Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Ülle Jänes, Iko Nõmm, Imbi Sidok-Toomsalu
Määruse tegemise aeg ja koht
23. oktoober 2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-57968
Tsiviilasi
AK (endine nimi K) avaldus AK ja AK ühise hooldusõiguse täielikuks lõpetamiseks või alternatiivselt ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks SK suhtes ning SK hooldusõiguse täielikuks või alternatiivselt osaliseks üleandmiseks AK-le ning avaldus AK ja SK suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04.07.2014 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AK määruskaebus
Menetlusosalised, nende esindajad
Avaldaja AK (endine nimi K, isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXX XX-X XXXXX XXXXXXX), lepinguline esindaja Õnneli Matt Puudutatud isik I AK (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XX-XX XXXXX XXXXXXX) Puudutatud isik II SK (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XX-XX XXXXX XXXXXXX), määratud esindaja adv Annemarie Kunila Eestkosteasutus I Valitsuse kaudu
Tallinna linn Lasnamäe Linnaosa
Eestkosteasutus II Rae vald Rae Vallavalitsuse kaudu Eestkosteasutus Valitsuse kaudu Menetluse liik
III
Tallinna
linn
Põhja-Tallinna
Kirjalik menetlus
Harju Maakohtu 04.07.2014 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Riigi õigusabi tasu, mis tingitud määruskaebuse esitamisest, jätta Eesti Vabariigi kanda, ülejäänud menetluskulud aga määruskaebuse esitaja kanda.
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest.
Asjaolud ja avalduse põhjendus 29.11.2013 esitas AK (avaldaja) avalduse, milles palus lõpetada avaldaja ja AK (puudutatud isik I) ühise hoolduseõiguse või alternatiivselt lõpetada ühine hooldusõigus osaliselt lapse SK suhtes. Samuti palus avaldaja anda avaldajale üle lapse ainuhooldus-õigus või alternatiivselt elu- ja viibimiskoha ning haridus- ja terviseküsimuste otsustusõigus ning määrata kindlaks lapse ja puudutatud isiku I vahelise suhtluskorra. Avalduse kohaselt sõlmiti avaldaja ja puudutatud isiku I vahel abielu 30.12.2005, millest sündis poeg SK (puudutatud isik II). Pooltevahelised abielulised suhted lõppesid jaanuarist 2013. Laps elab koos isaga. Vanemate ühises kodus Lasnamäel korraldas lapse isa pidevalt joominguid. Sellest korterist tõsteti isa ja laps pärast ema eraldi kolimist välja, kuna keegi ei maksnud enam üüri. Lapse isa suundus lapsega elama oma vanemate juurde. Hagi esitamise ajal elas isa koos lapsega uues elukohas XXXXXX tänaval, kuid see on ilmselt jällegi ajutine pind. Lapse isa muutub juues vägivaldseks ning on lapse ema korduvalt peksnud. 03.12.2012 tekkinud tüli käigus tekitas lapse isa avaldajale peavigastuse, milles tulenevalt pidi avaldaja viibima 2 kuud haiguslehel. Seetõttu tekkis avaldajal majanduslikult raske seis ja ta ei suutnud enam lasteaia arvet tasuda ning laps arvati lasteaia nimekirjast välja. Tulenevalt kodus toimuvast ja lasteaias mittekäimisest, ei ole laps kooliks küps ja sai ühe aasta koolikohustuse täitmise alguse pikendust. Avaldajal ei olnud võimalik last sellistes tingimustes arendada ja lapse isa lapse arenguga ei tegelenud. Avaldaja kardab lapse isa, ei saa temaga rahulikult suhelda ega kohtuda. Lapse isa on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja vangistatud. Vanematel puudub üksmeel ühise hooldusõiguse teostamisel ja suhtluskorras. Kokku ei suudeta leppida lapse elukoha, sissekirjutuse, lasteaia ja huvialade valiku ning kohtumise aegade jms osas. Lapse huvides on, et tal oleks üks kindel elukoht. Lapse ema on pöördunud lastekaitse poole, kuid lapse isa