Kohtulahend

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

578,88 eurot ning viivis protsendina põhinõudest (8907,10 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 01.09.2006 laenulepingu nr 06-145838-EV, mille alusel andis hageja kostjale I laenu 23 343 eurot laenusumma tagastamise lõpptähtajaga 27.08.2026. Lepingust tulenevate kostja I kohustuste täitmise tagamiseks seati hüpoteek kinnistule X-XX, XXX. Laenusumma osamaksete ja intressimaksete tähtpäevaks oli iga kuu

olukorda ja teadmisi laenu võtmisest, kuigi oli selge, et kostja I majanduslik olukord ei võimalda laenu tagasi maksta. Laenulepingu lisa sõlmimisel sunniti kostjat II hakkama laenulepingu pooleks. Kostjale II ei selgitatud, et tal tuleb vastutada ka varem saadud laenu eest. Kostja II leidis, et esimese laenu, 23 343 euro eest ei pea tema vastutama. Kuna kostja II ei ole seotud esimese laenuga, ei saa ta olla seotud ka järgmiste nn laenusummadega, mida kostjad reaalselt ei saanud. Kui hageja oleks käitunud hea pangandustava kohaselt, ei oleks ta sundinud kostjaid eelmise võla katteks võtma uut laenu, mis oli kostjatele selgelt üle jõu käiv. Hageja käitus kinnistu müügiprotsessi vältel vastutustundetult, sest ei võimaldanud kostjal II ise kinnistut müüa. Kohtutäitur müüs kinnistu hageja nõudmisel oluliselt alla turuhinna. Kostja I kirjalikku vastust hagiavaldusele ei esitanud ja kohtuistungile ei ilmunud.

MAAKOHTU LAHEND

Põhjendamatu on kostja II väide, et sellises vanuses (1963. a sündinud) kostjale I 30 aastaks laenu andmisel pidi hageja ette nägema, et kostja I ei suuda pikema aja jooksul laenulepingut täita. Kostja I sissetulekut ja väljastatava laenukoormuse suurust kuus arvestades ei oleks laenu väljastamisest keeldumine laenutaotleja suhtes mõistlik. 01.09.2006 laenuleping ei ole sõlmitud kostja I jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel ja laenulepingust tulenevad vastastikud kohustused ei ole heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Seega ei esine ka TsÜS § 86 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud aluseid 01.09.2006 laenulepingu tühisuse tuvastamiseks. Isegi kui KAS § 83 lg-s 3 sätestatud krediteerimise põhiprintsiipide või vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu osutuksid laenuleping ja lisakokkulepped TsÜS § 86 lg 3 alusel tühisteks, ei vabastaks see kostjaid tekkinud kohustuste täitmisest, sest TsÜS § 84 lg 1 järgi tekiks kostjatel saadud laenu tagastamise kohustus ning saadud summalt