OĂ TOLLITEENUSED hagi OĂ Nikron-Met vastu kahju hĂŒvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3888,87 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26. veebruari 2014. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kohtuistungi toimumise aeg
OĂ TOLLITEENUSED apellatsioonkaebus 10. oktoober 2014. a
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Oà TOLLITEENUSED (registrikood 10238375, asukoht Paemurru 8, Maardu), lepinguline esindaja Madis Eichler ja seaduslik esindaja Tarmo Pajuri Kostja Oà Nikron-Met (registrikood 11993375, asukoht Keemikute 39a-10, Maardu), lepinguline esindaja adv Sulev TammemÀe
RESOLUTSIOON:
1.TĂŒhistada Harju Maakohtu 26. veebruari 2014. a otsus ja saata tsiviilasi maakohtule uueks lahendamiseks.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Otsuse peale vĂ”ib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 pĂ€eva jooksul otsuse kassaatorile kĂ€ttetoimetamisest, kuid mitte pĂ€rast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus vĂ”ib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ĂŒksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline vĂ”ib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse vĂ”i muu taotluse kohta seisukohti ja vastuvĂ€iteid. Menetlusabi 1(11)
andmise taotlus ei peata seaduses sÀtestatud ega kohtu poolt mÀÀratud tÀhtaja kulgemist. Seaduses sÀtestatud tÀhtaja jÀrgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tÀhtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse pÔhjendamiseks vÔi riigilÔivu tasumiseks vÔi kaebuses esineva sellise puuduse kÔrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tÀhtaja pÀrast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud pÔhjendamatult vÔi tÀhtaja pikendamise eesmÀrgil. See ei vÀlista menetlustÀhtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OĂ TOLLITEENUSED esitas 12.05.2013 PĂ€rnu Maakohtule maksekĂ€su kiirmenetluse avalduse OĂ-lt Nikron-Met vĂ”la vĂ€ljamĂ”istmiseks. VĂ”lgnik esitas makseettepanekule vastuvĂ€ite. OĂ TOLLITEENUSED esitas Harju Maakohtusse 08.08.2013 hagi kostjalt vĂ”la 3540 euro ja viiviste perioodi 12.05. â 05.08.2013 eest 65,90 euro saamiseks.
2.Hageja pöördus kostja poole konteinertĂ”stuki SISU RSD 4118-5TL kĂ€igukasti kolme veovĂ”lli nr 19, 28 ja 41 remonttööde teostamiseks seoses metallist veovĂ”llide hammasrataste purunemisega. Kostja tegevusvaldkondadeks on mh mehaaniline metallitöötlus, metallitööd, metallide lĂ”ikamine, hammasrattad, hammaste lĂ”ikamine, hammasrataste valmistamine ja keevitustööd, seega on tegemist vastava valdkonna spetsialistiga. Kostja parandas remonttööde kĂ€igus kolme veovĂ”lli hammasratastel purunenud kohad, asendades hambad uute metallist hammastega. Kostja esitas hagejale teostatud remonttööde kohta arve 3180 eurot. Hageja tasus arve tĂ€ies ulatuses. Kaks nĂ€dalat pĂ€rast konteinertĂ”stukiga töö alustamist purunesid samad detailid uuesti. Tallinna TehnikaĂŒlikooli mehaanika ja metroloogia katselabori eksperthinnangu jĂ€relduste kohaselt: 1) eraldunud hambatĂŒki kĂ”vadus 45-50 HRC viitab hammaste kĂ”vaduse vĂ€henemisele keevitusprotsessi kĂ€igus; 2) hammaste erinev kulumine eri hammasratta osadel viitab keevitusprotsessil tekkinud hammasvööde deformatsioonidele, samuti viitab sellele hammasvöö viskumine vĂ”lli baaspindade suhtes. Ekspert EM otsuse kohaselt on hammasvööde valmistamisel keevituse teel deformeerinud hammasvööd. Hammasvöö viskumine vĂ”lli suhtes on rikkunud korrektse hambumise, milline on omakorda muutnud hambumise koormust, mille tĂ”ttu hambad kulusid erinevalt ja hiljem deformeerusid. Eksperthinnangule on lisatud fotod, millel on nĂ€ha hammasratta kahjustused. Tallinna TehnikaĂŒlikool esitas ekspertiisi kohta hagejale arve 360 eurot.
3.Kui hageja pöördus ebakvaliteetse metallitöö parandamise nÔudega kostja poole, kinnitas kostja hagejale, et tal puuduvad selleks oskused ning tehnilised vÔimalused. Seega ei saavutanud kostja kokkulepitud tulemust, kuid sai sellele vaatamata hagejalt tasu ebakvaliteetse ning hageja jaoks kasutu keevitustöö eest. Hageja pidi kasutuskÔlbmatuks muutunud detailid asendama uutega. Kokkuleppele mittevastava töö tÔttu tekkis seega hagejale varaline kahju 3540 eurot, mis sisaldab ebakvaliteetse metallitöö ning eksperthinnangu tellimise kulu. Kuna kostja juurde remonti antud detaile ei ole ebakvaliteetse töö tÔttu vÔimalik parandada ning uut tööd ei ole samuti vÔimalik teha, vastutab kostja hagejale tekitatud kahju eest. Tulemus, mille kostja pidi saavutama, tuleneb töövÔtulepingu sisust ehk hageja poolt tellitud töö olemusest, s.o parandada konteinertÔstuki kÀigukasti detailid, et hageja saaks konteinertÔstukit oma majandustegevuses kasutada tulu saamiseks. Hageja tÔendas eksperdi hinnanguga, et tulemust ei saavutatud. Kuna vaatamata kulule oli hageja samas olukorras, mis enne kulu kandmist, on hageja tÔendanud kahju olemasolu ja pÔhjusliku seose kahju ning kostja poolt hageja Ôiguste rikkumise vahel.