ei soovi kellegagi koostööd teha. Lapse isa käitumine on vastuolus lapse huvidega ning ta on seadnud ohtu lapse tervise. Lapse isa on emotsionaalselt ebastabiilne, mis jätab sügavad jäljed lapse psüühikasse. Selleks, et tagada lapsele püsiv ja stabiilne kodu ning võimaldada emal lapse huvide eest seista ning vanemlikke kohustusi täita, on vajalik lapse ainuhooldusõigus või alternatiivselt elu- ja viibimiskoha ning haridusküsimuste osas otsustusõigus, üle anda emale. Lapse eemaldamisega emast on isa rikkunud avaldaja isikuhooldusõigust lapse suhtes ning tekitanud lapsele stressi ja suuri üleelamisi. Lapse ema on pühendunud oma lapse eest hoolitsemisele, tal on lapsega tugev emotsionaalne side, ta on loonud lapsele sobivad elamistingimused ning on valmis ja võimeline last kasvatama. Lapse ema on lapse lasteaeda asumiseks teinud kokkuleppe lasteaiaga. Lapse ema esitas kohtule kindlaksmääramiseks ka suhtlemise korra. Puudutatud isiku I seisukoht Lapse isa hinnangul ei ole ühise hooldusõiguse lõpetamine põhjendatud. Lapse isa ei näe takistusi kokkulepete sõlmimisel lapse emaga. Lapse ema on saanud lapsega kohtuda siis, kui ta seda on soovinud, kuid ta ei ole huvitatud lapsega kohtumisest. Lapse isa väitis, et ema kasutas lapse vastu füüsilist vägivalda, samuti väitis ta seda, et lasteaias ja kodus tegeletakse süvendatult lapse kooliks ettevalmistamisega. Õpetatakse tähti, lugemist, kirjutamist ja arvutamist. Lapse areng on jõudsalt hoogustunud, teda ümbritseb rahulik keskkond. Lapsesse suhtutakse hoolivalt ja tähelepanuga.
Puudutatud isikule II määratud esindaja seisukoht Lapsele määratud esindaja nõustus ema avaldusega suhtluskorra kindlaksmääramiseks ning märkis, et augustis 2013 diagnoosis neuroloog lapsel kõne- ja koordinatsioonihäired ning soovitas süvendatult kooliks ettevalmistust ja logopeedilise abi kasutamist. Tallinna Laste Nõustamiskomisjon lükkas lapse koolikohustuse täitmise alguse edasi ühe aasta võrra. Kuigi lapse isa armastab last ja kannab tema eest ka omal kombel hoolt, ei ole isa täitnud arstide soovitusi lapse raviks, arendamiseks ja kooliks ettevalmistamiseks. Isa võlaprobleemid olid ja on takistuseks lapse lasteaias käimisele, mis on lapse jaoks väga vajalik. Lapse huvidest lähtudes ei saa selline elukorraldus jätkuda. Lapse ema on näidanud üles soovi oma lapse heaolu tagamiseks ning tema elukohajärgne omavalitsus on valmis teda aitama. Lapse huvides on lapse hooldusõiguse osaline üleandmine nii, et lapse emale jääb otsustusõigus lapse elu- ja viibimiskoha ning tervise ja haridusega seotud küsimustes. Asjade senine käik on näidanud, et isa oma intellektuaalse taseme, arusaamade ja ellusuhtumise tõttu ei ole ka siis, kui ta sooviks pojale parimat, võimeline korraldama lapse elu lapse vajadusi silmas pidades korraldama. Laste ema seevastu on lastekaitsega koostööaldis. Ta on üürinud uue korteri ja otsinud pojale koha XXXXX XXXXXX. Eestkosteasutuse I seisukoht Lasnamäe Linnaosa Valitsus leidis, et lapse ema avaldus lapse elu- ja viibimiskoha ning haridus- ja terviseküsimuste otsustusõiguse üleandmiseks lapse emale on põhjendatud. Lapse ema poolt pakutud suhtlemiskord on mõistlik ning arvestab lapse huve. Lapse isa iseloomustavad korduvalt kriminaalkorras karistatus, võlgnevused ja ükskõikne suhtlemine lapse arengusse. XXXXXX lasteaia kasvataja sõnul tuleb isa lapsele sageli järele ebakainena. Laps on ehmunud, tal ei ole turvatunnet. Lapse jutust nähtuvalt tema isa joob ning ei jõua seetõttu teatud päevadel hommikuti lasteaeda. Laps jääb tihti õhtuti valverühma. Lapse ema on püüdnud aasta jooksul oma