VÕS 94 lg-s 1 sätestatud intressi ja § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses viivise tasumise kohustus. Kostja II ei ole tõendanud, et laenulepingu lisa sõlmimisel teda sunniti hakkama laenulepingu pooleks. Kostja II ei ole TsÜS § 98 lg-s 1 sätestatud korras tehinguid tühistanud, mistõttu 19.08.2010 ja 25.11.2010 lisakokkulepped on kehtivad. Õige ei ole ka kostja II väide, et talle ei selgitatud, mis vastutuse lisakokkulepetele allakirjutamine kaasa toob, sest 19.08.2010 lisakokkuleppe p-s 3.17.4 on pooled leppinud kokku, et alates lisa jõustumisest on laenulepingu pooleks ka kostja II. Kostja II kinnitab, et ta on tutvunud laenulepinguga ning on endale võetud kohustustest täielikult aru saanud. Kostjad oma kohustusi vastavalt laenulepingule ja lisakokkulepetele ei täitnud. Kostja I ei suutnud oma kohustusi täita alates 27.02.2009. Kuni 09.11.2011 ei täitnud kostjad üldse oma kohustusi, pärast seda maksid nad kolmel korral kokku 350,16 eurot. 03.11.2011 tegi hageja kostjatele ettepaneku võlgnevuse 1171,24 eurot tasumiseks hiljemalt 21.11.2011 ning hoiatas, et vastasel juhul ütleb laenulepingud ennetähtaegselt üles. Kostjad võlgnevust ei tasunud, mistõttu luges hageja lepingu alates 22.11.2011 ülesöelduks. Laenulepingu tagamiseks seatud hüpoteek realiseeriti kohtutäitur A. Kreki poolt täitemenetluses hinnaga 17 000 eurot. 02.04.2013 laekus kohtutäiturilt 14 801,36 eurot. Seisuga 24.05.2013 on kostjatel täitmata laenulepingust tulenev kohustus kokku 12 578,88 eurot, sh põhiosa 8907,10 eurot, intress 788,23 eurot, lepingutasu 167,79 eurot, viivis 2690,28 eurot ja viivis lepingutasu võlgnevuselt 25,48 eurot. Kostjatel ei ole vaidlust võlgnevuse suuruse üle. Kostjad vastutavad laenulepingust ja lisakokkulepetest tulenevate kohustuste kohase täitmise eest solidaarselt. Kostja II väited, et kinnistu võõrandati madalama hinnaga ja et kostjatel ei lubatud kinnistut vabalt võõrandada, ei välista hagi rahuldamist. Kui täitemenetluses rikuti kostjate õigusi, oli neil õigus täitemenetluse seadustiku (TMS) §-de 217 ja 218 alusel esitada kaebusi kohtutäituri tegevuse peale täitemenetluse läbiviimisel või TMS §-des 220 ja 221 sätestatud hagid täitedokumendi täitmisele võtmise vaidlustamiseks või sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kuna selliseid hagisid kohtutes ei ole, siis käesolevas menetluses ei võimalik tugineda sellele, et kinnisasi võõrandati madalama hinnaga.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