4.Kuna pooled ei ole kokku leppinud viivise mÀÀras, kohaldub seadusjĂ€rgne viivise mÀÀr VĂS § 113 lg 1 ja 94 lg 1 alusel, s.o 0,0219 % pĂ€evas. 2(11)
Kostja vastuvÀited
5.Kostja hagi ei tunnistanud. Poolte vahel oli sĂ”lmitud töövĂ”tuleping, mille sisu peab tĂ”endama hageja. Enne töövĂ”tulepingu sĂ”lmimist ei andnud kostja ĂŒhtegi lubadust ega garantiid, et juba purunenud kĂ€igukast saab korda tehtud nii, et see enam kunagi ei purune. Tegemist oli 1994. a pĂ€rit kĂ€igukastiga, kostjale toodi remonti mitte kĂ€igukast tervikuna, vaid selle ĂŒks pool. KĂ€igukasti teine pool jĂ€i kostja tegevusest puutumata. Samas on loogiline, et kui 19 a vanast kĂ€igukastist remonditi hageja soovil ĂŒksnes ĂŒhte osa, vĂ”is kĂ€igukasti töötavate osade erinev kulumistase samuti tingida kostja poolt valmistatud hammasrataste purunemise. TĂ”endamata on, et purunesid just samad detailid, mida kostja kĂ€igukasti remontimise kĂ€igus parandas. PaljasĂ”naline on hageja vĂ€ide, et remontimisele kuulusid veovĂ”llid nr 19, 28 ja 41. Kostja poolt vĂ€ljastatud arvel ei ole mĂ€rgitud veovĂ”lle ega nende numbreid, arve on vĂ€ljastatud reduktori remondile. Arve tasumisel ega ka hiljem ei ole hageja vĂ€itnud, et arvel mĂ€rgitud töö ei vastanud töövĂ”tulepingu sisule. Ka juhul, kui vĂ”tta aluseks hageja poolt lisatud arve, mille alusel nad vĂ€idetavalt ostsid Saksamaalt asendusdetailid, on purunenud osade numeratsioon ebaselge. Nimetatud arvelt nĂ€htub, et tellitud on mingeid detaile nr 41 ja 19, kuid puudub detail nr 28. Ka sellest vĂ”iks jĂ€reldada, et detail nr 28 tegelikkuses ei purunenudki, kuivĂ”rd hageja ei tellinud selle asemele uut samasugust. Samuti ei ole tuvastatav, millise hammasratta andis hageja Tallinna TehnikaĂŒlikooli ekspertidele uurida. Ăhegi tĂ”endi pĂ”hjal ei ole vĂ”imalik tuvastada, et tegemist oli just sama hammasrattaga, mille suhtes kostja töid teostas. Lisaks nĂ€htub eksperthinnangust, et uuritud on ĂŒksnes ĂŒhte hammasratast, kuid hagi sisus vĂ€idab hageja, et purunesid kĂ”ik kolm hammasratast. Seega on hageja vĂ€ited vastuolus tema poolt lisatud tĂ”enditega.
6.TTĂ ekspert leidis, et hammasrataste hambad purunesid seetĂ”ttu, et nad muutusid keevitamise protsessi kĂ€igus pehmemaks. Samas, arvestades kostja poolt rakendatud töövĂ”tete teostamise jĂ€rjekorda, on selline hammasrataste purunemise pĂ”hjus vĂ€listatud. Kostja keevitas esmalt peale uue vöö, millesse seejĂ€rel freesis uued hambad. SeejĂ€rel saadeti hammasratas teise ettevĂ”ttesse karastamiseks - nn termotöötlus, mille eesmĂ€rk on metalli kĂ”vadusastme suurendamine. Termotöötluse teostas OĂ Setton, kusjuures hageja esindajad kĂ€isid enne termotöötluse teostamist OĂ-s Setton kohapeal, et veenduda OĂ Setton suutlikkuses viia lĂ€bi nĂ”uetekohane termotöötlus. JĂ€relikult teadis ka hageja, et termotöötlus teostati kĂ”ige viimase töövĂ”ttena. Seega ei saanud keevituse mĂ”jud metallis enam avalduda, kuivĂ”rd need âkaotatiâ termotöötluse kĂ€igus. Kahju seisneb hageja kĂ€sitluses kostjale ja TTĂ eksperdile makstud töötasus. Selline kahjukĂ€sitlus on aga ebatĂ€pne, sest kahju ei vĂ€ljendu konkreetses makses, vaid isiku ĂŒldise varalise seisukorra halvenemises. Kahju ulatus tuleb kindlaks teha diferentsihĂŒpoteesi alusel, mitte konkreetseid ĂŒlekandeid aluseks vĂ”ttes. Kahju suuruse peab tĂ”endama hageja. Hageja jĂ€ttis arvestamata selle, et pĂ€rast kĂ€igukasti remonti sai ta enda vĂ€ite kohaselt masinat 2 nĂ€dalat kasutada. KuivĂ”rd masin oli vajalik hageja majandustegevuses, teenis hageja masina kasutamise lĂ€bi tulu. Kui eeldada, et kostja vastutab töövĂ”tulepingu rikkumise eest, tuleks seda kahte nĂ€dalat, mil hageja masinat kasutas, arvestada kahju suuruse arvutamisel, kuivĂ”rd selle aja vĂ€ltel oli kostja töö resultaat hagejale kasulik ning vĂ”imaldas tulu teenimist. Kostja poolt vĂ€ljastati arve tehtud töö eest 05.10.2012. a, mis tasuti koheselt, kuivĂ”rd hageja soovis reduktori poolt kiiresti kĂ€tte saada. JĂ€rgnevalt vĂ”eti aga kostjaga ĂŒhendust alles detsembris 2012. a. Seega tĂ”enĂ€olisem on, et hageja sai masinat kasutada 2 kuud, mitte 2 nĂ€dalat, nagu hagis vĂ€idetakse. Ka juhul, kui kahju oleks vĂ”imalik arvestada vaid kostjale makstud töötasu suurust aluseks vĂ”ttes, on kahjukĂ€sitlus ikkagi ebatĂ€pne. Hagi teksti aluseks vĂ”ttes teeb hagejale muret hammasrataste purunemine. Samas ei piirdunud kostja töö maht, mida ta kĂ€igukasti remondiks tegi, ĂŒksnes hammasratastega. Kostja valmistas kĂ€igukasti remondi kĂ€igus ka uued puksid ning pĂŒĂŒdis vĂ€hendada vĂ”llide kulumisjĂ€lgi. Hageja ei ole 3(11)
