleb aktiivselt lapse kasvatamises, reisib koos lapsega, käib kinos, teatris, kontsertidel, näitustel, muuseumides jm nii Eestis kui mujal Euroopas. Kostja ei tea ainsatki episoodi, kui
hageja seaduslik esindaja oleks hagejale harivat meelelahutust pakkunud. Kostja on ostnud hagejale spordivarustust ja muud vajalikku (riided, spordijalatsid, telefonid, jalgratas, sülearvuti, viimati jaanuaris 2014 fotoaparaat). Viimasel neljal suvel on kostja tasunud hageja spordilaagri eest Kurgjärvel ning ka paljude teiste laagrite eest. Hageja veedab aastas 2–3 kuud kostja juures, millega seotud kulud katab kostja. Viimase viie aasta jooksul on kostja tasunud hageja telefoniarved 10 eurot kuus, viimased kaks aastat mobiilse interneti kuumaksed 10 eurot. 2011 maist kuni 2012 augustini elas hageja kostja juures. Selle ajavahemiku eest ei saanud kostja lapse emalt kordagi elatist. Alates 2008. a on hageja seadusliku esindaja kasutuses kostjale kuuluv sõiduauto Opel Astra hageja sõidutamiseks, kostja sõiduautot tagasi ei nõua ja on väljastanud volituse sõiduki müügiks. Suvel võimaldas kostja hagejal töötada kostjale kuuluvas väikeettevõttes Norras, tööreisi kulud kattis kostja. Hageja seaduslik esindaja ei ole kostjale kordagi avaldanud, et ta ei ole rahul kostja panusega hageja ülalpidamisse. Kostja kahtleb, kas elatist hakatakse kasutama hageja vajaduste katmiseks. Hageja seadusliku esindaja majanduslik seis ei ole hea, hageja seaduslik esindaja ei ole kunagi tööl käinud, kuid peres kasvab kolm last. Väljamõistetud elatist võidakse kasutada ka hageja seadusliku esindaja ja tema teiste laste kulude katmiseks. Kostja tegi ettepaneku tasuda hageja ülalpidamiseks elatist 177,50 eurot kuus selliselt, et pool sellest kantakse hageja seadusliku esindaja arvele ja pool hageja arvele. Ühtegi kaalukat põhjust elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt ei esine. Kostjal on veel üks alaealine laps, F.H. , kes elab osa ajast kostja juures ja kellele kostja maksab elatist.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 15. aprilli 2014 otsusega hagi osaliselt ning mõistis välja A. H. elatise R. H. kasuks alates 1. märtsist 2014 igakuise elatusrahana 177,50 eurot kuni R. H. täisealiseks saamiseni, s.o kuni 17. juulini 2017, või kuni vanema varalise seisundi muutumiseni, kusjuures igakuine elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Samuti mõistis maakohus A. H. R. H. kasuks välja elatise tagasiulatuvalt ajavahemiku 1. märtsist 2013 kuni 28. veebruarini 2014 eest summas 1143,50 eurot. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada A. H. poolt R. H. ülalpidamiseks 2014 märtsikuu eest tasutud elatisemakset 177,70 eurot ja hageja seaduslikule esindajale väljamakstud elatisabi summas 287,70 eurot. Väljamakstud elatisabi ulatuses läheb elatisabi saaja nõue üle riigile. Elatisemaksed tuleb kanda R. H. seadusliku esindaja K. K. arvelduskontole nr XXXX. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt lähtutakse perekonnaseaduse (PKS) § 99 lg 1 järgi elatise määramisel lapse vajadustest ning elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (3-2-1-11907, p 13; 3-2-1-33-11). Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi (PKS § 99 lg 2). Vastavalt PKS § 101 lg-le 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuna hageja nõuab elatist miinimummääras, ei ole lapse vajaduste eraldi tõendamine vajalik (3-2-1-7-05; 3-2-1-136-13, p 15). Vastavalt PKS §-le 108 võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kui kostja väidab, et on ülalpidamiskohustust täitnud, tulnuks kostjal TsMS § 230 lg-st 1 tulenevalt oma väiteid tõendada. Kostja kirjeldab arvukaid reisi-, kino-, kontsertide-, muuseumide jm vaatamisväärsuste külastusi, samas on tema väited kantud kulutuste kohta paljasõnalised ja