kinnistu ning tasutakse võlg. Mitte kuidagi ei viidatud sellele, et kui kinnistu maksumus laenusummat ei kata, jääb kostja veel pangale võlgu. Kostja arvestas riskiga, et võib jääda kodust ilma, kuid ta ei saanud eeldada, et tal tekivad veel täiendavad kohustused. Laenulepingu lisade sõlmimise ajal ei olnud kumbki kostjatest maksejõuline. Kostjatel ei olnud 2007. a sissetulekut, mõlemad olid töötud. Töötuse perioodid olid ka 2008 ja järgnevatel aastatel. Seega sõlmiti kostja II puhul lepingud (kaks lisa) ilma igasugust sissetulekut omava isikuga. Lepingu lisade sõlmimise ajal oli töötu ka kostja I. Neil puudus sissetulek ka teistel perioodidel, mil nad ei olnud töötuks registreeritud. Lepingu lisade sõlmimise ajal oli kostjate kodus isegi elekter välja lülitatud. Kohtuotsuses märgitud kuumakse suurus ei ole õige. Kuumakse suuruseks oli 173,80 eurot. Kostjad olid laenumaksete tasumiseks võtnud SMS-laene. Hageja kontrollib tavaliselt seda ning ei sõlmi lepingud selliseid laene võtnud isikutega. Samuti oleks hageja pidanud laenulepingu üles ütlema kohe, kui kostjatel tekkisid makseraskused, ning tagatiseks olnud elamu juba 2007. a võla katteks müüma. Siis ei oleks võlg nii suureks kasvanud ja elamu maksumusest oleks seda turuhinnaga müües jätkunud kogu võla tasumiseks. Hageja kasutas kostjate olukorda ära, pikendades lepingut, kuigi nägi, et kostjad ei ole võimelised laenumakseid tasuma, suurendades sellega kostjate kohustusi intresside ja viivise näol. Hageja kui professionaal teadis, mis laenuturul toimus ning millised olid kostjate väljavaated sellest nn laenuaugust välja tulla. Kohus lähtus seadusesätetest, jättes täiesti kõrvale inimliku poole. Kuna hageja käitus võlga suurendades vastutustundetult, tuleks kogu võlg lugeda kaetuks tagatiseks olnud kinnistu müügist saadu arvelt; 2) ei pea kostja II vastutama 2006. a võetud laenu, 23 343 euro eest. Kuna kostja II ei ole seotud esimese laenuga, ei saa ta olla seotud ka järgmiste nn laenusummadega, mida kostjad reaalselt ei saanud, vaid mis läksid esimese laenusumma tagasi maksmata jätmisest tuleneva võla katteks. Kostja II vastutus peaks piirduma tagatiseks olnud kinnistu müügiga; 3) oli tegemist tüüplepinguga. Selle asjaolusid kostjale II ei selgitatud, temaga neid läbi ei arutatud. Kostja II seati sundolukorda, ta pidi lepingu lisad sõlmima. Hageja väitis, et selline variant on mõlemale kostjale kõige kasulikum ja muid variante üldse ei ole. Tegemist ei olnud sunniga TsÜS tähenduses, kostjat II mõjutati psühholoogiliselt. Talle jäeti selgitamata, et juhul kui kinnistu müügist saadav raha ei kata laenusummat, jääb ta veel hagejale raha võlgu. Juhul kui seda oleks selgitatud, ei oleks kostja II olnud nõus lepingu osaliseks hakkama. Ta oli andnud nõusoleku laenu tagatiseks kostjate kodule hüpoteek seada ning ükski normaalne inimene ei võta vabatahtlikult endale veel täiendavat kohustust ajal, mil ta ise ja abikaasa on töötud. Oli selge, et laenumakseid nad tasuda ei suuda; 4) ei võimaldanud hageja kostjatel ise kinnistut müüa. Kohtutäitur müüs kinnistu hageja nõudmisel oluliselt alla turuhinna, 17 000 euro eest. Läheduses asuv samasugune kinnistu müüdi samal ajal 45 000 euro eest. Kinnistu müüki kiirmüügi hinnaga oleks saanud vältida, kui hageja oleks õigeaegselt teatanud, et tahab laenulepingu üles öelda. Kohtutäitur ei korraldanud müügiks ka normaalset enampakkumist. Samas oleks võinud kinnistu müügiga oodata. Hageja professionaalina nägi, et kinnistute hinnad hakkasid kasvama. Viivitamisel oleks saanud kinnistu turuhinnaga müügist võla katta. Jääb mulje, et hageja esindaja soovis mingist omakasust ajendatuna kinnistu sel ajal ja sellise hinnaga müüa; 5) paluvad kostjad võtta asja materjalide juurde Eesti Töötukassa õiendid, mis tõendavad, et lepingute lisade sõlmimise ajal olid kostjad maksejõuetud, ja BIGBANK AS õiendi, mis tõendab laenuga laenu tasumist. Kostjad ei esitanud dokumente varem, sest neil ei olnud raha juristi teenuse kasutamiseks ning ise nad ei taibanud neid tõendeid esitada.