vĂ€itnud, et nimetatud tööd oleks kasutud. Arvestades iga töö mahtu ja selle keerukust, moodustab uute pukside valmistamine ning vĂ”llide kulumisjĂ€lgede vĂ€hendamine 50% kogu teostatud tööst. Sellisel juhul oleks hageja kahju 1590 eurot. Kahju alla ei saa paigutada TTĂ eksperdile makstud töötasu, sest selle töötasu suurus ei olnud kostja kontrolli all, vaid allus tĂ€ielikult hageja ja eksperdi vahelisele kokkuleppele. Kahju arvutamisel tuleb hinnata ka hageja enda vĂ”imalikku osa kahju tekkimisel. Arvestades kĂ€igukasti vanust, on kahju arvutamisel oluline hinnata, kas hageja ise on masina kĂ€itamisel olnud hoolas, nĂ€iteks ei ole tĂ”stnud masinaga ĂŒleliigseid koormusi ega loonud seelĂ€bi pĂ”hjusliku seost hammasrataste purunemiseks. Ilmselt omab tĂ€htsust ka masinale korraliste hoolduste nĂ”uetekohane teostamine jne. Vastuoluline on hageja kĂ€sitlus selles, mis puudutab tööle kehtestatud kvaliteeditingimusi. Hageja viitab kostja kohustusele tĂ”endada, et töö oli tehtud vĂ€hemalt keskmise kvaliteediga. Sellest jĂ€reldub, et hageja hinnangul ei kehtinud töö suhtes kokkuleppelised tingimused, vaid selle asemel tuli töö teostada vĂ€hemalt keskmise kvaliteediga. Samas ĂŒritab hageja vĂ€ita, et tööle laienesid VĂS § 641 lg 2 p 2 esimesest alternatiivist tulenevad tingimused, kuivĂ”rd kostja pidi vĂ€hemalt teadma, milliseks otstarbeks hageja tööd vajas ning jĂ€relikult tulenevad töö kvaliteeditingimused sellest kasutuseesmĂ€rgist. Neid vastukĂ€ivaid selgitusi arvestades on alust vĂ€ita, et töövĂ”tulepingu sisu on ka hagejale endale arusaamatu. Ekspertiisiakt on ebausaldusvÀÀrne. Ekspertiisiakti lisa alumisel real âTeostatud uuringudâ on selgelt mĂ€rgitud, et eksperdid rajasid oma jĂ€relduse mh kostja poolt kasutatud tehnoloogiale. See asjaolu on uudne vĂ”rreldes 20.03.2013. a dateeritud ekspertiisiaktis real âTeostatud uuringudâ mĂ€rgituga. Kostja esindaja kontakteerus 26.09.2013. a telefoni teel TTĂ Mehhaanika Katselabori juhataja Riho PÀÀrsooga ning soovis saada teada, kas, kes ja millal avaldas ekspertidele, millist tehnoloogiat ning milliseid töövĂ”tteid millises jĂ€rjekorras kostja töövĂ”tulepingu tĂ€itmisel rakendas. Riho PÀÀrsoo selge vastus oli, et tegelikkuses puudus ekspertidel igasugune informatsioon, kuidas kostja oma töö teostas. Seda ĂŒllatavam on lugeda eksperthinnangu lisast, et ekspertide jĂ€reldust on mĂ”jutanud ka kostja poolt kasutatud tehnoloogia. Kui eksperdid oleks teadnud kostja rakendatud töövĂ”tete jĂ€rjekorda, eelkĂ”ige seda, et hammasratta karastus, mis âkĂ”rvaldasâ keevitamisest tingitud metalli pehmenemise, teostati kĂ”ige viimasena, oleks ka nende arvamus olnud teistsugune. Praegu tuleneb aga ekspertide hinnangust see, et nad on uurinud mingisugust hammasratast ning on laiendanud uurimistulemusi kĂ”ikidele hammasratastele. Seoses ilmselgete kĂŒsitavustega eksperthinnangu Ă”igsuses esitas kostja esindaja Eesti MaaĂŒlikooli tehnikainstituudi prof JO-le kaks kĂŒsimus: 1) kas termotöötlusega on vĂ”imlik kĂ”rvaldada metalli keevitusest tingitud kĂ”vadusastme vĂ€henemine 2) kas on tĂ”enĂ€oline, et kui TTĂ eksperdid oleks teadnud Nikron-Met OĂ poolt teostatud tööde jĂ€rjekorda, eelkĂ”ige seda, et hammasratta termotöötlus teostati kĂ”ige viimase etapina, oleks nende arvamus eksperthinnangu (dateeritud 20.03.2013. a) real âTulemused: 1â olnud teistsugune. Koos kĂŒsimustega edastas kostja esindaja prof JO-le ka TTĂ ekspertiisiakti. Prof JO vastusest jĂ€reldub ĂŒheselt, et niivĂ”rd tĂ”sikindlat jĂ€reldust anda, nagu seda on teinud TTĂ eksperdid, ei ole vĂ”imalik ning ei saa vĂ€listada, et teades kostja poolt rakendatud töövĂ”tete jĂ€rjekorda, oleks TTĂ eksperdid vĂ”inud jĂ”uda ka teistsugusele tulemusele. 20.03.2013. a eksperthinnangu real âProovide kirjeldusâ on ĂŒheselt mĂ€rgitud, et uuritud on ainult ĂŒhte hammasratast. TĂ€psustamata on jĂ€etud, millise hammasrattaga on tegu ning seetĂ”ttu ei ole ka kontrollitav, millise hammasratta uuringu pĂ”hjal kujundas ekspert oma jĂ€relduse. Ekspertarvamuse lisa on ekspertarvamusega vastuolus seetĂ”ttu, et real âProovide kirjeldusâ on vĂ€idetavalt uuritud juba kolme hammasratast. Samaaegselt on aga ekspertarvamuse lisa real âTöö ĂŒlesanneâ jĂ€llegi sĂ”naselgelt mĂ€rgitud, et töö sisuks oli ĂŒhe hammasratta uurimine. Kui hageja sooviks on vĂ€ita, et töövĂ”tulepingut ei tĂ€idetud kohaselt, tuleb ka ekspertarvamus vĂ”tta kĂ€igukasti kui terviku peale. TöövĂ”tulepingu rikkumine tuleb teha kindlaks töövĂ”tulepingut kui
4(11)
tervikut arvestades ning seetĂ”ttu ekspertiis, mis keskendub mitte tööle (kĂ€igukasti remont), vaid töö ĂŒhele osale (hammasratas), on tegelikult töövĂ”tulepingu kui tervikuga seostamatu. Esimese astme kohtu otsus
7.Harju Maakohus jĂ€ttis 26.02.2014. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Poolte vahel ei olnud vaidlust, et hageja ja kostja sĂ”lmisid suulise töövĂ”tulepingu, millega kostja kohustus remontima kostja konteinertĂ”stuki kĂ€igukasti veovĂ”lle. Hageja leidis, et kostja tehtud töö ei vastanud lepingu tingimustele, kuna kostjale pidi teada olema, et hagejal on kĂ€igukasti detaile vaja igapĂ€evaseks majandustegevuseks, kuid kostja remontis detailid selliselt, et need purunesid paari nĂ€dala pĂ€rast uuesti. Kostja leidis, et hageja ei ole selgitanud ega tĂ”endanud, mis oli töövĂ”tulepingu ese, s.t millise tulemuse pidi kostja töövĂ”tulepinguga saavutama. Kohus leidis, tuginedes VĂS § 76 lg-le 1 ja 4 ning Riigikohtu seisukohale lahendis nr 3-2-180-08, et hageja tĂ”endamiskoormis on esitada tĂ”endid selle kohta, mis oli poolte vahel sĂ”lmitud töövĂ”tulepingu sisu ning millest tulenevalt ei vastanud kostja poolt tehtud töö lepingu tingimustele. Hageja leidis, et töövĂ”tulepingu sisu oli purunenud kĂ€igukasti detailide remonttööd ning saavutatav tulemus pidi olema kĂ€igukasti detailide parandamine, et hageja saaks konteinertĂ”stukit oma majandustegevuses kasutada. Kostja leidis, et töö sisu oli