Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Asjaolud ja hageja nõue Hageja esitas 12.06.2014. a Harju Maakohtule hagi kostja vastu võlgnevuse 91,40 euro väljamõistmiseks. AS XXX ja kostja sõlmisid 20.12.2005 ja 25.08.2008 mobiiltelefoniteenuste lepingu nr XXX. 01.03.2010. a esitas hageja kostjale lõpparve summas 262,24 eurot ja 01.10.2010. a esitas hageja kostjale võlgnevuse sissenõudmiskulude arve summas 101,55 eurot. Kostja võlgnevus moodustas kokku 363,79 eurot. Võlgnevuse katteks on kostja tasunud 268,58 eurot. Vastavalt lepingule on selle lepingu lahutamatuks osaks XXXAS mobiiltelefoniteenuse kasutamise tingimused. Viivise määraks on vastavalt nimetatud tingimuste 7 ptk-le 0,15% päevas kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kokku moodustab viivisvõlgnevus 182,48 eurot, hageja vähendab viivise summani 91,35 eurot. Kostja vastus Kostja 08.072014. a esitatud vastuse kohaselt on hageja nõuded ebaselged. Kohtu põhjendused 29.09.2014. a määrusega määras kohus lahendada tsiviilvaidlus TsMS § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kuna pooled ei taotlenud neile määratud tähtaja jooksul kohtuistungi määramist ega nende ärakuulamist, lahendab kohus poolte vaidluse kohtuotsusega lihtmenetluses. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et AS XXX ja kostja sõlmisid 20.12.2005 ja 25.08.2008 mobiiltelefoniteenuste lepingu nr XXX ja XXX järelmaksuga müügilepingu. Lepingute kohaselt sai kostja õiguse kasutada mobiiltelefoni numbrit XXX-XXX. Kostja ei eita otsesõnu võlgnevust, kuid leiab, et hageja nõuded on ebaselged. Kohus kostjaga ei nõustu. Kohtu hinnangul on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja hageja on oma nõuet tõendanud. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76, mis sätestab kohustuse täitmise nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seadusele või lepingule ja sama seaduse § 100, mille kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Hagiavalduse kohaselt kasutas kostja XXX poolt pakutud teenust, jättes selle eest tasumata. Kostja ei ole kohtumenetluses võlgnevusele vastuväidet esitanud. Võlgnevus summas 91,38 eurot kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel viivist. Poolte vahelise lepingu üldtingimuste p 7.3 kohaselt on viivis 0,15% päevas kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kokku moodustab viivisvõlgnevus seisuga 11.06.2014. a 182,48 eurot, hageja palub kostjalt välja mõista viivis summas 91,35 eurot. Kohtu hinnangul on viivisenõue põhjendatud. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele menetluskulu täies ulatuses. Hageja on tasunud riigilõivu 60 eurot ja õigusabikulu 159,78 eurot. TsMS § 177 lg 2 järgi on hageja esitanud ka taotluse menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.