OÜ TOLLITEENUSED hagi OÜ Nikron-Met vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3888,87 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26. veebruari 2014. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kohtuistungi toimumise aeg
OÜ TOLLITEENUSED apellatsioonkaebus 10. oktoober 2014. a
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ TOLLITEENUSED (registrikood 10238375, asukoht Paemurru 8, Maardu), lepinguline esindaja Madis Eichler ja seaduslik esindaja Tarmo Pajuri Kostja OÜ Nikron-Met (registrikood 11993375, asukoht Keemikute 39a-10, Maardu), lepinguline esindaja adv Sulev Tammemäe
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 26. veebruari 2014. a otsus ja saata tsiviilasi maakohtule uueks lahendamiseks.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi 1(11)
andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ TOLLITEENUSED esitas 12.05.2013 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse OÜ-lt Nikron-Met võla väljamõistmiseks. Võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite. OÜ TOLLITEENUSED esitas Harju Maakohtusse 08.08.2013 hagi kostjalt võla 3540 euro ja viiviste perioodi 12.05. – 05.08.2013 eest 65,90 euro saamiseks.
2.Hageja pöördus kostja poole konteinertõstuki SISU RSD 4118-5TL käigukasti kolme veovõlli nr 19, 28 ja 41 remonttööde teostamiseks seoses metallist veovõllide hammasrataste purunemisega. Kostja tegevusvaldkondadeks on mh mehaaniline metallitöötlus, metallitööd, metallide lõikamine, hammasrattad, hammaste lõikamine, hammasrataste valmistamine ja keevitustööd, seega on tegemist vastava valdkonna spetsialistiga. Kostja parandas remonttööde käigus kolme veovõlli hammasratastel purunenud kohad, asendades hambad uute metallist hammastega. Kostja esitas hagejale teostatud remonttööde kohta arve 3180 eurot. Hageja tasus arve täies ulatuses. Kaks nädalat pärast konteinertõstukiga töö alustamist purunesid samad detailid uuesti. Tallinna Tehnikaülikooli mehaanika ja metroloogia katselabori eksperthinnangu järelduste kohaselt: 1) eraldunud hambatüki kõvadus 45-50 HRC viitab hammaste kõvaduse vähenemisele keevitusprotsessi käigus; 2) hammaste erinev kulumine eri hammasratta osadel viitab keevitusprotsessil tekkinud hammasvööde deformatsioonidele, samuti viitab sellele hammasvöö viskumine võlli baaspindade suhtes. Ekspert EM otsuse kohaselt on hammasvööde valmistamisel keevituse teel deformeerinud hammasvööd. Hammasvöö viskumine võlli suhtes on rikkunud korrektse hambumise, milline on omakorda muutnud hambumise koormust, mille tõttu hambad kulusid erinevalt ja hiljem deformeerusid. Eksperthinnangule on lisatud fotod, millel on näha hammasratta kahjustused. Tallinna Tehnikaülikool esitas ekspertiisi kohta hagejale arve 360 eurot.
3.Kui hageja pöördus ebakvaliteetse metallitöö parandamise nõudega kostja poole, kinnitas kostja hagejale, et tal puuduvad selleks oskused ning tehnilised võimalused. Seega ei saavutanud kostja kokkulepitud tulemust, kuid sai sellele vaatamata hagejalt tasu ebakvaliteetse ning hageja jaoks kasutu keevitustöö eest. Hageja pidi kasutuskõlbmatuks muutunud detailid asendama uutega. Kokkuleppele mittevastava töö tõttu tekkis seega hagejale varaline kahju 3540 eurot, mis sisaldab ebakvaliteetse metallitöö ning eksperthinnangu tellimise kulu. Kuna kostja juurde remonti antud detaile ei ole ebakvaliteetse töö tõttu võimalik parandada ning uut tööd ei ole samuti võimalik teha, vastutab kostja hagejale tekitatud kahju eest. Tulemus, mille kostja pidi saavutama, tuleneb töövõtulepingu sisust ehk hageja poolt tellitud töö olemusest, s.o parandada konteinertõstuki käigukasti detailid, et hageja saaks konteinertõstukit oma majandustegevuses kasutada tulu saamiseks. Hageja tõendas eksperdi hinnanguga, et tulemust ei saavutatud. Kuna vaatamata kulule oli hageja samas olukorras, mis enne kulu kandmist, on hageja tõendanud kahju olemasolu ja põhjusliku seose kahju ning kostja poolt hageja õiguste rikkumise vahel.
4.Kuna pooled ei ole kokku leppinud viivise määras, kohaldub seadusjärgne viivise määr VÕS § 113 lg 1 ja 94 lg 1 alusel, s.o 0,0219 % päevas. 2(11)
Kostja vastuväited
5.Kostja hagi ei tunnistanud. Poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping, mille sisu peab tõendama hageja. Enne töövõtulepingu sõlmimist ei andnud kostja ühtegi lubadust ega garantiid, et juba purunenud käigukast saab korda tehtud nii, et see enam kunagi ei purune. Tegemist oli 1994. a pärit käigukastiga, kostjale toodi remonti mitte käigukast tervikuna, vaid selle üks pool. Käigukasti teine pool jäi kostja tegevusest puutumata. Samas on loogiline, et kui 19 a vanast käigukastist remonditi hageja soovil üksnes ühte osa, võis käigukasti töötavate osade erinev kulumistase samuti tingida kostja poolt valmistatud hammasrataste purunemise. Tõendamata on, et purunesid just samad detailid, mida kostja käigukasti remontimise käigus parandas. Paljasõnaline on hageja väide, et remontimisele kuulusid veovõllid nr 19, 28 ja 41. Kostja poolt väljastatud arvel ei ole märgitud veovõlle ega nende numbreid, arve on väljastatud reduktori remondile. Arve tasumisel ega ka hiljem ei ole hageja väitnud, et arvel märgitud töö ei vastanud töövõtulepingu sisule. Ka juhul, kui võtta aluseks hageja poolt lisatud arve, mille alusel nad väidetavalt ostsid Saksamaalt asendusdetailid, on purunenud osade numeratsioon ebaselge. Nimetatud arvelt nähtub, et tellitud on mingeid detaile nr 41 ja 19, kuid puudub detail nr 28. Ka sellest võiks järeldada, et detail nr 28 tegelikkuses ei purunenudki, kuivõrd hageja ei tellinud selle asemele uut samasugust. Samuti ei ole tuvastatav, millise hammasratta andis hageja Tallinna Tehnikaülikooli ekspertidele uurida. Ühegi tõendi põhjal ei ole võimalik tuvastada, et tegemist oli just sama hammasrattaga, mille suhtes kostja töid teostas. Lisaks nähtub eksperthinnangust, et uuritud on üksnes ühte hammasratast, kuid hagi sisus väidab hageja, et purunesid kõik kolm hammasratast. Seega on hageja väited vastuolus tema poolt lisatud tõenditega.
