Kohtulahend

kuu eest ette. Üüriarve esitamise tähtajaks on 20. kuupäev. Avaldaja hinnangul on üüri ettemaksmise tingimus tühine, kuna kahjustab tema huve. Kui nimetatud ettemaksu tegemise kohustust ei oleks, ei oleks avaldaja üle kolme kuulises makseviivituses. Tallinna linn palus jätta HT avalduse rahuldamata ja mõista HT-lt välja üüri ja kõrvalkulude võlgnevuse summas 307,80 eurot ja viivised 102,19 eurot, millele lisanduvad tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised. Lisaks palus Tallinna linn mõista HT-lt välja kahjuhüvitise alates 20.10.2011 kuni eluruumi vabastamiseni vastavalt igakuiselt esitatavatele arvetele ning kohustada HT-t vabastama eluruum ja vabatahtlikul mittevabastamisel tõsta HT koos oma perekonnaga eluruumist välja. 09.02.2012 otsusega jättis Tallinna Üürikomisjon HT avalduse rahuldamata ja rahuldas Tallinna linna nõuded osaliselt. HT-t kohustati vabastama ja tagastama eluruum Tallinna linnale ning vabatahtlikul mittevabastamisel määrati otsuse täitmise viisiks väljatõstmine. Lisaks mõisteti HT-lt Tallinna linna kasuks välja kahjuhüvitis eluruumi vabastamisega viivitamise eest 31.01.2012 seisuga summas 702,43 eurot ja alates 01.02.2012 kuni eluruumi vabastamiseni vastavalt talle igakuiselt esitatavatele arvetele. Ülejäänud osas jäeti Tallinna linna nõuded rahuldamata. 29.02.2012 esitas HT (hageja) Harju Maakohtule hagi Tallinna linna (kostja) vastu, milles jäi enda nõuete juurde, et üürilepingu ülesütlemine on tühine ja palus kohustada kostjat taastama eluruumis elektrienergiaga varustamine ja alandada üüri elektrienergiaga varustamise katkestamise ajaks 1 euroni kuus. 15.10.2013 kohtuistungil loobus hageja elektrienergiaga varustamise taastamiseks kohustamise ja üürihinna alandamise nõuetest. 28.08.2014 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata, leides, et poolte vahel sõlmitud üürilepingu p-s 7.1 kokkulepitud tingimus järgneva kuu üüri ette tasumise kohta on kehtiv ja et hagejal oli võlg üürilepingu ülesütlemisavalduse esitamise seisuga, mis ületas kolme kuu üüritasu. Kohus tuvastas üürilepingu ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed tingimused. 03.10.2014 esitas hageja apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule, milles palub tühistada Harju Maakohtu 28.08.2014 otsuse ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Samuti palub hageja kohaldada VÕS § 326 lg-t 2 ja pikendada üürilepingut kolmeks aastaks. 03.10.2014 esitatud kaebuses ja kohtu nõudel 20.10.2014 esitatud, seaduse kohaselt põhjendatud, kaebuses tugineb kaebaja sellele, et üürilepingu ülesütlemine toob hageja ja tema perekonna jaoks kaasa rasked tagajärjed, millise asjaolu on maakohus jätnud tuvastamata. Samuti leiab hageja, et maakohtu poolt VÕS § 326 kohaldamata jätmine on kokkuvõttes toonud kaasa ebaõige lahendi. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb kooskõlas TsMS § 637 lg 1 p-ga 6 ja § 638 lg-ga 4 keelduda ning kaebus tagastada selle esitajale. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus tuvastas, et poolte vahel sõlmitud eluruumi üürilepingu ülesütlemisavalduse esitamise seisuga oli hageja võlgnevus kostja ees summas 447,68 eurot, mis ületab summa, mis vastab kolme kuu eest maksmisele kuuluva üüri summale 408,96 eurot (3 x 136,32 eurot). Samuti leidis maakohtus tuvastamist asjaolu, et üürilepingu p-s 7.1 sätestatud ühekuise üüritasu ettemaksmise tingimus on kehtiv. Eeltoodust tulenevalt on maakohus põhjendatult leidnud, et seega oli kostjal õigus hagejaga üürileping erakorraliselt üles öelda üürilepingu tingimuste p-s 21.6 ning VÕS § 316 lg 1 p-s 2 märgitud alusel. Apellatsioonkaebuses ei ole hageja vaidlustanud maakohtu poolt tuvastatud asjaolusid võlgnevuse suuruse ega üürilepingus ühekuise üüritasu ettemaksmise

tingimuse kehtivuse osas. Hageja on maakohtu otsuse vaidlustanud üksnes põhjendusel, et üürilepingu ülesütlemine tooks hageja ja tema perekonna jaoks kaasa rasked tagajärjed. Ringkonnakohus on seisukohal, et eeldades apellatsioonkaebuses eiletoodud väidete õigsust hageja ja tema perekonna raskest majanduslikust ja perekondlikust olukorrast, ei annaks need siiski alust kaebuse rahuldamiseks. Maakohus on õigesti tuvastanud üürilepingu ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused ning apellatsioonkaebuse väited ei võimalda asuda seisukohale, et käesoleval juhul ei olnud kostjal üürileandjana talle lepingust ja seadusest tulenevat üürilepingu ülesütlemise õigust. Kuna kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (TsMS § 638 lg 10).

/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere

/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.