2-13-44221/18 - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

maakohtu määruse muutmata ja avaldaja määruskaebuse rahuldamata ning määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud avaldaja kanda. Riigikohus jättis 06.08.2014 määrusega avaldaja määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale menetlusse võtmata. Puudutatud isik II (täitemenetluse sissenõudja Danske Bank AS Eesti Filiaal) esitas 19.08.2014 kohtule avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. Avalduse kohaselt on puudutatud isiku menetluskuludeks käesolevas tsiviilasjas 810 eurot, mis on lepingulise esindaja kulud ehk õigusabikulud. Kulude suurust tõendavad advokaadibüroo arved ja nende tasumist tõendavad maksekorraldused. Õigusteenuse tunnihinnaks on arvetelt nähtuvalt 90 eurot+käibemaks. Tunnihind on Riigikohtu praktika kohaselt põhjendatud ja vajalik (3-2-1145-13, p 14, 3-2-1-92-13, 3-2-1-93-13, 3-2-1-115-13, p 25). Puudutatud isik leiab, et tema kulu lepingulisele esindajale on täies ulatuses vajalik ja põhjendatud. Arvetelt nähtub, et esindaja tegi tööd 7,5 tunni ulatuses; iga arve juures on selgitus, millise menetlustoimingu peale kui palju aega kulus. Arvestades kaebuse rahuldamata jätmist loeb puudutatud isik II oma esindaja töö edukaks, vajalikuks ja põhjendatuks, ajakulu ei ole ülemäärane. Avaldaja kinnitab, et menetluskuludelt ta käibemaksu tagasi arvestada ei saa. Selle kohta on esitatud panga 19.04.2013 pearaamatupidaja teatis, mille kohaselt käibemaksuga ei maksustata laenutehinguid. Nimetatu tõttu palub pank menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga. Puudutatud isik II palub menetluskulude suuruseks määrata 810 eurot ja selle avaldaja XXX välja mõista. Ka palub pank XXX välja mõista viivise TsMS § 177 lg 2 alusel menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja puudutatud isiku II menetluskulude suuruse kindlaksmääramise avalduse kohta seisukohta ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kulude jaotuse kohta tehtud määrused jõustusid 06.08.2014. Puudutatud isik II esitas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 19.08.2014. Seega on avaldus esitatud tähtaegselt. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning lg 4 alusel seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud. TsMS § 175 lg 1 teine lause sätestab, et kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalust menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS § 218 kohaselt. Puudutatud isik II on lähtunud tunnihinnast 90 eurot+käibemaks. Kohtupraktikat arvestades ei ole tunnitasumäär 90 eurot hagita asjas ülemäära suur. Avaldaja taotleb menetluskuluna 7,5 tunni eest välja mõista avaldajalt XXX 810 eurot. Puudutatud isik II on esitanud menetluskulu põhjendamiseks arved (lk 130, 133). 31.12.2013 arves nr 5-130458 (lk 130) on märgitud: õigusabi 7 tundi, hind 90.00, käibemaks 20% ja summa 630 (koos käibemaksuga 756 eurot); arve selgitusse (lk 131) on märgitud kliendi poolt edastatud materjalidega tutvumine ning õigusliku olukorra analüüs, millele kulus 1:42 h ja

Tallinna Ringkonnakohtule vastuse koostamine avaldaja määruskaebusele ja dokumendi lõplik redigeerimine, millele kulus 5:18 h. 30.04.2014 arves nr 5-130607 (lk 133) on märgitud: õigusabi 0,5 tundi, hind 90.00, käibemaks 20% ja summa 45 (koos käibemaksuga 54 eurot); arve selgitusse (lk 134) on märgitud XXX poolt Riigikohtule esitatud määruskaebusega tutvumine ning analüüs, millele kulus 0:30 h. Avaldaja ei esitanud seisukohta puudutatud isiku II menetluskulude suurusele kindlaksmääramise avaldusele. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1 teise lause järgi peab kohus kontrollima lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohtu hinnangul on puudutatud isiku II taotletavad menetluskulud põhjendatud ning õigusabiteenuseks märgitud aeg mõistlik. Kohtutoimikust nähtuvalt puudutatud isik II maakohtu menetluses seisukohta avaldaja XXX kaebuse kohta ei esitanud ja maakohtu menetlusetoimingutelt puudutatud isik II menetluskulude väljamõistmist avaldajalt ka ei taotle. Toimikust nähtuvalt esitas puudutatud isiku II esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela Tallinna Ringkonnakohtule vastuse XXX määruskaebusele (Harju Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebus). Ka nähtub toimikust, et puudutatud isik II ei pidanud esitama seisukohta XXX määruskaebusele, mille ta esitas Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale. 30.04.2014 arve nr 5-130607 selgituses märgitud õigusabi seoses Riigikohtule esitatud määruskaebusega tutvumisega ja selle analüüsiga on vajalik ja põhjendatud ning asjakohane menetlustoiming puudutatud isiku II poolt märgitud 0,5 tunni ulatuses. Ülalmärgitut arvestades peab kohus põhjendatuks menetluskuluna avaldajalt välja mõista puudutatud isiku II kasuks tasu 90 eurose tunnitasumääraga arvestades põhjendatud ajakuluks 7,5 tundi. TsMS § 174 lg 6 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avalduse esitaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Puudutatud isik II on nimetatut kinnitanud ja esitanud teatise, mille on alla kirjutanud puudutatud isiku II pearaamatupidaja, ning mis sisaldab viidet käibemaksuseaduse § 16 lg 21 p-le 2, mille kohaselt ei maksustata käibemaksuga laenutehinguid, millest tulenevalt ei arvestata käibemaksuvaba käibe tegemiseks vajalikelt kuludelt (sh laenuvõla sissenõudmiseks tehtavatelt kuludelt) tagasi käibemaksu. Kohus leiab, et esitatu alusel Danske Bank A/S Eesti filiaali kasuks ei saa menetluskulusid välja mõista koos käibemaksuga. TsMS § 174 lg 6 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Panga väitel ja esitatud teatise alusel ei ole ta käibemaksukohustuslane seoses laenutehingutega. Kohus kontrollis, et Maksu- ja Tolliameti andmetel on Danske Bank A/S Eesti filiaal käibemaksukohustuslane alates 02.08.2008 (käibemaksukohustuslase number EE101224798). Sellest järeldub, et kostjal on käibemaksuga maksustatavat käivet. Seda kinnitab ka asjaolu, et Danske Bank A/S pangateenuste hinnakirjas1 on välja toodud juhud, kus panga pakutavatele teenusele lisandub käibemaks. Menetluskulu kaebuses kohtutäituri otsusele ei ole laenutehing. Seega puudub alus õigusabikulude väljamõistmiseks koos käibemaksuga. Esitatud arvetest nähtuvalt on käibemaksuga maksustatud õigusabiteenuseid osutatud 810 euro ulatuses. Kohus mõistab õigusabiteenuse tasu välja ilma käibemaksuta, so summas 675 eurot.