lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-14-59908/2

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 30.10.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-14-59908/2
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Hagi eeltagamine/esialgne õiguskaitse
Kuulutamise aeg
30.10.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1434
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Väljaminev kiri · 2024-07-23
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-07-12
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-07-08
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Väljaminev kiri · 2024-06-25
Märgukiri
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-06-20
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2022-12-08

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 477 lg 1, 2Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleTMS § 28 lg 1, 2, 3Ruumide, maatüki ja võlgniku läbiotsimineTsMS § 478 lg 3, 4Hagita menetluses tehtav määrus ja selle jõustumineTsMS § 466 lg 3Määruse teatavakstegemine ja jõustumineTsMS § 479 lg 2Määruse teatavakstegemine

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AS SEB Pank10004252(Puudutatud isik)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Kohtujurist

Nele Seping

Määruse tegemise aeg ja koht

30. oktoober 2014, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-14-59908

Tsiviilasi

Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus avaldus XXX valduses olevatesse ruumidesse sisenemiseks kohtu loa saamiseks Avaldaja Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus (büroo asukoht A. Lauteri 5, 10114 Tallinn, e-post [email protected] Avaldaja seaduslik esindaja Sergei Volf (e-post [email protected]) Puudutatud isik XXX (isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isik (sissenõudja) AS SEB Pank (registrikood 10004252, asukoht Tornimäe 2, Tallinn), lepinguline esindaja Martin XXX (e-post [email protected])

Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetlustoiming

Avalduse menetlusse võtmine ja lahendamine

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Võtta avaldus menetlusse. Rahuldada avaldus. Lubada kohtutäituril Elin Vilippus ja kohtutäituri abil Sergei Volf siseneda võlgnik XXX valduses olevasse korteriomandisse reg. osa numbriga XXX (XXX, Tallinn) ajavahemikul 03.11.2014 kuni 28.11.2014, et läbi viia kinnisasja arestimistoiming ning kindlaks määrata vara seisukord.

