lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-13-41688/28

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 28.10.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-13-41688/28
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
28.10.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1202
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 178 lg 3Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 218 lg 1Lepinguline esindajaTsMS § 659Apellatsioonimenetluse sätete kohaldamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-13-41688/12Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja09.12.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Gaida Kivinurm, Kaupo Paal

Määruse tegemise aeg ja koht

28.10.2014, Tallinn

Kohtuasja number

2-13-41688 VS (S) hagi OS vastu sundtäitmise tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2012/4574

Kohtuasi

lubamatuks

Vaidlustatud lahend

Harju Maakohtu 22.08.2014 määrus menetluskulude kindlaksmääramise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OS määruskaebus

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja: VS (ik XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXX

XX-XX XXXXX XXXXXXX)

Hageja lepinguline esindaja: Katrin Veldi Kostja: OS (ik XXXXXXXXXXX, elukoht XXX XX-XX

XXXXX XXXXXXX)

Kostja lepinguline esindaja: Aleksei Smelov

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 22.08.2014 määrus osas, milles maakohus jättis kostja menetluskulud osaliselt välja mõistmata ja teha tühistatud osas uus määrus. 2.Rahuldada OS taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks osaliselt. 3.Välja mõista VS-lt menetluskulud 923 (üheksasada kakskümmend kolm) eurot 20 senti OS kasuks. 4.Kohtumääruse peale võib edasi kaevata Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Menetluse käik ja kostja taotlus

1.Harju Maakohus jättis 09.09.2013 otsusega rahuldamata VS (hageja) hagi OS (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 04.04.2014 otsusega maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsused jõustusid 10.05.2014.
2.Kostja esitas 02.06.2014 menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse, mille kohaselt on kostja menetluskulud kokku 1836 eurot ning need koosnevad lepingulise esindaja tasust ja kuludest. Kostjale on osutatud õigusteenuste nimekirja põhjal õigusabi 15,3 tundi,

arvestusega 120 eurot tund, kokku 1836 euro suuruses summas. Kostja viitas VV 04.09.2008 määrusele nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“, mille lg 2 järgi on rakendatav kulu kuni 12 800 eurot.

3.Kostja palus hagejalt välja mõista õigusabikulude katteks 1836 eurot ja kinnitas, et kulud on kantud käesolevas kohtuasjas. Menetluskulu ei sisalda käibemaksu. Hageja vastuväited
4.Kostja esindaja tunnitasu määr 120 eurot on põhjendamatult kõrge. Kostja esindaja ei ole vandeadvokaat. Eestis levinud praktika kohaselt on vandeadvokaatide õigusabi tunnihind 120 eurot, kuid madalama positsiooniga juristi õigusabi tunnihind on 50-75 eurot.
5.Hageja hinnangul ei ole menetluse maht proportsionaalne esitatud menetluskulude nõudega. Menetlus oli mõlemas kohtuastmes kirjalik. Taotluse järgi kulutas kostja esindaja õigusabi andmiseks 15,3 töötundi, mis on meelevaldselt paisutatud. Kostja on koostanud kokku materjale 10 lehte. Arvestades, et antud juhul ei ole töömaht ja reaalne õigusabi hind selged ja puuduvad asjakohased tõendid, oleks mõistlik mõista hagejalt välja maksimaalselt 815 eurot kostja menetluskulude katteks. Kohtumääruse põhjendused
6.Kostja esitas kohtule tähtaegselt menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse. Kostja viited valitsuse kehtestatud piirmäärale ei ole asjakohased, kuna Riigikohus on üldkogu 26.06.2014 määrusega asjas nr 3-2-1-153-13 tunnistanud VV 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks. Sellises olukorras on võimalik luua paralleel hagita menetlusega, milles väljamõistetavatele menetluskuludele pole piirmäärasid kehtestatud. Riigikohus on kinnitanud, et hagita menetluses on esindajakulude väljamõistmisel põhiline kriteerium kulude vajalikkus ja põhjendatus (Riigikohtu 02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-21-93-13, p 12). Sama tuleneb ka TsMS § 175 lg 1 teisest lausest. Kõik kostja nimekirjas (lk 117-118) märgitud toimingud ja neile kulunud aeg ei ole põhjendatud ja mõistlik ei ole ka õigusabiteenuse tunnihind 120 eurot. Kohus nõustub hageja arvamusega, mille kohaselt võiks mitteadvokaadist esindaja poolt antava õigusabi hinnaks olla 50-75 eurot tunni eest, mis on keskmine hind. Nii näiteks esitas analoogses vaidluses (tsiviilasi nr 2-1346367) kostja, kelle kasuks kohus hagi lahendas ja keda esindas menetluses mitteadvokaadist jurist, avalduse, milles taotles õigusabi eest menetluskulude väljamõistmist arvestades tunnihinnaks 50 eurot. Arvestades, et nimetatud asja lahendamiseks pidas kohus istungi ja käesoleva asja lahendas maakohus kirjalikus menetluses, ringkonnakohtu istungil kostja esindaja ei viibinud, on kohtu arvates põhjendatud käesoleval juhul mitte rakendada kõrgemat tunnitasu määra. Seega mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud lähtudes tunnihinnast 50 eurot.
7.Kohus pidas põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks 11,54 tundi, vähendades hageja poolt taotletud 15,3 töötundi. Ekslik on hageja seisukoht, et kostjal tulnuks esitada menetluskulude kandmist tõendavad dokumendid (arved ja maksedokumendid). Menetluskulude väljamõistmisel tsiviilkohtumenetluses pole tähtis, kas menetlusosalised on kulud ka tegelikult kandnud; oluline on üksnes vastava kohustuse tekkimine. Seda seisukohta kinnitas ka Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 18. Kohus rahuldas menetluskulude väljamõistmise avalduse. Kokku mõistis kohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskuludena 577 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3).