6.TTÜ ekspert leidis, et hammasrataste hambad purunesid seetõttu, et nad muutusid keevitamise protsessi käigus pehmemaks. Samas, arvestades kostja poolt rakendatud töövõtete teostamise järjekorda, on selline hammasrataste purunemise põhjus välistatud. Kostja keevitas esmalt peale uue vöö, millesse seejärel freesis uued hambad. Seejärel saadeti hammasratas teise ettevõttesse karastamiseks - nn termotöötlus, mille eesmärk on metalli kõvadusastme suurendamine. Termotöötluse teostas OÜ Setton, kusjuures hageja esindajad käisid enne termotöötluse teostamist OÜ-s Setton kohapeal, et veenduda OÜ Setton suutlikkuses viia läbi nõuetekohane termotöötlus. Järelikult teadis ka hageja, et termotöötlus teostati kõige viimase töövõttena. Seega ei saanud keevituse mõjud metallis enam avalduda, kuivõrd need „kaotati“ termotöötluse käigus. Kahju seisneb hageja käsitluses kostjale ja TTÜ eksperdile makstud töötasus. Selline kahjukäsitlus on aga ebatäpne, sest kahju ei väljendu konkreetses makses, vaid isiku üldise varalise seisukorra halvenemises. Kahju ulatus tuleb kindlaks teha diferentsihüpoteesi alusel, mitte konkreetseid ülekandeid aluseks võttes. Kahju suuruse peab tõendama hageja. Hageja jättis arvestamata selle, et pärast käigukasti remonti sai ta enda väite kohaselt masinat 2 nädalat kasutada. Kuivõrd masin oli vajalik hageja majandustegevuses, teenis hageja masina kasutamise läbi tulu. Kui eeldada, et kostja vastutab töövõtulepingu rikkumise eest, tuleks seda kahte nädalat, mil hageja masinat kasutas, arvestada kahju suuruse arvutamisel, kuivõrd selle aja vältel oli kostja töö resultaat hagejale kasulik ning võimaldas tulu teenimist. Kostja poolt väljastati arve tehtud töö eest 05.10.2012. a, mis tasuti koheselt, kuivõrd hageja soovis reduktori poolt kiiresti kätte saada. Järgnevalt võeti aga kostjaga ühendust alles detsembris 2012. a. Seega tõenäolisem on, et hageja sai masinat kasutada 2 kuud, mitte 2 nädalat, nagu hagis väidetakse. Ka juhul, kui kahju oleks võimalik arvestada vaid kostjale makstud töötasu suurust aluseks võttes, on kahjukäsitlus ikkagi ebatäpne. Hagi teksti aluseks võttes teeb hagejale muret hammasrataste purunemine. Samas ei piirdunud kostja töö maht, mida ta käigukasti remondiks tegi, üksnes hammasratastega. Kostja valmistas käigukasti remondi käigus ka uued puksid ning püüdis vähendada võllide kulumisjälgi. Hageja ei ole 3(11)
väitnud, et nimetatud tööd oleks kasutud. Arvestades iga töö mahtu ja selle keerukust, moodustab uute pukside valmistamine ning võllide kulumisjälgede vähendamine 50% kogu teostatud tööst. Sellisel juhul oleks hageja kahju 1590 eurot. Kahju alla ei saa paigutada TTÜ eksperdile makstud töötasu, sest selle töötasu suurus ei olnud kostja kontrolli all, vaid allus täielikult hageja ja eksperdi vahelisele kokkuleppele. Kahju arvutamisel tuleb hinnata ka hageja enda võimalikku osa kahju tekkimisel. Arvestades käigukasti vanust, on kahju arvutamisel oluline hinnata, kas hageja ise on masina käitamisel olnud hoolas, näiteks ei ole tõstnud masinaga üleliigseid koormusi ega loonud seeläbi põhjusliku seost hammasrataste purunemiseks. Ilmselt omab tähtsust ka masinale korraliste hoolduste nõuetekohane teostamine jne. Vastuoluline on hageja käsitlus selles, mis puudutab tööle kehtestatud kvaliteeditingimusi. Hageja viitab kostja kohustusele tõendada, et töö oli tehtud vähemalt keskmise kvaliteediga. Sellest järeldub, et hageja hinnangul ei kehtinud töö suhtes kokkuleppelised tingimused, vaid selle asemel tuli töö teostada vähemalt keskmise kvaliteediga. Samas üritab hageja väita, et tööle laienesid VÕS § 641 lg 2 p 2 esimesest alternatiivist tulenevad tingimused, kuivõrd kostja pidi vähemalt teadma, milliseks otstarbeks hageja tööd vajas ning järelikult tulenevad töö kvaliteeditingimused sellest kasutuseesmärgist. Neid vastukäivaid selgitusi arvestades on alust väita, et töövõtulepingu sisu on ka hagejale endale arusaamatu. Ekspertiisiakt on ebausaldusväärne. Ekspertiisiakti lisa alumisel real „Teostatud uuringud“ on selgelt märgitud, et eksperdid rajasid oma järelduse mh kostja poolt kasutatud tehnoloogiale. See asjaolu on uudne võrreldes 20.03.2013. a dateeritud ekspertiisiaktis real „Teostatud uuringud“ märgituga. Kostja esindaja kontakteerus 26.09.2013. a telefoni teel TTÜ Mehhaanika Katselabori juhataja Riho Päärsooga ning soovis saada teada, kas, kes ja millal avaldas ekspertidele, millist tehnoloogiat ning milliseid töövõtteid millises