4.Kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot. Menetluse käik ja avaldaja seisukohad
1.Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus (avaldaja, kohtutäitur) esitas 29.10.2014 Harju Maakohtule avalduse XXX valduses olevatesse ruumidesse sisenemiseks kohtu loa saamiseks. Täitemenetluse algatamise aluseks on Jõhvi notar Tiit Juse 23.11.2006 notariaalne dokument nr XXX ja sissenõudja AS SEB Pank täitmisavaldus võlgnevuse sissenõudmiseks.
2.Võlgnikule on täitmisteade kätte toimetatud allkirja vastu 03.10.2014. Täitedokumendis märgitud nõude vabatahtlik täitmise tähtaeg on möödunud ning võlgnik ei ole täitemenetluses sissenõutavaid rahasummasid vabatahtlikult tasunud.
3.17.10.2014 saadeti võlgnikule teade, et kinnisasja nr XXX (XXX, Tallinn) ülevaatamine kinnisasja arestimiseks toimub 27.10.2014 kell 12:00 kinnisasja asukohas. Antud teatele võlgnik ei reageerinud ning 27.10.2014 ei võimaldanud juurdepääsu varale, et arestimistoiminguid läbi viia. Korteri uks jäi suletuks ning võlgnik telefonile ei vastanud. Küll helistas võlgnik 15 minutit hiljem tagasi ja teatas, et soovib korteri välja üürida ja avalduse esitada. Selgitasin,et avalduse võib esitada igal tööpäeval, kuid vara soovime siiski üle vaadata, mille peale vastas võlgnik, et vara ei näita enne, kuid avalduse esitab. Lubas tagasi helistada hiljemalt tööpäeva lõpuks. Vaatamata sellele, et kohtutäitur on võlgnikule täitmisteate kätte toimetanud 03.10.2014 ei ole võlgnik selle aja jooksul avaldusi esitanud. Samuti ei võtnud võlgnik kohtutäituriga ühendust lubatud ajal. Seega puudub kohtutäituril igasugune alus eeldada, et võlgnik tagab korterile juurdepääsu vabatahtlikult. Kuna võlgnik märkis, et soovib kinnisasja koormata üürilepinguga, siis tuleb kohtutäituril kinnisasi viivitamatult arestida, kuivõrd korteriomandit koormav üürileping võib oluliselt mõjutada täitemenetluse käiku ja kinnisasja hinda. Samuti ei ole võlgnik kohtutäituriga tänase päeva seisuga ühendust võtnud. Kui puudutatud isik oleks sisenemisega nõus või oleks muu võimalus kinnisasja ülevaatamiseks, puuduks kohtutäituril avalduse esitamiseks õiguskaitsevajadus.
4.Oma tegevuse ning tegevusetusega on puudutatud isik takistanud täitemenetluse läbiviimist ning hoidnud kõrvale täitemenetlusest. Puudutatud isik ei ole võimaldanud varale juurdepääsu, et kohtutäitur saaks kinnisasja arestimiseks vara üles kirjutada ning hinnata vara tegelikku väärtust vastavalt vara seisukorrale.
5.Varale juurdepääsu mittevõimaldamise läbi rikub puudutatud isik oma tegevusega ka sissenõudja õigust saada vara müügist võimalikult suurt tulemit, et sissenõutav summa rahuldada, kuna kohtutäitur on sunnitud vara hindama ilma vara väärtusest reaalset ettekujutust omamata. Mida madalam on vara hind, seda suuremad kohustused jäävad võlgnikul sissenõudja ees pärast kinnisasja reaalset müüki enampakkumisel.
6.Täitemenetluse jätkamiseks on vajalik siseneda puudutatud isiku valduses olevasse eluruumi, et kohtutäituril oleks võimalik viia läbi arestimistoiming. Kohtutäituril ei ole võimalik kinnisasja päraldiste koosseisu, kinnisasja seisukorda ja hinda kindlaks määrata. Efektiivse ja võimalikult väikeste kuludega täitemenetluse läbiviimiseks peaks heauskselt käituv võlgnik täituriga vajalikul määral koostööd tegema. Arestitud vara võimalikult täpne hindamine teenib muu hulgas ka võlgniku enda huve.
7.Eelneva põhjal leiab kohtutäitur, et täitemenetluse jätkamiseks on vajalik siseneda puudutatud isiku valduses olevasse ruumi, et võimaldada tutvumine varaga kohtutäituri poolt kindlaks määratud aegadel. Kohtumääruse põhjendused
8.Kohus leiab, et puuduvad avalduse menetlusse võtmist takistavad puudused. Kohus võtab avalduse menetlusse ja lahendab selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 2 alusel hagita menetluses. Kohtu hinnangul on avaldus põhjendatud ja kohus rahuldab selle.
9.TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Avaldus vastab nõuetele ja ei esine TsMS §-s 371 sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Kohus võib TsMS § 477 lg 2 alusel hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus lahendab käesoleva asja kirjalikus menetluses. Juhindudes TsMS § 477 lg-st 7 kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. 2 (4)
10.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 28 lg 1 kohaselt võib kohtutäitur siseneda võlgniku nõusolekul võlgniku valduses olevatesse ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil ja need läbi otsida, kui see on vajalik täitedokumendi täitmiseks. Sel juhul on kohtutäituril õigus avada või lasta avada suletud maja- ja korteriuksi ning hoiuruume. TMS § 28 lg 2 kohaselt võib võlgniku nõusolekuta tema valduses olevatesse ruumidesse siseneda või tema valduses oleval maatükil viibida ja need läbi otsida üksnes kohtu määruse alusel. TMS § 28 lg-tes 1 ja 2 sätestatud nõuetele vastavat ruumide ja maatüki läbiotsimist peavad TMS § 28 lg 3 alusel taluma ka isikud, kelle kaas- või otseses valduses ruum või maatükk on.