Määruskaebus

8.Kostja palus tühistada maakohtu määruse osas, milles maakohus jättis rahuldamata tema nõude välja mõista hagejalt 807 eurot 80 senti. Kohus kohaldas valesti materiaalõiguse normi ja rikkus oluliselt menetlusõiguse normi, mis tõi kaasa ebaõige kohtulahendi.
9.Kostja ei vaidlusta määrust osas, milles kohus pidas esindaja põhjendatud ajakuluks õigusabi osutamisel 11,54 tundi. Ebaõige ja põhjendamatu on kohtu seisukoht, et kostja esindaja õigusabi tunnihind sõltub sellest, kas esindaja on Eesti Advokatuuri liige või mitte. Kuna kostja esindaja ei ole advokaat, siis tema õigusabi tunnihinnaks ei saa olla 120 eurot ja peab olema vähendatud kuni 50 euroni. Kohus ei ole toonud ühtegi viidet seadusele. Riigikohtu praktikas on põhjendatud ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (vt. 3-2-1-92-13) ja ka ilma käibemaksuga (vt. 3-2-1-93-13). Maakohtu seisukoht on vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega. Maakohus põhjendas tunnitasu vähendamist ka sellega, et analoogses vaidluses (tsiviilasi nr 2-13-46367) esitas kostja, kelle kasuks kohus hagi lahendas ja keda esindas menetluses mitteadvokaadist jurist, avalduse, milles taotles õigusabi eest menetluskulude väljamõistmist arvestades tunnihinnaks 50 eurot. Kohus rikkus oluliselt menetlusnorme, põhjendades määrust otsuse asjaoludega teises tsiviilasjas (nr 2-13-46367), kus kostja ega hageja ei osalenud. Seega ei saa olla teise tsiviilasja asjaolud olla siduvad käesolevale menetlusele. Kostja palub lugeda põhjendatud õigusabi menetluskuluks 1384 eurot 80 senti (11.54 tundi x 120 eurot). Ringkonnakohtu seisukoht
10.Kooskõlas TsMS § 659 ja § 651 lg-ga 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Vaidlustatud ei ole asjaolu, et kostja esindaja osutas kostjale õigusabi 11,54 tunni ulatuses.
11.Vaidluse all on kostja poolt osutatud õigusabi tunnihind ja sellest tulenevalt peab kaebuse esitaja väljamõistetud menetluskulud suurust ebaõigeks ja taotleb tema avalduse täielikku rahuldamist. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja asja materjaliga, leiab, et kaebus tuleb osaliselt rahuldada ja maakohtu määrust muuta väljamõistetud menetluskulu suuruse osas.
12.Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlusotsustus. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult leidnud, et vandeadvokaadi tunnitasumäär võib olla eelduslikult kõrgem kui esindajal, kes advokatuuri ei kuulu. Kui juristil ei ole magistrikraadi, siis ei saa ta seaduse kohaselt olla tsiviilasjas lepinguliseks esindajaks (TsMS § 218 lg 1 p. 2), seega täidab niisuguse kraadi olemasolu üksnes lepinguliseks esindajaks oleku miinimumnõude. Advokatuuri liikmeks, eriti vandeadvokaadiks saamine eeldab taolistele nõuetele vastamist, mida isikutele, kes advokatuuri ei kuulu, ei esitata. Nii tuleb selleks teha vastavad eksamid, mille käigus kontrollitakse advokaadiks pürgija õigusteadmisi, lisaks on advokaadil kohustus oma teadmisi koolitustel regulaarselt täiendada. Taolisi nõudeid ei esitata teistele õigusteenuse osutajatele. Ka on advokaadid allutatud advokatuuri aukohtule, kes nende tegevust jälgib ja kuhu nendega seotud probleemide korral saab pöörduda. Kirjeldatud kõrgendatud nõuded võimaldavad eeldada, et advokaadi poolt osutatava õigusteenuse kvaliteet on kõrgem kui isikute puhul, kes advokatuuri ei kuulu. Mingeid erilisi asjaolusid, mille põhjal võiks järeldada, et kostja lepingulise esindaja osutatud õigusteenuse kvaliteedi puhul võiks eeldada vandeadvokaadiga võrreldavat taset, ei ole kostja esile toonud. Ringkonnakohus leiab, et arvestades vaidlusaluse asja keerukust ja asjaolusid, muuhulgas kostja esindaja poolt allkirjastatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, on põhjendatud määrata kostja esindaja

tunnitasuks 80 eurot. Seega tuleb hagejalt välja mõista kostja menetluskulud 923 euro 20 sendi ulatuses.

13.TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.