järjekorras kostja töövõtulepingu täitmisel rakendas. Riho Päärsoo selge vastus oli, et tegelikkuses puudus ekspertidel igasugune informatsioon, kuidas kostja oma töö teostas. Seda üllatavam on lugeda eksperthinnangu lisast, et ekspertide järeldust on mõjutanud ka kostja poolt kasutatud tehnoloogia. Kui eksperdid oleks teadnud kostja rakendatud töövõtete järjekorda, eelkõige seda, et hammasratta karastus, mis „kõrvaldas“ keevitamisest tingitud metalli pehmenemise, teostati kõige viimasena, oleks ka nende arvamus olnud teistsugune. Praegu tuleneb aga ekspertide hinnangust see, et nad on uurinud mingisugust hammasratast ning on laiendanud uurimistulemusi kõikidele hammasratastele. Seoses ilmselgete küsitavustega eksperthinnangu õigsuses esitas kostja esindaja Eesti Maaülikooli tehnikainstituudi prof JO-le kaks küsimus: 1) kas termotöötlusega on võimlik kõrvaldada metalli keevitusest tingitud kõvadusastme vähenemine 2) kas on tõenäoline, et kui TTÜ eksperdid oleks teadnud Nikron-Met OÜ poolt teostatud tööde järjekorda, eelkõige seda, et hammasratta termotöötlus teostati kõige viimase etapina, oleks nende arvamus eksperthinnangu (dateeritud 20.03.2013. a) real “Tulemused: 1“ olnud teistsugune. Koos küsimustega edastas kostja esindaja prof JO-le ka TTÜ ekspertiisiakti. Prof JO vastusest järeldub üheselt, et niivõrd tõsikindlat järeldust anda, nagu seda on teinud TTÜ eksperdid, ei ole võimalik ning ei saa välistada, et teades kostja poolt rakendatud töövõtete järjekorda, oleks TTÜ eksperdid võinud jõuda ka teistsugusele tulemusele. 20.03.2013. a eksperthinnangu real “Proovide kirjeldus“ on üheselt märgitud, et uuritud on ainult ühte hammasratast. Täpsustamata on jäetud, millise hammasrattaga on tegu ning seetõttu ei ole ka kontrollitav, millise hammasratta uuringu põhjal kujundas ekspert oma järelduse. Ekspertarvamuse lisa on ekspertarvamusega vastuolus seetõttu, et real “Proovide kirjeldus“ on väidetavalt uuritud juba kolme hammasratast. Samaaegselt on aga ekspertarvamuse lisa real “Töö ülesanne“ jällegi sõnaselgelt märgitud, et töö sisuks oli ühe hammasratta uurimine. Kui hageja sooviks on väita, et töövõtulepingut ei täidetud kohaselt, tuleb ka ekspertarvamus võtta käigukasti kui terviku peale. Töövõtulepingu rikkumine tuleb teha kindlaks töövõtulepingut kui
4(11)
tervikut arvestades ning seetõttu ekspertiis, mis keskendub mitte tööle (käigukasti remont), vaid töö ühele osale (hammasratas), on tegelikult töövõtulepingu kui tervikuga seostamatu. Esimese astme kohtu otsus
7.Harju Maakohus jättis 26.02.2014. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Poolte vahel ei olnud vaidlust, et hageja ja kostja sõlmisid suulise töövõtulepingu, millega kostja kohustus remontima kostja konteinertõstuki käigukasti veovõlle. Hageja leidis, et kostja tehtud töö ei vastanud lepingu tingimustele, kuna kostjale pidi teada olema, et hagejal on käigukasti detaile vaja igapäevaseks majandustegevuseks, kuid kostja remontis detailid selliselt, et need purunesid paari nädala pärast uuesti. Kostja leidis, et hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, mis oli töövõtulepingu ese, s.t millise tulemuse pidi kostja töövõtulepinguga saavutama. Kohus leidis, tuginedes VÕS § 76 lg-le 1 ja 4 ning Riigikohtu seisukohale lahendis nr 3-2-180-08, et hageja tõendamiskoormis on esitada tõendid selle kohta, mis oli poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu sisu ning millest tulenevalt ei vastanud kostja poolt tehtud töö lepingu tingimustele. Hageja leidis, et töövõtulepingu sisu oli purunenud käigukasti detailide remonttööd ning saavutatav tulemus pidi olema käigukasti detailide parandamine, et hageja saaks konteinertõstukit oma majandustegevuses kasutada. Kostja leidis, et töö sisu oli käigukasti remont ning see hõlmas ka uute pukside valmistamist ning võllide kulumisjälgede kõrvaldamist. Nähtuvalt kostja poolt 05.10.2012. a väljastatud arvest iseloomustas kostja tehtud tööd nimetusega “reduktori remont“. Kohus leidis, et kirjaliku lepingu puudumisest tulenevalt ei ole võimalik üheselt kindlaks teha, mis oli hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu ese, ning lähtuda tuleb mõistliku isiku arusaamisest. Olukorras, kus hageja viis käigukasti detailid kostja juurde parandusse ning kostja kinnitusel sai ta aru, et hageja eeldab temalt käigukasti remonti, võib jõuda järeldusele, et pooled leppisid kokku, et kostja parandab tema juurde toodud detailid selliselt, et