11.Nimetatud normide põhjal saab esmalt teha järelduse, et enne kohtu poole pöördumist tuleb kindlaks teha see, kas võlgnik on nõus kohtutäiturit oma valduses olevatesse ruumidesse laskma või mitte. Võlgniku nõusoleku puudumist peab kohtutäitur tõendama (vt Riigikohtu 29. 12.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-10, p 10). Kui võlgnik on sisenemisega nõus, siis puudub kohtutäituril avalduse esitamiseks õiguskaitsevajadus. Riigikohus sedastas eelviidatud määruses, et sissenõudja õiguste ning tõhusa täitemenetluse huvides on võimalik võlgniku vastuseisu järeldada ka tema käitumisest. Kohus leiab, et 29.10.2014 esitatud avalduses ja sellele lisatud täiendavate tõenditega on avaldaja põhistanud ja tõendanud võlgniku vastuseisu. Kohtutäitur on mõistlikul viisil võlgniku teavitanud meluruumi ülevaatamise soovist 27.10.2014, edastades 17.10.2014 teate võlgnikule, kuid võlgnik 27.10.2014 määratud ülevaatamisel kinnisasja arestimiseks juurdepääsu eluruumile ei võimaldanud, vaid teatas telefoni teel, et soovib korteri välja üürida ja avalduse üürilepingu sõlmimiseks esitada. Kohtutäituri esindaja selgitas, et avalduse võib esitada igal tööpäeval, kuid vara tuleb siiski üle vaadata, mille peale teatas võlgnik, et vara ei näita enne, kuid avalduse esitab. Võlgnik rohkem kohtutäituriga ühendust ei ole võtnud, mis näitab selgelt võlgniku suhtumist täitemenetlusse ja tema vastuseisu vara näitamisele.
12.Tulenevalt TMS § 28 lg 1 esimesest lausest ja juhindudes eelviidatud Riigikohtu praktikast tuleb kohtul kohtutäituri avaldust kontrollides järgmisena selgitada, kas võlgniku ruumidesse sisenemine on vajalik täitedokumendi täitmiseks. Kohtutäitur on avalduses viidanud, et sisenemine on vajalik, et kohtutäiturile oleks võimalik läbi viia arestimistoiming. Teisiti ei ole kohtutäituril võimalik kinnisasja päraldiste koosseisu, kinnisasja seisukorda ja hinda kindlaks määrata. Lisaks, kuna võlgnik märkis, et soovib kinnisasja koormata üürilepinguga, siis tuleb kohtutäituril kinnisasi viivitamatult arestida, kuivõrd korteriomandit koormav üürileping võib oluliselt mõjutada täitemenetluse käiku ja kinnisasja hinda.
13.TMS § 28 annab kohtutäiturile õiguse siseneda kas võlgniku nõusolekul või kohtumääruse alusel võlgniku ruumidesse selleks, et mh määrata kindlaks võlgnikule kuuluva kinnisasja hind. Kinnisasja (korteriomandi) hindamisel võivad müügihinda oluliselt mõjutada nt ruumide üldine seisukord, ruumide paigutus korteris (läbikäidavad või mitte), akende paigutus tänava või sisehoovi poole, päikesevalguse langemine ruumidesse jms asjaolud (eespool p-s 11 viidatud Riigikohtu määruse, p 11 esimene lõik). Kohus nõustub kohtutäituriga eelkõige selles, et varale juurdepääsu ja selle hindamise mittevõimaldamine takistab korteriomandi sissenõudja õigust saada vara müügist võimalikult suurt tulemit. Mida madalam on vara hind, seda suuremad kohustused jäävad võlgnikul sissenõudja ees pärast vara reaalset müüki enampakkumisel. Lisaks nõustub kohus kohtutäituriga, et kinnisasja koormamine üürilepinguga võib oluliselt mõjutada täitemenetluse käiku ja kinnisasja hinda. Kohus asub seisukohale, et kohtutäitur on piisavalt põhjendanud ja tõendanud puudutatud isik valduses olevasse eluruumi sisenemise vajalikkust.
14.Lõpuks hindab kohus avaldaja taotlust korterisse sisenemiseks taotletava loa ajaliste piiride ja loa alusel sisenevate isikute osas. Kohus peab otstarbekaks, et konkreetse kuupäeva ja kellaajaga piiratud ajavahemiku puhul võivad lisaks kohtutäiturile korterisse siseneda ka kohtutäituri abi. Kohtu hinnangul on saab kohtutäitur puudutatud isikule kohtumääruse enne sisenemiseks lubatud ajavahemikku kätte toimetada.
15.TsMS § 478 lg 3 kohaselt jõustub hagita asjas tehtav kohtumäärus vastavalt TsMS § 466 lg-s 3 sätestatule, st käesolevas asjas määrus jõustub, kui seaduse järgi ei saa selle peale enam 3 (4)

edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Siiski hakkab TsMS § 478 lg 4 alusel määrus kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud. Muu hulgas neil kaalutlustel rahuldab kohus avaldaja taotluse korterisse sisenemise loa kuupäevaliselt kindlaksmääramiseks.

16.TsMS § 479 lg 2 näeb ette, et hagita menetluses tehtava määruse, mille peale saab esitada määruskaebuse, toimetab kohus kätte menetlusosalisele, kelle õigusi määrusega kitsendatakse. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.