kĂ€igukasti remont ning see hĂ”lmas ka uute pukside valmistamist ning vĂ”llide kulumisjĂ€lgede kĂ”rvaldamist. NĂ€htuvalt kostja poolt 05.10.2012. a vĂ€ljastatud arvest iseloomustas kostja tehtud tööd nimetusega âreduktori remontâ. Kohus leidis, et kirjaliku lepingu puudumisest tulenevalt ei ole vĂ”imalik ĂŒheselt kindlaks teha, mis oli hageja ja kostja vahel sĂ”lmitud töölepingu ese, ning lĂ€htuda tuleb mĂ”istliku isiku arusaamisest. Olukorras, kus hageja viis kĂ€igukasti detailid kostja juurde parandusse ning kostja kinnitusel sai ta aru, et hageja eeldab temalt kĂ€igukasti remonti, vĂ”ib jĂ”uda jĂ€reldusele, et pooled leppisid kokku, et kostja parandab tema juurde toodud detailid selliselt, et hageja saab neid edaspidigi sihtotstarbeliselt kasutada. Kostja vastuvĂ€ide, et ta ei olnud teadlik, milleks hageja kĂ”nealuseid kĂ€igukasti detaile kasutab, on ĂŒmber lĂŒkatud asjaoluga, et kostja on oma ala â metallitöötluse spetsialist. Samuti ei ole eluliselt usutav, et olukorras, kus kostja enda arusaamise kohaselt teostas kĂ€igukasti remonti, ei mĂ”istnud, et hagejal on kĂ€igukasti parandamist vaja, kuna see on tarvilik vastava masina töös hoidmiseks. Tunnistaja HA ĂŒtluste kohaselt detailid, mis kostja juurde remonti viidi, mis hiljem purunesid ja mille suhtes TTĂ-s ekspertiis teostati, olid ĂŒhed ja samad. Detaile ĂŒksnes tĂ€histati erinevate numbritega, ĂŒks number oli kataloogijĂ€rgne, kuid see ei tĂ€henda, et tegemist oleks erinevate detailidega. LĂ€htuvalt eeltoodust puudus kohtul alus kahelda, et detailid, mis viidi remonti ja mis hiljem purunesid, olid samad. Tulenevalt eeltoodust leidis tuvastamist, et hageja ja kostja sĂ”lmisid töövĂ”tulepingu, mille eesmĂ€rk oli kostja poolt hagejale kuuluva konteinertĂ”stuki kĂ€igukasti detailide remont sellise tulemusega, et hageja saab konteinertĂ”stukit sihtotstarbeliselt kasutada. Pooled ei esitanud kohtule tĂ”endeid selle kohta, et töövĂ”tulepinguga oleks kokku lepitud kostja teostatava töö kvaliteet. Seega pidi kostja tööd teostama VĂS § 77 lg 1 kohaselt vĂ€hemalt keskmise kvaliteediga. Tunnistaja HA ĂŒtlustega leidis tuvastamist, et konteinertĂ”stuki kĂ€igukast töötas pĂ€rast remonti kaks nĂ€dalat kuni ĂŒhe kuu. Seega on tĂ”endatud, et kostja remontis hageja konteinertĂ”stuki kĂ€igukasti selliselt, et seda sai pĂ€rast parandamist sihtotstarbeliselt kahe nĂ€dala kuni ĂŒhe kuu jooksul kasutada. Tunnistaja ĂŒtlustega leidis tĂ”endamist, et kostja poolt remonditud ning hiljem purunenud detailid olid samad. Kohus leidis, et olukorras, kus remonditud detailid purunevad uuesti kahe nĂ€dala vĂ”i ĂŒhe vĂ”i ka kahe kuu möödumisel pĂ€rast nende parandamist, ei ole tegemist perioodiga, mis mĂ”istliku isiku seisukohast vastaks töö tellija ootustele remonditud detailide töökindluse osas. Samas ei ole hageja esitanud tĂ”endeid, et kĂ€igukasti detailid purunesid uuesti tulenevalt asjaolust, et kostja teostatud töö ei vastanud lepingutingimustele ega olnud vĂ€hemalt keskmise kvaliteediga. 5(11)
TTĂ mehaanika ja metroloogia katselabori 20.03.2013. a eksperthinnangu nr 6 otsuses on ekspert jĂ”udnud jĂ€rgmisele seisukohale: âHammasvööde valmistamisel keevituse teel on deformeerinud hammasvööd. Hammasvöö viskumine vĂ”lli suhtes on rikkunud korrektse hambumise, milline on omakorda muutnud hambumise koormust, mille tĂ”ttu hambad kulusid erinevalt ning hiljem deformeerusidâ. EMĂ tehnikainstituudi 01.10.2013. a arvamuse kohaselt ei ole vĂ€listatud, et TTĂ eksperdid oleksid jĂ”udnud teistsugusele arvamusele, kui ekspertidele oleks olnud teada kostja poolt teostatud tööde jĂ€rjekord. Hageja on algsele ekspertiisaktile lisaks esitanud 20.09.2013. a eksperthinnangu lisa, kuhu on lisatud sektsioon âteostatud uuringudâ, kuid vĂ”ttes arvesse, et vastav dokument on koostatud pĂ€rast hagiavalduse menetlusse vĂ”tmist ning kostja poolt vastuvĂ€idete esitamist, vĂ”ib eeldada, et tegemist on kohtuvaidluse tarbeks lisatud sektsiooniga. Kostja selgitas, et tegelikkuses ei olnud ekspertidele kostja poolt tööde teostamisel kasutatud tehnoloogia teada, mistĂ”ttu ei saanud nad oma jĂ€reldusi sellele ka rajada. Hageja ei ole kostja vĂ€idete ĂŒmberlĂŒkkamiseks esitanud tĂ”endeid, millest ilmneks, et TTĂ eksperdile olid kostja kasutatud tehnoloogilised vĂ”tted enne ekspertiisi lĂ€biviimist tegelikkuses teatavaks tehtud.
8.Kohus leidis, et lĂ€htuvalt eeltoodud spetsialistide arvamuste vastuolulisusest ei ole ĂŒheselt tĂ”endatud, mis asjaoludel hageja konteinertĂ”stuki kĂ€igukasti detailid uuesti purunesid. Kuna kĂ”nealuste arvamuste pinnalt ei olnud purunemise pĂ”hjuse ĂŒhene tuvastamine vĂ”imalik, pidas kohus vajalikuks mÀÀrata asjas tĂ€iendava ekspertiisi. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi nimekirjas olevad riiklikult tunnustatud eksperdid ei pidanud aga vĂ”imalikuks vastavat ekspertiisi lĂ€bi viia ning pooled ei osanud ekspertiisi lĂ€biviimiseks tĂ€iendavaid kandidaate nimetada, mistĂ”ttu jĂ€i tĂ€iendav ekspertiis lĂ€bi viimata. LĂ€htuvalt eeltoodust ei ole hageja esitanud tĂ”endeid, mis vĂ”imaldaksid asuda seisukohale, et kĂ€igukasti detailid purunesid tulenevalt kostja vigasest tööst, s.t hageja ei ole tĂ”endanud, et kostja ei teostanud tööd VĂS § 77 lg 1 mĂ”ttes vĂ€hemalt keskmise kvaliteediga.