hageja saab neid edaspidigi sihtotstarbeliselt kasutada. Kostja vastuväide, et ta ei olnud teadlik, milleks hageja kõnealuseid käigukasti detaile kasutab, on ümber lükatud asjaoluga, et kostja on oma ala – metallitöötluse spetsialist. Samuti ei ole eluliselt usutav, et olukorras, kus kostja enda arusaamise kohaselt teostas käigukasti remonti, ei mõistnud, et hagejal on käigukasti parandamist vaja, kuna see on tarvilik vastava masina töös hoidmiseks. Tunnistaja HA ütluste kohaselt detailid, mis kostja juurde remonti viidi, mis hiljem purunesid ja mille suhtes TTÜ-s ekspertiis teostati, olid ühed ja samad. Detaile üksnes tähistati erinevate numbritega, üks number oli kataloogijärgne, kuid see ei tähenda, et tegemist oleks erinevate detailidega. Lähtuvalt eeltoodust puudus kohtul alus kahelda, et detailid, mis viidi remonti ja mis hiljem purunesid, olid samad. Tulenevalt eeltoodust leidis tuvastamist, et hageja ja kostja sõlmisid töövõtulepingu, mille eesmärk oli kostja poolt hagejale kuuluva konteinertõstuki käigukasti detailide remont sellise tulemusega, et hageja saab konteinertõstukit sihtotstarbeliselt kasutada. Pooled ei esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et töövõtulepinguga oleks kokku lepitud kostja teostatava töö kvaliteet. Seega pidi kostja tööd teostama VÕS § 77 lg 1 kohaselt vähemalt keskmise kvaliteediga. Tunnistaja HA ütlustega leidis tuvastamist, et konteinertõstuki käigukast töötas pärast remonti kaks nädalat kuni ühe kuu. Seega on tõendatud, et kostja remontis hageja konteinertõstuki käigukasti selliselt, et seda sai pärast parandamist sihtotstarbeliselt kahe nädala kuni ühe kuu jooksul kasutada. Tunnistaja ütlustega leidis tõendamist, et kostja poolt remonditud ning hiljem purunenud detailid olid samad. Kohus leidis, et olukorras, kus remonditud detailid purunevad uuesti kahe nädala või ühe või ka kahe kuu möödumisel pärast nende parandamist, ei ole tegemist perioodiga, mis mõistliku isiku seisukohast vastaks töö tellija ootustele remonditud detailide töökindluse osas. Samas ei ole hageja esitanud tõendeid, et käigukasti detailid purunesid uuesti tulenevalt asjaolust, et kostja teostatud töö ei vastanud lepingutingimustele ega olnud vähemalt keskmise kvaliteediga. 5(11)
TTÜ mehaanika ja metroloogia katselabori 20.03.2013. a eksperthinnangu nr 6 otsuses on ekspert jõudnud järgmisele seisukohale: “Hammasvööde valmistamisel keevituse teel on deformeerinud hammasvööd. Hammasvöö viskumine võlli suhtes on rikkunud korrektse hambumise, milline on omakorda muutnud hambumise koormust, mille tõttu hambad kulusid erinevalt ning hiljem deformeerusid“. EMÜ tehnikainstituudi 01.10.2013. a arvamuse kohaselt ei ole välistatud, et TTÜ eksperdid oleksid jõudnud teistsugusele arvamusele, kui ekspertidele oleks olnud teada kostja poolt teostatud tööde järjekord. Hageja on algsele ekspertiisaktile lisaks esitanud 20.09.2013. a eksperthinnangu lisa, kuhu on lisatud sektsioon „teostatud uuringud“, kuid võttes arvesse, et vastav dokument on koostatud pärast hagiavalduse menetlusse võtmist ning kostja poolt vastuväidete esitamist, võib eeldada, et tegemist on kohtuvaidluse tarbeks lisatud sektsiooniga. Kostja selgitas, et tegelikkuses ei olnud ekspertidele kostja poolt tööde teostamisel kasutatud tehnoloogia teada, mistõttu ei saanud nad oma järeldusi sellele ka rajada. Hageja ei ole kostja väidete ümberlükkamiseks esitanud tõendeid, millest ilmneks, et TTÜ eksperdile olid kostja kasutatud tehnoloogilised võtted enne ekspertiisi läbiviimist tegelikkuses teatavaks tehtud.
8.Kohus leidis, et lähtuvalt eeltoodud spetsialistide arvamuste vastuolulisusest ei ole üheselt tõendatud, mis asjaoludel hageja konteinertõstuki käigukasti detailid uuesti purunesid. Kuna kõnealuste arvamuste pinnalt ei olnud purunemise põhjuse ühene tuvastamine võimalik, pidas kohus vajalikuks määrata asjas täiendava ekspertiisi. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi nimekirjas olevad riiklikult tunnustatud eksperdid ei pidanud aga võimalikuks vastavat ekspertiisi läbi viia ning pooled ei osanud ekspertiisi läbiviimiseks täiendavaid kandidaate nimetada, mistõttu jäi täiendav ekspertiis läbi viimata. Lähtuvalt eeltoodust ei ole hageja esitanud tõendeid, mis võimaldaksid asuda seisukohale, et käigukasti detailid purunesid tulenevalt kostja vigasest tööst, s.t hageja ei ole tõendanud, et kostja ei teostanud tööd VÕS § 77 lg 1 mõttes vähemalt keskmise kvaliteediga.