elu korda seada, et tagada lapsele vajalikud tingimused kasvamiseks ja arenemiseks. Eestkosteasutuse II seisukoht Rae Vallavalitsus leidis, et vanematele võiks jääda ühine hooldusõigus poja suhtes, kuid otsustusõigus lapse elukoha määramise suhtes tuleks anda emale. Lapse huvides oleks kindlaks määrata lapse ema avalduses esitatud suhtluskord. Eestkosteasutuse III seisukoht Põhja-Tallinna Valitsus toetas lapse ema avaldust ja leidis, et avalduses esitatud võimalik suhtluskord on mõistlik. Lapse huvides on kasvada ema juures. Samas ei ole põhjust hooldusõiguse täielikuks üleandmiseks lapse emale, kuna mõlemad vanemad suudavad ja soovivad last kasvatada. Põhja-Tallinna Valitsus tegi ettepaneku anda hooldusõigus osaliselt üle emale selles osas, mis puudutab otsustusõigust lapse elukoha määramise osas. Lapse ema on perekonnaseaduse (PKS) § 137 lg 3 tähenduses rohkem valmis last kasvatama kui isa. Lapse isa on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Aastal jooksul, mil laps on olnud isa kasvatusel, ei ole lapse isa täitnud arsti soovitusi ega lapse arendamise ja kooliks ettevalmistamisega tegelenud. Isa ei ole vanemana mõistnud, et kui laps läheb kooli, on esmane lugemis- ja kirjutamisoskus hädavajalik. Samuti on lapse arengule kasulik lasteaias käimine. Lapse ema mõistab seda ja on tegelenud lapsele uue lasteaiakoha otsmisega ja lubanud tasuda ka eelmises lasteaiad tekkinud võlgnevuse. Laps on selgelt avaldanud soovi elada koos emaga ja isa juures külas käia. Esimese astme kohtu määrus Harju Maakohtu 04.07.2014 määrusega rahuldati avaldaja avaldus osaliselt ning lõpetati osaliselt avaldaja ja puudutatud isiku I ühine hooldusõigus nende poja suhtes ning anti avaldajale üle otsustusõigus lapse viibimiskoha ja haridusasutuste valiku osas ning tervishoiu küsimustes. Maakohus määras kindlaks isa ja lapse suhtluskorra järgmiselt:
•
•
•
•
• •
• •
laps viibib isa hoole all paaritu nädala reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni. Lapse üleandmine toimub ema töökohas. Konkreetsed kellaajad määratakse kindlaks ema ja isa vastastikusel kokkuleppel hiljemalt sama nädala kolmapäeval kella 20.00. Kokkuleppe mittesaavutamisel viibib laps isa hoole all eeltoodud tingimustel reedel kella 17.30 kuni pühapäeva õhtul kella 19.30; lapse haigestumise korral suhtlemist ei toimu, ära jäänud suhtluskord asendatakse tervenemisele järgneval nädalalõpul. Ema teavitab esimesel võimalusel isa lapse haigestumisest e-kirja või SMS-i teel; laps viibib isa hoole all suvel ühe nädala järjest. Lapse üleandmine toimub ema töökohas. Vanemad kooskõlastavad suvenädala hiljemalt 01.05. Kokkuleppe mittesaavutamisel viibib laps isa hoole all 30. nädalal; paarisaastal veedab laps jõulupühad, s.o 24.-26.12, isa hoole all, paaritul aastal ema hoole all. Paaritul aastal veedab laps aastavahetuse, s.o 31.12-01.01, isa hoole all, paaris aastal ema hoole all; perekondlikud tähtpäevad (sünnipäeva, isade- ja emadepäeva) veedab laps selle vanemaga, kellega nimetatud tähtpäeva on seotud; vanematel on õigus suhelda telefonitsi lapsega ajal, kui laps viibib teise vanema juures. Lapsega koosviibiv vanem ei tee teisele vanemale takistusi lapsega telefonitsi suhtlemisel. Helistamisel arvestavad vanemad lapse uneajaga; vanemad seavad lapsega suhtlemise korra täitmisel esikohale lapse huvid; kehtestatud korraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse poolte vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad vanemad on vastavate tingimustega kirjalikult nõustunud. Vastavate kokkulepete sõlmimine võib toimuda ka e-kirja ja SMS-i teel.