9.Seoses hageja vĂ€itega, et pĂ€rast hageja enda poolt kĂ€igukasti osas lĂ€bi viidud uut remonti töötab konteinertĂ”stuki kĂ€igukast senini tĂ”rgeteta, mĂ€rgib kohus, et kohtule ei ole teada, milliseid tĂ€iendavaid remonttöid hageja kĂ€igukasti suhtes ette vĂ”ttis. Olukorras, kus hagejale kuuluva konteinertĂ”stuki kĂ€igukasti detailid teatud pĂ”hjusel esmakordselt purunesid, ei ole vĂ€listatud, et ka kostja remonditud detailid purunesid samal pĂ”hjusel, kuid see pĂ”hjus ei olnud seotud detailide suhtes kostja poolt teostatud remondi kvaliteediga. Nimelt on hageja ise esitanud tĂ”endi, millest ilmneb, et konteinertĂ”stuki kĂ€igukast pĂ€rineb aastast 1994, s.o kĂ€igukasti purunemise ajal oli tegemist 19-aastase masinaga. Kohus leidis, et sellises vanuses masina puhul ei ole vĂ€listatud, et kĂ€igukasti detailide purunemise pĂ”hjustas mĂ”ne muu koostisosa amortiseerumine. Olukorras, kus hageja ei ole esitanud tĂ”endit, millest ĂŒheselt ilmneks, et detailide purunemine oli pĂ”hjustatud just kostja tegevusest, ei esine alust asuda seisukohale, et kostja poolt teostatud töö ei vastanud lepingu tingimustele. Kuna tuvastamist ei leidnud, et kostja oleks teostanud tööd lepingu tingimustele mittevastavalt, ei ole kostja rikkunud talle VĂS § 635 lg-st 1 ja § 641 lg-st 1 tulenevat kohustust. OĂ TOLLITEENUSED apellatsioonkaebus
10.Hageja palub maakohtu otsuse tĂŒhistada ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule uueks arutamiseks. Menetluskulud jĂ€tta vastustaja kanda. Kuigi maakohus on paljud töövĂ”tulepinguga seotud asjaolud tuvastanud Ă”igesti, ei nĂ”ustu hageja maakohtu otsusega osas, mis puudutab TTĂ mehaanika ja metroloogia katselabori 20.03.2013. a eksperthinnangu ning 20.09.2013. a eksperthinnangu lisa tĂ”lgendamist ning sellele Ă”igusliku tĂ€henduse andmist. TehnikaĂŒlikooli eksperdi jĂ€relduse kohaselt on hammasvööde valmistamisel keevituse teel deformeerinud hammasvööd. Hammasvöö viskumine vĂ”lli suhtes on rikkunud korrektse 6(11)
hambumise, milline on omakorda muutnud hambumise koormust, mille tĂ”ttu hambad kulusid erinevalt ja hiljem deformeerusid. Ekspertiis kinnitas, et kostja oli kasutanud metallist detailide töötlemisel valesid töövĂ”tteid ja metalli omadusi oli selle töö kĂ€igus muudetud selliselt, et metalli kĂ”vadus oli vĂ€henenud. Kuna eksperdi hinnangu jĂ€rgi tingisid remonditud kĂ€igukasti detailide uuesti purunemise parandustööde kĂ€igus kasutatud valed töövĂ”tted, leidis hageja, et kostja kahjustas talle parandamiseks antud detaile veelgi rohkem, halvendades töö kĂ€igus detailide omadusi ja muutes need kasutuskĂ”lbmatuks. Hinnates TTĂ-s teostatud eksperthinnangut, on maakohus EMĂ tehnikainstituudi 01.10.2013. a e-kirjas vĂ€ljendatud arvamusele viidates jĂ”udnud ebaĂ”igele ning ĂŒllatuslikule jĂ€reldusele, et spetsialistide arvamuste vastuolulisuse tĂ”ttu ei ole ĂŒheselt tĂ”endatud, mis asjaoludel hageja konteinertĂ”stuki kĂ€igukasti detailid uuesti purunesid. Maakohus jĂ€ttis tĂ€helepanuta ning hinnangu andmata hageja poolt viidatule, et ĂŒksnes kostja esindaja poolt e-kirja vahendusel antud infole tuginedes arvamust avaldanud JO ei ole ise vahetult vaidlusaluseid detaile uurinud ega muul viisil nendele hinnangu andmises osalenud, s.t isikule ei olnud teada tĂ€htsust omavad asjaolud detailide kohta. SeetĂ”ttu ei lĂŒkka JO 01.10.2013. a e-kiri ĂŒmber ega sea kahtluse alla TTĂ eksperdi hinnangut. JO vastuse sĂ”nastusest tuleneb, et isik ei vĂ€lista, et TTĂ eksperdiarvamuses toodud jĂ€reldused vĂ”ivad tĂ”enĂ€oliselt olla Ă”iged. JO-le ei olnud teada teostatud tööde jĂ€rjekord, kuna ĂŒhtegi muud tĂ”endit peale kostja paljasĂ”naliste vĂ€idete pole tööprotsessi jĂ€rjekorra kohta ĂŒheski menetluse etapis esitatud.
11.Kuna kostja ise ei ole kogu kohtumenetluse kĂ€igus millegagi tĂ”endanud, milline oli tema poolt detailide remontimisel lĂ€bi viidud tööprotsess, sh puuduvad tööprotsessi kajastavad dokumendid, joonised, mÔÔtmistulemused ja muu taoline, ning on ĂŒksnes paljasĂ”naliselt vĂ€itnud, et detailidele teostati kĂ”ige viimase etapina termotöötlus, siis on JO esitanud vastuse kostja poolt ette antud asjaolude pinnalt, mille kohta puudus mistahes tĂ”endusmaterjal. Hageja leiab, et pĂ”hjus, miks kostja pole soovinud tööprotsessi puudutavaid vĂ€iteid dokumentaalselt tĂ”endada, seisneb selles, et pĂ€rast kostja poolt detailide remonttöö tegemist on hagejale vastava eriala spetsialistid korduvalt kinnitanud, et Eestis ei olegi teadaolevalt vastava pĂ€devusega inimesi ning tehnikat, kes suudaks taolist tööd nĂ”uetekohaselt teha.