9.Seoses hageja väitega, et pärast hageja enda poolt käigukasti osas läbi viidud uut remonti töötab konteinertõstuki käigukast senini tõrgeteta, märgib kohus, et kohtule ei ole teada, milliseid täiendavaid remonttöid hageja käigukasti suhtes ette võttis. Olukorras, kus hagejale kuuluva konteinertõstuki käigukasti detailid teatud põhjusel esmakordselt purunesid, ei ole välistatud, et ka kostja remonditud detailid purunesid samal põhjusel, kuid see põhjus ei olnud seotud detailide suhtes kostja poolt teostatud remondi kvaliteediga. Nimelt on hageja ise esitanud tõendi, millest ilmneb, et konteinertõstuki käigukast pärineb aastast 1994, s.o käigukasti purunemise ajal oli tegemist 19-aastase masinaga. Kohus leidis, et sellises vanuses masina puhul ei ole välistatud, et käigukasti detailide purunemise põhjustas mõne muu koostisosa amortiseerumine. Olukorras, kus hageja ei ole esitanud tõendit, millest üheselt ilmneks, et detailide purunemine oli põhjustatud just kostja tegevusest, ei esine alust asuda seisukohale, et kostja poolt teostatud töö ei vastanud lepingu tingimustele. Kuna tuvastamist ei leidnud, et kostja oleks teostanud tööd lepingu tingimustele mittevastavalt, ei ole kostja rikkunud talle VÕS § 635 lg-st 1 ja § 641 lg-st 1 tulenevat kohustust. OÜ TOLLITEENUSED apellatsioonkaebus
10.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule uueks arutamiseks. Menetluskulud jätta vastustaja kanda. Kuigi maakohus on paljud töövõtulepinguga seotud asjaolud tuvastanud õigesti, ei nõustu hageja maakohtu otsusega osas, mis puudutab TTÜ mehaanika ja metroloogia katselabori 20.03.2013. a eksperthinnangu ning 20.09.2013. a eksperthinnangu lisa tõlgendamist ning sellele õigusliku tähenduse andmist. Tehnikaülikooli eksperdi järelduse kohaselt on hammasvööde valmistamisel keevituse teel deformeerinud hammasvööd. Hammasvöö viskumine võlli suhtes on rikkunud korrektse 6(11)
hambumise, milline on omakorda muutnud hambumise koormust, mille tõttu hambad kulusid erinevalt ja hiljem deformeerusid. Ekspertiis kinnitas, et kostja oli kasutanud metallist detailide töötlemisel valesid töövõtteid ja metalli omadusi oli selle töö käigus muudetud selliselt, et metalli kõvadus oli vähenenud. Kuna eksperdi hinnangu järgi tingisid remonditud käigukasti detailide uuesti purunemise parandustööde käigus kasutatud valed töövõtted, leidis hageja, et kostja kahjustas talle parandamiseks antud detaile veelgi rohkem, halvendades töö käigus detailide omadusi ja muutes need kasutuskõlbmatuks. Hinnates TTÜ-s teostatud eksperthinnangut, on maakohus EMÜ tehnikainstituudi 01.10.2013. a e-kirjas väljendatud arvamusele viidates jõudnud ebaõigele ning üllatuslikule järeldusele, et spetsialistide arvamuste vastuolulisuse tõttu ei ole üheselt tõendatud, mis asjaoludel hageja konteinertõstuki käigukasti detailid uuesti purunesid. Maakohus jättis tähelepanuta ning hinnangu andmata hageja poolt viidatule, et üksnes kostja esindaja poolt e-kirja vahendusel antud infole tuginedes arvamust avaldanud JO ei ole ise vahetult vaidlusaluseid detaile uurinud ega muul viisil nendele hinnangu andmises osalenud, s.t isikule ei olnud teada tähtsust omavad asjaolud detailide kohta. Seetõttu ei lükka JO 01.10.2013. a e-kiri ümber ega sea kahtluse alla TTÜ eksperdi hinnangut. JO vastuse sõnastusest tuleneb, et isik ei välista, et TTÜ eksperdiarvamuses toodud järeldused võivad tõenäoliselt olla õiged. JO-le ei olnud teada teostatud tööde järjekord, kuna ühtegi muud tõendit peale kostja paljasõnaliste väidete pole tööprotsessi järjekorra kohta üheski menetluse etapis esitatud.
11.Kuna kostja ise ei ole kogu kohtumenetluse käigus millegagi tõendanud, milline oli tema poolt detailide remontimisel läbi viidud tööprotsess, sh puuduvad tööprotsessi kajastavad dokumendid, joonised, mõõtmistulemused ja muu taoline, ning on üksnes paljasõnaliselt väitnud, et detailidele teostati kõige viimase etapina termotöötlus, siis on JO esitanud vastuse kostja poolt ette antud asjaolude pinnalt, mille kohta puudus mistahes tõendusmaterjal. Hageja leiab, et põhjus, miks kostja pole soovinud tööprotsessi puudutavaid väiteid dokumentaalselt tõendada, seisneb selles, et pärast kostja poolt detailide remonttöö tegemist on hagejale vastava eriala spetsialistid korduvalt kinnitanud, et Eestis ei olegi teadaolevalt vastava pädevusega inimesi ning tehnikat, kes suudaks taolist tööd nõuetekohaselt teha.