Maakohus jättis riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 172 lg 1 ja 3). Medicum AS arsti IL 27.08.2013 soovituste kohaselt on vajalik lapse süvendatud kooliks ettevalmistus, logopeediline abi ja füüsiline aktiivsus. Tallinna Haridusameti Tallinna Laste Nõustamiskomisjoni 29.08.2013 otsusega nr 2-13/112 lükati seoses lapse sotsiaalse- ja emotsionaalse ebaküpsusega koolikohustuse täitmise algus ühe aasta võrra edasi ning soovitati läbida kooliks ettevalmistus haridusasutuses. Lapse ema töötab abitöölise-ettekandajana alates 02.04.2012 ning teda iseloomustab tööandaja positiivselt. Lapse ema üürib Tallinnas kolmetoalist korterit, mis on lapse kasvatamiseks sobilik (eestkosteasutus III on läbiviinud kodukülastuse). Lapse ema on asunud arsti ja haridusameti soovitusel otsima võimalusi tagamaks lapse parimal viisil kooliks ettevalmistamiseks ja kõneravi saamiseks. Lapse isa ei ole otsinud täiendavaid võimalusi lapse kooliks ettevalmistamiseks, sh ei ole jätkanud logopeedilise abiga, mis kinnitab ka isa soovimatust tegutseda lapse parimates huvides. Lapse arengust ja heaolust hooliv lapsevanem teeb kõik võimaliku selleks, et jätkata arsti poolt määratud kõneraviga, otsides täiendavaid võimalusi kooliks ettevalmistamisel ning tehes koostööd laste huve kaitsvate isikute ja asutustega. Seega ei ole lapse isa täitnud ajal, mil laps on tema juures elanud, vanema kohustust hoolitseda parimal viisil oma alaealise lapse eest. Kohus leidis, et lapse arengu ja heaolu huvides tuleb vanemate ühine hooldusõigus osaliselt lõpetada ning anda lapse emale üle otsustusõigus lapse viibimiskoha ja haridusasutuse valiku osas ning tervishoiu küsimustes. Nimetatut toetavad kõik lapse huve kaitsvad isikud. Lapse ema ei ole menetluse käigus välja toonud selliseid ületamatud erimeelsusi hooldusõiguse osas, mis tingiksid ühise hooldusõiguse täieliku lõpetamise. Viimast ei toeta ka eestkosteasutused.
Suhtluskorra määramisel lähtus kohus eelkõige lapse huvidest (PKS § 123 lg 1). Suhtluskorda tuleb konkretiseerida piisavalt selleks, et see oleks kõigile osalistele üheselt mõistetav ja ka täidetav ning teiselt poolt peab suhtluskord olema piisavalt paindlik, arvestamaks lapse huve ka tema kasvades. Lapse ema ja isa ei ole menetluse kestel kokkuleppelist suhtluskorda saavutanud. Lapse huve kaitsvad isikud teotavad avalduses taotletud korda. Lapse isa ei ole sisulisi vastuväiteid sellele suhtluskorrale esitanud. Kohus leidis, et suhtluskorda ei tule kohtu määratud korrast täpsemalt reguleerida, sest vanem peab alati vanema õigusi teostades silmas pidama lapse parimaid huve ja teostama vanema õigusi heas usus ka ilma selleta, et kohus määraks kindlaks veelgi detailsema suhtlemiskorra. Määruskaebus Puudutatud isik I palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi esimese astme kohtule. Kohtumääruses sätestatud suhtluskorras on üheks lapsega suhtlejaks määratud AK, kes ei ole lapse isa (lapse isaks on AK). Määruskaebuse väidete kohaselt ei ole maakohtu määrus täidetav, sest nii kohtumenetluse ajal kui kohtulahendi järgselt on ema soovinud lapsega koos olla vaid kahel korral. Laps elab nii isale kui emale suhtlemiseks määratud ajal isa juures. Lapse isa hinnangul on lootusetu oodata emalt soovi lapsega kohtumiseks. Lapse emale üleandmiseks peab lapse isa talle seda korduvalt pakkuma ja see õnnestub harva. Lapse ema ei