1) oli kostja II teadlik lepingust tulenevatest kohustustest. 19.08.2010 laenulepingu lisa sõlmimisel on kostja II oma allkirjaga kinnitanud, et on lepingu läbi lugenud ja saanud üksikasjalikku teavet lepingu ja lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste kohta ning on lepingust täielikult aru saanud ja selle tingimustega nõus (p 4.19). Väide, et lepingu sõlmimisel ei arutatud kostjaga I laenulepingu tingimusi ja võimalikke tagajärgi, on paljasõnaline. 2006. a sõlmitud laenulepingu pooleks oli kostja I, kes hagiavaldusele vastuväiteid ei esitanud. Apellatsioonkaebuses esitatud uudsed vastuväited tuleb jätta tähelepanuta, kuna kostjad ei ole põhjendanud, miks ei tuginetud nendele asjaoludele maakohtus; 2) on hageja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Enne krediidisumma väljastamist hinnati kostja I krediidivõimekust. Laenusaaja sissetulekuid hinnati laenusaaja kontoväljavõtte alusel. Laenu väljastamisel oli kostja I netosissetulek keskmiselt 14 910,40 krooni kuus, seega oli laenusaajal piisavalt vahendeid igakuiste laenumaksete tasumiseks. Laenu väljastamisel krediidiasutus hindab, kas laenuandmise otsuses kaalumise perioodil teada olevate asjaolude põhjal võib oletada, et kliendi maksevõime on ettenähtavas tulevikus jätkusuutlik ja kas kliendi võime laenu tagasi maksta on olemas vaatamata tema olemasolevatele finantskohustustele. Hageja on oma kohustust täitnud ning seda kinnitab ka asjaolu, et laenu väljastamise järgselt on laenusaaja laenulepingut regulaarselt teenindanud. Lisaks krediidiasutuse läbiviidavale krediidivõimekuse kontrollimisele peab laenulepinguga kaasnevaid riske hindama ka laenusaaja. Laenulepingu sõlmimisel tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid, sh ülalpeetavate arvu kasv, töö kaotus, majandusliku olukorra võimalik halvenemine, abielu lahutamine jne. Eeltoodud asjaolude esinemisel jääb kehtima laenulepingu alusel võetud finantskohustus, mis kuulub kokkulepitud tingimustel täitmisele; 3) on asjakohatud kostjate väited selle kohta, et kinnistu võõrandati täitemenetluses liiga madala hinnaga. Kui kostjad leidsid, et nende õigusi on täitemenetluse käigus rikutud, oli neil võimalus esitada kaebus kohtutäituri tegevuse peale.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid kostja jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks. Riigikohus on 19.02.2014 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13 asunud seisukohale, et KAS § 83 lg-s 3 sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõttest tuleneva krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Selliselt peaks tagatama, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusesse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks. Riigikohus on 27.11.2012 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-136-12 leidnud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise või teavitamiskohustuse rikkumisel võib krediidisaaja mh nõuda sellega tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 14 ja § 115 lg 1 alusel ning seda on võimalik tasaarvestada krediidiandja nõudega. TsMS §-s 392 on sätestatud eelmenetluse ülesanded ning selle paragrahvi lg 1 p-de 1-4 kohaselt peab kohus eelmenetluses välja selgitama eelkõige hageja nõuded ja kostjate seisukohad nõuete suhtes, menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited ning taotlused, samuti tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Käesoleva juhul on maakohus jätnud TsMS § 392 lg 1 p-des 1-4 ettenähtud eelmenetluse ülesanded täitmata ning kostja II vastuväited seoses KAS § 83 lg-s 3 sätestatud hageja kohustuste rikkumise ning sellega talle võimaliku kahju põhjustamisega välja selgitamata. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus kostjatele selgitama, et võimalik kahju hüvitamise nõue seoses hageja poolt KAS § 83 lg-s 3 sätestatud kohustuste rikkumisega on võimalik esitada tasaarvestuse vastuväitena (VÕS § 198). Sellisel juhul peavad kostjad põhistama, milles seisnes hageja poolt KAS § 83 lg-s 3 sätestatud kohustuste rikkumine ning tõendama VÕS § 115 lg 1 kohaldamise eeldusi. Hagejal on omakorda võimalik tõendada, et ta ei ole laenulepingu ja selle lisade sõlmimisel KAS § 83 lg-s 3 sätestatud kohustusi rikkunud. Riigikohus on 13.04.2011 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-11-11 asunud seisukohale, et menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt (TsMS § 2) peab ringkonnakohus vajadusel hindama uusi tõendeid ja tuvastama asjaolusid. Eelkõige nendel juhtudel, kus maakohus on olulisel määral rikkunud eelmenetluses selgitamiskohustust (TsMS § 328 lg 2, § 329 lg 3, § 351 lg 2 ja § 392 lg 1 p-d 1-4), on põhjendatud asja saatmine maakohtule TsMS § 657 lg 1 p 3 järgi uueks arutamiseks eelmenetluse staadiumist. Seoses maakohtu poolt eelmenetluses selgitamiskohustuse rikkumisega tuleb tsiviilasi saata maakohtule uueks arutamiseks alates eelmenetluse staadiumist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.