12.Maakohus rikkus põhjendamiskohustust, andes kostja seletustele tõendi kaalu, kui leidis, et ei ole välistatud, et TTÜ eksperdid oleksid jõudnud teistsugusele arvamusele, kui ekspertidele oleks olnud teada kostja poolt teostatud tööde järjekord. Puudub mistahes alus arvata ning seda arvamust kinnitavad tõendid, et TTÜ ekspert oleks jätnud ekspertiisi tegemisel arvestamata mistahes tähtsust omavate asjaoludega, sh tehnoloogiliste võtete, tööde järjekorra vms, kui see oli arvamuse andmiseks oluline. Hinnangut ei lükka ümber kostja sisutud väited ning püstitatud kahtlused, mis on esitatud vaid kohtu eksitamiseks. Maakohus leidis ebaõigesti, et hageja ei ole tõendanud kostja poolset töövõtulepingu rikkumist. Kokkulepitud töö mittevastavus on üheselt tõendatud TTÜ eksperdihinnanguga. TTÜ eksperdihinnangu usaldusväärsust ei kahanda eksperthinnangu lisa, kuhu on lisatud sektsioon „teostatud uuringud“. Hageja pole kunagi eitanud, et vastav dokument on koostatud pärast hagiavalduse menetlusse võtmist ning kostja poolt vastuväidete esitamist. Tegemist on hageja palvel kohtuvaidluse tarbeks väljastatud dokumendiga. Kuna kostja asus kohtumenetluses eitama töövõtulepingu sõlmimisega seotud asjaolusid, sh seda, milline pidi olema tellitud töö tulemus ning isegi asjaolu, et kostja ei remontinudki neid detaile, mis uuesti purunesid, palus hageja TTÜ eksperdil täpsustada kohtuvaidluse lahendamise seisukohalt tähtsust omada võivad asjaolusid. Kuna hageja tellis kõnealuse ekspertiisi enne kohtumenetlust, et välja selgitada detailide purunemise põhjus ja lahendada tekkinud vaidlus kohtuvälise kokkuleppega, eeldades, et kostja hinnanguga tutvudes tema poolt tehtud vigu tunnistab, ei seadnud hageja eksperdile mingeid nõudmisi eksperdihinnangu vormistamise ega detailsuse osas. Kuna tegemist on tunnustatud katselaboriga, kus tegutsevad kõrget pädevust omavad eksperdid, usaldas hageja 7(11)
eksperdihinnangu tulemust. Hagejale oleks piisanud ka üksnes eksperdi lõppjärelduse osast, mis kinnitas kostja poolset rikkumist, kuna just see oli talle sel hetkel oluline. Seetõttu ei omistanud hageja ka mingit erilist tähendust sellele ekspertiisi osale, mis lõppjäreldust ei puudutanud, ega ka eksperdihinnangu detailsusele. Küll aga muutusid eksperdi poolt tuvastatud detailid oluliseks, kui kostja asus end kohtumenetluses õigustama ning vaidlustama ilmselgeid asjaolusid. Maakohus keskendus otsuse tegemisel ebaõigesti kostja poolsetele tähtsust mitteomavatele ja tõendamata väidetele tööde järjekorra ja muu taolise kohta, kui kohtul puudus tegelikult mistahes alus kahelda selles, et TTÜ ekspert on hinnangu tegemisel arvestanud kõikide lõppjärelduseni jõudmiseks vajalike oluliste asjaoludega. Asjaolu, et eksperdihinnangu tegemisel on esinenud lõppjäreldust kahtluse alla seadvaid minetusi, peab tõendama kostja. Maakohus on seega pelgalt kostja paljasõnalistele selgitustele ning tõendamata vastuväidetele tuginedes TTÜ eksperdihinnangu ja selle lisa tõendina arvestamata jätmisel rikkunud oluliselt põhjendamiskohustust ning see on toonud kaasa ebaõige otsuse tegemise. Ebaõige on maakohtu järeldus, et hageja ei ole esitanud käesolevas asjas tõendeid, mis võimaldaksid asuda seisukohale, et käigukasti detailid purunesid tulenevalt kostja vigasest tööst ning et kostja ei teostanud tööd VÕS § 77 lg 1 mõttes vähemalt keskmise kvaliteediga. TsMS § 442 lg 8 tulenevate kohtuotsuse põhjendavale osale esitatavate nõuetega ei ole kooskõlas ka alljärgnevad maakohtu otsuse põhjendavas osas leiduvad järeldused: hageja võis pärast detailide remontimist kostja juures käigukasti suhtes ette võtta täiendavaid remonttöid; olukorras, kus hagejale kuuluva konteinertõstuki käigukasti detailid teatud põhjusel esmakordselt purunesid, ei ole välistatud, et ka kostja remonditud detailid purunesid samal põhjusel, kuid see põhjus ei olnud seotud detailide suhtes kostja poolt teostatud remondi kvaliteediga; kuna konteinertõstuki käigukast pärineb aastast 1994, siis sellises vanuses masina puhul ei ole välistatud, et käigukasti detailide purunemise põhjustas mõne muu koostisosa amortiseerumine. Kõik need põhjendused rajanevad kostja paljasõnalistel väidetel ja neid ei kinnita ükski kogutud tõend. Maakohus on andnud kogutud tõenditele ebaõige hinnangu ning rikkunud TsMS § 232 lg 1 ja 2, mille järgi kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Vastustaja seisukoht
13.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
14.Ringkonnakohus, kuulanud pooled ära ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ning tsiviilasi saata TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel esimese astme kohtule uueks lahendamiseks. Kolleegiumi hinnangul on maakohus jätnud hageja poolt nõude põhjendamiseks esitatud tõendid olulises ulatuses hindamata ja eelmenetluse ülesanded täitmata ning rikkunud sellega menetlusõiguse norme määral, mis toob kaasa otsuse tühistamise.
15.Hageja esitas hagis töövõtulepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude. Pooled ei vaidle, et hageja tellis kostjalt kui metallitööde spetsialistilt konteinertõstuki SISU RSD 41185TL (mudel 5HR34431-7) kolme veovõlli nr 19; 28 ja 41 remonttööd, sest metallist veovõllide hammasrattad olid purunenud, kostja parandas kolme veovõlli hammasrataste purunenud kohad (need ära) ning hageja maksis töö eest kostjale 3180 eurot. Hageja nõuab viidatud summa tagastamist väites, et samad käigukasti detailid purunesid kaks nädalat pärast konteinertõstukiga töö alustamist ning tuginedes Tallinna Tehnikaülikooli mehaanika ja metroloogia katselabori eksperdi antud arvamusele on hageja väitel 8(11)
hammasvööde valmistamisel hammasvööd keevituse teel deformeerunud ning hammasvöö viskumine võlli suhtes rikkunud korrektse hambumuse, milline omakorda on muutnud hambumise koormust, mille tõttu hambad kulusid erinevalt ning hiljem deformeerusid. Hageja nõuab ka eksperdiarvamuse saamiseks tehtud kulu 360 eurot. Kostja hagi ei tunnistanud ning hageja poolt esitatud asjaolusid omaks ei võtnud.