ole sobiv isik last kasvatama. Kui laps elab isa juures, ei saa ema nõuda elatist. Menetluse edasine käik 13.08.2014 määrusega parandas Harju Maakohus oma 04.07.2014 määruses sisaldunud kirjavea (TsMS § 447 lg 2). Vastustes kaebusele paluvad avaldaja, Lasnamäe Linnaosa Valitsus, Põhja-Tallinna Valitsus, Rae Vallavalitsus ja lapsele määratud esindaja jätta maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et määruskaebuse väited ei võimalda Harju Maakohtu kaevatavat määrust tühistada. Maakohtu määrus tuleb kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 ja §-ga 659 jätta muutmata, kuid parandada otsuses sisalduv kirjaviga (TsMS § 447 lg 2) Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus analüüsinud kõiki tähtsust omavaid asjaolusid, millele tuginevalt on teinud seadusliku ja põhjendatud lahendi. Kolleegium nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ja §st 659 neid ei korda. Vastuseks kaebusele märgib kolleegium järgmist. Ringkonnakohtu hinnangul on määruskaebuse väited paljasõnalised ja pahatahtlikud ning ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebuse väide, nagu ei oleks lapse ema huvitatud lapsega suhtlemisest ja lapse isa peab lapsega kohtumist lapse emale peale sundima, on vastuolus asjas kogutud tõenditega. Toimiku materjali kohaselt on ema igati avaldanud soovi lapsega tegelemiseks (eestkosteasutuste arvamused määruskaebuse suhtes - tl 23-26, II köide) ning püüdnud lapsega ka telefoni teel ühendust saada, kuid lapse isa on ema solvanud ja alandanud ning väitnud, et last ei ole kodus. Lapse isa on korduvalt vahetanud lapse mobiiltelefoni numbrit, takistamaks emal lapsele helistada. Lapse ema sõnumitele ja e-kirjadele lapse isa ei vasta. Ema on avaldanud menetluses läbivalt soovi laps kohe enda juurde võtta (20.01.2014 ärakuulamise protokoll - tl 105106, I köide). Maakohus on asunud õigele järeldusele, et lapse huvides on, kui lapse viibimiskoha,
haridusvaliku ja tervishoiuküsimuste osas antakse otsustusõigus ainuisikuliselt üle emale. Lapse ema on suuteline lapsele tagama turvalise ja stabiilse elukeskkonna ning lapse arenguks vajalikud tingimused. Lapse isa ei ole panustanud lapse arengusse ja heaolusse ning on sellega seadnud lapse huvid tagaplaanile. Ka on maakohtu poolt kindlaksmääratud suhtluskord mõistlik ning lapse huve arvestav. Ringkonnakohtul ei ole alust arvestada kaebuse väidet, nagu ei oleks kaevatav määrus täidetav ning juba üksnes seetõttu tuleks tühistada. Asjaolu, et lapse isa takistab lapse üleandmist emale, vahetades oma elukohti ja neid lapse ema eest varjates, ei võimalda sellist järeldust teha. Lapse asukoha varjamise põhjal ei ole alust teha järeldust kohtulahendi täidetavuse kohta. Elatise tasumise kohustust puudutavaid väiteid ei ole võimalik praeguses menetluses arvestada. Apellatsioonimenetluses kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse alusel esimese astme kohtu lahendi õigsust. Uusi nõudeid ei ole selles menetluses menetlusosalistel võimalik esitada.
Menetluskulude jaotus Määruskaebuse esitamisest tingitud riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda, ülejäänud menetluskulud aga määruskaebuse esitaja kanda (TsMS § 171 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ Ü. Jänes
/allkirjastatud digitaalselt/ I. Nõmm
/allkirjastatud digitaalselt/ I. Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.