12.Maakohus rikkus pĂ”hjendamiskohustust, andes kostja seletustele tĂ”endi kaalu, kui leidis, et ei ole vĂ€listatud, et TTĂ eksperdid oleksid jĂ”udnud teistsugusele arvamusele, kui ekspertidele oleks olnud teada kostja poolt teostatud tööde jĂ€rjekord. Puudub mistahes alus arvata ning seda arvamust kinnitavad tĂ”endid, et TTĂ ekspert oleks jĂ€tnud ekspertiisi tegemisel arvestamata mistahes tĂ€htsust omavate asjaoludega, sh tehnoloogiliste vĂ”tete, tööde jĂ€rjekorra vms, kui see oli arvamuse andmiseks oluline. Hinnangut ei lĂŒkka ĂŒmber kostja sisutud vĂ€ited ning pĂŒstitatud kahtlused, mis on esitatud vaid kohtu eksitamiseks. Maakohus leidis ebaĂ”igesti, et hageja ei ole tĂ”endanud kostja poolset töövĂ”tulepingu rikkumist. Kokkulepitud töö mittevastavus on ĂŒheselt tĂ”endatud TTĂ eksperdihinnanguga. TTĂ eksperdihinnangu usaldusvÀÀrsust ei kahanda eksperthinnangu lisa, kuhu on lisatud sektsioon âteostatud uuringudâ. Hageja pole kunagi eitanud, et vastav dokument on koostatud pĂ€rast hagiavalduse menetlusse vĂ”tmist ning kostja poolt vastuvĂ€idete esitamist. Tegemist on hageja palvel kohtuvaidluse tarbeks vĂ€ljastatud dokumendiga. Kuna kostja asus kohtumenetluses eitama töövĂ”tulepingu sĂ”lmimisega seotud asjaolusid, sh seda, milline pidi olema tellitud töö tulemus ning isegi asjaolu, et kostja ei remontinudki neid detaile, mis uuesti purunesid, palus hageja TTĂ eksperdil tĂ€psustada kohtuvaidluse lahendamise seisukohalt tĂ€htsust omada vĂ”ivad asjaolusid. Kuna hageja tellis kĂ”nealuse ekspertiisi enne kohtumenetlust, et vĂ€lja selgitada detailide purunemise pĂ”hjus ja lahendada tekkinud vaidlus kohtuvĂ€lise kokkuleppega, eeldades, et kostja hinnanguga tutvudes tema poolt tehtud vigu tunnistab, ei seadnud hageja eksperdile mingeid nĂ”udmisi eksperdihinnangu vormistamise ega detailsuse osas. Kuna tegemist on tunnustatud katselaboriga, kus tegutsevad kĂ”rget pĂ€devust omavad eksperdid, usaldas hageja 7(11)
eksperdihinnangu tulemust. Hagejale oleks piisanud ka ĂŒksnes eksperdi lĂ”ppjĂ€relduse osast, mis kinnitas kostja poolset rikkumist, kuna just see oli talle sel hetkel oluline. SeetĂ”ttu ei omistanud hageja ka mingit erilist tĂ€hendust sellele ekspertiisi osale, mis lĂ”ppjĂ€reldust ei puudutanud, ega ka eksperdihinnangu detailsusele. KĂŒll aga muutusid eksperdi poolt tuvastatud detailid oluliseks, kui kostja asus end kohtumenetluses Ă”igustama ning vaidlustama ilmselgeid asjaolusid. Maakohus keskendus otsuse tegemisel ebaĂ”igesti kostja poolsetele tĂ€htsust mitteomavatele ja tĂ”endamata vĂ€idetele tööde jĂ€rjekorra ja muu taolise kohta, kui kohtul puudus tegelikult mistahes alus kahelda selles, et TTĂ ekspert on hinnangu tegemisel arvestanud kĂ”ikide lĂ”ppjĂ€relduseni jĂ”udmiseks vajalike oluliste asjaoludega. Asjaolu, et eksperdihinnangu tegemisel on esinenud lĂ”ppjĂ€reldust kahtluse alla seadvaid minetusi, peab tĂ”endama kostja. Maakohus on seega pelgalt kostja paljasĂ”nalistele selgitustele ning tĂ”endamata vastuvĂ€idetele tuginedes TTĂ eksperdihinnangu ja selle lisa tĂ”endina arvestamata jĂ€tmisel rikkunud oluliselt pĂ”hjendamiskohustust ning see on toonud kaasa ebaĂ”ige otsuse tegemise. EbaĂ”ige on maakohtu jĂ€reldus, et hageja ei ole esitanud kĂ€esolevas asjas tĂ”endeid, mis vĂ”imaldaksid asuda seisukohale, et kĂ€igukasti detailid purunesid tulenevalt kostja vigasest tööst ning et kostja ei teostanud tööd VĂS § 77 lg 1 mĂ”ttes vĂ€hemalt keskmise kvaliteediga. TsMS § 442 lg 8 tulenevate kohtuotsuse pĂ”hjendavale osale esitatavate nĂ”uetega ei ole kooskĂ”las ka alljĂ€rgnevad maakohtu otsuse pĂ”hjendavas osas leiduvad jĂ€reldused: hageja vĂ”is pĂ€rast detailide remontimist kostja juures kĂ€igukasti suhtes ette vĂ”tta tĂ€iendavaid remonttöid; olukorras, kus hagejale kuuluva konteinertĂ”stuki kĂ€igukasti detailid teatud pĂ”hjusel esmakordselt purunesid, ei ole vĂ€listatud, et ka kostja remonditud detailid purunesid samal pĂ”hjusel, kuid see pĂ”hjus ei olnud seotud detailide suhtes kostja poolt teostatud remondi kvaliteediga; kuna konteinertĂ”stuki kĂ€igukast pĂ€rineb aastast 1994, siis sellises vanuses masina puhul ei ole vĂ€listatud, et kĂ€igukasti detailide purunemise pĂ”hjustas mĂ”ne muu koostisosa amortiseerumine. KĂ”ik need pĂ”hjendused rajanevad kostja paljasĂ”nalistel vĂ€idetel ja neid ei kinnita ĂŒkski kogutud tĂ”end. Maakohus on andnud kogutud tĂ”enditele ebaĂ”ige hinnangu ning rikkunud TsMS § 232 lg 1 ja 2, mille jĂ€rgi kohus hindab seadusest juhindudes kĂ”iki tĂ”endeid igakĂŒlgselt, tĂ€ielikult ja objektiivselt ning ĂŒhelgi tĂ”endil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmÀÀratud jĂ”udu. Vastustaja seisukoht
14.Ringkonnakohus, kuulanud pooled Ă€ra ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb tĂŒhistada ning tsiviilasi saata TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel esimese astme kohtule uueks lahendamiseks. Kolleegiumi hinnangul on maakohus jĂ€tnud hageja poolt nĂ”ude pĂ”hjendamiseks esitatud tĂ”endid olulises ulatuses hindamata ja eelmenetluse ĂŒlesanded tĂ€itmata ning rikkunud sellega menetlusĂ”iguse norme mÀÀral, mis toob kaasa otsuse tĂŒhistamise.
15.Hageja esitas hagis töövĂ”tulepingu rikkumisest tuleneva kahju hĂŒvitamise nĂ”ude. Pooled ei vaidle, et hageja tellis kostjalt kui metallitööde spetsialistilt konteinertĂ”stuki SISU RSD 41185TL (mudel 5HR34431-7) kolme veovĂ”lli nr 19; 28 ja 41 remonttööd, sest metallist veovĂ”llide hammasrattad olid purunenud, kostja parandas kolme veovĂ”lli hammasrataste purunenud kohad (need Ă€ra) ning hageja maksis töö eest kostjale 3180 eurot. Hageja nĂ”uab viidatud summa tagastamist vĂ€ites, et samad kĂ€igukasti detailid purunesid kaks nĂ€dalat pĂ€rast konteinertĂ”stukiga töö alustamist ning tuginedes Tallinna TehnikaĂŒlikooli mehaanika ja metroloogia katselabori eksperdi antud arvamusele on hageja vĂ€itel 8(11)
hammasvööde valmistamisel hammasvööd keevituse teel deformeerunud ning hammasvöö viskumine vÔlli suhtes rikkunud korrektse hambumuse, milline omakorda on muutnud hambumise koormust, mille tÔttu hambad kulusid erinevalt ning hiljem deformeerusid. Hageja nÔuab ka eksperdiarvamuse saamiseks tehtud kulu 360 eurot. Kostja hagi ei tunnistanud ning hageja poolt esitatud asjaolusid omaks ei vÔtnud.