16.Maakohus tuvastas, et hageja ja kostja sõlmisid töövõtulepingu ning VÕS § 29 lg-st 5 lähtudes lepingut tõlgendades leidis kohus, et selle eesmärk oli kostja poolt hagejale kuuluva konteinertõstuki käigukasti detailide remont sellise tulemusega, et hageja saab konteinertõstukit sihtotstarbeliselt kasutada. Apellatsioonimenetluses ei ole ka selle üle vaidlust, et detailid, mis viidi remonti ja mis hiljem purunesid, olid samad. Maakohus on iseenesest õigesti leidnud, et töö vastavust lepingutingimustele tuleb hinnata VÕS § 641 lg 2 järgi. Kui pooled ei ole selgelt kokku leppinud töö omadustes, tuleb lähtuda VÕS § 641 lg 2 p-st 2, mille kohaselt töö ei vasta lepingutingimustele, kui see ei sobi otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Analüüsides tehtud töö vastavust vähemalt keskmisele kvaliteedile VÕS § 77 lg 1 tähenduses, on maakohus jõudnud järeldusele, et olukorras, kus remonditud detailid purunevad uuesti kahe nädala või ühe või ka kahe kuu möödumisel pärast nende parandamist, ei ole tegemist perioodiga, mis mõistliku isiku seisukohast vastaks töö tellija ootustele remonditud detailide töökindluse osas, leides samas, et hageja ei ole esitanud tõendeid, et käigukasti detailid purunesid uuesti tulenevalt asjaolust, et kostja teostatud töö ei vastanud lepingutingimustele ega olnud vähemalt keskmise kvaliteediga. Maakohus leidis, et kuna hageja esitatud TTÜ mehaanika ja metroloogia katselabori 20.03.2013 eksperthinnangus nr 6 sisalduv arvamus ja kostja esitatud EMÜ tehnikainstituudi 01.10.2013 arvamus olid vastuolulised, ei ole üheselt tõendatud, mis asjaoludel hageja konteinertõstuki käigukasti detailid uuesti purunesid.
17.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga tõendite hindamisele. TsMS § 232 lg 1 paneb kohtule kohustuse hinnata kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning kui kohus jätab mõne tõendi arvestamata, peab kohus seda vastavalt TsMS § 442 lg-le 8 otsuses põhjendama. Antud juhul on hageja kostja tehtud töö mittevastavuse kohta esitanud TTÜ mehaanika ja metroloogia katselabori 20.03.2013 eksperthinnangu nr 6, milles sisalduva arvamuse kohaselt: “Hammasvööde valmistamisel keevituse teel on deformeerinud hammasvööd. Hammasvöö viskumine võlli suhtes on rikkunud korrektse hambumise, milline on omakorda muutnud hambumise koormust, mille tõttu hambad kulusid erinevalt ning hiljem deformeerusid“ (tl 50-51, I kd). Maakohus on antud asjatundja arvamuse kõrvale jätmisel võtnud aluseks EMÜ tehnikainstituudi põllundus- ja tootmistehnika osakonna 01.10.2013. a ekirjas sisalduva vastuse kostja küsimusele, märkides, et selle kohaselt ei ole välistatud, et TTÜ eksperdid oleksid jõudnud teistsugusele arvamusele, kui ekspertidele oleks olnud teada kostja poolt teostatud tööde järjekord. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus piisavalt põhjendanud, kuidas saab EMÜ tehnikainstituudi põllundus- ja tootmistehnika osakonna 01.10.2013. a e-kirjas (tl 103, I kd) sisalduvast vastusest teha järelduse, mis võimaldaks jätta TTÜ mehaanika ja metroloogia katselabori 20.03.2013. a eksperthinnangus antud arvamuse sisuliselt hindamata. Osundatud 01.10.2013. a e-kirjas on märgitud kostja küsimusele: “Kas on tõenäoline, et kui TTÜ eksperdid oleks teadnud Nikron-Met OÜ poolt teostatud tööde järjekorda, eelkõige seda, et hammasratta termotöötlus teostati kõige viimase etapina, oleks nende arvamus eksperthinnangu (dateeritud 20.03.2013. a) real “Tulemused 1“ olnud teistsugune?“ vastuseks: “võib vastata nii jah, aga samas ka ei, sest keevisõmbluse termomõjutsooni aladesse jäävad materjalid kuumenevad ja materjali või sulami mehaanikalised omadused (tugevus, kõvadus) muutuvad“. Kolleegiumi 9(11)
arvates võib arvamuse ebamäärasust ning selles sisalduvat jaatuse kõrval paralleelset eitust arvestades ka aru saada, et teadmine teostatud tööde järjekorrast eksperthinnangu real “Tulemused 1“ toodud järeldust ei mõjutanud, mistõttu ei oleks sarnaselt välistatud ka samale arvamusele jõudmine. Ringkonnakohus leiab ka, et TTÜ mehaanika ja metroloogia katselabori 20.03.2013. a eksperthinnangus antud arvamuse sisuliselt arvestamata jätmine EMÜ tehnikainstituudi põllundus- ja tootmistehnika osakonna 01.10.2013. a e-kirjas sisalduva alusel ei ole põhjendatav spetsialistide arvamuse vastuolulisusega, sest viimases on antud vaid hinnang 20.03.2013. a eksperthinnangus antud arvamusele ning asjatundja ise purunenud detaili uurinud ei ole. Arvamused saaksid olla vastuolus, kui erinevad asjatundjad jõuaksid konkreetselt vaidlusaluste purunenud detailide uurimise tulemusel erinevatele tulemustele. EMÜ tehnikainstituudi põllundus- ja tootmistehnika osakonna 01.10.2013. a e-kiri ei sisalda iseseisvat arvamust detailide purunemise kohta, mis oleks saadud konkreetselt purunenud detaili(de) uurimise tulemusel, vaid vastust üldisele küsimusele metalli keevitusest tingitud kõvadusastme vähenemise kõrvaldamise kohta termotöötluse abil ning hinnangut, kuidas mõjutanuks TTÜ ekspertide arvamust teadmine kostja poolt teostatud tööde järjekorrast. Hinnates hageja esitatud 20.09.2013. a eksperthinnangu lisa (tlk 88, I kd) on maakohus märkinud, et kuna dokument on koostatud pärast hagi menetlusse võtmist ja kostja vastuväidete esitamist, saab eeldada, et tegemist on käesoleva kohtuvaidluse tarbeks lisatud sektsiooniga, kuid ei põhjenda, kuidas eksperthinnangu hilisem täiendamine mõjutab algselt antud arvamuse sisu sellisest, et seda ei saa arvestada.