tõendamata. Kostja ei ole tõendanud ka seda, millal väidetavad kulutused on tehtud. Kuluna ei saa arvestada tulevikku planeeritud reise. Kostja kirjeldatu avardab ilmselgelt lapse silmaringi ning toetab tema arengut, ent elatise tasumise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine, sh näiteks kulud söögile, õppevahenditele, igapäevastele tarbevahenditele, riietele. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel ja sellega seotud kulude kandmisel. Luksuslikud kingitused ja reisid ei välista elatisenõuet igapäevaste ja pidevate vajaduste rahuldamiseks. Lahus elava vanema äranägemisel korraldatavad üritused ei pruugi olla piisavad lapse ülalpidamise seisukohast (kui vanemad sellises ülalpidamise viisis eelnevalt kokku pole leppinud), mis aga ei tähenda seda, et tehtud põhjendatud kulutusi ei peaks arvestama. Kui laps viibib osa ajast lahus elava vanema juures (nt suvevaheajal) ja vanem kannab sel ajal vabatahtlikult tema ülalpidamiskulud, tuleb seda elatise tasumisel arvestada. Kostja on küll väitnud, et hageja on viibinud koolivaheaegadel tema juures ning kostja on tasunud tema kulud, kuid kohus saab vastavat väidet elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestada üksnes siis, kui vanem neid asjaolusid tõendab (3-2-1-66-08). Sellekohaseid tõendeid kostja esitanud ei ole. Üldjuhul loetakse lahus elava vanema ülalpidamiskohustus täidetuks siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Üksnes juhul, kui lapse eest iga päev hoolitsev vanem annab enne nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatist maksma kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud (3-2-1-159-12). Kui lahus elav vanem osaleb lapse kasvatamises ja kannab ka lapse ülalpidamiskulusid, tuleb seda elatise väljamõistmisel arvestada. Kostja on esitanud kohtule pangakonto väljavõtte, mille kohaselt on ta kandnud perioodil 01.03.2013–02.03.2014 hageja arveldusarvele elatisraha kokku 811,50 eurot, sh näiteks spordilaagri kulu 135 eurot, 16.01.2014 ülekanne 100 eurot. Eelnimetatu on kohtu hinnangul arvestatav lapse vajaduste rahuldamiseks elatise andmisena olenemata sellest, et ülekanded tehti lapse enda, mitte tema seadusliku esindaja pangakontole. Elatisemaksed hõlmavad muuhulgas ka kulutusi haridusele ja huvialadele. 2013. a oli elatise miinimummäär 160 eurot. 2014. a on elatise miinimummäär 177,50 eurot. Seega sai hageja nõuda elatist 01.03.–31.12.2013 eest 1600 eurot ja jaanuar – veebruar 2014 eest 2×177,50 eurot, s.o kokku 1955 eurot. Kohus arvestas tagasiulatuva elatise nõudest maha 2013. a kostja poolt hageja arvelduskontole tehtud maksed summas 811,50 eurot, lugedes, et viidatud ajavahemikul on kostja tasunud vabatahtlikult elatist 811,50 eurot. Elatise väljamõistmisel arvestab kohus nii lapse eelduslikke vajadusi kui ka vanemate varalist seisundit. Eelduslikult kulub lapse ülalpidamisele (arvestades sh hageja vanust) iga kuu minimaalselt 2×177,50 eurot. Võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral peavad vanemad üldjuhul andma lapsele ülalpidamist võrdsetes osades. Hageja seadusliku esindaja viimase 12 kuu sissetulek koosneb pensionist, sotsiaaltoetusest ja peretoetusest, kokku 306,75 eurot. Lohusuu Vallavalitsus on maksnud perioodil juuli – september 2013 igakuist vajaduspõhist peretoetust 19,18 eurot ja 06.03.2014 sünnitoetust 300 eurot. Arvestades kostja kirjalikus vastuses toodut, on kostja varaline seisund oluliselt parem kui hageja seaduslikul esindajal. Vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile (3-2-1-11812; 3-2-1-165-13). Kohus leidis, et kostjalt miinimummääras elatise väljamõistmise hageja ülalpidamiseks ei kahjusta kostja enda igapäevaste vajaduste rahuldamist ja toimetulekut ega ka kostja teise alaealise lapse ülalpidamist. Elatise välja mõistmata jätmine või väljamõistmine alla miinimummäära võimaldab küll lapsele isa poolt aeg-ajalt suusa- ja kultuurireise jms, kuid arvestades teise vanema piiratud võimalusi, võib ohtu seada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamise. Kui kostja materiaalne seisund võimaldab lapse silmaringi avardada ja teda
arendada rohkem kui miinimumelatise piires, on see vanema ja lapse vaba tahe ning perekonnaseadus sellele piiranguid ei sea.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.R. H. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 15. aprilli 2014 otsuse tühistamist osas, millega jäeti hagiavaldus osaliselt rahuldamata, ning uue otsuse tegemist, millega rahuldada hageja elatisenõue tagasiulatuvas osas summas 1955 eurot. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) puuduvad tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks taotletust väiksemas määras alused. Tulenevalt PKS §-st 97 on alaealine laps õigustatud saama oma vanemalt ülalpidamist, mis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101). PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kostja osundatud maksed ei ole käsitletavad elatise andmisena perekonnaseaduse tähenduses. Riigikohus on tõlgendatud perekonnaseadust selliselt (3-2-1-159-12), et vanem on ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Ajal, mil hageja on olnud materiaalses kitsikuses ja vajanud raha elutähtsate väljaminekute jaoks nagu näiteks toidu ostmine, ei ole olnud abiks see, kui kostja on maksnud erinevaid rahasummasid lapse pangakontole. Raha maksis kostja reeglina enne lapsega kohtumist, laps ostis laekunud raha eest bussipiletid isa juures käimiseks Tartus või Tallinnas ning ostis teekonnale snäkke. Elatise maksmisega võrdväärne ei saa olla lapsele taskuraha andmine isaga kohtumiseks ajal, mil last kasvatav vanem on vajanud materiaalseid vahendeid lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks – toidu, riiete jms ostmiseks; 2) leidis kohus ebaõigesti, et lahus elava vanema äranägemisel korraldatavad üritused ei pruugi olla piisavad lapse ülalpidamise seisukohast, mis aga ei tähenda seda, et tehtud põhjendatud kulutusi ei peaks arvestama. Probleem seisneb eelkõige selles, et kostja ei ole teinud mingeid põhjendatud kulutusi, näiteks käinud lapsega toidupoes või ostnud elutarbelisi riietusesemeid ja koolitarbeid, raha on kantud lapsele eelkõige kohtumistele sõitmiseks bussipiletite ja ka ebatervisliku kiirtoidu ostmiseks. Selliseid kulutusi ei saa teha elatise arvelt; 3) ei õnnestunud maakohtule esitada hageja pangakonto väljavõtet, kuna konto on kostja avatud ja kontrolli all. Hageja soovib esitada selle kohtule praegu, et oleks selgelt tõendatud, et kostja poolt hageja kontole kantud raha ei kasutatud elatisena, st igapäevasteks argiväljaminekuteks; 4) ei saa nõustuda menetluskulude jätmisega poolte endi kanda. Kohtusse pöördumine oli tingitud sellest, et kostja ei täitnud oma seadusest tulenevat kohustust. Ka juhul kui ringkonnakohus ei muuda otsuse sisulist osa, tuleb arvestada, et etteulatuvalt mõisteti elatis välja taotletud ulatuses ja osaliselt (vähem kui pooles ulatuses) jäeti rahuldamata tagasiulatuv nõue.
5.A. H. esitas vastuseks apellatsioonkaebusele ringkonnakohtule uuesti oma 19.03.2014 maakohtule esitatud hagiavalduse vastuse.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuses on vaidlustatud maakohtu otsust osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise tagasiulatuvalt ajavahemiku 01.03.2013 kuni 28.02.2014 eest
1143,50 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni p 3). Apellant taotleb nimetatud osas uue otsuse tegemist ning kostjalt ajavahemiku 01.03.2013 kuni 28.02.2014 eest 1955 euro väljamõistmist ja menetluskulude kostja kanda jätmist. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud osaliselt. Maakohtu otsus, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja elatis ajavahemiku 01.03.2013 kuni 28.02.2014 eest summas 1143,50 eurot, tuleb tühistada. Ringkonnakohus teeb nimetatud osas uue otsuse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise ajavahemiku 01.03.2013 kuni 28.02.2014 eest 1820 eurot. Ühtlasi muudab ringkonnakohus menetluskulude jaotust.
8.Riigikohus on 16.01.2013 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-159-12 asunud seiskohale, et vanem on ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Üksnes juhul, kui lapse eest iga päev hoolitsev vanem annab enne nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatist maksma kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud. Käesolevas asjas on kostja kandnud alaealise lapse pangakontole ajavahemikul 06.03.2013 kuni 14.02.2014 kokku 676,50 eurot (t.l 34) ning hageja seaduslik esindaja, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb, ei ole andnud selleks nõusolekut ega seda ka hiljem heaks kiitnud. Seega on maakohus ebaõigesti leidnud, et nimetatud ulatuses tuleb lugeda kostja poolt ülalpidamiskohustus täidetuks. Konto väljavõttest nähtuvalt on kostja kandnud 03.07.2013 MTÜ Spordiklubi Fortis arvele 135 eurot R.H. laagri eest. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud kulutus on tehtud lapse esmavajaduste katteks PKS § 99 tähenduses ning seetõttu tuleb lugeda kostja poolt ülalpidamiskohustus 135 euro ulatuses täidetuks. Arvestades eelmärgitud asjaolusid tuleb kostjalt ajavahemiku 01.03.2013 kuni 28.02.2014 eest välja mõista elatis kokku 1820 eurot (1955-135=1820).
9.Hageja nõue rahuldati tagasiulatuva elatise väljamõistmise osas 93,09% ulatuses ning muus osas täielikult. Ringkonnakohtu arvates on põhjendatud kohaldada menetluskulude jaotusele TsMS § 162 lg-t 1 ning jätta menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohtus kostja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.