16.Maakohus tuvastas, et hageja ja kostja sĂ”lmisid töövĂ”tulepingu ning VĂS § 29 lg-st 5 lĂ€htudes lepingut tĂ”lgendades leidis kohus, et selle eesmĂ€rk oli kostja poolt hagejale kuuluva konteinertĂ”stuki kĂ€igukasti detailide remont sellise tulemusega, et hageja saab konteinertĂ”stukit sihtotstarbeliselt kasutada. Apellatsioonimenetluses ei ole ka selle ĂŒle vaidlust, et detailid, mis viidi remonti ja mis hiljem purunesid, olid samad. Maakohus on iseenesest Ă”igesti leidnud, et töö vastavust lepingutingimustele tuleb hinnata VĂS § 641 lg 2 jĂ€rgi. Kui pooled ei ole selgelt kokku leppinud töö omadustes, tuleb lĂ€htuda VĂS § 641 lg 2 p-st 2, mille kohaselt töö ei vasta lepingutingimustele, kui see ei sobi otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövĂ”tja lepingu sĂ”lmimise ajal teadis vĂ”i pidi teadma, kui tellija vĂ”is mĂ”istlikult tugineda töövĂ”tja erialastele oskustele vĂ”i teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. AnalĂŒĂŒsides tehtud töö vastavust vĂ€hemalt keskmisele kvaliteedile VĂS § 77 lg 1 tĂ€henduses, on maakohus jĂ”udnud jĂ€reldusele, et olukorras, kus remonditud detailid purunevad uuesti kahe nĂ€dala vĂ”i ĂŒhe vĂ”i ka kahe kuu möödumisel pĂ€rast nende parandamist, ei ole tegemist perioodiga, mis mĂ”istliku isiku seisukohast vastaks töö tellija ootustele remonditud detailide töökindluse osas, leides samas, et hageja ei ole esitanud tĂ”endeid, et kĂ€igukasti detailid purunesid uuesti tulenevalt asjaolust, et kostja teostatud töö ei vastanud lepingutingimustele ega olnud vĂ€hemalt keskmise kvaliteediga. Maakohus leidis, et kuna hageja esitatud TTĂ mehaanika ja metroloogia katselabori 20.03.2013 eksperthinnangus nr 6 sisalduv arvamus ja kostja esitatud EMĂ tehnikainstituudi 01.10.2013 arvamus olid vastuolulised, ei ole ĂŒheselt tĂ”endatud, mis asjaoludel hageja konteinertĂ”stuki kĂ€igukasti detailid uuesti purunesid.
17.Ringkonnakohus ei nĂ”ustu maakohtu seisukohaga tĂ”endite hindamisele. TsMS § 232 lg 1 paneb kohtule kohustuse hinnata kĂ”iki tĂ”endeid igakĂŒlgselt, tĂ€ielikult ja objektiivselt ning kui kohus jĂ€tab mĂ”ne tĂ”endi arvestamata, peab kohus seda vastavalt TsMS § 442 lg-le 8 otsuses pĂ”hjendama. Antud juhul on hageja kostja tehtud töö mittevastavuse kohta esitanud TTĂ mehaanika ja metroloogia katselabori 20.03.2013 eksperthinnangu nr 6, milles sisalduva arvamuse kohaselt: âHammasvööde valmistamisel keevituse teel on deformeerinud hammasvööd. Hammasvöö viskumine vĂ”lli suhtes on rikkunud korrektse hambumise, milline on omakorda muutnud hambumise koormust, mille tĂ”ttu hambad kulusid erinevalt ning hiljem deformeerusidâ (tl 50-51, I kd). Maakohus on antud asjatundja arvamuse kĂ”rvale jĂ€tmisel vĂ”tnud aluseks EMĂ tehnikainstituudi pĂ”llundus- ja tootmistehnika osakonna 01.10.2013. a ekirjas sisalduva vastuse kostja kĂŒsimusele, mĂ€rkides, et selle kohaselt ei ole vĂ€listatud, et TTĂ eksperdid oleksid jĂ”udnud teistsugusele arvamusele, kui ekspertidele oleks olnud teada kostja poolt teostatud tööde jĂ€rjekord. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus piisavalt pĂ”hjendanud, kuidas saab EMĂ tehnikainstituudi pĂ”llundus- ja tootmistehnika osakonna 01.10.2013. a e-kirjas (tl 103, I kd) sisalduvast vastusest teha jĂ€relduse, mis vĂ”imaldaks jĂ€tta TTĂ mehaanika ja metroloogia katselabori 20.03.2013. a eksperthinnangus antud arvamuse sisuliselt hindamata. Osundatud 01.10.2013. a e-kirjas on mĂ€rgitud kostja kĂŒsimusele: âKas on tĂ”enĂ€oline, et kui TTĂ eksperdid oleks teadnud Nikron-Met OĂ poolt teostatud tööde jĂ€rjekorda, eelkĂ”ige seda, et hammasratta termotöötlus teostati kĂ”ige viimase etapina, oleks nende arvamus eksperthinnangu (dateeritud 20.03.2013. a) real âTulemused 1â olnud teistsugune?â vastuseks: âvĂ”ib vastata nii jah, aga samas ka ei, sest keevisĂ”mbluse termomĂ”jutsooni aladesse jÀÀvad materjalid kuumenevad ja materjali vĂ”i sulami mehaanikalised omadused (tugevus, kĂ”vadus) muutuvadâ. Kolleegiumi 9(11)
arvates vĂ”ib arvamuse ebamÀÀrasust ning selles sisalduvat jaatuse kĂ”rval paralleelset eitust arvestades ka aru saada, et teadmine teostatud tööde jĂ€rjekorrast eksperthinnangu real âTulemused 1â toodud jĂ€reldust ei mĂ”jutanud, mistĂ”ttu ei oleks sarnaselt vĂ€listatud ka samale arvamusele jĂ”udmine. Ringkonnakohus leiab ka, et TTĂ mehaanika ja metroloogia katselabori 20.03.2013. a eksperthinnangus antud arvamuse sisuliselt arvestamata jĂ€tmine EMĂ tehnikainstituudi pĂ”llundus- ja tootmistehnika osakonna 01.10.2013. a e-kirjas sisalduva alusel ei ole pĂ”hjendatav spetsialistide arvamuse vastuolulisusega, sest viimases on antud vaid hinnang 20.03.2013. a eksperthinnangus antud arvamusele ning asjatundja ise purunenud detaili uurinud ei ole. Arvamused saaksid olla vastuolus, kui erinevad asjatundjad jĂ”uaksid konkreetselt vaidlusaluste purunenud detailide uurimise tulemusel erinevatele tulemustele. EMĂ tehnikainstituudi pĂ”llundus- ja tootmistehnika osakonna 01.10.2013. a e-kiri ei sisalda iseseisvat arvamust detailide purunemise kohta, mis oleks saadud konkreetselt purunenud detaili(de) uurimise tulemusel, vaid vastust ĂŒldisele kĂŒsimusele metalli keevitusest tingitud kĂ”vadusastme vĂ€henemise kĂ”rvaldamise kohta termotöötluse abil ning hinnangut, kuidas mĂ”jutanuks TTĂ ekspertide arvamust teadmine kostja poolt teostatud tööde jĂ€rjekorrast. Hinnates hageja esitatud 20.09.2013. a eksperthinnangu lisa (tlk 88, I kd) on maakohus mĂ€rkinud, et kuna dokument on koostatud pĂ€rast hagi menetlusse vĂ”tmist ja kostja vastuvĂ€idete esitamist, saab eeldada, et tegemist on kĂ€esoleva kohtuvaidluse tarbeks lisatud sektsiooniga, kuid ei pĂ”hjenda, kuidas eksperthinnangu hilisem tĂ€iendamine mĂ”jutab algselt antud arvamuse sisu sellisest, et seda ei saa arvestada.