18.Seega ei ole ringkonnakohtu arvates TTÜ mehaanika ja metroloogia katselabori 20.03.2013. a eksperthinnangu kõrvalejätmist nõuetekohaselt põhjendatud, kuid ka juhul kui lugeda põhjendusi piisavaiks, on maakohus jätnud täitmata kohtu selgitamiskohustuse. TsMS §-s 2 sätestatu eeldab, et kohus peab vastavalt TsMS § 230 lg-tele 1 ja 2 pooltele vajadusel selgitama, milliste nõuete ja vastuväidete aluseks märgitud asjaolude kohta tõendid puuduvad või ei ole esitatud tõendid nende asjaolude tuvastamiseks küllaldased, tehes ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-2-1-169-10, p 11). Kohus on otsuses märkinud, et pidas vajalikuks määrata asjas täiendava ekspertiisi just põhjusel, et poolte esitatud tõendite pinnalt ei olnud konteinertõstuki käigukasti detailide uuesti purunemise põhjuse ühene tuvastamine võimalik. Seega pidanuks maakohus pärast 16. detsembri 2013. a määruse tegemist, millega jäeti täiendav ekspertiis läbi viimata põhjusel, et sobivat isikut selle tegemiseks ei leitud, hagejale täiendava tõendamise vajadust selgitama. Kohus saanuks tõendite vastuolu kõrvaldamiseks teha ettepaneku kuulata kirjaliku arvamuse andnud eriteadmistega isik(ud) tunnistajana üle (TsMS § 293 lg 2). Maakohtus 11.02.2014. a toimunud kohtuistungi protokollist ei nähtu, et kohus oleks pooltega vaidlusaluseid asjaolusid ja tõendamisega seonduvat arutanud (tlk 165-167, I kd).
19.Kuna maakohus ei olnud nõude aluseks olevaid asjaolusid seadusele vastavalt tuvastanud, ei saanud kohus langetada hagi rahuldamata jätvat otsust. Otsuse puudulikkuse tõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik asja sisuliselt lahendada, sest maakohus ei ole sisuliselt analüüsinud ega hinnanud hageja nõutava kahjuga seonduvaid poolte väiteid mh kostja vastuväiteid, mille kohaselt tuleb kahjust maha arvata kostja poolt teostatud pukside ja võlli kulumisjälgede kõrvaldamiseks tehtud töö eest makstud raha kui ka arvestada tulu, mida hageja sai kostja remonditud asja kasutamise ajal (VÕS § 127 lg 5). Kolleegium leiab, et selles osas asjaolude esmakordne tuvastamine ringkonnakohtu poolt rikuks oluliselt poolte kaebeõigust, kuna TsMS § 688 lg 3 kohaselt lähtub Riigikohus kassatsioonkaebuse üle otsustamisel reeglina alama astme kohtute poolt tuvastatud asjaoludest. Seega tuleb maakohtu otsus TsMS § 657 lg 1 p 3 järgi tühistada ja saata uueks arutamiseks maakohtule.
10(11)
20.Kolleegium märgib lisaks, et hageja on raha nõudmisel tuginenud asjaoludele, et kostja on teinud lepingutingimustele mittevastava töö, hageja on pöördunud töö parandamiseks kostja poole, millest viimane keeldus, mispeale pidi hageja kasutuskõlbmatud detailid asendama uutega. Vastavalt VÕS § 646 lg-le 1 kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. VÕS § 646 lg 5 kohaselt, kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Seega võiks hagejal esitatud asjaoludel nende tuvastamise korral olla iseenesest ka lepingu täitmisnõue puuduse kõrvaldamise kulude hüvitamiseks. Hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude, pidades oma kahjuks lepingu järgi töö eest kostjale makstud raha mitte aga töö parandamiseks tehtud kulusid, nõudes sisuliselt lepingu tagasitäitmist. Antud asjaolu viitab justkui lepingust taganemisele. Seega tuleb asja uuel läbivaatamisel välja selgitada, mis alusel täpsemalt hageja kahju hüvitamist nõuab ning kuidas on esitatud asjaoludel hageja kahjuks vaidlusaluse töövõtulepingu järgi makstud tasu arvestades kostja väiteid, et raha maksti ka töö eest, mille lepingutingimustele mittevastavuses osas etteheiteid ei ole ning ja saadud tulu.
21.Menetluskulud tuleb poolte vahel jaotada asja uue lahendamise tulemust arvestades.
Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/
Tiit Kollom /allkirjastatud digitaalselt/
Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.