18.Seega ei ole ringkonnakohtu arvates TTĂ mehaanika ja metroloogia katselabori 20.03.2013. a eksperthinnangu kĂ”rvalejĂ€tmist nĂ”uetekohaselt pĂ”hjendatud, kuid ka juhul kui lugeda pĂ”hjendusi piisavaiks, on maakohus jĂ€tnud tĂ€itmata kohtu selgitamiskohustuse. TsMS §-s 2 sĂ€testatu eeldab, et kohus peab vastavalt TsMS § 230 lg-tele 1 ja 2 pooltele vajadusel selgitama, milliste nĂ”uete ja vastuvĂ€idete aluseks mĂ€rgitud asjaolude kohta tĂ”endid puuduvad vĂ”i ei ole esitatud tĂ”endid nende asjaolude tuvastamiseks kĂŒllaldased, tehes ettepaneku esitada tĂ€iendavaid tĂ”endeid (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-2-1-169-10, p 11). Kohus on otsuses mĂ€rkinud, et pidas vajalikuks mÀÀrata asjas tĂ€iendava ekspertiisi just pĂ”hjusel, et poolte esitatud tĂ”endite pinnalt ei olnud konteinertĂ”stuki kĂ€igukasti detailide uuesti purunemise pĂ”hjuse ĂŒhene tuvastamine vĂ”imalik. Seega pidanuks maakohus pĂ€rast 16. detsembri 2013. a mÀÀruse tegemist, millega jĂ€eti tĂ€iendav ekspertiis lĂ€bi viimata pĂ”hjusel, et sobivat isikut selle tegemiseks ei leitud, hagejale tĂ€iendava tĂ”endamise vajadust selgitama. Kohus saanuks tĂ”endite vastuolu kĂ”rvaldamiseks teha ettepaneku kuulata kirjaliku arvamuse andnud eriteadmistega isik(ud) tunnistajana ĂŒle (TsMS § 293 lg 2). Maakohtus 11.02.2014. a toimunud kohtuistungi protokollist ei nĂ€htu, et kohus oleks pooltega vaidlusaluseid asjaolusid ja tĂ”endamisega seonduvat arutanud (tlk 165-167, I kd).
19.Kuna maakohus ei olnud nĂ”ude aluseks olevaid asjaolusid seadusele vastavalt tuvastanud, ei saanud kohus langetada hagi rahuldamata jĂ€tvat otsust. Otsuse puudulikkuse tĂ”ttu ei ole ringkonnakohtul vĂ”imalik asja sisuliselt lahendada, sest maakohus ei ole sisuliselt analĂŒĂŒsinud ega hinnanud hageja nĂ”utava kahjuga seonduvaid poolte vĂ€iteid mh kostja vastuvĂ€iteid, mille kohaselt tuleb kahjust maha arvata kostja poolt teostatud pukside ja vĂ”lli kulumisjĂ€lgede kĂ”rvaldamiseks tehtud töö eest makstud raha kui ka arvestada tulu, mida hageja sai kostja remonditud asja kasutamise ajal (VĂS § 127 lg 5). Kolleegium leiab, et selles osas asjaolude esmakordne tuvastamine ringkonnakohtu poolt rikuks oluliselt poolte kaebeĂ”igust, kuna TsMS § 688 lg 3 kohaselt lĂ€htub Riigikohus kassatsioonkaebuse ĂŒle otsustamisel reeglina alama astme kohtute poolt tuvastatud asjaoludest. Seega tuleb maakohtu otsus TsMS § 657 lg 1 p 3 jĂ€rgi tĂŒhistada ja saata uueks arutamiseks maakohtule.
10(11)
20.Kolleegium mĂ€rgib lisaks, et hageja on raha nĂ”udmisel tuginenud asjaoludele, et kostja on teinud lepingutingimustele mittevastava töö, hageja on pöördunud töö parandamiseks kostja poole, millest viimane keeldus, mispeale pidi hageja kasutuskĂ”lbmatud detailid asendama uutega. Vastavalt VĂS § 646 lg-le 1 kui töö ei vasta lepingutingimustele, vĂ”ib tellija nĂ”uda töövĂ”tjalt töö parandamist vĂ”i uue töö tegemist, kui sellega ei pĂ”hjustata töövĂ”tjale ebamĂ”istlikke kulusid vĂ”i pĂ”hjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja vÀÀrtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. TöövĂ”tja vĂ”ib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. VĂS § 646 lg 5 kohaselt, kui tellija nĂ”uab Ă”igustatult parandamist ja töövĂ”tja ei tee seda mĂ”istliku aja jooksul, vĂ”ib tellija töö ise parandada vĂ”i lasta seda teha ja nĂ”uda töövĂ”tjalt selleks tehtud mĂ”istlike kulutuste hĂŒvitamist. Seega vĂ”iks hagejal esitatud asjaoludel nende tuvastamise korral olla iseenesest ka lepingu tĂ€itmisnĂ”ue puuduse kĂ”rvaldamise kulude hĂŒvitamiseks. Hageja on esitanud kahju hĂŒvitamise nĂ”ude, pidades oma kahjuks lepingu jĂ€rgi töö eest kostjale makstud raha mitte aga töö parandamiseks tehtud kulusid, nĂ”udes sisuliselt lepingu tagasitĂ€itmist. Antud asjaolu viitab justkui lepingust taganemisele. Seega tuleb asja uuel lĂ€bivaatamisel vĂ€lja selgitada, mis alusel tĂ€psemalt hageja kahju hĂŒvitamist nĂ”uab ning kuidas on esitatud asjaoludel hageja kahjuks vaidlusaluse töövĂ”tulepingu jĂ€rgi makstud tasu arvestades kostja vĂ€iteid, et raha maksti ka töö eest, mille lepingutingimustele mittevastavuses osas etteheiteid ei ole ning ja saadud tulu.
21.Menetluskulud tuleb poolte vahel jaotada asja uue lahendamise tulemust arvestades.
Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/
Tiit Kollom /allkirjastatud digitaalselt/
Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. FĂŒĂŒsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonĂŒmiseeritud. Andmed on informatiivsed.